Legislator Case Law & Legislation
2-24-13012/15 AI generated

2-24-13012/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-13012/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

a. esmalt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud ja arvutatakse seejärel tulemi b. teiseks tasutakse tulemi jäägist hüpoteegipidajale AS SEB Pank korteriomandile

Legislator headnote

AI generated

2-24-13012/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: a. esmalt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud ja arvutatakse seejärel tulemi b. teiseks tasutakse tulemi jäägist hüpoteegipidajale AS SEB Pank korteriomandile

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13012

Tsiviilasi

X hagi Yi vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja Danil

Lipatov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lõpetada korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr xxxxx)

kaasomand selliselt, et müüa see avalikul enampakkumisel alghinnaga 150 000 eurot

ja jaotada tulem järgmiselt:

a. esmalt tasutakse enampakkumise läbiviimise kulud ja arvutatakse seejärel tulemi

jääk;

b. teiseks tasutakse tulemi jäägist hüpoteegipidajale AS SEB Pank korteriomandile

seatud hüpoteekidega tagatud kohustuste jääk;

c.

kui pool punkti a järgi arvutatud jäägist on suurem punkti b täitmiseks

vajalikust summast, siis jagatakse ülejäänud tulem hageja ja kostja vahel nii, et

hagejale jääb pool punkti a järgi arvutatud summast ning kostjale jääb sama

summa ja punkti b täitmiseks vajaliku summa vahe;

d. kui pool punkti a järgi arvutatud jäägist on väiksem või võrdne punkti b

täitmiseks vajaliku summaga, siis jääb ülejäänud tulem hagejale.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

2-24-13012

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTU SELGITUSED

1. Kostja võttis hagile vastates hagi kohe õigeks. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja soov

on hagis esitatud nõuet tunnustada. Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Õigeksvõtul põhinevast

otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (TsMS § 444 lg 3). Sellise otsuse

täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga saab taotleda TsMS § 448 lg 3 alusel. Hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 1). See ei välista poolte kokkulepet lahendi täitmise kohta: sh on enne

sundenampakkumise algatamist võimalik võõrandada korteriomand poolte kokkuleppel nn

vabal turul.

2. TsMS § 168 lg 6 ja § 163 lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kostja

võttis hagi küll kohe õigeks, kuid vaidluse asjaolusid arvestades ei saa asuda seisukohale, et

kostja ei oleks andnud põhjust hagi esitamiseks. Tõsiasja, et kaasomandi lõpetamine

kokkuleppel ei ole seni õnnestunud, ilmestavad menetluses kohtule esitatud seisukohad ja

tõendid. Kuigi üldjuhul tuleks sellises olukorras jätta menetluskulud kostja kanda, oli kostja

valmis vaidluse lõpetama kohtu poolt pakutud tingimustel (dtl 167), mis oma sisult ühtisid

hageja enda poolt varem tehtud kompromissettepanekuga (dtl 147). Hageja jättis aga sellise

kompromissi sõlmimata. Seega on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta mõlema poole

menetluskulud (hagejal riigilõiv, kostjal õigusabikulu) nende endi kanda.

3. Kohus selgitab, et on pooltel on TsMS § 430 lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt

võimalik sõlmida kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist,

lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib kompromissi

kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (TsMS § 431 lg 2). Sellisel juhul on veel võimalik

tagastada pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

2 (2)