2-24-13012/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generateda. esmalt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud ja arvutatakse seejärel tulemi b. teiseks tasutakse tulemi jäägist hüpoteegipidajale AS SEB Pank korteriomandile
Legislator headnote
AI generated2-24-13012/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: a. esmalt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud ja arvutatakse seejärel tulemi b. teiseks tasutakse tulemi jäägist hüpoteegipidajale AS SEB Pank korteriomandile
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Antero Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. märts 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-13012
Tsiviilasi
X hagi Yi vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: X (isikukood XXX)
Kostja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Danil
Lipatov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Lõpetada korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr xxxxx)
kaasomand selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel alghinnaga 150 000 eurot
ja jaotada tulem järgmiselt:
a. esmalt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud ja arvutatakse seejärel tulemi
jääk;
b. teiseks tasutakse tulemi jäägist hüpoteegipidajale AS SEB Pank korteriomandile
seatud hüpoteekidega tagatud kohustuste jääk;
c.
kui pool punkti a järgi arvutatud jäägist on suurem punkti b täitmiseks
vajalikust summast, siis jagatakse ülejäänud tulem hageja ja kostja vahel nii, et
hagejale jääb pool punkti a järgi arvutatud summast ning kostjale jääb sama
summa ja punkti b täitmiseks vajaliku summa vahe;
d. kui pool punkti a järgi arvutatud jäägist on väiksem või võrdne punkti b
täitmiseks vajaliku summaga, siis jääb ülejäänud tulem hagejale.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt
2-24-13012
tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
KOHTU SELGITUSED
1. Kostja võttis hagile vastates hagi kohe õigeks. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja soov
on hagis esitatud nõuet tunnustada. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude
õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhinevast
otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Sellise otsuse
täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga saab taotleda TsMS § 448 lg 3 alusel. Hagi
õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks
(TsMS § 468 lg 1 p 1). See ei välista poolte kokkulepet lahendi täitmise kohta: sh on enne
sundenampakkumise algatamist võimalik võõrandada korteriomand poolte kokkuleppel nn
vabal turul.
2. TsMS § 168 lg 6 ja § 163 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kostja
võttis hagi küll kohe õigeks, kuid vaidluse asjaolusid arvestades ei saa asuda seisukohale, et
kostja ei oleks andnud põhjust hagi esitamiseks. Tõsiasja, et kaasomandi lõpetamine
kokkuleppel ei ole seni õnnestunud, ilmestavad menetluses kohtule esitatud seisukohad ja
tõendid. Kuigi üldjuhul tuleks sellises olukorras jätta menetluskulud kostja kanda, oli kostja
valmis vaidluse lõpetama kohtu poolt pakutud tingimustel (dtl 167), mis oma sisult ühtisid
hageja enda poolt varem tehtud kompromissettepanekuga (dtl 147). Hageja jättis aga sellise
kompromissi sõlmimata. Seega on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta mõlema poole
menetluskulud (hagejal riigilõiv, kostjal õigusabikulu) nende endi kanda.
3. Kohus selgitab, et on pooltel on TsMS § 430 lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt
võimalik sõlmida kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist,
lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib kompromissi
kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (TsMS § 431 lg 2). Sellisel juhul on veel võimalik
tagastada pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Antero Maksing
kohtunik
2 (2)