Legislator Case Law & Legislation
2-23-149643/7 AI generated

2-23-149643/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-149643/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks välja poolte vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks välja poolte vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud

Legislator headnote

AI generated

2-23-149643/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks välja poolte vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks välja poolte vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud

Keywords

AI generated
disability-related expenses removal expenses cost of assistive devices medical expenses housing costs cost estimate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-23-149643

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. märts 2025

Tsiviilasja nr

2-23-149643

Tsiviilasi

K.K. K. (K.K.) hagi K.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

324 eurot 85 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.K. (isikukood XXX; elukoht XXX-i, xxxx; e-

post )

Kostja: K.K. (isikukood XXX; elukoht

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks välja poolte vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud

eluruumi asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxx üürilepingu alusel tulenev võlgnevus 301

eurot 75 senti, millest 250 eurot on kokkulepitud üür, 14 eurot 32 senti

kommunaalkulud ning 37 eurot 43 senti tasu elektri eest.

3. Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks välja poolte vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud

eluruumi asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxx üürilepingu alusel alates 1. juunist 2023 kuni

käesoleva otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 58 eurot 11 senti

(0,029% päevamääraga).

4. Jätta menetluskulud K.K. kanda.

5. Rahuldada

K.K. K.

(K.K.) taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

6. Mõista K.K.-lt K.K. K. (K.K.) kasuks menetluskulude katteks välja riigilõiv 100

eurot.

7. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Tsiviilasi nr 2-23-149643

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. K.K. (hageja) esitas 8. detsembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

K.K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas 30. detsembril 2023 nõudele

vastuväite. Seoses kostja poolt esitatud vastuväitega andis Pärnu Maakohus 30. jaanuari 2024. a

määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 18. aprillil 2023 sõlmitud eluruumi

asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxx, üürileping.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 301 eurot 75 senti, millest 250

eurot on üüritasu, 14 eurot 32 senti kommunaalkulud ning 37 eurot 43 senti tasu elektri eest.

Lisaks palub hageja võlgnevuse tasumata jätmise eest mõista välja sissenõutavaks muutunud

seadusjärgne viivis 23 eurot 10 senti (0,029% päevamääraga) ning menetluskulud 100 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Tsiviilasi nr 2-23-149643

23. aprillil 2024 esitatud hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

20. jaanuaril 2025 isiklikult.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist

ja viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga

seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku

teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise

või selle puuduse kõrvaldamisega.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses tagaseljaotsusega

rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1, VÕS §-d 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 113

lg 1, 271, 292 lg 1).

6. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

7. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

9. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja

materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on hagiavalduste esitamisel tasunud kokku

riigilõivu 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning täiendavalt 35

eurot hagimenetlusse üleminekul), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele kui vältimatu ja vajalik

kulutus nõude esitamisel

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

Tsiviilasi nr 2-23-149643

kohtunik