2-21-8682/51 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

25.märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8682

Tsiviilasi

C.Z kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: C.Z (ik XXX; Rahvastikuregistri järgne

elukoht: XXX, XXX ; e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. Viljandi linn, Männimäe tee 27 korteriühistu

(rg-kood 80098881; e-post XXX)

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

3. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post

XXX)

4. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

XXX)

5. Aktiva Finance Group OÜ

(rg-kood

10746479; e-post XXX)

6. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (rg-kood

10625474; e.-post XXX )

7. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda C.Z-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada C.Z-i kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada C.Z usaldusisiku kohustustest C.Z-i kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade C.Z-i kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 22.07.2021 määrusega kuulutati välja C.Z-i pankrot ning

pankrotihalduriks määrati Margo Normann. Tartu Maakohtu 20.07.2022 kohtumäärusega

lõpetati C.Z-i pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest

vabastamise menetlus. Usaldusisik jäeti nimetamata ja kohustati C.Z-i ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruande kaks

korda aastas, 5.veebruaril ja 5.augustil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta

15.juulil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustused kokku 12 175,74 eurot, sh II järgu nõuded 11 847,33 eurot ja III järgu nõue

summas 328,41 eurot.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2023. Võlgnik esitas aruande 05.03.2023

pärast kohtupoolset meeldetuletust. Aruande kohaselt töötas võlgnik ettevõttes XXX.

Võlgniku sissetulekud olid kahel kuul (november, detsember) ületanud mittearestitavat

määra ning võlausaldajatele oli eraldamata jäänud 523,68 eurot.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 05.08.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2024. Võlgnik esitas aruande 14.03.2024

pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik oli eelmiselt töökohalt lahkunud

terviseprobleemide tõttu ning töötuna arvel. Seejärel sai tööle võsa-ja valgusraietöödele.

Aruandeperioodil ületas võlgniku sissetulek mittearestitavat määra maikuus ja võlgnikul

on koos varasema perioodiga võlausaldajatele eraldamata 606,11 eurot.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 05.08.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus

edastas võlgniku e-posti aadressile XXX kaks meeldetuletust 12.08.2024 ja 27.08.2024.

Võlgnik aruannet ei esitanud.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2025. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus

edastas 12.02.2025 võlgnikule e-toimiku vahendusel meeldetuletuse ja 18.02.2025 e-posti

aadressile XXX meeldetuletuse. Võlgnik aruannet ei esitanud.

7. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 21.03.2025. Istungi toimumise kellaaeg

sai võlgnikuga telefoni teel kooskõlastatud ja muudetud sobivamaks, kuid võlgnik sellele

vaatamata istungile ei ilmunud ega teavitanud kohtule ka mitteilmumise põhjust.

Kohtukutse on kätte toimetatud 19.03.2025 võlgniku poolt telefonis avaldatud e-posti

aadressil XXX.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2

esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning

keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

5. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Tartu Maakohtu 20.07.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta.

Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet. Võlgnik on esitanud vaid

kaks aruannet ja ka need pärast kohtupoolseid meeldetuletusi. Viimane aruanne on esitatud

aasta tagasi. Võlgnik on esitatud aruannete kohaselt töötanud ettevõttes XXX, mõnda aega

töötu ja seejärel võsa-ja valgusraietöödel. Kohus on töötajate registrist tuvastanud, et

võsatöödega seotud tööleping oli töötaja soovil lõpetatud 06.09.2024. Seejärel on võlgnik

töötanud perioodil 18.10.2024-13.01.2025 ettevõttes XXX, kus tööleping on katseajal

lõpetatud. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime puudumist ning ta ei ole edastanud

kohtule tõendeid enda terviseprobleemide kohta. Viimase aasta kohta on aruanded kohtule

esitamata ja võlgnik ei ole kohtu e-kirjadele vastanud. Kohus on tuvastanud 2023.a

võlgniku pangakonto väljavõtetelt, et võlgniku nimel on Leedu arvelduskonto

LT743500010011267482, mille väljavõtet võlgnik kohtule esitanud ei ole ka pärast kohtu

järelepärimisi (15.03.2023, 28.03.2023). Kohtu poolt määratud ärakuulamisele võlgnik ei

ilmunud ehkki istungiaeg oli võlgnikuga kooskõlastatud.

Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Samuti on varjanud

enda välismaa arvelduskontot.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

6. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, mis on kolmel kuul (2022.a november ja

detsember ja 2023.a mai) ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Võlgnikul on jäänud

võlausaldajatele eraldamata 606,11 eurot.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS §

104 lg 2).

Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma viimase aasta tegevuse kohta. Kohtul ei ole

olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle kuna selle kohta puudub

kohtul info. Võlgnik on aruannete kohaselt vahelduvalt töötanud mitmes ettevõttes ning on

töötamise registri andmetel alates 13.01.2025 taas töötu. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud

töövõime puudumist ning ta ei ole edastanud kohtule tõendeid enda terviseprobleemide

kohta, mis takistavad tal täiskoormusega töötada. Võlgnik on lubanud kolmandatel isikutel

mängida enda arvelduskontolt hasartmänge ning varjanud enda välismaa arvelduskontot,

jättes selle väljavõtted kohtule aruandega esitamata.

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 2-

5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste

täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

8. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus

on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise

võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et

lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle

uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse

saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid

oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Tegemist on vabatahtliku

menetlusega ja huvi peab tulema võlgniku poolt.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et C.Z-i kohustustest vabastamise menetluses on

ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks,

so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2 sätestatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5

tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

10. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna

võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

11. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda C.Z-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka C.Z-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

12. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab C.Z-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb C.Z vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik