Legislator Case Law & Legislation
2-24-123917/13 AI generated

2-24-123917/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-123917/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi D.F vastu Mõista D.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 683,11 eurot, s.o sissenõutavaks

Legislator headnote

AI generated

2-24-123917/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi D.F vastu Mõista D.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 683,11 eurot, s.o sissenõutavaks

Keywords

AI generated
missing case documents late submission of documents submission of identity documents travel documents untimely notification of defects delayed asylum application
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-123917

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D.F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5783 eurot ja 56 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress XXX), lepinguline esindaja Ahto Järvela (e-post

XXX)

Kostja: D.F (isikukood XXX, tegelik elu-ja/või

viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega Aktiva Finance Group OÜ hagi D.F vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista D.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 683,11 eurot, s.o sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 539,83 eurot ja intress 143,28 eurot.

3. Mõista D.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 539,83

eurolt alates 26.03.2025 kuni põhinõude (539,83 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Mõista D.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

maksetähtaeg

põhiosa

intress

osamakse kokku

15.03.2025

62,62

9,88

72,50

15.04.2025

59,22

9,72

68,94

15.05.2025

61,20

9,57

70,77

15.06.2025

60,55

9,41

69,96

15.07.2025

62,51

9,25

71,76

15.08.2025

61,92

9,09

71,01

15.09.2025

62,61

8,93

71,54

15.10.2025

64,52

8,77

73,29

15.11.2025

64,02

8,60

72,62

15.12.2025

65,90

8,43

74,33

15.01.2026

65,46

8,26

73,72

15.02.2026

66,19

8,09

74,28

15.03.2026

70,22

7,92

78,14

15.04.2026

67,71

7,74

75,45

15.05.2026

69,51

7,57

77,08

15.06.2026

69,23

7,39

76,62

15.07.2026

71,00

7,21

78,21

15.08.2026

70,79

7,02

77,81

15.09.2026

71,58

6,84

78,42

15.10.2026

73,29

6,65

79,94

15.11.2026

73,18

6,46

79,64

15.12.2026

74,87

6,27

81,14

15.01.2027

74,83

6,08

80,91

15.02.2027

75,66

5,89

81,55

15.03.2027

78,86

5,69

84,55

15.04.2027

77,38

5,49

82,87

15.05.2027

78,97

5,29

84,26

15.06.2027

79,11

5,08

84,19

15.07.2027

80,67

4,88

85,55

15.08.2027

80,89

4,67

85,56

15.09.2027

81,79

4,46

86,25

15.10.2027

83,28

4,25

87,53

15.11.2027

83,62

4,03

87,65

15.12.2027

85,08

3,82

88,90

15.01.2028

85,49

3,60

89,09

15.02.2028

86,44

3,37

89,81

15.03.2028

88,28

3,15

91,43

15.04.2028

88,39

2,92

91,31

15.05.2028

89,74

2,69

92,43

15.06.2028

90,36

2,46

92,82

15.07.2028

91,68

2,23

93,91

15.08.2028

92,39

1,99

94,38

15.09.2028

93,41

1,75

95,16

15.10.2028

94,66

1,51

96,17

15.11.2028

95,50

1,26

96,76

15.12.2028

96,70

1,02

97,72

15.01.2029

97,64

0,77

98,41

2(11)

15.02.2029

98,72

0,51

99,23

15.03.2029

99,24

0,26

99,50

5. Mõista D.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis käesoleva otsuse

resolutsiooni punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi D.F vastu rahuldamata osas, milles Aktiva Finance

Group OÜ palub mõista D.F-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõla suuremas

ulatuses kui 4356,71 eurot, intressi suuremas ulatuses kui 411,46 eurot, haldustasu 11,60

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 295,47 eurot.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Saata otsus kostja teadaolevale e-posti

aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Menetluskulud jätta 8% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 92% D.F kanda.

10. Mõista D.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 841,80 eurot.

11. Mõista D.F-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

3(11)

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 21.08.2024 määrusega anti nõue D.F vastu üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 23.09.2024 hagiavalduse D.F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4631,49

eurot, intressi 197,54 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, kuni

23.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivise 290,57 eurot ja edasiulatuva viivise alates

24.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni 12,9% aastas.

3. Hageja nõue tuleneb Inbank Finance AS-i ja kostja vahel 07.03.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89011635281, mille alusel sai kostja laenu summas 4999

eurot ja kohustus laenu tagastama 72 kuu jooksul osamaksetena. Kuna kostja jättis

tasumata osamaksed, saatis laenuandja 07.03.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles

26.03.2024. Laenuandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 28.03.2024.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.10.2024 määrusega, andes kostjale 20 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid

kasutades.

Kohus tegi päringu Soome rahvastikuregistrisse, mille kohaselt puudub kostjal Soome

aadress. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt ei ole neil täiendavaid kostja

kontakte kui juba rahvastikuregistris olevad.

Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate

kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.01.2025 ning luges menetlusdokumendid

kostjale kättetoimetatuks 05.02.2025, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks oli 25.02.2025. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega

muul viisil hagile reageerinud.

5. Hageja esitas vastavalt kohtu selgitustele 13.03.2025 alternatiivse nõude juhuks, kui

kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Hageja palub kostjalt

alternatiivselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 539,83

eurot, intressi 143,28 eurot, viivise põhinõudelt 539,83 eurot lepingujärgses määras

12,9% aastas, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt

graafikule ning viivise lepingujärgses määras 12,9% aastas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

4(11)

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

8. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

9. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

10. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas

nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus

kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari

2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

5(11)

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija

esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures

küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et

enne otsuse tegemist küsis esialgne võlausaldaja kostjalt nõusolekut pääseda ligi kostja

pangakonto andmetele. Otsuse käigus tuvastas süsteem pangakontolt keskmise regulaarse

sissetuleku (palk ja pension), mille alusel otsus tehti. Protsess on automaatne, mistõttu ei

kontrollita kohustusi. Esialgne võlausaldaja tuvastas kostja viimase kuue kuu keskmise

sissetuleku 2544,82 eurot. Kostja poolt taotluses esitatud andmete kohaselt oli kostja

igakuine sissetulek 4000 eurot ja kohustused 400 eurot kuus. Võttes arvesse, et kostja

sissetulek oli igakuiselt keskmiselt 2544,82 eurot ning muud finantskohustused 400 eurot,

jäi seega kostjale peale lepingu sõlmimist kätte ca 2041 eurot igapäevasteks

majandamiskuludeks (2544,82-400-103,82=2041). Seega jäi kostjale kätte ca 80% tema

igakuisest sissetulekust ning kostja oli krediidivõimeline. Esialgne võlausaldaja tegi

päringu ka maksehäireregistrisse, mille kohaselt krediiditaotluse esitamise ajal ega

varasemaid maksehäireid kostjal polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli

võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskusteta täitma.

Riigikohus on 24. novembri 2023 lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5) (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

12. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Ka ainuüksi

pangakonto väljavõtte küsimine ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtete

6(11)

järgimist kui krediidiandja ei ole sisuliselt kostja pangakontot analüüsinud ning välja

selgitanud kostja tegelikke igakuiseid kohustusi ja sissetulekuid. Hageja on küll kohtule

esitanud pangakonto väljavõtte ja märkinud, et pangakonto väljavõttest nähtus

krediidiandjale kostja sissetulek 2544,82 eurot, kuid kohtule ei nähtu hageja esitatust,

millistele konkreetsetele pangakonto väljavõttest tulenevatele andmetele krediidiandja

tugines. Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja kohustusi üldse mingil viisil

kontrollinud. Seega ei ole hageja esitanud analüüsi, mille alusel saaks leida, et

krediidiandja oleks arvestanud pangakonto väljavõttest nähtuva infoga. Üksnes

pangakonto väljavõtete küsimine ei ole piisav, et täita seaduses ettenähtud

kontrollikohustust (VÕS 4034 lg 3 ja KAVS § 50 lg 4). Piisav ei ole ka tõdemus, et

pangakonto väljavõtet kontrolliti.

Kohtu hinnangul ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest enne krediidi

väljastamist ei kontrollinud krediidiandja teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude

kohta. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

13. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

14. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Kostja sai laenu summas 4999 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 825,22

eurot. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt Inbank

Finance AS-i ja kostja vahel 07.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingule, tuleb kostjal

laen tagastada igakuiste osamaksetena ning viimase osamakse tähtpäev on 15.03.2029,

seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega.

Poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on

tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude (nt haldustasu) kohta.

Hageja esitas 13.03.2025 tagasimaksete arvestuse ning alternatiivse nõude. VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 2,5%. Hageja palub kostjalt

alternatiivselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 539,83

eurot, intressi 143,28 eurot, viivise põhinõudelt 539,83 eurot lepingujärgses määras

12,9% aastas, tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed vastavalt

graafikule ning viivise lepingujärgses määras 12,9% aastas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

15. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi

ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 13.11.2023.

Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle aasta, samuti ei ole kostja

osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et

7(11)

kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab

kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu

täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et

kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

16. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud 15.04.2023-15.04.2024 osamaksed täielikult

ning 15.05.2024 osamakse osaliselt. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude ja

seadusjärgse intressi katteks ei saaks lepingut lugeda 26.03.2024 kehtivalt üles öelduks,

kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on

krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning

tarbijakrediidileping on kehtiv.

17. Ümberarvestuse tegemise ajaks on maksegraafiku järgi muutunud sissenõutavaks

osamaksed kuni 15.02.2025. Kuivõrd kostja on tasunud põhiosa ja seadusjärgse intressi

katteks 825,22 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud osamaksed kokku 539,83 eurot ja intressi 143,28 eurot.

18. Ümberarvestuse tegemise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud osamaksed alates

15.03.2025 kuni 15.03.2029. Seega rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed

vastavalt järgmisele graafikule:

maksetähtaeg

põhiosa

intress

osamakse kokku

15.03.2025

62,62

9,88

72,50

15.04.2025

59,22

9,72

68,94

15.05.2025

61,20

9,57

70,77

15.06.2025

60,55

9,41

69,96

15.07.2025

62,51

9,25

71,76

15.08.2025

61,92

9,09

71,01

15.09.2025

62,61

8,93

71,54

15.10.2025

64,52

8,77

73,29

15.11.2025

64,02

8,60

72,62

15.12.2025

65,90

8,43

74,33

15.01.2026

65,46

8,26

73,72

15.02.2026

66,19

8,09

74,28

15.03.2026

70,22

7,92

78,14

15.04.2026

67,71

7,74

75,45

15.05.2026

69,51

7,57

77,08

15.06.2026

69,23

7,39

76,62

15.07.2026

71,00

7,21

78,21

15.08.2026

70,79

7,02

77,81

15.09.2026

71,58

6,84

78,42

15.10.2026

73,29

6,65

79,94

15.11.2026

73,18

6,46

79,64

15.12.2026

74,87

6,27

81,14

15.01.2027

74,83

6,08

80,91

15.02.2027

75,66

5,89

81,55

8(11)

15.03.2027

78,86

5,69

84,55

15.04.2027

77,38

5,49

82,87

15.05.2027

78,97

5,29

84,26

15.06.2027

79,11

5,08

84,19

15.07.2027

80,67

4,88

85,55

15.08.2027

80,89

4,67

85,56

15.09.2027

81,79

4,46

86,25

15.10.2027

83,28

4,25

87,53

15.11.2027

83,62

4,03

87,65

15.12.2027

85,08

3,82

88,90

15.01.2028

85,49

3,60

89,09

15.02.2028

86,44

3,37

89,81

15.03.2028

88,28

3,15

91,43

15.04.2028

88,39

2,92

91,31

15.05.2028

89,74

2,69

92,43

15.06.2028

90,36

2,46

92,82

15.07.2028

91,68

2,23

93,91

15.08.2028

92,39

1,99

94,38

15.09.2028

93,41

1,75

95,16

15.10.2028

94,66

1,51

96,17

15.11.2028

95,50

1,26

96,76

15.12.2028

96,70

1,02

97,72

15.01.2029

97,64

0,77

98,41

15.02.2029

98,72

0,51

99,23

15.03.2029

99,24

0,26

99,50

19. Kohtu hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud

ja asjakohane mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1

alusel.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 539,83 eurolt alates

kohtuotsuse tegemisest (26.03.2025) kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 4

toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras.

20. Kuivõrd vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei

võlgne, jätab kohus hageja nõude haldustasu 11,60 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kuivõrd

lepingu ülesütlemist ei saa kehtivalt ülesöelduks lugeda ja kostja ei olnud maksetega

viivituses, ei ole sissenõudmiskulude (sh meeldetuletuskirjade ja muu kulu)

väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Hageja nõude sissenõudmiskulude 50 euro

väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

9(11)

Hageja nõude põhivõla suuremas ulatuses kui 4356,71 eurot, intressi suuremas ulatuses

kui 411,46 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivise 295,47 eurot jätab kohus rahuldamata.

21. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhivõlg 539,83 eurot, intress 143,28 eurot,

viivis põhivõlgnevuselt 539,83 eurolt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed graafiku järgi ning viivis

käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude

tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

22. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

23. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale

kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul

viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus

kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

25. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 4768,27 eurot. Hagi rahuldati ligi 92%

ulatuses.

26. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 8% ulatuses hageja kanda ning 92%

ulatuses kostja kanda.

27. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud

442,50 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab

kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

28. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

29. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

31. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatuks tunnitasu

määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2,5 tundi. Kohus

arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult

10(11)

keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning

asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, 300 eurot.

32. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 915 eurot, millest kostja kanda jääb

92% ehk 841,80 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 73,20 eurot jäävad kostjalt

välja mõistmata.

Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

33. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

11(11)