1-11-1696/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-1696

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. augustil 2011.a, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 04.08.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number

1-11-1696 ( ) ühendatud 10240104195, 10240103232 Kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Kriminaalasi

T.R i süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 § 25 lg 1, 2, § - -

263 p 1, § 275, § 424, § 121, § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1, 2 järgi, -

L.H süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 § 25 lg 1, 2 - järgi, lühimenetluse korras Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri i abi Sofja Hristoforova prokurör Süüdistatavad T.R

Elukoht xxx, isikukood xxx, EV kodanik, haridus, põhi

emakeel vene keel,

– ei tööta. Varasemad karistatused:

- 28.05.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, §

115 lg 2 p 2, KarS

§ 64 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 6 kuud;

- 30.05.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2, 3, 4, § 185 lg 2, KarS § 64 alusel vangistusega 1aasta 1 kuu;

- 31.03.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud, katseajaga 1 aasta 6 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuud;

- 19.08.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 274 lg 1, KarS § 275 järgi KarS § 74 lg 5, KarS § 65 lg 2 , KarS § 69 lg

1 alusel 174 tundi üldkasuliku tööd tähtajaga 8 kuud;

- 30.12.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja pool KarS § 275

järgi KarS § 74 alusel äeva tingimisi vangistusega 5 kuud 28 p

katseajaga 18 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld.

1-11-1696

2

L.H

Elukoht xxx, isikukood XXX, haridus, VF kodanik, põhi

emakeel vene keel,

– töökoht ehitusfirma Konek. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad Igor Belugin, Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON

1. Õigeks mõista . i KarS § 275 järgi. T R-

Tunnistada T.R s

215 lg 2 p 2 -

üüdi KarS § § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Tunnistada T.R s

263 p 1

6 ( üüdi KarS § järgi ning mõista talle karistuseks kuus) kuud vangistust.

Tunnistada T.R s

3 (kolm) üüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks kuud vangistust.

Tunnistada T.R s

üüdi KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada T.R s

- üüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, mõista . ile üksikkaristustest raskeima suu T R-

rendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

T.R-i . vangistusega 1 (üks) aasta

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada . i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud T R-

aeg, s.o 7 (seitse) päeva. Ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.12.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (5 kuud 28 päeva

vangistust) ning ta T.R-ile liitkaristuseks, st raskeima mõis üksikkaristuste

suurendamise teel, 1 (üks) aasta 5 (viis (kakskümmend üks) päeva ) kuud ja 21 vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.08.2011.a.

T.R-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

1-11-1696

3

2. Tunnistada L.H s

- üüdi KarS § 215 lg 2 p 2 § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista talle

karistuseks rahaline karistus 60 miinimum s, s. päevamäära ulatuse o summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada

L.H rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o summas 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hu ) päeva lka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 (kaks

millele vastab rahalise karistuse 6 miinimum karistuseks päevamäära ja mõista lõplikuks

rahaline karistus 34 miinimum eksa) eurot päevamäära ulatuses, s.o summas 108 (ükssada kah

80 senti.

Määrata KarS § 66 lg L.H-le 1, 3 alusel rahalise karistuse summas 108,80 eurot

tasumine ositi 2 (kahe jooksul 54 ( ) kuu ) eurot 40 senti kaupa igakuiselt alates viiekümne nelja kohtuotsuse jõustumisest.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „L.H , 1-11-1696, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud

suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

L.H-le , elukohast valitud tõkend lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kannatanu I.S solidaarselt T.R-ilt ja Roman tsiviilhagi rahuldada ning mõista

Mikhalevilt I S (xxx) kasuks summas 254 (kakssada

välja kuriteoga tekitatud kahju viiskümmend neli) krooni (ehk 16,23 eurot).

Asitõendid:

– hävitada kohtuotsuse jõustumisel;

nuga, mis asub kriminaalasja materjalides

tahavaatepeegel, mis asub hoiul Narva politseijaoskonnas tagastada omanikule I. S – kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Beliugini riigieelarvest taotlus ning mõista talle

kaitsjatasu T.R-ile 04.08.2011.a kohtumenetluses 153 (ükssada viiskümmend

kolm) eurot 40 senti, m 25,57 eurot. illest käibemaks on

Mõista ä T.R-ilt riigituludesse v lja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada

seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Igor Belugini eeluurim ( isel osutatud õigusabi eest 172 ükssada

seitse kaks) eurot 59 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kümmend eest 8 (kaheksa) eurot 40 senti, ekspertiiside tegemise eest 147 (ükssada nelikümmend seitse)

eurot 38 senti, kaitsja Igor Belugini 04.08.2011.a kohtui 153 stungil osutatud õigusabi eest (ükssada viiskümmend kolm) eurot 40 senti.

Rahuldada vandeadvokaat Vladimir Rogulski riigieelarvest taotlus ning mõista talle

1-11-1696

4

kaitsjatasu L.H-le 04.08.2011.a kohtumenetluses 153 (ükssada viiskümmend

kolm) eurot 38 eurot. senti, millest käibemaks on 25,56

Mõista riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada

L.H-lt

seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Vladimir Rogulski eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57

(viis seitse) eurot 53 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise kümmend

eest 6 (kuus) eurot 5 senti, kaitsja Vladimir Rogulski 04.08.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 38 senti.

Määrata KarS § 66 lg 1, 3; KrMS § 423 L.H-le alusel menetluskulude summas

633,99 eurot tasumine ositi 10 ( jooksul 63 ( senti

kümne kuuekümne kolme) eurot 40 ) kuu

kaupa igakuiselt . alates kohtuotsuse jõustumisest

Menetluskulud

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus:

„süüdistatava nimi , menetluskulud“.

ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1- -1696 11

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 29.08.2011.a

1. Maakohus tuvastas

1.1 Esitatud süüdistus

T.R on kohta alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 25.06.2010.a öösel (täpne

aeg tuvastamata), viibides alkoholijoobes xxx a

suva ühiselamu toa juures, tülis ühiselamu xx elaniku L T, lõi kannatanut rusikaga vastu nägu, tekitades füüsilist valu ja marrastuse alahuule limaskestal;

samuti 03.10.2010.a kella 01.00 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuva ühiselamu toas,

ühise alkoholijookide tarbimise käigus lõi kannatanut G P noaga vasakule poole rinna piirkonda, tekitades füüsilist valu ja rindkere eesseina lahtise haava. Oma tahtliku tegevusega T.R pani toime kehalise väärkohtlemise, e. teise inimese tervise kahjustamise, s.t. KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema olles isik, keda on viimase aasta jooksul korduvalt (03.05.2010.a ja

04.05.2010.a) karistatud väheväärtuslike asjade varguse eest, taas 22.03.2011.a kella 14.10 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Narvas, Tallinna mnt. 19c asuva kaupluse Rimi müügisaalist ning peitis jope sisetaskusse 2 pudelit viina Beloff mahuga 200 ml, maksumusega a´2,55 eurot, kokku maksumusega 5,10 eurot ning möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid oli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud.

1-11-1696

5

Oma tahtlikku teoga T.R pani toime võõra vallasja äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt isiku poolt, kes paneb toime vargusi, s.t.

KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo - .

Samuti 15.08.2010.a kella 06.00 paiku, olles T.R süüdistatakse selles, et tema

alkoholijoobes, huligaansel ajendil, häirides kolmandate isikute rahu ja ajades üles

xxx asuva ühiselamu 5.korruse elanikud, seejärel sama ühiselamu fuajees valvur I T silme all, rikkudes

ühiskonnas paika pandud inimestevahelise suhtlemise reeglistikku, ilma põhjuseta,

ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele peksis läbi V N, tekitades kannatanule rinnapõrutuse, silmamuna ja silmakoopa põrutuse ja füüsilist valu.

Oma tahtliku tegevusega pani T.R toime avalikku korra raske rikkumise vägivallaga, s.t. KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo;

Samuti tema 15.08.2010.a kella 06.50 paiku xxx asuva ühiselamu koridoris, solvas

ebatsensuursete sõnadega ühiselamuvalvuri I kutsel sündmuskohale tulnud Ida Prefektuuri T

korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseinikke S S ja S S seoses nende ametikohustuste täitmisega.

Oma tahtliku tegevusega pani T.R toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.t. KarS § 275 ettenähtud kuriteo;

Samut S i tema 24.09.2010.a kella 00.45 ajal grupis L.H´iga, püüdsid ärandada I

kuuluva, xxx xxx maja juurde pargitud sõiduauto VAZ 2106 reg ja selleks lõhkus vasaku

esiukse klassi väärtusega 300 krooni, tungis autosalongi, oli roolis, kui L.H

lükkas sõiduautot, edasi tagasi selleks, et käivitada ja teele saada, võttis maha roolisamba -

alumise kaitsme, kuid ühendada süütelukku minevaid juhtmeid ei jõudnud, kuna politseitöötajad pidasid teda ja L.H´i kinni. Oma tegudega T.R pani isikute grupis toime võõra vallasasja omavolilise ajutise

kasutamise katse, -

s.t. KarS § 25 lg 1, 2 § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo;

Samuti tema 24.09.2010.a kella 00.45 ajal juhtis joobeseisundis (etanooli sisaldus veres

moodustas 2,78 +/- 0,07 mg/g VAZ 2106 , s.o. mitte väiksem kui 2,71 mg/g) mootorsõidukit reg nr xxx xxx maja juures, kus oli politseipatrulli poolt kinnipeetud.

Oma tegevusega pani T.R juhtimise joobeseisundis, s.t. toime mootorsõiduki KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

L.H on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 24.09.2010.a kella 00.45

ajal grupis T.R iga püüdis ärandada I - S kuuluva, xxx maja juurde pargitud

sõiduauto VAZ 2106 reg nr ja selleks lükkas sõiduautot, milles rooli taga oli T.R

xxx

edasi-tagasi selleks, et auto käivitada ja teele saada, kuid ei jõudnud, kuna politseitöötajad pidasid teda ja T.R i kinni. -

Oma tegudega L.H pani isikute grupis toime võõra vallasasja omavolilise

ajutise kasutamise katse, -

s.t. KarS § 25 lg 1, 2 § 215 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

1.2 Kohtuistung

Kohtuistungil avaldas T.R süüdistatav , et tunnistab ennast süüdi kõigis talle inkrimineeritud kuriteoepisoodides ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana. Võtab

omaks kõik tema vastu esitatud tsiviilhagid. Kohus avaldas T.R-i poolt

eeluurimisel

antud ütlusi.

1-11-1696

6

25.06.2010.a öösel toimepandud ja KarS § 121 kvalifitseeritud episoodi kohta seletas, et

tunnistab end süüdi täielikult ning selgitas järgmis a tõesti ela ühiselamus aadressil

t, et t b xxx.

Ta elab tal ei ole. Samuti t b selgitada, et nende elamus selles toas üksi, elukaaslast a või ühis

toas nr xx , kellega l ei olnud mingeid suhteid. ta tõesti elas psüühiliselt haige naine nimega L

Vahest

naine ta nägi teda nende ühiselamus ja pööras tähelepanu, et see räägib iseendaga

kuid tema las pole temaga kunagi rääkinud, pole temal kü käinud ja kunagi pole teda enda

juurde kutsunud. Samuti t b batahtlikult ega tema tahte

a või öelda, et mitte kunagi, ei va

vastaselt, t l pole kunagi isegi selliseid a pole temaga suguühendusse astunud. Esiteks, ta

mõtteid tekkinud, teiseks, nagu naine ta üldse ei eruta (ta ei ole sümpaatne, on teda temast vanem ja ta on vaimuhaige naine).

2010.a juuni lõpus toimunud sündmuste osas a või selgitada järgmist, et tõesti, tol ajal t b ta

väga kuritarvitas alkoholi, jõi pea iga päev ja isegi ei mäleta seda, mis toimus

. Ei ole

välistatud, et ta võis kedagi lüüa ja nagu le nüüd meenub, tol päeval sellises seisundis

tal ta

oli oma toas raskes alkoholijoobes kus hilja

l on õhtul kuulas valjult muusikat. Seejärel ta

meeles, et keegi naabritest tegi tal ja praegu ta tuletab meelde et

le sel põhjusel märkuse

tõesti, tema uksele koputas see vainuhaige naine. Ta tegi naabrile ukse lahti ja saat ta is

pikalt. Kuid naaber ikka ei rahunenud maha, pomises midagi ja karjus tema peale. Edasised

sündmused on a mäleta a ei kannatanud välja tema tal halvasti meeles, kuid nii palju kui t b, t

märkusi muusika kohta. St see naine hakkas ärritama, seepärast vihast ja vaenust tema teda

vastu

t tema maha rahuneks. Kuid seda, kus see toimus, ta ei ta lõi teda rusikaga vastu nägu e

mäleta, see toimus üldkoridoris, kuid mitte tema ega tema arvates tema toas. Rohkem ta pole

seda naist peksnud ega teda rohkem näinud. Nii palju kui on tal meeles, t oma tuppa a läks

magama ja kui , tahtis minna ue ning kui siis

ta järgmisel päeval üles ärkas õ ta alla läks ta nägi

ühiselamu komandanti N ja hakkas välja selgitama, mis , kes peatas teda tal eelnevalt ühiselamus juhtus. Täpsemalt tema selgitas talle, et ta peksis naist. St tema pidas silmas just

seda sama L toast nr . Selle peale ta vastas temale, e t ta pole xx t a ei mäleta mitte midagi ja et

kedagi peksnud. Rohkem ta pole komandandig ue oma asju

a sel teemal vestelnud ja läks õ

ajama. Naist, keda , t ta lõi pole rohkem ühiselamus näinud ja tea , et ta pärast saadeti a b

mingisse hooldekodusse elama. T kahetseb

a väga oma õigusvastast tegu, tunneb kahetsust

tehtu kohta, st selle kohta, et t haiget a lõi naist rusikaga vastu nägu. (T 4 lk 19-24)

14.08.2010 toimunud kohta seletas, et

KarS §263 pl, 275 järgi kvalifitseeritud episoodide

tunnistab end süüdi täieliku järgmis lt ning selgitas t: hakkas alkohoolseid jooke jooma koos Ta

tuttavatega, tuttavate nimesid öelda ei soovi. Joodi 55% viina. Viina toodi Ivangorodist.

Inimese kohta joodi ära 1,5 liitrit viina, võib olla veidi rohkem. Mis pärast edasi toimus, ta - lihtsalt ei mäleta. Mäletab, et ühiselamus kakles kellegagi, vist 5. korruse suures tiivas, kuid kellega ja mille pärast kaklus toimus, tema ei tea. Kes politsei välja kutsus, tema ei tea. Kuidas

politsei kohale saabus, ta ei mäleta ning väga häguselt mäletab, kuidas teda politseiautosse

pandi. Kes politseinikud olid, ta ei mäleta. Politseitöötajaid oli vist kaks. Mäletab, et toibus politseis, küsis kellegi politseitöötaja käest, mille eest teda kinni peetakse ning talle öeldi, et

teda peetakse kinni selle eest, et ta solvas politseinikke. Mis sõnadega ta politseitöötajaid solvas, mille eest, ta ei mäleta, kuid ta ei välista seda, sest nagu ta juba ütles, on teda karistatud

juba selle paragrahvi eest. Kahetseb väga, palub oma käitumise pärast andeks ja kohustub edaspidi seda mitte kordama. Kindlasti kodeerib end alkoholi vastu. (T 1 lk 9-13)

03.12.2010.a. tunnistab toime pandud ja KarS § 121 kvalifitseeritud episoodi kohta seletas, et

end süüdi selle kuriteo toimepanemises ning või selgitada järgmist: l on tõ b Ta epoolest tuttav, nimega G P , kellega ta b temaga koos l on normaalsed sõbralikud suhted ja mõnikord tarvita

alkoholi. Ta teab, et G nad kohtusid elab Viru tänava ühiselamus. 02.12.2010.a. õhtul hilja,

G ja l oli vaja tema juurest oma mobiiltelefoni SIM- juures ta

kaart ära võtta, mis oli G

ühiselamus. Ühiselamusse tulles, ei jõudnudki G nad juurde minna, kuna G algul kutsus teda

endaga kaasa kellegi juurde külla, niipalju kui a mäleta t b, tuppa nr.xxx, kellegi lle varem ta

1-11-1696

7

t ta G , kus on alkoholijooke. koos G undmatu tüdruku juurde ja nagu sõnadest aru sai Ta läks

, kuna ta samuti tah

tis napsi võtta. Tulles selle tüdruku juurde, kõik kolmekesi jõi ära nad d

1,5 liitrit viina, millest k paha t ta jäi õvasti purju ja hakkas sti jagama. Pärast, niipalju kui a

mäleta , juba 03.12.2010.a. öösel, olles ikka samas toas, b tal tekkis G konflikt, kuid mis

ajendil, t tema arvates, ta esitas talle mingeid alusetuid pretensioone a täpselt enam ei mäleta,

suupistete kohta / lle ei lle robustselt ta ta

meeldinud salat/, mille tõttu ta hakkas samuti

vastama. Sel momendil oli tal käes nuga /liigendnuga, helehalli noapeaga/, millega

ta lõikas

hurmaad. See nuga kuulub lle ja see on t ta tal alati kodus köögis, kuid miks a selle sel päeval

kaas , ta ei oska selgitada. Sellel konflikti momendil G , t s G a võt a tõusi vihaga püsti ja lõi tis

oma noaga, sealjuures ta ei sihtinud spetsiaalselt talle rinda, ta lihtsalt tegi käelöögi noaga,

kuid konkreetselt rinda, t elt nii juhtus, sest a ei tahtnud talle lüüa, ilms ta oli kõvasti purjus ja

jagas l ei olnud, ta ei oska selgitada, miks halvasti oma tegemisi. Mingit tapmise eesmärki ta

ta pani toime nimetatud kuriteo, kõik toimus konflikti pinnal väga kiiresti ja iseeneslikult.

Konflikti momendil, ku ta G , toas kedagi ei olnud. Peale seda, kui ta G i noaga lõi noaga lõi,

siis ta kohe lükkas ja võttis selle noa lt ära. väga kõvasti purjus ja edasisi teda eemale ta Ta oli

sündmusi juba enam ei mäleta, a isegi ei mäleta, kelle juures ärkas t ta hommikul . Haava ta G

rinnal ei näinud ja kes talle kiirabi kutsus, a ei tea. Paari päeva pärast t ta sai teada, et G

keeldub haiglas viibimisest ning temaga kohtudes G lle, et tis rääkis l purjus peaga „sõi ta ta

katus pealt ära", samuti näitas lle oma haava rinnal ja tõepoolest rinnal oli väike G ta

lõikehaav õmblustega. ütles Ta vabandas G ees, palus siiralt andestada, mille peale G talle, et

rohkem tal lle mingeid isiklike pretensioone ei ole. T oma tegu, ta eb

a väga kahets

puhtsüdamlikul a lõi oma tuttavat G t tunnistab ja kahetseb tehtut, aga nimelt seda, et t noaga. (t 4 lk 32-37)

24.09.2010 215 lg 2 p 2 -

toimepandud ja KarS § § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritud episoodi

kohta seletas, et tunnistab end süüdi täielikult ning selgita järgmis Öösel oma tuttava s t:

Romaniga, perenime ei mäleta, kõndisid mööda. Mõlemad

xxx xxx tn majast nr xx olid purjus. Maja juurde oli pargitud valge auto VAZ. Tema lõhkus kiviga auto klaasi, kivi leidis

lähedal tänavalt, ava võtta magnetoola ja lahkuda. Roman vist s ukse ja ronis autosse. Tahtis

oli õues, täpselt ei mäleta. Roolisamba kaitset maha ei võtnud. Kui istus salongis juhiistmel, ta

siis vajutas siduripedaali ja seetõttu auto hakkas eemale veere . Sel momendil tuli kohale ma politseiauto ja neid Romaniga peeti kinni. Annab vabatahtlikult DNA-proovi. (T 2 lk 24-27)

22.03.2011 toimepandud ja

2 p 9 -

kvalifitseeritud episoodi KarS §199 lg §25 lg 1,2 järgi

kohta ehk varguse toimepanemise katse kohta seletas, , mis on toime pandud süstemaatiliselt,

et tõesti varastas viina „Beloff“ kauplusest Rimi Narvas. Tahtis alkoholi tarvitada, 22.03.2011 astus kaupluse sisse, tal polnud raha kaasas, müügisaalist võttis 2 väikest pudelit viina, peitis neid jope salatasku ja läks kassade suunas. Läks kassast mööda, seejuures ei kavatsenud viina eest maksta. Sel ajal kui läks läbi turvaväravate, oli kuulda väravate helisignaali. Turvatöötaja

palus tal veel kord läbi turvaväravate minna. Jälle oli kuulda seda helisignaali. Talle tehti ettepanek astuda valveruumi, küsiti, kas tal on kaasas mingi sellest kauplusest võetud kaup,

esialgu vastas eitavalt. Siis tal paluti kõike taskutest välja võtta, võttis salataskust 2 pudeli välja. Kahetseb juhtunut. Tunnistab oma süüd täielikult. Enam ei pane toime vargusi. (t 3 lk 15-17)

Süüdistatav L.H tunnistas end süüdi täielikult talle süüks arvatud kuriteo toimepanemises ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana. Võtab omaks tema vastu avaldatud tsiviilhagi.

Kohtuistungil htub, et 24.09.2 avaldatud L.H ütlustest nä 010 öösel koos T.R iga -

xxx tn maja nr.

kõndisid nad hoovis. Enne seda olid T.R iga ära joonud xx - 1,5 liitrit viina. Maja hoovis seisis valge auto Žiguli. Ta ei mäleta millest nad T.R iga -

auto kohta rääkisid, kuid T.R võttis maast kivi ja lõhkus sellega juhiukse klaasi.

1-11-1696

8 T.R istus autosalongi juhi kohale, ta oli sel ajal tänaval ja lükkas autot eemale. Ta ei

oska seletada miks ta seda tegi. T.R istus autos ja keeras rooli. Kas T.R võttis

roolisamba lahti, ei oska ta öelda – ei näinud. Sel ajal tuli kohale politsei ja pidas neid kinni.

(T 2 lk 28-31)

1.2.1 Kannatanu S S kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 15.08.2010 kella 06.00 paiku oli autopatrulli koosseisus. Tema paarimees oli S S . Nimetatud ajal said väljakutse sõita

xxx

ühiselamusse, kus oli mees, keda enne on pekstud ja käesoleval ajal pekstakse edasi. Kohale saabudes avastasid mehe, kellel olid näol peksmisjäljed (verenired, hematoomid). Ta teatas, et teda peksis T.R. Mees oli seejuures väga purjus. Selgitas talle, et ta ei

saa juhtunu kohta temalt avaldust võtta seoses tema ebaadekvaatse seisundiga (tugev

alkoholijoove). Samal ajal tuli nende juurde veel üks mees (hiljem tuli välja, et T.R

). Tema oli samuti väga purjus. Ta käitus kohe nende suhtes agressiivselt, hakkas

solvama, väljendus nende kohta ebasündsalt. Nende seaduslikele korraldustele tulla patrullautosse, ta keeldus, väljendudes edasi nende aadressil ebasündsalt. Peale pikka veenmist

ta siiski nõustus istuma patrullautosse. Toimetasid ta Narva politseiosakonda, kus samuti ta

väljendus edasi tema ja paarimehe S aadressil ebasündsalt. Kuna ta oli väga purjus ja oma S tegudega näitas, et võib tekitada kahju endale või juuresolijatele, siis paigutasid ta kainenema.

Peab T.R i käitumist kui politseitöötajate suhtes lubamatuks, seoses sellega - nende palub viimane võtta kriminaalvastutusele kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (T 1 lk 1-4)

Kannatanu S S kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 15.08.2010 kella 06.00 paiku,

olles patrullis koos S S xxx , said väljakutse selle kohta, et ühiselamus on kaklus. Kui nad sisenesid ühiselamu fuajeesse, siis nägid meest, kes teatas neile, et teda peksti, kes peksis, ta

neile ei öelnud. Mees oli väga purjus. Kirjutasid S kannatanu andmed üles. Kannatanu näitas

neile treppi, et inimene, kes teda peksis, on kuskil korrusel. S jäi fuajeesse, tema otsustas üles minna ja vaadata korrusele. Kohe, kui ta ukse avas, siis neile tuli vastu noormees, nagu pärast tuvastasid, see oli T.R ( ). T.R oli joobes, kuid alkoholilõhna xxx

temast ei tulnud. T.R i näol oli hematoom, jalgadel oli verd, üldiselt oli näha, et ta oli -

kellegagi kakelnud. S püüdsid Berjožkinilt välja selgitada, et mis juhtus, kuid tema käitus

jõhkralt, ütles kannatanule, et tema peksis teda esimesena, kannatanu Sei püüdis T.R i -

käsi raudu panna, kuid tema ei allunud. Seejärel ta saatis S

Mis

sõnadega T.R S solvas, ta ei kuulnud. Neil õnnestus suurte raskustega T.R autosse panna ja politseisse

viia. Pannud T.R i kinnipeetute tuppa, ta ähvardas - kannatanut mitu korda, et kirjutab kaebuse, et kannatanud peksid teda, aga kui kohale sõitsid kiirabitöötajad, siis T.R ütles

nende kuuldes, et kannatanu Sei peksis teda, aga seejärel nimetas teda pederastiks. Kannatanut solvasid väga tema sõnad ning sel põhjusel otsustaski teha avalduse. (T 1 lk 18- 22)

Kannatanu V N 15.08.2010 peale kella 24.00

kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et öösel tuli talle külla tema tuttav V , kus V elab ja kuidas ta leida, tema ei tea. On tuttavad

umbes kuu aega. Istusid ja vaatasid telerit ning jõid õlut. Siis said neil suitsud otsa. V ütles,

et

tuleb ühiselamus ringi käia ja suitsu leida. Läksid V tema toast välja ja suundusid 5.korrusele.

5.k muusika, Vladimir koputas. Toa orrusel ühes toas mängis kõvasti st tuli välja purjus T.R

. Nüüd ta teab , et tema nimi on T.R , aga tol päeval ta tema

perekonnanime ei teadnud. T.R küsis, et miks nad kopivad tema toa uksele, milleks

tulid. Ta küsis seda kõike väga agressiivselt. V ü tles, et neil on suitsu vaja ja et neil on napsi kaasas. Napsi kohta kuuldes T.R kutsus neid oma tuppa. Peale T.R-i oli toas 3-4

naist, mis naised need olid, tema ei tea. Kell oli juba 05.00 paiku hommikul. Nad jõid

T.R i toas ja korraga ü - ks naine tegi talle ettepaneku lahkuda toast, miks ta naisele ei meeldinud, tema ei tea. Et olukorda mitte teravdada, tõusis püsti ja läks koridori. Tema kannul tuli T.R, midagi ütlemata hakkas teda peksma. T.R on temast veidi pikem ja on

1-11-1696

9 tugev T.R teda peksis, tema aru ei saanud. am, ta ei saanud talle isegi vastu lüüa, miks

Tubadest hakkasid välja tulema elanikud, tegid T.R ile märkuse. Seejärel tulid - T.R i toast välja naised ja tirisid ta T.R i juurest eemale, sel ajal joo - - ksis 5.korruselt oma tuppa. Omas toas olles kutsus välja politsei. Kohale saabusid politseitöötajad, selgitasid

talle politseisse avalduse esitamise tingimused, tegid ettepaneku käia traumapunktis, aga alguses tuli kaineks saada. Peale seda politseitöötajad sõitsid ära. Ta pani prillid ette ja läks valveruumi, et saada teada teda peksnud inimese nime. T.R suitsetas sel ajal ukse taga

valveruumi juures ja tõenäoliselt kuulis tema jutuajamist valvuriga. T.R kargas tema juurde ning hakkas teda õue tirima, tema püüdis igati vastu punnida, saades aru, et õues pole tal T.R i eest mingit pääsu. Kuni T.R teda tiris, ta tõmbas katki tema riided (ei oma - väärtust) ja peksis teda, kõikjale, vastu põrandat, seinu ning sel korr T.R loopis teda al

kutsus valvur politsei välja. T.R käitus jõhkralt, vastas politseitöötajatele jõhkralt,

kuidas konkreetselt jõhkrutses, ta ei oska öelda, ta kuulis seda vaid tema intonatsioonist.

T.R i käed pandi raudu ja ta viidi ära. Politseitöötajad selgitasid talle jälle avalduse -

esitamise korda ja sõitsid ära, viies T.R i endaga kaasa. Ta läks koju ja hei - tis seal

magama. Ta lamas - mitu päeva 3 päeva kindlasti, aga siis läks haigla vastuvõttu, millised vigastused tal fikseeriti, ta ei tea, tehti röntgen ja veel midagi. Ta juba andestas T.R-ile ega soovi, et ta kannaks ranget karistust. (T 1 lk 28-32)

Kohtuistungil avaldatud kannatanu V N N arstitõendist nähtub, et pöördus arstiabi saamiseks

SA Narva Haigla ning tal diagnoosi alkoholijoov ti e, rinnapõrutus, silmamuna ja silmakoopa põrutus (T 1 lk 33)

Tunnistaja I T kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 15.08.2010 kell 05.40 helistasid talle ühiselamu 5.korruse elanikud ja ütlesid, et korrusel on kaklus. Millisest toast helistati, ta

ei tea. valvurina 15.08.2010 töötas alles kolmandat päeva ja kõiki elanikke veel ei tea. Umbes

5 minuti pärast . Tema näos polnud tervet kohta. N läks oma tuppa nr tuli fuajeesse V N

xxx.

Veel mõne minuti pärast sõitsid kohale kiirabi ja politsei. Kes politsei ja kiirabi välja kutsus,

tema ei tea, kuid oletas, et seda tegi N tuli ise. Kohe, kui kiirabi ja politsei ära sõitsid, N valveruumi ja hakkas uurima, kes see pikk noormees on. Selgitas N , et ta ei tea elanikke ning samal ajal tuli trepist alla T.R. N näitas T.R i peale ja ütles: „Näed, ta norib jälle -

tüli." Vastas N

, et see pikk elab 104-ndas toas. T.R kutsus N keeldus õue, kuid N

minemast. N palus tal politsei välja kutsuda, viidates, et T.R jälle norib temaga tüli. T.R-ile ei meeldinud midagi N sõnades ning ta hakkas lihtsalt teda peksma. Peksmise

käigus N lõi end ära nii vastu

valveruumi ust kui ka vastu seina. N ei saanud T.R-ile isegi vastu anda. Kakluse ajal T.R ajas N löökidega trepimademele, lükates ta fuajeest

välja. Kõike seda nähes välja politsei. T.R peksis N kõvasti läbi. Kui

kutsus

ta

politseitöötajad saabusid, siis meespolitseinik läks trepimademele, kus seisis T.R, kohale

aga naispolitseinik rääkis ütles, et kui kaineks saab, teeb kindlasti politseisse avalduse. N . N

Seejärel tuli T.R fuajeesse koos politseitöötajaga ja hakkas neid igati sõimama,

väljendudes ebasündsalt. Talle tundus, et T.R ei saanud aru, kellega ta räägib, seoses tugeva alkoholijoobega. Seejärel viidi T.R politseisse. (T 1 lk 23-27)

1.2.2 annatanu I S K ema kasutuses on auto kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et t

VAZ 21063, valge, 1988 väljalase, reg nr . Autole mingeid ärandamisvastaseid seadmeid xxx paigaldatuid ei ole, signalisatsiooni ei ole.

23.09.2010 kella 20.00 ajal sõitis oma maja juurde ja parkis auto maja 3. ja 4.sissekäigu juurde, vasaku küljega maja fassaadi suhtes. Tema auto ees seisis hõbedane auto Volkswagen Sharan, kuulub nende maja esimees V P . Kui auto juurest lahkus, siis pani kõik uksed lukku. Seejuures pani autole käsipiduri peale ja lülitas automaki välja.

24.09.2010 kella 01.00 ajal öösel talle helistati politseist ja teatati, et tema autot püüti

ärandada ja paluti tulla alla auto juurde. Kui välja läks, siis nägi, et tema auto ei seisa sel

1-11-1696

10

kohal, kuhu tema selle pani. Tema auto on umbes korpusejagu tagasi lükatud, seejuures stangega vastu tagaseisvat autot BMW reg nr xxx, auto kuulub I S , kes elab tema sissekäigus

korteris nr xx e klaas . Kui auto juurde läks, siis nägi, et tema auto juhiuks on täielikult välja löödud, autos sees ja selle ees on klaasikillud. Auto konsoolis on automakk sisse lülitatud ja

muusika mängib. Auto kõrval nägi asfaldil maas salongi tahavaatepeegel. Nägi ka, et politseinikud olid väljas kinni pidanud kaks noormeest, kes olid käeraudades. Varsti tuli välja ka I S , tema autol oli kergelt deformeerunud numbrimärk tema auto stangega kokkupuutest.

Üks kinnipeetutest pikk noormees käitus väga agressiivselt, karjus politseinike peale, -

ähvardas neid. Karjus, et „ma löön teid kõiki maha", midagi karjus veel, aga mida, ei mäleta.

Mõne aja pärast mõlemad kinnipeetud viidi ära. Tahab öelda, et neid noormehi ta ei tunne ja

nägi neid esmakordselt. Siis koos operatiiv uurimisgrupiga vaatas auto üle. Autos parema - esiukse ja ees reisijaistme vahel nägi kivi, millega tema arvamuse järgi lõhuti klaas. Siis nägi,

et käsipiduri kang on alla lastud, süüteluku vaatamisel nägi, et see on terve. Roolilukk oli

blokeeritud asendis. Pärast vaatlust läki politseiosakonda, kus andis oma tunnistused. Lõhutud

klaasi väärtuseks peab 300 krooni. Palub võtta vastutusele need isikud, kes tungisid tema

autosse ja nagu ta arvab, püüdsid tema autot ärandada. väärtus 3000 kr. Auto (T. 2 lk1-5)

Tunnistaja D R kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 24.09.2010 autopatrulli nr 4475

koosseisus koos patrullpolitseinik H H kell 00.45 said väljakutse juhtimiskeskusest selle

kohta, et xxx maja nr xx juures 2 meest

tn lõhkusid klaasi ja tungisid autosse Žiguli.

Patrullauto roolis oli H H , tema oli reisijaistmel.

et auto Jõudsid nimetatud kohta ja nägid,

Žiguli juures sõiduteel on klaasikillud. sissekäikude nr 3 ja 4 vastas. Auto ise on pargitud

Nägi, et valge Žiguli roolis istub pikk noormees, va kõrval. teine seisab auto vasaku tagatii

Näinud patrullautot, auto juures seisnud

noormees hakkas minema xxx maja poole.

Ta hüppas autost välja ja

sai noormehega iguli juurde tagasi. Samal ajal äramineva noormehe kätte. Koos läks auto Ž

nägi, kuidas tema paarimees H tiris autost välja teist noormeest, kes

H

puikles

vastu ja ei tahtnud väljuda. Mõlema noormehe käed pandi raudu. Noormees, kes nii

autoroolis ja kinni peeti, käitus agressiivselt, sõimas neid sündsusetute sõn

adega. Samal ajal jõudis sündmuskohale teine ekipaaž 4481 koosseisus J V ja S S . Kiiresti

rääkisid neile, kuidas nad mehed avastasid ja kinni pidasid. Mõlemale mehele tehti kohapeal

alkoholitestid, mõlemal näitas positiivset tulemust alkoholi peale. Pikal noormehel, kelleks osutus T.R, oli 1,26 mg/1 ja teisel noormehel, kelleks osutus L.H,

oli 0,91 mg/l. T.R pandi politseipatrulli nr 4481 autosse, seejärel kahe autoga sõitsid politseiosakonda vajalike dokumentide vormistamiseks. (T. 2 lk 9-12)

Tunnistaja N I kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et ta elab aadressil xxx alates 1975. a. Tema korter on 1. korrusel. Naabrid pargivad autod nende maja juurde ja sissekäigu juurde

pargitakse autot Žiguli, selle täpset marki ta ei tea, mees . sissekäigust x xx. korterist, tema täpseid andmeid tema ei tea. 24.09.2010 öösel, täpselt kellaaega ei mäleta, tal oli vererõhuga probleeme, läks kööki ravimit võtma. Akna juures nägi autotulesid vilkumas, oli kuulda sellist heli, et autot käivitatakse, aga mootor ei lähe käima. Vaatas aknast välja ja nägi kahte inimest, kes täpselt olid, ei näinud, kuna maja juures ei ole valgustust. Nägi, et üks inimene istus juhi kohal. Teine lükkas seda autot, et teele saada, kuna auto oli pargitud kahe teise auto vahele ja

kohe ei saanud välja sõita. Alguses autot lükati kuni eesseisva autoni, siis tagasi ja nii lükati

autot u 3 korda, püüdes seda saada parkimiskohast teele. Sai aru, et see ei ole auto omanik ja

helistas politseisse. Kui politseinikud kohale jõudsid, siis inimesed, kes olid auto juures ja

autos peeti kinni. Politseinikud valgustasid autot ei seisa nii taskulambiga ja ta nägi, et auto nagu peremees selle parkis ja otsakuti vastu tagaseisvat autot. (T 2 lk 36-39)

1-11-1696

11

Kohus avaldas sündmuskoha aadressil protokolli, millest nähtub, et sündmuskohal on

xxx

avastatud sõiduauto VAZ , mille juhipoolne ukseklaas on lõhutud ning auto 2106 reg.nr. xxx on tihedalt vastu autot BMW reg nr xxx (T 2 lk 6-8)

Kohus avaldas T.R-i joobeseisundi tuvastamise saatekirja ning selle tulemust,

millest nähtub, et T.R mõõdeti 24.09.2010 kell 03.40 etanoolisisalduseks veres 2,78 +-0,07 mg/g. (T 2 lk 17-19)

1.2.3 Kannatanu G P kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub et ööl vastu 03.12.2010.a. oli ,

ta M külas S juures, ühiselamus aadressil, xxx, kus nad koos temaga ja T.R-iga

jõid veini. Enne seda T.R-iga viina ja puskarit. Kella 01.00 paiku S ta jõi läks tualetti. Sel ajal T.R, midagi ütlemata, tõmbas oma taskust välja liigendnoa ja lõi talle sellega üks kord vasakule poole rinda. Miks ta seda tegi, ta ei tea. Arvab, et purjus peaga tal kiilus

peas midagi kinni. T.R T.R-ilt Tal õnnestus eemale lükata ja noa käest maha

lüüa, mille ta endale võttis ja nüüd väljasta

b selle vabatahtlikult. Kui Sveta tualetist tagasi tuli

ja teda voodile ja helistas numbrile 112 ja kutsus kiirabi. T.R tal haava nägi, ta pani

selleks ajaks lahkus juba toast. teda Tal oli jope seljas ning T.R lõi läbi jope. Jope ja

spordisärgi noa auguga väljas vabatahtlikult. Peale lööki tab ta surus riided kõvasti vastu haava, sellepärast toas verd kuhugi ei tilkunud. (T 4 lk 28-31)

Kohus avaldas asitõendite vaatlusprotokollid – nimelt kannatanu G P jope, kapuutsiga jakki ja spordisärgi, millel on tuvastatud rinna piirkonnas 1 cm laiune augukujuline kahjustus (T 4

lk 38-44), samuti kannatanu G. P -46) äravõetud noa vaatlusprotokolli (t 4 lk 45

Kohtuistungil avaldas kohus arstitõendi G. P suhtes, millest tuleneb, et kanntanu G. P

pöördus 03.12.2010 haiglasse arstiabi saamiseks vägivaldse traumaga – rindkere esiseina lahtise haavaga (T 4 lk 47)

1.2.4 Kohus avaldas kohtuistungil kannatanu L T (tunnistatud teovõimetuks ning talle on

määratud eestkostja) äratundmise esitamise protokolli, millest tuleneb, et L T tundis talle esitatud 3 foto põhjal T.R i, kui isiku, kes tekitas talle kehavigastusi ja vägistas - teda 30.06.2010. (T 4 lk 15-17).

Tunnistaja N T kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 30.06.2010.a kella 10.20 paiku

talle helistati S xxx

, kus ta töötab ja teatati, et ühiselamu valvurilt laekus teade, et kodanik L

T (ik xxxxxxx toas nr xx, tungiti kallale. T ), kes elab selles ühiselamus on psüühiliselt haige,

tema on arvel psühhiaater Kalugina juures ja tunnistaja on T eestkostja. Ta läks T

koju. Ta üritas vestelda ühiselamu komandandiga, kuid too ei seletanud talle mitte midagi. T oli toas

üksi, tuba oli korras ja T jutustas talle, et 30.06.2010.a tema tuppa, mille uksed ei ole

lukustatavad, tuli noormees nimega D

, keskmist kasvu, tumedate lühikeste juustega, tema paremal käel küünarnuki ja käelaba vahel on tätoveering. Deniss korduvalt lõi teda vastu nägu

pärast mida vägistas teda ja nõudis raha. Raha T ei oska öelda, kui palju aega

ei olnud. T

Deniss tema juures veetis. Tema sõnade kohaselt ta tihti nägi Denissi ühiselamus paremas hoonetiivas. (T 4 lk 1-4)

Tunnistaja N K

kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et aadressil xxx asuva tema töötab

ühiselamu juhatajana. Nende ühiselamus elas naisterahvas L T , kes elas toas nt xx. T on

arvel ps alugina juures ja perioodiliselt tema viibib ravil ühhiaatri K psühhiaatrilises haiglas.

Vaatamata sellele, et L

r ah ulik ja adekvaatne on psüühiliselt haige inimene, tema on väga

naisterahvas ning temag kunagi probleeme olnud. a, kui ühiselamu elanikuga, pole

1-11-1696

12

Umbes juunikuu lõpus (täpset kuupäeva a ei mäleta, vist 25.06.2010.a) töökohal t ta oli oma

ning tema kabinetti tuli L T tema naaber toast nr xxx ning teatas, et teda peksis ja vägistas .

Nagu L t all e ppa tungis sisse keegi jutustas, õhtul tema tu Deniss (täpsustab, et Denissiks

kutsub seda meest tema, tegelikult see on Dima T.R toast nr xxx sii vut ult ) ning väga vägistas teda tema kodus ning lõi teda rusikaga vastu nägu.

T s olid matoomid, huulte piirkonnas oli sinikas. a pööra tähelepanu, et tema näol värsked he

Nagu T seletas talle, see on selle

tõttu, et Deniss peksis teda. Selle kohta, kas vägistamine on

tõesti leidnud aset, a ei oska midagi täpselt öelda tema jäi t , kuid isiklikult teda uskuma, sest

umbes nädal a rääkis vägistas T.R kuid ega enne seda juhtumit T talle, et tema toas teda

siis t b T oli tema juures ja a ei jäänud teda uskuma. või öelda, et vaatamata sellele, et Ta

jutustas vägistamisest, a ei näinud, et temal oleksid riided katk t i tehtud, samuti L ei olnud mingeid spermajälgi ning muud sellist. Ta nägi ainult hematoome huulte piirkonnas ja rohkem ei midagi.

Pärast seda töötajale N , kui T juhtunust teatas ta koheselt teatas sellest Sotsiaalabiameti T

sest T

on piiratult teovõimeline isik ja tema eest vastutab sotsiaalabi töötaja. Pärast seda T

lahkus tema kabinetis ai nu lt t ja läks üldse ühiselamust ära, st teda ei olnud 5 päeva ning

siis, kui tema tagasi tuli, temaga politseisse. sotsiaalabiameti töötaja sõitis

Ta ütles , et temal on vaja minna politseisse samal päeval, et teda peaks T vaatama arstgünekoloog, kuid tema ei võtnud teda kuulda, ei soovinud enam midagi ning kiiresti lahkus teadmata suunas, ilmselt tema kartis T.R, kui isegi loobus tema abist. (T 4 lk 10-14)

Kohus samuti avaldas L T suhtes ekspertiisiakti nr.46 T esinesid

, millest nähtub, et L

kohtuarstlikul läbivaatusel 01.07.2010 marrastused alahuule limaskestal ja nahaalused verevalumid vasakul õlavarrel, paremas sarnapiirkonnas ja paremal rinnanäärmel. Marrastuse alahuule limaskestal on tekitatud määruses näidatud ajal, võimalik, et 30.06.2010. Ülejäänud

verevalmuid on tekitatud mitte vähem kui 4 8 päeva enne kohtuarstliku läbivaatust. Andmed - vägistamisest (suguti tuppe, suhu või pärasoole viimise kohta) puuduvad. (T 4 lk 7-8)

1.2.5 Tunnistaja D V kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et 22.03.2011.a kell 14.10 oli

oma töökohal kaupluse valvetöötajana

, nimelt seisis kassaliinil müügisaalis aadressil: Tallinna

mnt 19C, Narva. Nimetatud ajal oli kuulda kassa nr 7 juures asuvate turvaväravate

helisignaali, kassast nr 7 mööda läks pikka kasvu noormees beežis jopes. Palus tal koos temaga valveruumi astuda. №ormees võttis jope alt välja kaks pudelit viina „Beloff“ mahuga

200 ml (litsentsi nr MM293043 ja MM 293052), millega läks kassast mööda. Viina üldmaksumus - 5.10 eurot. Seoses antud asjaoluga kutsuti politsei. On olemas valvekaameraga

tehtud videosalvestus, millel on näha kuidas antud isik pani toime varguse. Kahjustamata jäänud kaup tagastati kauplusse. Kinnipeetud pika kasvu noormeheks osutus T.R ( T.3 lk 1-3)

Kohus samuti avaldas turvafirma OÜ Grifs poolt koostatud õigusrikkuja kinnipidamise akti (T

3 lk 4), millest tuleneb, et kinnipeetud isikult võeti ära 2 pudelit viina „Beloff“

kogumaksumusega 5,10 € ning seoses antud süüteoga koostatud T.R i isiku - tuvastamise määruse (T 3 lk 10)

2. Kohtu seisukoht

Kuulanud ära süüdistatavate seisukohti, avaldanud süüdistatavate, kannatanute, tunnistajate

ütlusi, avaldanud ja uurinud kriminaalasja materjalides kogutud muid eelpool loetletud

tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid nende kogumis, kohus tuleb alljärgnevatele järeldustele.

1-11-1696

13

Kohus leiab, et T.R kuulub õigeksmõistmisele KarS § 275 järgi ehk

võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega eest . Lahendi tegemisel ei

tohi kohus väljuda esitatud süüdistuse raamest, nimelt järgmisest Deniss T.R-ile T.R-ile

eldusest: 15.08.2010.a kella 06.50 paiku xxx asuva

süüks arvatud teo kirj „

ühiselamu koridoris, solvas ebatsensuursete sõnadega ühiselamuvalvuri I T kutsel

sündmuskohale tulnud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna

patrullpolitseinikke S S ja S S

seoses nende ametikohustuste täitmisega.“

Kohus asub seisukohale, et süüdistatavale kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuses olema

sõna sõnalt toodud väljendid, mille kasutamist süüdistu - s politseiametniku aadressil solvavaks peab. Juhul kui tegemist on ebasündsate väljenditega, siis peaksid need väljendid sisalduma

süüdistusakti lisana olevas kinnises ümbrikus (vt RKKKo nr 3 05). Käesolevas asjas -1-1-3-

T.R-ile esitatud süüdistuses neid väljendeid ei sisaldu, millega on rikutud

kaitseõigust, kuna süüdistataval puudub võimalus nende väljendite solvava hinnangu vaidlustamiseks.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et „süüdistuse sisuks on isikule etteheidetava teo faktiline

kirjeldus ja sellele antav õiguslik kvalifikatsioon, mis sisaldub süüdistusakti kui

süüdistusfunktsiooni kandva menetlusdokumendi lõpposas ning määrab kohtuliku arutamise

piirid, millest kohus väljuda ei saa.“ (3 07). „Isiku süüditunnistamine -1-1-91-

konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse eiramine, mis tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-122-03). Isik peab aru

saama, milles teda süüdistatakse ning kohaldatav säte ei tohi olla tema jaoks üllatuslik (vt

RKKKo nr 3-1-1-139-

05).“

Vaatamata sellele, et T.R tunnistab ise end süüdi täielikult kogu talle esitatud süüdistuse ulatuses, s.h. KarS § 275 järgi ning ka kannatanud ja tunnistajad teatasid kohtule,

et T.R sõimas vormiriietuses olevaid politseinikke ebasündsate sõnadega,

konkretiseerimata süüdistuse puudulikus ei luba T.R süüdi mõista KarS § 275 järgi. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus T.R i suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse KarS § 275 - järgi.

T.R-i tegevus 15.08.2010 kannatanu V N suhtes on riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi kui avalikku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga. Kohus leiab, et T.R i süü selle kuriteoepisoodi toimepanemises -

on tõendatud süüdistatava enda süü omaksvõtuga ning süüdistatava ütlustega, samuti aga

kannatanu V. N ja tunnistaja I T omavahel tlustega selle kohta, et konflikt T.R-iga riimuvate ü

toimus kanntanul V. N orrusel, kus T.R hakkas V. N juba ühiselamu 5. k

teadmata põhjusel peksma ning jätkus ühiselamu fuajees, kus peale politsei lahkumist

T.R uuesti ründas V. N tunnistaja I.T silme all. Kohtuliku arutamise tulemusena on

leidnud tõendamist, T.R 15.08.2010.a kella 06.00 paiku, olles alkoholijoobes, et

huligaansel ajendil, häirides kolmandate isikute rahu ja ajades üles asuva ühiselamu xxx

5.korruse elanikud, seejärel sama ühiselamu fuajees valvur I T silme all, rikkudes

ühiskonnas paika pandud inimestevahelise suhtlemise reeglistikku, ilma põhjuseta,

ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele peksis läbi V N, tekitades kannatanule rinnapõrutuse, silmamuna ja silmakoopa põrutuse ja füüsilist valu.

Avaliku korra all mõistetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega

kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja

võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Lähtuvalt avaliku koha mõistest on

ühiselamu fuajee käsitatav kohana, kus kehtib avalik kord.

1-11-1696

14

Kvalifitseerimaks süüdlase tegevuse avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu

pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku

korda rikuti (vt RKKKo nr 3-1-1-78-05, p 7.3). Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase

käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi (vt RKKKo nr 3-1-1-7-07, p 7.2). Seega tuleb

vägivallategude kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu (vt RKKKo nr 3-1- 1-102-03, p 9 ja nr 3-1-1-24-07, p 6.1). On tuvastatud, et T.R põhjuseta tungis kallale ühiselamu fuajees viibivale V N ning tunnistaja I T silme all peksis N , seejuures tunnistaja I T on kohtu seisukohal asjasse mittepuutuv isik, kelle rahu oli ilmselgelt rikutud. Selline tegevus on riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud kui avalikku korra raske

rikkumine, mis on toime pandud . vägivallaga

Kohus leiab tõendatuks ning eeluurimise poolt õigesti kvalifitseerituks KarS § 121 järgi T.R-i tegevuse 25.06.2010 kanntanu L T suhtes ning 03.10.2010 kannatanu G P

suhtes. T.R i enda ütlustega, samuti kannatanute L ütlustega, tunnistajate N - T ja G P

T ja N K ütlustega, samuti arstitõendiga G P suhtes ning ekspertiisiaktiga L T suhtes on

tõendatud, et 25.06.2010 peksis T.R rusikatega L T ning 03.10.2010 tekitas noahaava kannatanu G P .

Kohus samuti leiab tõendatuks T.R i

- ja L.H egevust 24.09.2010.a

kella 00.45 ajal kui nemad isikute grupis S kuuluva, xxx maja juurde , püüdsid ärandada I pargitud sõiduauto VAZ 2106 reg nr xxx ja selleks T.R lõhkus vasaku esiukse klassi väärtusega 300 krooni, tungis autosalongi, oli roolis, kui L.H lükkas sõiduautot,

edasiise kaitsme, kuid tagasi selleks, et käivitada ja teele saada, võttis maha roolisamba alum

ühendada süütelukku minevaid juhtmeid ei jõudnud, kuna politseitöötajad pidasid teda ja

L.H´i kinni. Selline tegevus on riikliku süüdistuse poolt õigesti kvalifitseeritud võõra

kui

vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse isikute grupi poolt, - s.t. KarS § 25 lg 1, 2 §

215 lg 2 p 2 järgi. T.R i ja L.H süü nimetatud kuriteo toimepanemises on -

tõendatud eelkõige nende poolt süü omaksvõtuga ning endi süüstavate ütlustega, samuti

tunnistaja D R ütlustega, kes osales politseitöötajana T.R i ja L.H -

kinnipidamisel vahetult kuriteo sündmuskohal, kannatanu I ütlustega, kes S ja tunnistaja N I

nägi kuidas 2 noormeest üritasid I. S kuuluva auto ärandada ning oli politseitöötajate poolt

kinni peetud vahetult sündmuskohal. Kohus leiab, et riiklik süüdistus õigesti kvalifitseeris

auto omavolilise ajutise kasutamist mitte lõpule viidud kooseisuna, vaid katsena. Asja

kasutamise all tuleb mõista selle kasutamist AÕS § 68 lg 1 teise lause tähenduses, mis seisneb

asja omaduste tarbimises või asjalt vilja saamises. Vaatamata asjaolule, et süüdistatavad

liigutasid autot edasi-tagasi mootori käivitamise eesmärgil, kusjuures T.R oli

auto roolis, seega juhtis seda, liikuda ei jõudnud süüdistatavad tarbida sõiduauto omadusi – sõiduautos mootori abil, seega on põhjendatud nimetatud kuriteo kvalifikatsioon KarS § § 25

lg 1, 2 -

§ 215 lg 2 p 2 järgi.

24.09.2010 sõiduauto VAZ 2106 roolis oli kinni peetud T.R, kelle veres tuvastati

etanoolisisalduseks 2,78 +-0,07 mg/g, mis olulisel määral ületab kriminaalvastutuseks

sätestatud piirnormi 1,50 mg/g. Vaatamata asjaolule, et sõiduauto mootor ei töötanud, on tunnistajate D. R ja N I ütlustega, samuti süüdistatavate L.H ja T.R i enda -

ütlustega tõendatud, et autot liigutati L.H abil mootori käivitamise eesmärgil. T.R i

-

tegevust, kes istus auto roolis selle liikumise ajal tuleb käsitada auto juhtimisena.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab D. Berjozki s süü tõendatuks mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

1-11-1696

15

Kohus leiab samuti tõendatuks T.R i süüd võõra vallasja äravõtmise katse - s selle

ebaseadusliku omastamise ee isiku poolt, kes paneb toime vargusi, s.t. smärgil süstemaatiliselt

KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo T.R i ennast süüstavate - - s.

ütlustega, samuti tunnistaja D ütlustega, kes turvafirma valvurina pidas T.R

V

kinni 2 pudeli viina poest varguse katselt on tõendatud T.R i süü varguse katses -

süstemaatiliselt, kuna T.R oli varem korduvalt (03.05.2010.a ja 04.05.2010.a) karistatud väheväärtuslike asjade varguse eest.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo toimepandud süüdistatavate isikuid, nende

karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

T.R-i karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tema karistust kergendavaks

asjaoluks arvestab kohus oma süü puhtsüdamlikku ülestunnistust. Kohus on seisukohal, et

võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti T.R-i poolt toime pandud

kuriteoepisoodide arvu, samuti seda, et T.R on varem mitmel korral kohtulikult

karistatud, kuid enda jaoks järeldusi ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist, tuleb

T.R karistada reaalse vangistusega, kuna teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muude karistusliikidega. Kuna süüdistatava T.R pani talle inkrimineeritud kuriteo toime katseaja jooksul,

siis k ing suurendab aristuse mõistmisel kohus samuti kohaldab KarS § 74 lg 5; § 65 lg 2 n

mõistetavat karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.12.2008.a kohtuotsuse järgi

ärakandmata karistuse osa võrra (5 kuud 28 päeva vangistust).

Arvestades T.R-i poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, samuti asjaolu, et

T.R jätkab kuritegude toimepanemist katseaja kestel, kohus leiab põhjendatuks valida T.R i suhtes tõkend -

- vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest.

L.H karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tema karistust kergendavaks

asjaoluks arvestab kohus oma süü puhtsüdamlikku ülestunnistust. Kohus on seisukohal, et

võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, samuti asjaolu, et L.H on kindel

töö , tema on varem kohtulikult karistamata, võib teda mõjutada edaspidi hoi koht duma süütegude toimepanemisest, mõistes talle rahalise karistuse.

Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. S Süüdistatavad L.H ja T.R võtsid õigeks kannatanu I

nõude. Sellest tulenevalt kohus rahuldab kannatanu I.S hagi b solidaarselt T.R-ilt ning mõista

ja L.H-lt S xxx, elukoht välja kuriteoga tekitatud kahju I (sünd.

xxx) kasuks summas 254

(kakssada viiskümmend neli) krooni (ehk 16,23 eurot).

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Pavel Gontšarov Kohtunik