4-25-50/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-25-50

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2025. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus

5. märtsil 2025. a)

Väärteoasja number

4-25-50

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Kristiina Laas

Jana Kaaver

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Heiki Visse ja tema kaitsja Ardi

Šuvalovi esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 19.12.2024.a otsusele väärteoasjas nr

2780,24,019403

Menetlusalune isik

HEIKI VISSE

Isikukood: 36606230400; elukoht: XXX

Kaitsja

Jurist Ardi Šuvalov – lepinguline kaitsja

asukoht: XXX; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur; asukoht:

Riia 132, Tartu; e-post:

ppa@politsei.ee; esindaja

menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Kajar Pent

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.12.2024. a otsus väärteoasjas

nr 2780,24,019403 muutmata ning Heiki Visse ja tema kaitsja kaebus rahuldamata.

2. Rahatrahv 70 (seitsekümmend) trahviühikut, s.o 280 (kakssada kaheksakümmend)

eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.12.2024. a otsuses nr

2780,24,019403 märgitud arvelduskontole, märkides maksekorraldusele viitenumbri

10220192489370, 45 (neljakümne viie) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

3. Menetluskulud jätta Heiki Visse kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 19.12.2024. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik O.V väärteoasjas nr 2780,24,019403

kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Heiki Visse juhtis 19.12.2024. a kell 15.05 Jõgeva

maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 139.

kilomeetril liikudes Tartu suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz GLE 350D

registreerimismärgiga XXX XXX kiirusega 134 +/- 4 km/h teelõigul, kus suurim lubatud

kiirus on 100 km/h. Sellega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 30 km/h. H. Visse

rikkus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõuet ning pani toime LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo. H. Visset karistati liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 70

trahviühikut ehk 280 eurot.

2. 03.01.2025. a esitas H. Visse kaitsja Ardi Šuvalov nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu

Maakohtule, milles taotleb kohtuvälise menetleja 19.12.2024. a otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja leiab kaebuses, et menetlusalusele isikule etteheidetava

teo toimepanemine ei ole tõendatud, oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust.

Väärteootsuse kohaselt on väärtegu tõendatud ainuüksi kiirusemõõtja videosalvestisega.

Menetlusalusel isikul oli videosalvestisest raske aru saada. Ilm oli hämar ja väga vihmane.

Menetlusaluse isiku ütlused ei kinnita etteheidetava väärteo toimepanemist. Kiirmenetlusega

nõustumine ei tähenda rikkumise omaksvõttu. Menetlusaluse isiku ütlused “2-realisel tegin

möödasõitu, mõlemad read ühes suunas” ei sisalda asja otsustamiseks tähtsust omavaid

asjaolusid. Möödasõit eeldab möödasõiduks oma reast väljasõitmist, mida antud juhul ei

toimunud. Kiiruse mõõtmine toimus tee 139 km-l, kus on tee 2+1 (2+1 on tee 135,5 - 141,9

km). Liiklusvoog oli antud teelõigul sellel kellaajal tihe. Sõidukid liikusid ees, taga ja kõrval.

Liikumiskiirus sõidureas oli rohkem pealesunnitud kui valitud ja selle muutmine oleks

kujutanud ohtu. Seadus ei sätesta, milline peab olema kiirmenetluses antud ütluste maht ja

sisu. Ütlused peavad olema antud “väärteo toimepanemise kohta”(VTMS § 55 lg 1 p 3).

Antud juhul ei ole menetlusalune isik andnud ütlusi “väärteo toimepanemise kohta”, mis on

samastatav ütluste andmisest keeldumisega. Möödasõiduks ei loeta möödumist (LS § 2 p 45),

mis on teisest sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Sõidutee 2+1 põhimõte

ongi, et sõidukite möödumine oleks võimalik ilma, et sõiduki juhil oleks vaja teostada

möödasõitu, mis on oma olemuselt ohtlik manööver. Tuleb rõhutada, et kiirusmõõturi

mõõtesignaali sihtmärgi alas oli kindlasti teisi sõidukeid. Kokkuvõttes pole asjas kooskõlas

VTMS 55 lg 5 ja 108 p 4 kindlaks tehtud, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu on

toime pandud õigusvastaselt ja süüliselt. Väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks on

kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged.

3. Kohtuväline menetleja esitas 22.01.2025. a kohtule väärteoasja materjalid ja kirjaliku

seisukoha menetlusaluse isiku esitatud kaebuse kohta. Kohtuvälise menetleja hinnangul on

kiirmenetlust kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (VTMS § 55 lg 1

p 1-3). Kiirmenetluse otsusest nähtub, et menetlusalune isik on andnud kirjalikke ütluseid

väärteo toimepanemise kohta. Rikkumine on tõendatud videosalvestusega 19.12.2024. a –

fikseeritud on kiirusmõõturi lugem 134 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 100 km/h;

kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-4 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval

teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Sõidukiirus mõõdeti vastava

koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku I.P poolt. Mõõtevahend LaserCam 4 LE0830 on

taadeldud (taatlustunnistuse nr. TTRS-24/00121) ning mõõtmisel on järgitud

mõõtemetoodikat. Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse patrullpolitseinik

I.P on läbinud 18.04.2018 laser- ning radartüüpi kiirusemõõtja koolituse. Metrosert

taatlustunnistusest TTRS-24/00121 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 LE0830 läbis

taatluse 12.07.2024 ning vastab esitatud nõuetele. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et

mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud. Kohtuväline menetleja leiab, et tõendatud on ka

subjektiivne koosseis. H. Visse juhtides mootorsõidukit kiirusega 134 km/h+/-4km/h, omades

juhtimisõigust, pidi teadma, milline on tavapärane lubatud sõidukiirus asulavälisel teel.

Ületades sõidukiirust mitte vähem, kui 30 km/h, pole kahtlustki, et sellise kiiruse ületamine

on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja tegemist on juhi teadliku valikuga.

Videosalvestusest nähtub, et H. Visse liikus 2+1 sõidurajal ja möödus kõrval sõidurajal

sõitnud mitmest sõidukist ning reastub seejärel sõidukite kolonni keskele. Õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega on H.

Vissele määratud karistuseks rahatrahv 280 eurot. Kohaldatud karistuse määr on põhjendatud

ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul kehtiv

karistus 16.07.2024 LS § 227 lg 2 järgi, mille eest määrati 140 eurot rahatrahv. Isikul on ka

varasemast ajast samalaadseid rikkumisi (2 korda 2020, 2017, 2013). Riigikohtu

kriminaalkolleegium on leidnud, et isikut iseloomustav teave on ka arhiveeritud

karistusandmed (4-22-4139/41). Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule

põhikaristusena rahatrahvi keskmisest kõrgemas määras, kuna isikul on karistusregistri järgi

kehtiv LS § 227 lg 2 karistus ning isik ei ole väljendanud oma kahetsust. H. Visse süü suurust

iseloomustab keskmises määras ületatud sõidukiirus, mille puhul võib eeldada, et ka väike

takistus teel, sõiduki tehniline rike või eksimus juhtimisstiilis võib kaasa tuua rasked ja

pöördumatud tagajärjed. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja

jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4. Menetlusaluse isiku kaitsja A. Šuvalov esitas 27.01.2025 kohtule menetlusaluse isiku

kirjaliku seisukoha. Antud väärteoasjas on väärteo toimepanemine videosalvestatud, millega

soovitakse tõendada lubatud sõidukiiruse ületamist menetlusaluse isiku sõiduki poolt. Juba

menetlusaluse isiku väärteokaebuses juhitakse tähelepanu, et kiirusemõõtja videosalvestisest

oli menetlusalusel isikul H. Vissel raske aru saada, aga talle selgitati politseiametniku poolt, et

kiirusemõõtja videosalvestisest ongi raske aru saada. 23.12.2024. a soovis H. Visse tutvuda

Jõgeva politseimajas kiirusemõõtja videosalvestisega. H. Vissele saadeti link, mille kaudu

pääseb videofailile LE 0830_241219_150533_018040.asf File Type Group 18 12,7 MB.

Videofaili korduval läbivaatusel võib öelda, et menetlusaluse isiku sõiduki möödasõidu

manööver ja selle sõiduki reastumine sõidukite kolonni keskele videofaililt kindlasti ei nähtu.

Ka kiirusemõõtja mõõtmistulemuse kujunemine pole videofaililt jälgitav. Videofail on kehva

kvaliteediga, kiirusemõõtjale vihmas ja pimedas vastuliikuvate sõidukite tuled pimestavad

videokaamerat. Kohtuvälise menetleja 23.01.2025. a kirjalikus seisukohas on järgnev

tekstilõik - “videosalvestusest nähtub, et Heiki Visse liikus 2+1 sõidurajal ja möödus kõrval

sõidurajal sõitnud mitmest sõidukist ning reastub seejärel sõidukite kolonni keskele.” Nagu

märgitud, videofaili korduval läbivaatamisel möödasõidule sarnast manöövrit ei nähtu.

Kohtuvälise menetleja seisukoht sisaldab tekstilõiku - “Rikkumine on tõendatud

videosalvestusega 19.12.2024. a, et fikseeritud on kiirusemõõturi lugem 134 km/h teelõigul,

kus lubatud sõidukiirus oli 100 km/h”. Tõepoolest, lugem 134 km/h kiirusemõõtja ekraanile

ilmus, kuid see lugem ei ole seostatav menetlusaluse isiku sõidukiga. Väärteo toimepanemine

menetlusaluse isiku poolt ei ole tõendatud ja väärteomenetlus tuleb lõpetada, sest muid

väärteo toimepanemist tõendavaid tõendeid pole esitatud. Arvestades eeltoodut ei saa

menetlusalune isik nõustuda kirjaliku menetlusega ja soovib suulist kohtuistungit ühes

kiirusemõõtja LaserCam 4 LE 0830 videosalvestise läbivaatamisega kohtuistungil.

5. Tartu Maakohtu 29.01.2025. a määrusega võeti H. Visse ja tema kaitsja kaebus menetlusse

ja määrati kohtuistungi aeg.

6. Asja arutati avalikul kohtuistungil 05.03.2025. Kohtuistungil uuriti kirjalikke tõendeid ja

kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestist ning kuulati üle tunnistaja ja menetlusalune

isik. 05.03.2023. a peetud istungil jäid H. Visse ja tema kaitsja A. Šuvalov esitatud kaebuse

juurde. Kohtuväline menetleja taotles üle kuulata tunnistajana patrullpolitseinik Imre Paat

ning võtta asja materjalide juurde seadme LaserCam 4 andmete salvestamise väljavõte

andmebaasist PROLOG.

7. Tunnistaja I. P, kes töötab Tartu politseijaoskonna patrullitalituses alates 2019. a märtsist,

andis kohtus ütlusi, et 19.12.2024. a teostas ta koos patrullpolitseinik O.Viga

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liiklusjärelevalvet laserkiirusmõõtjaga LaserCam 4.

Detsembrikuus kella kolme paiku oli juba hämar. Teekate oli niiske, otsest vihmasadu ei

olnud. Kell 15.05 fikseerisid nad Tartu suunas nende poole läheneva sõiduki kiiruseks 134

km/h. Ta kasutas kiiruse mõõtmisel lasermõõtja optilist sihikut, mistõttu on täiesti kindel, et

fikseeris just menetlusaluse isiku poolt juhitud ja hiljem kinni peetud musta värvi Mercedes

maasturi kiiruse. Kui Mercedes reastus tagasi, möödus teisest reast üks valge buss, mille

kiiruseks fikseerisid 131 km/h. Oli plaanis mõlemad sõidukid peatada, aga buss sõitis teises

suunas, seetõttu otsustasid, et peatavad Mercedese, mille kiirus oli suurem.

Tunnistaja andis ütlusi, et kuigi videolt on Mercedese ümberreastumist halvasti näha ja seda

võib valgusvihkude järgi üksnes eeldada, siis rikkumise tuvastamisel ta nägi läbi optilise

sihiku menetlusaluse isiku sõiduki ümberreastumist. Kui mõõta kiirusmõõturiga LaserCam 4

sõiduki kiirust, ei tohi mõõtesignaali mõõtealas olla teisi sõidukeid. See tähendab, et sõiduki,

mille kiirust mõõdetakse, ja mõõturi vahel ei tohi olla teisi objekte. Mõõteprotsess jääb

poolikuks, kui vahele tuleb mingi muu objekt ja kiirusemõõtja läheb nulli Sel hetkel, kui ta

Mercedese kiirust mõõtis, ei olnud seal mingit objekti ees, vastasel juhul ei oleks tabloole

ilmunud kiirusnäit. Ta nägi, et tegemist oli musta värvi maasturiga, mille taga liikus valge

mikrobuss. Nii kaugelt ei olnud numbrimärki näha. Ta ei saanud kogu teekonna jooksul

menetlusaluse isiku musta värvi maasturit filmida, kuna see oli pärast ümberreastumist teise

sõiduki taga, kuid tal oli sõidukiga silmside kuni numbri tuvastamiseni.

Tunnistaja selgitas, et selleks, et laserkiirusemõõtja mõõdaks, tuleb sihik täpselt suunata

objekti peale, eksimisvarianti seal ei ole. Sellistes ilmastikutingimustes ja valgusoludes on

salvestunud videopilt üsna kehv. Selleks ongi olemas seadmel optiline sihik, mida ta kasutas.

Objektile tuleb konkreetselt sihtida. Optika lihtsustab mõõtmisprotsessi – ta näitab objekti,

objekti kaugust, mida mõõdetakse, mõõtekiirust, mida sihtida. Kui Mercedese kiirus 134 km/

h sai mõõdetud ja ta reastus teise sõiduki taha, siis Mercedese kiirust enam mõõta ei saanud,

sest läbi mitme sõiduki ei saa mõõta. Kui Mercedes läks teise ritta, mõõtis tunnistaja valge

Renault bussi kiirust. Buss reastus hiljem musta Mercedese taha. Ta nägi, et Mercedes reastus,

ta teadis täpselt selle auto positsiooni. Kuna sõidukiirused olid üsna suured, siis liiklust

ohustamata ei saanud sõidukit koheselt peatada. Nad järgnesid sõidukile. Paar kilomeetrit

Tartu poole said Mercedese peatada. Kui rikkumine on videosalvestatud, siis lasevad nad

menetlusalusel isikul sellega koheselt tutvuda. Laserkiirusemõõtja on varustatud värvilise

ekraaniga ja sealt saab videoid taasesitada. Nad viisid läbi kiirmenetluse. Menetlusalune isik

oli nõus oma rikkumisega. Kiirmenetlust ei kohalda nad kunagi, kui isik oma rikkumisega

nõus ei ole. Sõiduauto Mercedes roolis oli sama härra, kes on täna kohtus. Ta oli nõus

kiirmenetlusega ja tunnistas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et tegi 2+1

sõidureal möödasõitu.

8. Menetlusalune isik H. Visse taotles kohtuistungil otsuse tühistamist ja väärteoasja

lõpetamist. Menetlusalune isik H. Visse andis istungil ütlusi, et ta sõitis Tallinn-Tartu

maanteel Tartu poole. Ühel hetkel Puurmani silla peal avastas, et politseisõiduk on tema taga

ja ta peatas oma auto. Politseinik ütles, et ta ületas kiirust. Politseiautos pakuti vaadata

videosalvestust. Video pealt ei olnud aru saada, et tema kiirust ületas. Hakati vormistama

pabereid, et ta on kiirust ületanud, et tegemist on kiirmenetlusega. Alles hiljem hakkas ta

mõtlema, et millise sõiduki kiirust siis mõõdeti. Kui üherealine lõppeb ja algab 2+1 sõidurada,

on möödasõidukoht. Ta teostas 2+1 tee alguses möödasõidu ja reastus ümber esimesse ritta

autode vahele. Tema sõiduki ees ja külje peal olid autod. Ütluste andmisel ei osanud ta midagi

kirjutada. Ta ei ületanud kiirust enda teada. Kaherealise alguses ta läks ühest autost mööda,

kuid video oli 2+1 lõpus tehtud. Nii ta protokolli kirjutaski, et kaherealisel tegi möödasõitu.

Ta ei tea, mida mõõdeti ja kunas mõõdeti. Hiljem video pealt nägi, et kui tema auto number

ilmus nähtavale, oli sõiduki kiirus 93 km/h. Hiljem, kui ta sai politseist video, ei nähtunud

sealt midagi, tema sõidukit ei ole näha. Ta ei saa kuidagi öelda, et sõiduk, kes reastub teisest

reast esimesse ritta, oleks tema sõiduk.

9. Kaitsja oli seisukohal, et väärteootsus tuleb tühistada, menetlus lõpetada ja menetluskulud

riigilt mõista välja. Kaitsja hinnangul on käesolevas väärteoasjas kohtuvälisel menetlejal

probleeme tõendamisega. Kohtuväline menetleja püüab kohut veenda selles, et auto fotodel,

millel on kiirusemõõtja rist peal, on menetlusaluse isiku auto. Videosalvestuse kõige tähtsam

koht on 15.05.37, kus on kiirus 0. Järgmisel hetkel liigub kaamera ehk mõõteriist maha sellelt

sõidukilt, mille kiiruse mõõtmist alustati, kuid mille marki ega numbrimärki videosalvestiselt

tuvastada ei ole võimalik. Tegemist on tundmatu sõidukiga. Edasi liigub kiiruskaamera juba

bussi peale. Tuvastamata on, millise sõiduki kiirus oli 134 km/h. Kohtuväline menetleja

väidab, et see on menetlusaluse isiku auto, aga see ei ole nii. Videosalvestis ja tunnistaja

ütlused ei asenda mõõtmisel tehtud viga. Vaidlust ei ole, et kaherealisel tegi menetlusalune

isik möödasõitu, vaidlus on selles, millal see oli. Menetlusalune isik ütleb, et see oli

kaherealise alguses. See ei puutu sellesse väärteosündmusesse.

10. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et väärtegu on leidnud tõendamist ja taotles

kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata jätmist.

Kohtuotsuse põhjendused

11. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

12. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja

seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt

kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

13. LS § 50 lg 5 p 3 tulenevalt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

14. Vaidlus puudub asjaolus, et H. Visse juhtis 19. detsembril 2024. a kella 15.05 ajal Jõgeva

maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 139. kilomeetril liikudes Tartu

suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz GLE 350D registreerimismärgiga XXX XXX

teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 100 km/h. Vaidlus on selles, kas H. Visse juhitud

sõiduk ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h ning kas kiiruse

mõõtmise asjaolud on tuvastatud vastavalt kehtestatud nõuetele.

15. Kohtu seisukohalt on kiirmenetluse kohaldamise eeldused täidetud. Kiirmenetluse otsuses

kajastatud teokirjelduse alusel on võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud

koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Väärteo toimepanemine on nõuetekohaselt

fikseeritud ja ka tõendatud. Kiirmenetluse otsuses on süüteo toimepanemise koht märgitud ära

maakonna ja maantee kilomeetri täpsusega, samuti on märgitud süüteo toimepanemise

kellaaeg.

16. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses

ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad

olema selgitatud tema õigused ja kohustused (selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei

koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi); isik peab olema

kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (VTMS § 55 lg 1 p-d 1-3). Kiirmenetluse

otsusest nähtuvalt on H. Vissele kiirmenetluse läbiviimisel selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud

menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning H. Visse on õiguste tutvustamise kohta andnud

allkirja. Kiirmenetluse otsuses on H. Visse allkirjaga fikseeritud menetlusaluse isiku

nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Menetlusalusele isikule on võimaldatud anda ütlusi,

mida H. Visse ka tegi. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on H. Visse ütlused:

„Kaherealisel tegin möödasõidu, mõlemad read ühes suunas“. Menetlusalusele isikule

tutvustati kiiruse mõõtmise tulemust, H. Visse oli menetlusaluse isikuna ülekuulatud ning

talle oli antud võimalus anda omapoolseid ütlusi rikkumise kohta. Õiguste ja kohustuste

selgitamine, kui faktiline asjaolu, on tuvastatud menetlusaluse isiku allkirjaga ning H. Visse ei

ole vaidlustanud, et see on tema allkiri.

17. H. Visse on saanud seaduses ette nähtud õigusi kasutada. Tal oli õigus ja võimalus

avaldada juba kohapeal, et tema õigusi on rikutud ja välja tuua, millega. Juhul, kui

menetlusalune isik ei oleks oma õigustest ja kohustustest aru saanud või neid ei oleks talle

tutvustatud koos kiirmenetluse erisustega, oli tal võimalus see oma ütlustes ära märkida. Seda

menetlusalune isik ei teinud. Seega on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja selgitas

menetlusalusele isikule menetlustoimingu eesmärki ja tema õigusi. Samuti leiab kohus, et

menetlusalune isik on andnud ütlusi väärteo toimepanemise kohta. Protokollist on üheselt aru

saada, et H. Visse selgitus on antud kiiruse ületamise kohta. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab

kohus, et menetlusaluse isiku õigusi ei ole kohtueelse menetluse käigus rikutud.

18. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud, et menetlusalune isik H.

Visse pani toime kiirmenetluse otsuses kirjeldatud rikkumise. See on leidnud kogumis

tõendamist videosalvestisega (videofail LE0830_241219_150533_018040.asg) ning

politseiametnikust tunnistaja I. Pi ütlustega.

19. VTMS § 31 lg 11 sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud

väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis

olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud

rikkumisest vastab neile nõuetele.

20. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi

Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab, et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui

mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses

või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või

videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad.

21. H. Visse on nii kaebuses kui kohtuistungil väitnud, et tegi möödasõidu kohe 2+1 alguses,

kuid videosalvestisel on mõõdetud kiirust 2+1 tee lõpus ning ei saa kuidagi näha, et sõiduk,

kes reastub teisest reast esimesse ritta, oleks tema sõiduk. H. Visse ütluste kohaselt ei ole

tema arvates kiiruse mõõtmisel täidetud nõuet, mis tuleneb „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 3 p-st 2,

mille kohaselt lasermõõturiga LaserCam 4 ei tohi mõõtesignaali alas olla teisi sõidukeid.

22. Kohus menetlusaluse isiku selliste väidetega ei nõustu ja põhjendab seda järgnevalt.

Kohus, vaadanud kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestist kiiruse mõõtmise kohta,

tuvastas, et rikkumine leiab aset 19.12.2024. a kell 15.05 maanteel nr 2 ja 139. kilomeetril.

Salvestisel on näha mõõteseadme number LE0830. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a

määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ lisas 1 on välja toodud, et põhimaantee

nr 2 (E263) nimi on Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa.

23. Märgitud salvestiselt nähtub, et kiirmenetluse otsuses etteheidetud kiiruse ületamine leiab

aset video esimesel kahel sekundil. Kell 15.05.33 kuni 15.05.34 näitab kiirusmõõturi lugem

mõõdetava sõiduki sõidukiiruseks 134 km/h ning järgmised kaks sekundit kiirus veidi

väheneb, s.o kuni kell 15.05.36. Video esimesel kahel sekundil on näha, kuidas tume sõiduk

liigub sõidutee keskelt parempoolsele, s.o esimesele sõidurajale. Videosalvestiselt nähtub

selgelt, et lasermõõturi sihikut tähistava risti keskpunkt püsib 4 sekundit, s.o 15.05.33 kuni

15.05.36 samal tumedal sõidukil, mis sõidutee keskelt reastub parempoolsele sõidureale

eespool liikuva sõiduki taha, jäädes sõidukite rivis kaamera poolt vaadates teiseks. Seejuures

kiirusmõõturi sihiku keskpunkt liigub antud sõidukiga videopildil nö kaasa ning ei kaota

sõidukiga kontakti kuni 15.05.37, mil kiiruse mõõtmise katkeb ja seadme lugem näitab nulli.

Kuigi edasi liigub kiirusmõõturi sihik kell 15.05.37 paremale, s.o 2+1 teisel sõidurajal

liikuvale valgele bussile, mille kiirus on fikseeritud kuni 15.05.44, on võimalik jälgida, et

sama tume sõiduk, mille kiiruseks fikseeriti 134 km/h, eristub kogu video vältel teistest

sõidukitest muuhulgas ka oma kõrguse poolest ning mõõtmiskohale lähenedes saab salvestise

22. sekundil tuvastada selgelt sõiduki margi ja registreerimisnumbri, s.o XXX XXX .

Eeltoodu on üheselt tuvastatav, kui videot vaadata sekund sekundi haaval stopp-pausidega,

pööramata pilku teistele objektidele ja sõidukitele. Video lõpukaadritelt nähtub ka see, et

sõiduki Mercedes-Benz reg-nr XXX XXX puhul on tegemist maasturiga, mis on märgatavalt

kõrgem tema ees sõitnud sõidukist. Teisi menetlusisiku sõidukile sarnaseid sõidukeid

rikkumise ajal vaateväljas ei ole.

24. Samuti on eelnevaga ümberlükatavad menetlusaluse isiku väited selle kohta, et tema

sõiduk ei saanud videolt nähtuvad mõõtmise kohas ümberreastumist sooritada, kuna ta tegi

seda oluliselt varem, s.o 2+1 tee alguses. Tuleb rõhutada, et kuigi videosalvestisel on

mõõtmise alguse faasis menetlusaluse isiku sõiduki kujutis ähmane, on sõiduki ülaosa siiski

eristatav teistest sõidukitest ka oma kõrguse poolest. Nagu kohus juba eelnevalt tuvastas,

nähtub video esimesel kahel sekundil, kuidas menetlusaluse isiku sõiduk, millel püsib

lasermõõturi sihik, liigub sõidutee keskelt parempoolsele, s.o esimesele sõidurajale.

Tunnistaja I. P kinnitas, et kui Mercedes reastus tagasi teise ritta (tunnistaja poolt vaadatuna),

möödus teisest reast valge Renault buss, mille kiiruseks nad fikseerisid 131 km/h, mis seejärel

reastus Mercedese taha. See asjaolu nähtub ka videosalvestise 14. sekundil, mil seesmisel

sõidurajal liikuv valge buss (mille kiiruseks on enne ümberreastumist fikseeritud 131 km/h)

reastub just selle tumeda sõiduki taha, mille kiirust video algussekunditel mõõdetakse, st

menetlusaluse isiku sõiduki taha ning kogu salvestise vältel ühtegi teist sõidukit kahe

eelnimetatud sõiduki vahel ei liikunud. Seega asub kohus seisukohale, et videosalvestise

esimestel sekunditel sõidutee keskelt ümberreastunud tume sõiduk sai olla vaid menetlusaluse

isiku

juhitud

Mercedes-Benz,

reg-nr-ga XXX XXX .

25. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega selles, et kiiruse mõõtmisel ei ole

politseiametnik järginud Vabariigi Valitsuse määrusest tulenevat nõuet, mille kohaselt

laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid.

Tunnistaja I. Pi ütluste kohaselt on ta täiesti kindel, et lasermõõtjaga fikseeritud kiirus 134

km/h on just selle musta Mercedese kiirus, mille nad hiljem peatasid. Tunnistaja selgitas, et ta

kasutas mõõtmisel optilist sihikut. Seega ei ole kohtul kahtlust selles, et kiirust mõõtnud

politseinik oleks eksinud sõidukis, millele ta kiirusmõõteseadme sihiku suunas. Tunnistaja I.

P kinnitas, et sel hetkel, kui ta Mercedese kiirust mõõtis, ei olnud menetlusaluse isiku sõidukil

ees ühtegi objekti, vastasel juhul ei oleks ilmunud sinna ka kiirus, kuna sellisel juhul

kiirusemõõtja läheb nulli. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas videosalvestiselt nähtuv selles, et

mõõteseadme laserkiir on neil sekunditel, mil tumeda sõiduki kiiruseks näitab kiirusmõõturi

lugem 134 km/h, suunatud vaid ühele sõidukile ega saanud mõõta juhuslikult eemal olevate

sõidukite kiirust. Tunnistaja I. Pi ütluste kohaselt, kui Mercedese kiirus 134 km/h sai

mõõdetud ja ta reastus teise sõiduki taha, siis Mercedese kiirust enam mõõta ei saanud, sest

läbi mitme sõiduki ei saa mõõta. Eeltoodust lähtudes on kohtu hinnangul välistatud, et

laserkiirusmõõtur oleks saanud mõõta teist, sh menetlusaluse isiku ees sõitnud sõidukit.

Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlustega ja salvestiselt nähtuvaga kogumis on tõendamist

leidnud, et menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse mõõtmisel ei mõjutanud sõiduki lähedal

sõitvad teised sõidukid kuidagi mõõtmistulemust ning mõõteseadme lasersihik oli kiiruse 134

km/h kuvamise ajal suunatud just H. Visse sõidukile Mercedes-Benz.

26. Eeltoodu on kooskõlas laserkiirusmõõturi LaserCam 4 nr LE0830 andmebaasi PROLOG

väljatrükiga, mis kajastab kiirusmõõturi LaserCam 4 poolt 19.12.2024 salvestatud andmeid

alates kell 15.05.33 kuni 15.05.55. Tunnistaja I. P kinnitas, et laserkiirusmõõtja andmete

väljatrükil olev operaator numbriga 004702 on tema. Väljatrüki pöördel on esimesel fotol

nähtav kiirusmõõtja laserkiire asukoht ehk rist tumedal sõidukil ajahetkel, mil fikseeriti

sõiduki maksimaalne sõidukiirus 134 km/h ning teisel fotol asub Mercedes mõõteseadme

läheduses, mil on tuvastatav sõiduki registreerimisnumber.

27. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat.

27. Tunnistaja I. P teostas manuaalselt laserkiirusemõõturiga kiiruse mõõtmist. 04.08.2022.a

teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna

patrulltalituse liiklusgrupi patrullpolitseinik I. P läbinud 18.04.2018.a mõõtealase koolituse –

kiirus (laser, radar) ja 15.12.2017. a mõõtealase koolituse (tõenduslik alkomeeter, narko).

Metrosert taatlustunnistusest TTRS-24/00121 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 LE0830

läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi 12.07.2024. a. Seega

mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning

mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

28. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et H. Visse juhtis 19.12.2024.a kell 15.05

Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 139. kilomeetril

liikudes Tartu suunas mootorsõidukit Mercedes-Benz GLE350D reg-nr-ga XXX XXX

kiirusega

134 km/h+/-4 km/h. Sellega ületas H. Visse antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 100

km/h mitte vähem kui 30 km/h ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2

ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

29. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1

kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3

kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. . Ületades sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h,

pole kahtlust selles, et selline kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja

tegemist on juhi teadliku valikuga. Maantee 2+1 teelõigul ümberreastumisel eeldab ees

liikuvatest sõidukitest möödumine neist kiiremini sõitmist ja tagasireastumist. Ei saa ka

mööda vaadata sellest, et H. Visset on eelnevalt kiiruse ületamise eest karistatud, mis

tähendab, et menetlusalusel isikul esineb eluline kogemus. Ei ole eluliselt usutav, et kogenud

juht ei taju, et ta ületab lubatud piirkiirust suurel määral, s.o vähemalt 30 km/h. H. Visse pidi

vähemalt möönma nii suures ulatuses kiiruse ületamist. Seetõttu on kohus veendunud, et H.

Visse pani väärteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule

vastava asjaolu, ja vähemalt möönis seda.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust

isikut tuleb toimepandu eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

30. LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

31. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot.

32. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

33. Kohus tuvastas, et H. Visse tegevuses KarS §-s 57 kergendavaid asjaolusid ega ka KarS

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

34. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H. Vissel üks kehtiv väärteokaristus –

16.07.2024 määrati talle LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv 140 eurot. H. Vissel on 4 arhiveeritud

karistust kiiruse ületamiste eest 2013. aastast kuni 2020. aastani. Arhiveeritud karistusandmed

on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude

asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel

(RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14). Nimetatud süüteod on omavahel nii sisuliselt kui ka

ajaliselt seotud, sest kajastavad menetlusaluse isiku liikluskäitumist seoses kiiruse

ületamisega pikema aja jooksul. Eelnevast kokkuvõtlikult nähtub, et H. Visse on pikema aja

vältel jätkanud samaliigiliste liiklusrikkumiste sooritamist ning määratud karistused ei ole

tema käitumist õiguskuulekamaks muutnud.

35. Kohtu arvates on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem ning seda järgnevatel

põhjustel. H. Visse ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km tunnis, seega LS § 227

lg-s 2 sätestatud vahemiku (21-40 km/h) keskmises määras. Juhtides sõidukit lubatud

suurimat sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste

inimeste tervise ja elu, samuti vara. Selline käitumine näitab juhi hoolimatust

liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Kohtu arvates mõjutab kiiruse ületamine ka

liiklusõnnetusse sattumise ohtu, eriti tiheda liiklusega maanteel ning möödasõitu tehes.

Samuti mõjutab piirkiiruse ületamine avarii raskusastet ja selle tagajärgi. Sõites suurel

kiirusel, läbib piirkiirust ületav sõiduk ootamatu ohu ilmnemisel oluliselt pikema

reageerimisteekonna, mis omakorda aeglustab sõiduki seismajäämist enne takistust. Kohus

arvestab süü suuruse hindamisel ka sellega, et H. Visse pani väärteo toime suure

liiklustihedusega põhimaanteel pealelõunasel ajal, seega on ka potentsiaalsete ohvrite arv ning

võimalik kahju suurem. Samas arvestab kohus sellega, et kiiruse ületamine ei toimunud

vastassuunavööndis, vaid teelõigul, kus oli ühes suunas kaks sõidurada.

36. Karistust mõistes tuleb lähtuda põhimõttest, et isik hoiduks edaspidi uute süütegude

toimepanemisest. Kuna karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H. Vissel kehtiv karistus LS

§ 227 lg 2 järgi ning isik ei ole väljendanud oma kahetsust, on kohtuväline menetleja

õigustatult määranud talle karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema, s.o

70 trahviühikut. Kohus leiab, et väärteootsuses karistuseks mõistetud rahatrahv üle

sanktsiooni keskmist määra on põhjendatud, proportsionaalne ning vastab H. Visse süü

suurusele ja teo toimepanemise asjaoludele. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid

aluse rahatrahvi vähendamiseks, mistõttu jätab kohus mõistetud karistuse muutmata.

37. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada

H. Visset edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab tema karistamisel eesmärke

rahatrahvi kohaldamine 70 trahviühiku ulatuses.

38. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus-

või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline

tühistamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus H. Visse ja tema kaitsja kaebuse rahuldamata

ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 19.12.2024. a üldmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 2780,24,019403 muutmata ja leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1

mõtte kohaselt põhjendatud H. Visset karistada rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot.

39. Kaitsja on esitanud 04.03.2025 taotluse kaitsjatasu 510 eurot hüvitamiseks. VTMS § 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja

menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jääb menetluskulu

510 eurot H. Visse kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Laas

kohtunik