2-24-13098/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.03.2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13098

Tsiviilasi

D Gi hagi V B vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1689,48 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: D G (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Kostja: V B (isikukood: xxx; elukoht xxx);

Kostja seaduslik esindaja: G B (isikukood xxx; elukoht

Aia xxx);

Kostja lepingulised esindajad: I N ja/või L K (e-post:

xxx)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(4)

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja soovib kohtuotsusest nr 2-20-1245 (06.02.2024)

tuleneva elatise suuruse vähendamist. Hageja märgib, et on osaliselt töövõimetu alates

02.05.2024 ning töötu alates 03.12.2023 ja tema igakuine sissetulek ei ületa 351.74€ kuus.

Praegune lapse elatisraha on 287.72 eurot, mis tähendab, et hagejal jääb enda kulude

katmiseks üle vaid 64.02 € kuus. Samas ainuüksi hageja eluasemekulud on suvel ca 80

eurot ning talvel kuni 180 eurot.

2. Hageja tervislik seisund ei võimalda teha töid valdkondades, kus varem töötas

(transport/ehitus). Hageja on töötukassas arvel tööotsijana. Haridus: xxx, xx. Hageja

vaatab regulaarselt töökuulutusi, helistab ja pakub oma kandidatuuri. Postitab oma

tööotsingute kuulutusi internetis. Töötukassa veebilehel on olemas hageja aktiivne CV.

Kuni augustini tegi lühikesi tööampse umbes 7 päeva kuus. Potentsiaalsed tööandjad ei

soovi hagejat tööle võtta, sest tal on tervisega probleemid ja ei saa tööd teha

täiskoormusega.

3. Kohus ei saanud 06.02.2024 otsust tehes hageja osalist töövõimet arvesse võtta. Otsuse

tegemise ajal oli hageja ametlikult töövõimeline. 16.04.24 sattus hageja erakorraliselt

haiglasse. 24.05.2024 pärast xxx määras ekspertkomisjon osalise töövõimetuse.

4. Hageja palub vähendada 06.02.2024 kohtuotsusest nr 2-20-1245 tuleneva igakuise

elatisraha suurust ning määrata elatise suuruseks 100 eurot kuus.

5. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist.

KOSTJA VASTUS

6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt hagiavaldus rahuldada osaliselt ja

vähendada elatist osalise töövõimetuse lõppemiseni, so kuni 01.05.2025.

7. Hageja on toonud välja, et on hetkel töötu ja osaliselt töövõimetu alates 05.02.2024 ja ei

ole võimeline teenima piisavalt suurt sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik tasuda

elatis. Siinkohal kostja märgib, et hageja poolt väidetud töötus ei ole põhjuseks elatise

vähendamisel. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat

perekonnaseaduse alusel elatise maksmisest. Kostja jätab kohtu hinnata, kas elatise

vähendamiseks alates kohtuotsuse tegemise hetkest (august 2024 eest on hageja tasunud

elatise väljamõistetud summas lapse kontole) esineb alus töövõimetuse perioodi

lõppemiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

10. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

2(4)

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud

vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

11. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:

a.

Tallinna Ringkonnakohus tegi 06.02.2024 tsiviilasjas 2-20-1245 otsuse (dtl 69 jj),

millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja seadusjärgse miinimumelatise alates

01.04.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Otsus jõustus 08.03.2024.

12. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatise 100 euroni alates hagiavalduse esitamisest

kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et töötus ei anna alust elatise vähendamiseks.

Alternatiivselt leiab kostja, et elatist võib vähendada kuni osalise töövõimetuse perioodi

lõpuni.

13. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud

nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. TsMS § 459 lg 2 sätestab, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast,

välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

14. Eeltoodust tulenevalt analüüsida, kas esineb alus elatise muutmiseks lähtuvalt hageja

majanduslikust seisukorrast.

Hageja on esile toonud ja tõendanud (dtl 339), et ta on töötu ning tema ainsaks

sissetulekuks on töötutoetus 351.74 eurot kuus. Hageja on tööotsingutel.

Kohus märgib, et eeltoodu ei saa iseenesest olla aluseks elatise vähendamisele. Juba

tsiviilasjas nr 2-20-1245 on hageja esile toonud, et tal ei ole võimalik tööd leida ning

kohus on väidet otsuse tegemisel analüüsinud. Hageja peab olema võimeline kostjale

kohtulahendiga väljamõistetud elatist tasuma. Üldine arusaam kohtupraktikas on, et

üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat

elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi

kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste

rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks

pingutusi tegema. Elatis on välja mõistetud niigi seadusjärgses miinimummääras.

3(4)

Hageja on viidanud, et elatist tuleks vähendada ka töövõime puudumise tõttu. Esmalt

märgib kohus, et tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et juba tsiviilasjas nr 2-20-1245 tugines

hageja väitele, et ta on töövõimetu. Seega on hageja tuginenud juba aastaid tagasi samale

vastuväitele ning kohus on seda varasema lahendi tegemisel arvesse võtnud. Seega ei ole

vastuväidete puhul täidetud TsMS 459 lg 1 p 2 sätestatud eeldused - hagi esitamise

aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Tõenditest nähtub, et 2024. a aprillis on hageja käinud xxx (dtl 245 jj).

Lisaks on hageja esitanud Eesti Töötukassa 23.05.2024 otsuse nr xxx, millega on

määratud hagejale osaline töövõime kestusega 1 aasta perioodil 02.05.2024 - 01.05.2025.

Otsusest nähtub, et: „xxx.“

Hageja on esitanud ka Eesti Töötukassa 20.03.2025 otsuse nr xxx millega on määratud

hagejale osaline töövõime kestusega 2 aastat perioodil 02.05.2025 - 01.05.2027. Otsusest

nähtub, et: „xxx.“

Eeltoodust nähtub, et hageja tervislik seisnud ei ole ideaalne, kuid hagejal ei ole

töötegemine täielikult välistatud. Töövõime puudumine on osaline, mis tähendab, et

ülejäänud osas on töövõime olemas. Seda kinnitavad ka hageja enda väited, millest

nähtuvalt on ta teinud tööampse ning on järjepidevalt tööotsinguil. Kui hageja ei saaks

töötada, ei otsiks ta ka töökohta.

Hageja on viidanud, et tema igakuisteks kuludeks on eluasemekulud 80-180 eurot.

Nähtub, et korteri eest esitatakse arved hageja emale (dtl 79). Hageja on esitanud kohtule

tõendi (dtl 23), mis justkui annaks hagejale õiguse xxx korteriomandit kasutada ja

kohustuse sellega seotud kulud hageja emale hüvitada. Samas ei nähtu hageja esitatud

konto väljavõtetest, et hageja oleks korteriühistule või oma emale nimetatud kulusid

tasunud/hüvitanud. Seetõttu ei saa kohus järeldada, et tegemist oleks hageja kuludega.

Kohus neid arvesse ei võta. Hageja ei ole esile toonud oma muude kulude koosseisu ja

suurust.

15. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

16. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise

lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

4(4)