1-11-11977/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S
Legislator headnote
AI generated1-11-11977/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 02. novembril 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-11977 (kohtueelses menetluses nr 11284000273) riik Z.M versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav
Z.M (isikukood xxx; elukoht xxxx xx-x xxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 199 lg 2 p 9 § järgi Kaitsja advokaat Pille Toom
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes
-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada Z.M (KarS) 199 lg 2 p 9
süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista
talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 3 KarS §
(kolm) lõplikuks päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Z.M-ile
ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva; KarS 65 lg § 2 alusel suurendada käes mõistetud oleva kohtuotsusega Z.M-ile karistust rtu Maakohtu otsusega Z.M-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 Ta
(kahe) kuu ja 28 (kahe ne kaheksa) Z.M-ile liitküm päeva võrra ning mõista
karistusena vangistus 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva; KarS § 69 alusel asendada Z.M-ile mõistetud vangistus 5 kuud ja 25 päeva üldkasuliku tööga 350 (kolmsada viiskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. november
2013 KarS § 1 sätestatud ; üldkasuliku töö tegemisel allutada
Z.M 75 lg-s käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx-x xxxxxxxxxx. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude
ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € ja 54 senti riigi välja mõista
Z.M-ilt kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 57.54
a novembri kuust igakuise menetluskulu osa 4 (neli 80 senti tasumine, kuni ) € ja
menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;
2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud
kulutuste eest osutatud tasu
19.18 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomi ; le
2 Selgitused kohtuotsuse le
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;
3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;
3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on
rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetluskul “); u ositi tasumine asjas nr 1-11-11977
3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3
kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on s -des 318 321, mille kohaselt ätestatud KrMS § – kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu
Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
ASJAOLUDE K
IRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Z.M toime pannud kuriteona
kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse e võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku
omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt, mis seisnes selles, et tema
süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna varastas 31.10.2011 kella 20.25 paiku Viljandi
linnas Vaksali 11 asuvast Maxima Eesti OÜ kauplusest kolm 2 liitrist pudelit õlut „Kapten“ - koguväärtusega 6,21 eurot.
2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.
Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p järgi ning karistamiseks 9 vangistusega 3 (kolm) kuud. KarS
§ 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.10.-02.11.2011, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu
Maakohtu 30.05.2011 mõistetud ärakandmata karistuse 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend - kaheksa) päeva vangistust võrra, mõistes 5 (viis) kuud 25 (kakskümm - liitkaristuseks end viis)
päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 5 kuud 25 päeva vangistust
üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd,
seega kohustub süüdistatav tegema 350 (kolmsada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd.
Üldkasulik töö tuleb ära teha hiljemalt 01.1 . Üldkasuliku töö tegemisel allutada Z.M 1.2013
KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx-x xxxxxxxxxx.
3.
d kokkuleppemenetluses Kohtu õiguslikud motiveeringu 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
3
Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561
, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille
kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja
lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.
KrMS § 2562
lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM - - S § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus
akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; Kr S § 240 p M -des 2 ja 3 (kannatanu või
tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § sätes -s 154 - tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1
või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja
arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite - loetelu; KrM 218 lg- S § 1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (K 256 rMS § 2 lg 2).
Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides
kokkuleppe . menetluse sätteid
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt
KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest - karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks
karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav,
kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkulep
pele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja
menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P
õhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase
vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03
€. S § 256
M Kr 5 lg 2 kohaselt s M üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab Kr S
§ s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on 179 lgmäärata süüdismõistetul sundraha suuruseks € 208.51 . KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -
uurimis on asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid
taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja
4 osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt
-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § riigi õigusabi 21 lg 3 kohaselt
osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi
õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri
juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos kord hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud Z.M-i
hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süü
38,36 . distatava Z.M-i
kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina € 19.18 .
Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.
Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja
ja suurus. Vastavalt Kr
MS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib
süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et
krim
inaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kuna süüdistatav on ametlikult töötu ja raskes majanduslikus olukorras tuleb sundraha jätta
väljamõistmata.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista Z.M-ilt kriminaalmenetluse kuludena riig 57,54 (38,36 19.18) riigi kasuks. Kohus ei i õigusabi tasu + € tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5.
Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus
Z.M on kahtlustatavana kinni peetud 31.10.-02.11.2011, seega on Z.M
viibinud eelvangistuses
3 (kolm) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. vangistus
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest
või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.
Toomas Lillsaar
Kohtunik