2-25-1372/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Kärdla

Tsiviilasja number

2-25-1372

Tsiviilasi

B.K ja D.S hagi Z.A vastu elatise

suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja 1 osas 734,04 eurot

Hageja 2 osas 824,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hagejad

1) B.K, isikukood XXX

2) D.S, isikukood XXX

seaduslik esindaja L.A isikukood XXX, Hagejate

esindaja RÕA korras vandeadvokaat Peep Rajavere

Kostja Z.A, isikukood XXX

26. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.K ja D.S-i hagi Z.A vastu elatise suurendamise nõudes.

2. Suurendada kohtulahendiga tsiviilasjas 2-22-136844 kostjalt Z.A-lt alaealise lapse

B.K ülalpidamiseks tema kasuks väljamõistetud elatist 206,16 eurot kuus 81,56 euro

võrra ning mõista Z.A-lt B.K kasuks välja igakuine elatis alates 27.01.2025 kuni B.K

täisealiseks saamiseni (s.o xxx) summas 287,72 eurot kuus, aga mitte vähem, kui

maksmise ajal PKS § 101 lg 3-7 alusel määratav miinimumelatis. Arvestuse aluseks on

seaduses sätestatud, muutuvas suuruses elatis miinimummääras PKS § 101 lg-te 3-7

järgi, mis muutub lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest.

3. Suurendada kohtulahendiga tsiviilasjas 2-22-136844 kostjalt Z.A-lt alaealise lapse

D.S-i ülalpidamiseks tema kasuks väljamõistetud elatist 196,16 eurot kuus 91,56 euro

võrra ning mõista Z.A-lt D.S kasuks välja igakuine elatis alates 27.01.2025 kuni D.S-i

täisealiseks saamiseni (s.o xxx) summas 287,72 eurot kuus, aga mitte vähem, kui

maksmise ajal PKS § 101 lg 3-7 alusel määratav miinimumelatis. Arvestuse aluseks on

seaduses sätestatud, muutuvas suuruses elatis miinimummääras PKS § 101 lg-te 3-7

järgi, mis muutub lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest.

4. Elatis tuleb maksta Z.A-l iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hagejate seadusliku esindaja L.A

arvelduskontole selgitusega: Elatusraha, näidates makse selgituses ära ka lapse (laste)

nimi ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Jätta rahuldamata kostja Z.A taotlus menetlusabi saamiseks.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 31.03.2023 määrati kindlaks, et kostja Z.A tasub

hageja B.K ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 206,16 eurot ja hageja D.S

kasuks 196,16 eurot. Hagejad taotlevad elatise suurendamist, sest elatise

kindlaksmääramise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Kompromissi sõlmimise

ajal oli lasterikka peretoetuse määr vastavalt Perehüvitiste seaduse (PHS) 21 lg 2

igakuiselt 650 eurot. Alates 01.01.2024 on määr aga 450 eurot. Kompromissi

sõlmimise ajal oli peres 3 alaealist last. Üks laps sai 19-aastaseks 2024 juulis ja

juunis 2024 lõpetas ta gümnaasiumi. Seetõttu saab hagi esitamise aja seisuga kumbki

hageja peretoetusi vähem 216,66 euro võrra kuus.

Kompromissi sõlmimise ajal elas üks laps kostja juures, kuid nüüd on täiskasvanu ja

tema suhtes on vanematel lõppenud ülalpidamiskohustus.

Hagejate eluvajadused on suurenenud inflatsiooni tõttu. Tarbijahinnaindeks tõusis

ainuüksi 2023 aastal 9,2%. Kompromiss ei näe ette elatise perioodilist suurenemist.

2. Hageja 1 igakuised vajadused on 705,51 eurot kuus ja hageja 2 vajadused 690,51

eurot kuus. Hagejad paluvad suurendada väljamõistetud elatist elatise

miinimummäärani, mistõttu ei esita hagejad tõendeid vajaduste põhistamiseks, kuna

Riigikohtu praktikast tulenevalt loetakse, et miinimumelatise puhul laste vajadused

üldteadaolevaks.

3. Kostja on pärast täisealise lapse gümnaasiumi lõpetamist maksnud ca 400 eurot kuus

kahe lapse ülalpidamiseks. Hageja 2 käib isa juures 4-6 päeval kuus. Hagejate puhul

puuduvad PKS § 101 lg 6 ja 7 sätestatud elatise vähendamise alused. Eeltoodud

põhjendustel palub hageja 1 suurendada väljamõistetud elatist 81,56 eurot võrra kuus

ja hageja 2 palub suurendada elatist 91,56 euro võrra kuus. Samuti taotlevad hagejad,

et elatis mõistetaks välja muutuva suurusena. Hageja 1 palub välja mõista elatise

287,72 eurot kuus muutva suurusena PKS § 101 lg 3-7 alusel. Samas summas palub

hageja 2 välja mõista elatise.

Kostja seisukohad

4. Kostja on maksnud elatist vähemalt 400 eurot kuus. Peretoetused laekuvad laste

emale. Seega on hagejate ülalpidamisse kostja panustanud 480 eurot kuus. Lisaks

sellel on kostja pakkunud kartulit ja liha.

5. Kostja sissetulek on 940 eurot kuus ja kostja igakuised kulud koos lastele makstava

elatisega on 977 eurot kuus. Seega ei ole kostjal võimalik rohkem panustada. Kohtul

on kohustus omal algatusel tõendeid koguda. Hagejate ema laenab hagejalt 1 raha,

mistõttu on ta ebausaldusväärne. Kohus peab kontrollima, ega laste ema ei ela üle

oma võimete ja kas elatisraha kulutatakse lastele.

6. Kostja kannab hagejate emale kuuluva kinnistu ülalpidamiskuludest 50 eurot kuus,

mida tuleb arvestada. Kohtu eesmärk ei peaks olema kostja panemine raskesse

majanduslikku olukorda, kuna laste emal on raha vaja.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse

ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel

oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

8. Pärnu Maakohtu 31.03.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-136844 kinnitati

hagejate ja kostja vahel kompromiss elatise nõudes /dtl 9-12/. Kompromissi kohaselt

on kompromissi sõlmimisel arvestatud riiklike peretoetustega ning asjaoluga, et kokku

oli sel ajal hagejate seadusliku esindaja ja kostja ülalpidamisel kolm alaealist last.

9. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate väiteid, et J.A lõpetas Kärdla Gümnaasiumi 2024

aasta juunis ja sai täisealiseks 2024 aasta juulis. Seega loeb kohus nimetatud faktiväite

kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 4 tähenduses. Eeltoodud asjaolu tõttu on

muutunud hagejate seadusliku esindaja L.A ja kostja Z.A poolt ülalpeetavate

alaealiste laste arv. Kui varasemalt oli vanemate ülalpidamisel kolm alaealist last, siis

hagi esitamise seisuga on ülalpidamisel kaks alaealist last. Tegemist on oluliselt

maksete suurust mõjutava asjaoluga TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses. Asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, täpsemalt 06. juulist 2024, kui J.A sai

täisealiseks.

10. 31.03.2023 kehtinud PHS § 21 lg 2 kohaselt oli lasterikka pere toetus 650 eurot kuus.

Lapsetoetuse suurus oli PHS § 17 lg 3 kohaselt kokku 260 eurot kuus kolmele lapsele.

Hagi esitamise aja seisuga on lastetoetuse suurus kummalegi hagejale 80 eurot kuus

ning hagejate seaduslik esindaja ei saa enam lasterikka pere toetust. Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid hagejate faktiväitele, et kummagi hageja osas on võrreldes

kompromissi sõlmimise ajaga vähenenud peretoetused igakuiselt 216,66 euro võrra.

Seega on oluliselt vähenenud hagejate osas saadaolevad peretoetused, mis on

moodustanud märkimisväärse osas rahalistest vahenditest, mida kasutati hagejate

ülalpidamiseks.

11. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et muutunud on maksete suurust mõjutavad

asjaolud ja need on muutunud pärast tsiviilasja nr 2-22-136844 arutamise lõppemist.

12. Hagejad on esitanud 2023 aasta tarbijahinnaindeksi tõusu kohta tõendi, mille kohaselt

oli tarbijahinnaindeksi tõus 9,2% võrreldes 2022 aastaga /dtl 15/. Kohus on

seisukohal, et ca 10% suurune tarbijahinnaindeksi muutus on samuti asjaoluks, mis

oluliselt mõjutab maksete suurust.

13. Hagejate nõue on kvalifitseeritav perekonnaseaduse (PKS) §-de 96, 97 punktist 1

tuleneva nõudena, so. ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine

laps.

14. PKS § 100 lg-test 1, 2, 4 tuleneb, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel annab vanem eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta

ei osale kasvatamises. Vaidlust ei ole asjaolus, et hagejad ei ela kostjaga igapäevaselt

koos. Seega tuleb kostjal anda hagejatele ülalpidamist raha maksmisega. Kostja väide,

et ta on hagejaid toetanud liha ja kartulitega, ei ole aluseks, et jätta hagi rahuldamata.

Hagejate väidetel andis kostja 50 kg koti kartuleid, mille väärtus on 15 eurot. Kohus

nõustub hagejatega, et tegemist on väheväärtusliku ülalpidamise andmisega. Kostja ei

ole esitanud andmeid, kui palju ta on hagejate ülalpidamiseks kartuleid ja liha andnud.

Hagejate väidetel saatis kostja ühel korral haiguse tõttu hädatapetud looma liha, kuid

laste ema ei julgenud seda lastele toiduks teha. Kostja ei ole kohtule esitanud mõjuvat

põhjust, mis annaks aluse asuda seisukohale, et kostjal võimaldatakse ülalpidamist

anda muul viisil kui raha maksmisega. Eeltoodu alusel ei loe kohus ülalpidamise

andmiseks 50 kg kotti kartulit ega ühel korral saadetud liha, mida hagejad ei saanud

tarbida.

15. Kostja väide, et ta tasub hagejate ema kaasomandiga seotud kulutusi, ei ole

asjakohane. Kui kostja leiab, et tal on õigus esitada nõue hagejate seadusliku esindaja

vastu seoses kaasomandi või ühisomandiga, siis on kostjal see nõue võimalik esitada

omaniku vastu, kelle kulutusi kostja enda väidetel kannab. Kohtule ei ole esitatud

väiteid ega tõendeid, et hagejad on seotud kostja ja hagejate seadusliku esindaja

väidetava kaasomandi või ühisomandiga.

16. Kostja väide, et tema sissetulek 940 eurot kuus, ei võimalda rohkem elatist tasuda, kui

400 eurot kuus, ei ole asjakohane. Riigikohus lahendis 2-19-18082 punktis 11

selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg-s 1 on

sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub

kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär.

Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2

sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (vt eeltoodu kohta ka Riigikohtu

16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17 ja seal viidatud varasemad

lahendid). PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära,

arvestades kohustatud vanema varalist seisundit, lapse tegelikke vajadusi, samuti lapse

vajaduste kaetust nt riiklike toetustega (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-174-16, p 13). Samas ei anna ainuüksi ühe vanema parem majanduslik

seisund alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (Riigikohtu 7.

veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 13).

17. Kostja ei ole esile toonud PKS § 102 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis annaks kohtule

aluse kaaluda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud alammäära.

18. Kostja väited, et hagejate seaduslik esindaja on hagejalt 1 laenanud raha, et täita laste

ülalpidamiskohustust, ei ole samuti aluseks, et jätta hagiavaldus rahuldamata. Hagejate

seaduslik esindaja on tõendanud, et olles rahalises kitsikuses, on ta laenanud lapselt

raha igapäevaste kulutuste katteks, kuid raha on lapsele tagastatud. Kohtu hinnangul

tuleks kostjal eelkõige keskenduda sellele, et tasuda hagejate kasuks seaduses

sätestatud elatusraha alammäära. Siis ei ole ka vanem, kelle juures lapsed igapäevaselt

elavad, olukorras, kus ta on sunnitud lapselt hädavajadusel pere kulutuste katteks

laenu võtma.

19. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Kohus suurendab tsiviilasjas nr 2-22-

136844 väljamõistetud elatist hageja 1 osas 81,56 euro võrra ja mõistab elatise välja

muutuva suurusena PKS § 101 lg 3-7 alusel. Kohus suurendab hageja 2 kasuks

väljamõistetud elatist 91,56 euro võrra ja mõistab elatise välja muutuva suurusena

PKS § 101 lg 3-7 alusel. PKS § 101 lg 1 ja 3 sätetel elatis ei või olla väiksem kui

käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa ning elatise baassumma on 200 eurot.

20. Kostja esitas 20.02.2025 menetlusabi taotluse. Kohtuistung oli määratud 26.02.2025.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest ei teatanud. Kohus

selgitas kohtuistungil, et kostja ei ole taotlenud riigi õigusabi. Seega ei saa kohus

menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest tasumisest ka vabastada. Kohus

leiab, et iga teovõimeline vanem on võimeline ise oma õigusi elatise vaidluses

kaitsma. TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus kostja taotluse menetlusabi

saamiseks resolutsiooniga käesolevas otsuses. Kohtuistungil jättis kohus nimetatud

taotluse suuliselt rahuldamata /dtl 66/.

21. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS

§ 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja 1 osas on hagihind 734,04

eurot ja hageja 2 osas 824,04 eurot.

22. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

23. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda. Menetlusökonoomikast

lähtuvalt kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik