2-23-15071/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-15071

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

M Je (J) hagi Elektrum Eesti osaühingu vastu 814.71 euro ja

viivise väljamõistmiseks

989.19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja M J (isikukood xxx);

hageja lepinguline esindaja M-M R (DEAX Õigusbüroo

osaühing, e-post xxx);

kostja Elektrum Eesti osaühing (registrikood 11399985);

kostja lepinguline esindaja R R, e-post xxx.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Elektrum Eesti osaühingult (registrikood 11399985) hageja M Je

(isikukood xxx) kasuks välja kahjuhüvitis 814.71 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

76.71 eurot.

3. Mõista kostjalt Elektrum Eesti osaühingult (registrikood 11399985) hageja M Je

(isikukood xxx) kasuks välja viivis alates 25.10.2023 põhinõudelt 814.71 eurolt kuni

selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud kostja Elektrum Eesti osaühingu (registrikood 11399985) kanda.

5. Mõista kostjalt Elektrum Eesti osaühingult (registrikood 11399985) hageja M Je

(isikukood xxx) kasuks välja menetluskulud 809.85 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv ja

564.85 eurot on õigusabikulud.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal Elektrum Eesti

osaühingul (registrikood 11399985) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

2-23-15071

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Menetluskulud kanda ERGO Insurance SE arvelduskontole nr xxx, Swedbank.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on M Je (J) hagi Elektrum Eesti osaühingu vastu kahjuhüvitise ja

viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 28.12.2021 müügileping nr xxx, mille alusel

kostja müüs hagejale päikeseelektrijaama. Müügilepingu põhisätete punkt 1.6 kohaselt oli

komplekti paigaldamise ja üleandmise tähtaeg 90 päeva jooksul lepingu sõlmimisest, so

hiljemalt 28.03.2022. Tegelikkuses hakati komplekti paigaldama juunikuu lõpus ja pärast

mitmeid viivitusi sai see korrektselt tööle alles 26.07.2022 ehk peaaegu 4 kuud kokkulepitust

hiljem. Nende 4 kuu jooksul jäi päikesepaneelide abil elekter tootmata ja hagejale tekkis sellega

kahju.

Hageja toob välja, et kostja oli teadlik, et hageja kavatseb päikesepaneelidega saada tulu ja

muuta arvesti kahesuunaliseks tarbimise- ja tootmissuunale. Vastava liitumislepingu tarbija

muutmiseks mikrotootjaks tegi hageja Elektrileviga 31.12.2021. Kostja 13.12.2021 saadetud

hinnapakkumise järgi oli hageja päikesepaneelide prognoostoodang järgmine: aprillis 1049,30

kWh, mais 1283 kWh, juunis 1230,6 kWh ja juulis 1268,7 kWh. Kostja antud info järgi tugines

prognoos hageja piirkonnas juba olemasolevate päikesejaamade reaalsele tootlikkusele. Elektri

keskmised börsihinnad olid eelnimetatud kuudel järgmised: aprillis 10,6 s/kWh; mais 15,14

s/kWh; juunis 17,38 s/kWh ja juulis 23,28 s/kWh.

Päikesepaneelide paigaldamise viivituse tõttu jäi prognoostoodangu ja keskmiste börsihindade

alusel tootmata kokku 814.71 euro väärtuses elektrit: aprillis 1049,30 kWh x 10,6 s/kWh /100 =

111.23 eurot; mais 1283 kWh x 15,14 s/kWh /100 = 194.25 eurot; juunis 1230,6 kWh x 17,38 s/

kWh /100 =213.88 eurot; juulis 1268,7 kWh x 23,28 s/kWh) /100 = 295.35 eurot.

Päikesepaneelide paigaldamise viivituse tõttu jäi prognoostoodangu ja keskmiste börsihindade

alusel tootmata 814.71 euro väärtuses elektrit.

29.11.2022 nõudekirjaga nõudis hageja müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja ja kostja kahju hüvitamise osas kokkuleppele ei jõudnud. Kostja asus seisukohale, et

hageja oleks viivituse tõttu pidanud kasutama õigust leping lõpetada ning kahju hüvitamine on

välistatud üldsätete punkti 7.5 kohaselt. Üldsätete punkti 7.5 kohaselt pooled vastutavad teisele

2

2-23-15071

poolele oma tegevuse/tegevusetuse tagajärjel tekkinud otseste kahjude eest. Hageja on

seisukohal, et kostja kasutatav tüüptingimus on tühine ja nõuab kostja tekitatud kahju summas

814.71 eurot hüvitamist.

Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud päikeseelektrijaama müügileping, mille suhtes

kohalduvad ka tarbijalemüügi sätted. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on

tüüptingimused. Hageja leiab, et lepingu punkti 7.5 ei saa lugeda lepingu osaks ja hageja saamata

jäänud tulu kuulub hüvitamisele vastavalt võlaõigusseadusele. Lisaks leiab hageja, et lepingu

üldsätete punkt 7.5 on tühine, kuna see piirab tarbija õiguskaitsevahendite kasutamist

ebamõistlikult juhuks, kui müüja viivitab lepingu täitmisega. Käesoleval juhul tekkis hagejale

saamata jäänud tulu 4 kuu jooksul tootmata jäänud elektri näol, mida hageja oleks vastavalt tema

poolt tehtud ettevalmistustele saanud mikrotootjana müüa. Kahju suuruseks on

prognoostoodangu ja elektri keskmiste börsihindade alusel kokku 814.71 eurot. Kui kostja oleks

päikeseelektrijaama paigaldanud kokkulepitud tähtajaks, ei oleks hagejale kahju tekkinud,

mistõttu on kostja lepingurikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg 4 järgi

põhjuslik seos.

Hageja toob välja, et kostja möönab, et tarbijal võiks punkti 7.5 lugedes tekkida küsimus,

millises ulatuses kumbki pool siis vastutab. Kostja tõlgenduse järgi on kostja üldsätete punktiga

7.5 soovinud piirata tarbija kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust, jättes tarbijale vaid

otsese varalise kahju nõude esitamise võimaluse ja välistades saamata jäänud tulu nõude

esitamise, kuid antud sõnastuses ei ole see tarbijale selgelt ja üheselt mõistetav. Hageja jääb

seisukohale, et punkti 7.5 sõnastus toob välja, et pool vastutab otsese varalise kahju eest, kuid ei

sätesta, et sellega on saamata jäänud tulu hüvitamine välistatud. Seetõttu kuulub hageja saamata

jäänud tulu hüvitamisele.

Hageja selgitab, et ei lõpetanud lepingut põhjusel, et kostja andis hagejale pidevalt lubadusi

lähinädalatel algava paneelide paigalduse kohta ja püüdis ära hoida hagejapoolset lepingu

lõpetamist. Hageja pöördus korduvalt nii kirjalikult kui ka telefonitsi kostja poole, et saada infot,

millal paigaldus toimub. Paneelide paigaldamise tähtaeg oli 28.03.2022. Hageja toob välja, et

näiteks peale tähtaja möödumist (01.04.2022) lubas kostja nende paigaldust 2-3 nädala jooksul. 3

nädalat peale tähtaega (18.04.2022) teatas kostja, et paigaldust on oodata ülejärgmisel nädalal.

Samuti lubati 27.05.2022 paigaldust maksimaalselt paari nädala jooksul. Tegelikkuses hakati

paneele paigaldama juuni lõpus ja korrektselt tööle said need alles 26.07.2022. Seega on kostja

esitatud seisukoht, et hageja oleks pidanud õiguskaitsevahendina kasutama lepingu lõpetamise

võimalust, hea usu põhimõtte vastane.

Lisaks toob hageja välja, et Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 2 reguleerib

olukorda, kus tüüptingimuse tõttu on ühe või mitme õiguskaitsevahendi kasutamine täielikult

välistatud või konkreetsetel asjaoludel ebamõistlikult piiratud. VÕS § 42 lg 3 p 2

reguleerimisalasse kuuluvad näiteks olukorrad, kus kahju hüvitamise nõude esitamise õigust on

piiratud kogu nõude ulatuses, kahju liikide kaupa või vastutuse liigi alusel (RKTKo 10.04.2024,

2-21-4251, p 11.2). Kuna kostja tõlgenduse kohaselt on üldsätete punktiga 7.5 soovitud piirata

kahju hüvitamise nõude esitamise õigust kahju hüvitamise liigi kaupa, on tegemist ebamõistlikult

kahjustava tüüptingimusega.

Hageja esitab täiendava tõendina ka tema majast (xxx) 600m kaugusel asuva naabri maja (xxxi)

2022. aasta päikesepaneelide reaalse tootluse, millest nähtub, et 6,24 kW jaamaga oli tootlus

aprillis 641,745 kWh ja mais 703,156 kWh ning 18,24 kW jaamaga oli tootlus juunis 2199,620

kWh ja juulis 2603,689 kWh. Arvestades naabri tootlust ja hageja päikesejaama suurust (9,88

kW) oleks nende põhjal hageja saamata jäänud tulu kokku 811.67 eurot ning arvutus järgnev:

aprillis (641,745 kWh/6,24 kW) x 9,88 kW = 1016,10 kWh x 10,6 s/kWh /100 = 107,71 eurot;

3

2-23-15071

mais (703,156 kWh/ 6,24 kW) x 9,88 kW = 1113,33 kWh x 15,14 s/kWh /100 = 168,56 eurot;

juunis (2199,620 kWh / 18,24 kW) x 9,88 kW = 1191,46 kWh x 17,38 s/kWh /100 = 207.08

eurot; juulis (2603,689 kWh /18,24 kW) x 9,88 kW = 1410,33 kWh x 23,28 s/kWh /100 =

328.32 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista 814.71 eurot, 24.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud

seadusjärgne viivis summas 76.71 eurot ja viivis alates 25.10.2023 põhinõudelt 814.71 eurot

kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

II Kostjate vastuväited ja seisukohad

2. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja toob välja, et hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised

asjaolud on kostja hinnangul suuresti korrektsed. Päikesejaam paigaldati kostja poolt hiljem, kui

oli lepingus kokku lepitud. Seega lükkus edasi päikesejaamas elektrienergia tootmise algus.

Kostja juhib tähelepanu, et saamata jäänud tulu arvutused on prognoosidel ja keskmistel hindadel

põhinevad. Samas kostja nõustub, et täpset saamata jäänud tulu on keeruline tuvastada, kuivõrd

päikesejaama iga tunni tootlikkus sõltub paljudest teguritest, mh tegelikust pilvisusest.

Vaidlusaluse müügilepingu üldsätete punkti 7.5 kohaselt pooled vastutavad teisele poolele oma

tegevuse/tegevusetuse tagajärjel tekkinud otseste kahjude eest. Hageja hinnangul ei pidanud

hageja sellise sõnastuse põhjal aru saama, et saamata jäänud tulu hüvitamine on välistatud.

Kostja hinnangul on samas või sarnases sõnastuses välistused Eestis kasutatavates (ka)

tarbijalepingutes nii pikaaegselt ja laialdaselt kasutuses, et ei saa rääkida VÕS § 37 lg 3 mõttes ei

ebatavalisest ega arusaamatust sõnastusest. Minimaalselt võinuks hagejal tekkida küsimus,

millises ulatuses kumbki pool siis vastutab, kuid sellist täpsustuse soovi kostjale ei esitatud.

Kostja leiab, et olukorras, kus juba 1-kuulise viivituse ilmnedes olnuks hagejal võimalik leping

lõpetada ja hankida päikesejaam alternatiivselt pakkujalt, pole ühe õiguskaitsevahendi – kahju

hüvitamine – osaline välistamine hagejat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 1 mõttes.

Kostja toob välja, et poolte vahel on sama vaidlus läbitud ka Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti juures tegutsevas Tarbijavaidluste komisjonis (asi nr xx). Komisjon jättis

hageja nõude rahuldamata ja lõpetas tarbijavaidluse menetluse. Komisjon tõi täiendavalt välja, et

tüüptingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav, kuivõrd selles ettenähtud tagajärg laieneb võrdsetel

eeldustel võrdselt mõlemale lepingu poolele.

III Kohtu põhjendused

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse

seisukoha.

4

2-23-15071

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

4. Harju Maakohtu menetluses on M Je (J) hagi Elektrum Eesti osaühingu vastu kahjuhüvitise ja

viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 28.12.2021 müügileping nr

xxx, mille alusel kostja müüs hagejale päikeseelektrijaama. Müügilepingu põhisätete punkt 1.6

kohaselt oli komplekti paigaldamise ja üleandmise tähtaeg 90 päeva jooksul lepingu sõlmimisest,

so hiljemalt 28.03.2022. Tegelikkuses hakati komplekti paigaldama juunikuu lõpus ja pärast

mitmeid viivitusi sai see korrektselt tööle alles 26.07.2022 ehk peaaegu 4 kuud kokkulepitust

hiljem. Nende 4 kuu jooksul jäi päikesepaneelide abil elekter tootmata ja hagejale tekkis sellega

kahju. Prognoostoodangu ja keskmiste börsihindade alusel jäi tootmata 814.71 euro väärtuses

elektrit.

5. Kostja on seisukohal, et saamata jäänud tulu nõue on müügilepingu üldsätete punkti 7.5 alusel

välistatud, mille kohaselt vastutavad pooled teisele poolele oma tegevuse/tegevusetuse tagajärjel

tekkinud otseste kahjude eest.

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

7. Poolte vahel puudub vaidlus, et:



hageja ja kostja vahel sõlmiti 28.12.2021 müügileping nr xxx, mille alusel kostja müüs

hagejale päikeseelektrijaama;



müügilepingu põhisätete punkti 1.6 kohaselt oli komplekti paigaldamise ja üleandmise

tähtaeg 90 päeva jooksul lepingu sõlmimisest, so hiljemalt 28.03.2022, kuid

päikeseelektrijaam sai korrektselt tööle alles 26.07.2022 ehk peaaegu 4 kuud

kokkulepitust hiljem.

Pooled vaidlevad selle üle, kas müügilepingu põhisätete punkti 7.5 alusel on hagejal võimalik

nõuda vaid otsest varalist kahju või on tegemist tühise tüüptingimusega ning mille alusel

arvutada saamata jäänud tulu.

8. Esmalt kontrollib kohus, kas hagejal on tekkinud kahju, seejärel hindab kohus, kas hageja

kahjunõue on müügilepingu põhisätete punkti 7.5 alusel välistatud ning lõpuks hindab kohus

hageja kahju suurust.

I

9. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kahjunõuet. Vastava nõude rahuldamiseks peavad esinema

järgmised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest; 3)

hagejale on tekkinud või tekib kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 6) rikkumise ja kahju vahel

on põhjuslik seos; 7) hagejal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (VÕS § 128 lg 4).

10.1. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub ning poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on lepingut

rikkunud ning kostja vastutab rikkumise eest, kuna müügilepingu põhisätete punkti 1.6 kohaselt

oli komplekti paigaldamise ja üleandmise tähtaeg 90 päeva jooksul lepingu sõlmimisest, so

hiljemalt 28.03.2022, kuid päikeseelektrijaam sai korrektselt tööle alles 26.07.2022 ehk peaaegu

4 kuud kokkulepitust hiljem.

5

2-23-15071

10.2. Tekkinud kahju osas on hageja selgitanud, et hagejale tekkis saamata jäänud tulu 4 kuu

jooksul tootmata jäänud elektri näol, mida hageja oleks vastavalt tema poolt tehtud

ettevalmistustele saanud mikrotootjana müüa. Kahju suuruseks on prognoostoodangu ja elektri

keskmiste börsihindade alusel kokku 814.71 eurot.

10.3. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et tal on tekkinud kahju ning tal oli kavatsus ja

võimalus tulu saada. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja kavatses päikesepaneelidega

saada ka tulu ja muuta arvesti kahesuunaliseks tarbimise- ja tootmissuunale. Siiski ei saa kohtu

hinnangul kogu hageja kahjunõuet pidada saamata jäänud tuluks. Võttes arvesse, et hageja on

seisukohal, et tegemist oli tarbijalemüügiga, päikesepaneelid paigaldati elumaja katusele ning

hageja soovis elektrit tarbida nii ise kui ka seda müüa, siis ei oleks hageja mikrotootjana müünud

kogu toodetud elektrit. Seega koosneb hageja kahjunõue nii otsesest varalisest kahjust kui ka

saamata jäänud tulust.

10.4. Vaatamata eelnevale leiab kohus, et kahju liik ei mõjuta käesolevas asjas hageja kahju

nõude suurust, kuna hageja jäi 4 kuu jooksul ilma võimalusest saada päikesepaneelidega

toodetavat elektrit. Kohtu hinnangul ei sõltu kahju suurus sellest, kui palju hageja oleks ise

toodetud elektrienergiast ära tarbinud, kuna tarbitud elektrienergia eest ei oleks pidanud hageja

pärast päikesepaneelide paigaldamist enam tasuma ja selle summa oleks hageja säästnud. Kohtu

hinnangul ei ole hageja kahju puhul oluline vahet teha sellel, kui suur on otsene varaline kahju,

mille hageja oleks säästnud tasuta elektrienergiat tarbides ja saamata jäänud tulul, millise

võimaluse hageja kaotas läbi selle, et tal puudus 4 kuu jooksul võimalus elektrienergiat edasi

müüa.

10.5. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja oli teadlik, et hageja kavatseb

päikesepaneelidega saada tulu ja muuta arvesti kahesuunaliseks tarbimise- ja tootmissuunale

ning hageja on sõlminud Elektrilevi OÜ-ga vastava liitumislepingu 31.12.2021. Kuivõrd

päikesepaneeli eesmärgiks on elektritootmine, siis on kahju hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav. Kohus on seisukohal, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos,

kui päikeseelektrijaam oleks paigaldatud tähtaegselt, oleks hageja saanud elektrit toota 4 kuu

võrra rohkem.

10.6. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on tekkinud kostja lepingu rikkumise

tõttu kostja vastu kahju hüvitamise nõue.

II

11. Kohus analüüsib järgnevalt, kas müügilepingu põhisätete punkti 7.5 alusel on saamata jäänud

tulu nõue välistatud või on tegemist tühise tüüptingimusega.

12. Kostja on seisukohal, et saamata jäänud tulu nõue on müügilepingu üldsätete punkti 7.5

alusel välistatud, mille kohaselt vastutavad pooled teisele poolele oma tegevuse/tegevusetuse

tagajärjel tekkinud otseste kahjude eest. Kostja hinnangul on samas või sarnases sõnastuses

välistused Eestis kasutatavates (ka) tarbijalepingutes nii pikaaegselt ja laialdaselt kasutuses, et ei

saa rääkida VÕS § 37 lg 3 mõttes ei ebatavalisest ega arusaamatust sõnastusest. Minimaalselt

võinuks hagejal tekkida küsimus, millises ulatuses kumbki pool siis vastutab, kuid sellist

täpsustuse soovi kostjale ei esitatud. Kostja leiab, et olukorras, kus juba 1-kuulise viivituse

ilmnedes olnuks hagejal võimalik leping lõpetada ja hankida päikesejaam alternatiivselt

pakkujalt, pole ühe õiguskaitsevahendi – kahju hüvitamine – osaline välistamine hagejat

ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 1 mõttes.

6

2-23-15071

Kostja toob välja, et poolte vahel on sama vaidlus läbinud ka Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve, kus komisjon leiab, et tüüptingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav, kuivõrd selles

ettenähtud tagajärg laieneb võrdsetel eeldustel võrdselt mõlemale lepingu poolele.

13. Hageja on seisukohal, et kostja tõlgenduse järgi on kostja üldsätete punktiga 7.5 soovinud

piirata tarbija kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust, jättes tarbijale vaid otsese varalise

kahju nõude esitamise võimaluse ja välistades saamata jäänud tulu nõude esitamise, kuid antud

sõnastuses ei ole see tarbijale selgelt ja üheselt mõistetav. Hageja jääb seisukohale, et punkti 7.5

sõnastus toob välja, et pool vastutab otsese varalise kahju eest, kuid ei sätesta, et sellega on

saamata jäänud tulu hüvitamine välistatud. Seetõttu kuulub hageja saamata jäänud tulu

hüvitamisele.

Hageja selgitab, et ei lõpetanud lepingut põhjusel, et kostja andis hagejale pidevalt lubadusi

lähinädalatel algava paneelide paigalduse kohta ja püüdis ära hoida hagejapoolset lepingu

lõpetamist. Seega on kostja esitatud seisukoht, et hageja oleks pidanud õiguskaitsevahendina

kasutama lepingu lõpetamise võimalust, hea usu põhimõtte vastane.

Hageja viitab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 2 reguleerib olukorda, kus

tüüptingimuse tõttu on ühe või mitme õiguskaitsevahendi kasutamine täielikult välistatud või

konkreetsetel asjaoludel ebamõistlikult piiratud. VÕS § 42 lg 3 p 2 reguleerimisalasse kuuluvad

näiteks olukorrad, kus kahju hüvitamise nõude esitamise õigust on piiratud kogu nõude ulatuses,

kahju liikide kaupa või vastutuse liigi alusel (RKTKo 10.04.2024, 2-21-4251, p 11.2). Kuna

kostja tõlgenduse kohaselt on üldsätete punktiga 7.5 soovitud piirata kahju hüvitamise nõude

esitamise õigust kahju hüvitamise liigi kaupa, on tegemist ebamõistlikult kahjustava

tüüptingimusega.

14. Kohus selgitab, et VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis

on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei

ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab

teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 39 lg

1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik

seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse

kasutaja kahjuks.

Kohtu hinnangul on müügilepingu põhisätete punkti 7.5 kohaselt tegemist tüüptingimusega,

kuna kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et lepingu punkt 7.5 oleks poolte vahel eraldi läbi

räägitud.

Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja hinnangul ei välista lepingu punkti 7.5 sõnastus

saamata jäänud tulu nõuet. Kostja hinnangul pidi hageja aru saama, et saamata jäänud tulu

hüvitamine on lepingu punkti 7.5 alusel välistatud, kuna kostja on osaliselt välistanud kahju

hüvitamise. Võttes arvesse varalise kahju hüvitamise liike, milleks on otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2) ning kostja eesmärki välistada saamata jäänud tulu nõude

esitamine, on kohus seisukohal, et müügilepingu põhisätete punkti 7.5 kohaselt vastutavad

pooled ainult otsese varalise kahju eest ning saamata jäänud tulu nõuet esitada ei saa.

15. Hageja on seisukohal, et müügilepingu põhisätete punkti 7.5 puhul on tegemist ebamõistliku

tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 2 alusel. Kostja hinnangul ei ole ühe õiguskaitsevahendi –

kahju hüvitamine – osaline välistamine hagejat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 1

mõttes.

7

2-23-15071

Kohus selgitab, et VÕS § 42 lg 3 p 2 alusel on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija,

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole

õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada

nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab

lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab

täitmisega.

Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist tarbijale müügiga. Elektrituruseaduse (ELTS) § 3

p 1⁴ kohaselt on aktiivne võrguteenuse kasutaja tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab

või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud

elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone

energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või

kutsetegevus. Seaduse seletuskirja kohaselt on tingimuseks, et tarbija tegevus ei kujuta endast

aktiivse võrguteenuse kasutaja peamist äri- või kutsetegevust. Teistsugune toimimine ei liigituks

enam aktiivse võrguteenuse kasutaja mõiste alla, vaid oleks iseloomulik juba tootja tunnustele.

Võttes arvesse asjaolu, et päikesepaneelid paigaldati elumaja katusele ja hageja soovis elektrit

tarbida nii ise kui ka seda müüa, siis tuleb hageja lugeda poolte vahelises lepingus tarbijaks VÕS

§ 1 lg 5 mõttes.

Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 42 lg 3 p 2 sätestatud eeldused, kuna leping on sõlmitud

hageja kui tarbijaga ja kostja on piiranud saamata jäänud tulu nõude esitamist juhuks, kui kostja

rikub lepingut. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 2 reguleerib olukorda,

kus tüüptingimuse tõttu on ühe või mitme õiguskaitsevahendi kasutamine täielikult välistatud või

konkreetsetel asjaoludel ebamõistlikult piiratud. VÕS § 42 lg 3 p 2 reguleerimisalasse kuuluvad

näiteks olukorrad, kus kahju hüvitamise nõude esitamise õigust on piiratud kogu nõude ulatuses,

kahju liikide kaupa või vastutuse liigi alusel (RKTKo 10.04.2024, 2-21-4251, p 11.2).

Seoses Tarbijavaidluste komisjoni otsusega selgitab kohus, et kohus ei ole nimetatud otsusega

seotud. Komisjon toob küll välja, et tüüptingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav, kuivõrd selles

ettenähtud tagajärg laieneb võrdsetel eeldustel võrdselt mõlemale lepingu poolele. Kohtu

hinnangul ei ole komisjon aga arvesse võtnud, et lepingu pooled ei ole käesolevas asjas võrdsed.

Kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik ning hageja puhul on tegemist füüsilisest

isikust tarbijaga, kes on lepingus nõrgem pool.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et müügilepingu põhisätete punkti 7.5 puhul on

tegemist tühise tüüptingimusega.

III

16. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kahju hüvitist ning

müügilepingu põhisätete punkt 7.5 on tühine, hindab kohus järgnevalt hageja kahjunõude

suurust.

17. Hageja kahjunõude arvestuse aluseks on elektri keskmised börsihinnad 2022. aasta aprillist

kuni juulini.

Kostja 13.12.2021 saadetud hinnapakkumise järgi oli hageja päikesepaneelide prognoostoodang

järgmine: aprillis 1049,30 kWh, mais 1283 kWh, juunis 1230,6 kWh ja juulis 1268,7 kWh

(Hagiavalduse lisa 5 - Prognoostoodang). Kostja antud info järgi tugines prognoos hageja

piirkonnas juba olemasolevate päikesejaamade reaalsele tootlikkusele.

8

2-23-15071

Elektri keskmised börsihinnad olid eelnimetatud kuudel järgmised: aprillis 10,6 s/kWh; mais

15,14 s/kWh; juunis 17,38 s/kWh ja juulis 23,28 s/kWh (https://www.220energia.ee/eraklient-

elekter/viimase-12-kuu-kaalutud-keskmised-borsihinnad).

Päikesepaneelide paigaldamise viivituse tõttu jäi prognoostoodangu ja keskmiste börsihindade

alusel tootmata kokku 814.71 euro väärtuses elektrit: aprillis 1049,30 kWh x 10,6 s/kWh /100 =

111.23 eurot; mais 1283 kWh x 15,14 s/kWh /100 = 194.25 eurot; juunis 1230,6 kWh x 17,38 s/

kWh /100 =213.88 eurot; juulis 1268,7 kWh x 23,28 s/kWh) /100 = 295.35 eurot.

Päikesepaneelide paigaldamise viivituse tõttu jäi prognoostoodangu ja keskmiste börsihindade

alusel tootmata 814.71 euro väärtuses elektrit.

Hageja esitas täiendava tõendina ka tema majast (xxx) 600m kaugusel asuva naabri maja (xxx)

2022. aasta päikesepaneelide reaalse tootluse, millest nähtub, et 6,24 kW jaamaga oli tootlus

aprillis 641,745 kWh ja mais 703,156 kWh ning 18,24 kW jaamaga oli tootlus juunis 2199,620

kWh ja juulis 2603,689 kWh (Hageja 13.05.2024 seisukoha lisa 2 - xxx päikesepargi toodang).

Arvestades naabri tootlust ja hageja päikesejaama suurust (9,88 kW) oleks nende põhjal hageja

saamata jäänud tulu kokku 811.67 eurot ning arvutus järgnev: aprillis (641,745 kWh/6,24 kW) x

9,88 kW = 1016,10 kWh x 10,6 s/kWh /100 = 107,71 eurot; mais (703,156 kWh/ 6,24 kW) x

9,88 kW = 1113,33 kWh x 15,14 s/kWh /100 = 168,56 eurot; juunis (2199,620 kWh / 18,24 kW)

x 9,88 kW = 1191,46 kWh x 17,38 s/kWh /100 = 207.08 eurot; juulis (2603,689 kWh /18,24

kW) x 9,88 kW = 1410,33 kWh x 23,28 s/kWh /100 = 328.32 eurot.

18. Kohtu hinnangul on hageja kahjunõude arvestus põhjendatud. Hageja on tuginenud kostja

esitatud päikesepaneelide prognoostoodangule, mille aluseks oli hageja piirkonnas juba

olemasolevate päikesejaamade reaalne tootlikkus. Arvestades hageja naabri päikesejaama

tootlust ja hageja päikesejaama suurust (9,88 kW), siis vastab see kohtu hinnangul kostja esitatud

prognoostoodangule.

Kohus on kohtuotsuse punktis 10.4. jõudnud järeldusele, et hageja kahju puhul ei ole oluline

vahet teha sellel, kui suur on otsene varaline kahju, mille hageja oleks säästnud tasuta

elektrienergiat tarbides ja saamata jäänud tulul, millise võimaluse hageja kaotas läbi selle, et tal

puudus 4 kuu jooksul võimalus elektrienergiat edasi müüa ning lähtub eeltoodud järeldusest

hageja kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel.

Hageja nõuab kahjuhüvitist 2022. aasta aprillist kuni juulini. Päikeseelektrijaam pidi valmis

saama hiljemalt 28.03.2022, kuid see sai korrektselt tööle 26.07.2022. Hageja nõuab kahju

hüvitist terve juulikuu eest, kuid päikeseelektrijaam sai valmis 26.07.2022. Võttes aga arvesse, et

hageja oleks saanud kahju nõuda ka märtsi kuus 4 päeva eest ning kostja ei ole kahju arvestuse

perioodile vastuväiteid esitanud, siis peab kohus põhjendatuks hageja märgitud perioodi.

Seoses keskmiste börsihindade peab kohus vajalikuks märkida, et hageja viidatud lehekülg

https://www.220energia.ee/eraklient-elekter/viimase-12-kuu-kaalutud-keskmised-borsihinnad ei

ole enam kättesaadav, sest 220 Energia OÜ ning AS Alexela ühinesid. Keskmised börsihinnad

on

kohtuotsuse

tegemise

seisuga

kättesaadavad

järgmisel

leheküljel:

https://www.alexela.ee/et/viimase-12-kuu-kaalutud-keskmised-borsihinnad.

Eelnevast tulenevalt on hageja kahjunõue summas 814.71 eurot põhjendatud.

19. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 76.71 eurot, alates 29.11.2022 nõudekirjas märgitud

9

2-23-15071

kahju hüvitamise nõude täitmise tähtajale järgnevast päevast ehk 14.12.2022 kuni hagiavalduse

esitamiseni 24.10.2023.

20. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt Elektrum Eesti OÜ-lt tuleb M Je

kasuks välja mõista 814.71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 76.71 eurot ja viivis alates

25.10.2023 põhinõudelt 814.71 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja menetluskulud on kokku 809.85 eurot. Hagejale osutatakse õigusabi DEAX Õigusbüroo

OÜ poolt tunnitasu alusel, mille suuruseks on 110 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Hagejal on

tekkinud menetluskulud seoses:

-

hagiavalduse koostamisega (2,5 tundi) summas 330 eurot;

-

hagiavalduselt riigilõivu tasumisega summas 245 eurot;

-

menetlusse võtmise määrusega tutvumise ja hageja vastuse koostamisega (30 minutit)

summas 67.10 eurot;

-

kostja hagi vastusega tutvumise ja sellele seisukoha koostamisega (1 tund) summas

134.20 eurot;

-

menetluskulude nimekirja koostamisega (15 minutit) summas 33.55 eurot.

Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-23-15071.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

245 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

10

2-23-15071

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja

tunnitasu määr 110 eurot ilma käibemaksuta põhjendatud.

Kohus andis kostjale võimaluse esitada seisukoht hageja menetluskuludele. 15.01.2025 avaldas

kostja, et ei vaidle hageja poolt 13.01.2025 esitatud nimekirjas märgitud hageja

menetluskuludele vastu.

Kohus leiab, et hageja väljatoodud toimingud maakohtus olid vajalikud ning toimingute ajaline

maht vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatud esindajakulu 564.85 eurot. Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud seega (245 + 564.85) 809.85 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Menetluskulud on

hageja eest tasunud ERGO Insurance SE. Hageja palub, et menetluskulud kantaks ERGO

Insurance SE arvelduskontole nr xxx Swedbank.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik

11