3-22-1501/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1501

Haldusasi

T.C kaebus Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse

nr 2700 osalise õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.C , esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Raul Oberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.C apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2023

otsus haldusasjas nr 3-22-1501 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24.04.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-22-1501

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet tegi jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28

lg 1 alusel 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700, millega kohustas T.C-d likvideerima

Raplamaal Rapla vallas Purku külas Lindefarmi kinnistult 60 tonni ehitus- ja

lammutusjäätmeid (p 1), kaks konteinerit (kokku 40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit

(p 2) ja ühe koormatäie (vähemalt 8 m3) oksi (p 3), andes need käitlemiseks üle vastavat

õigust omavale isikule ning esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid

Keskkonnaametile (p 4). Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 25.07.2022. Ettekirjutuses

sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmisel rakendab Keskkonnaamet

T.C suhtes sunniraha 2000 eurot ning sunniraha rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise

korral korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni.

Ettekirjutuse kohaselt tuvastas Keskkonnaamet ajavahemikul 28.01.2020‒02.03.2020, et

Lindefarmi kinnistule ladustatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid. Väärteomenetluses nr

940020000343 on 06.11.2020 otsusega tuvastatud, et ORS Recycling OÜ ja T.C sõlmisid

28.01.2020 töövõtulepingu, millega ORS Recycling OÜ teostab Jõelähtme vallas Kallavere,

Ülgase ja Võreda külas asuvatel kinnistutel detailplaneeringutega kinnitatud alal olevate

eluhoonete, kõrvalhoonete ja muude rajatiste lammutamise ja likvideerimise, lammutusest

tuleneva lammutusprahi regulaarse äraviimise ning kinnistute tasandamise. Tööde teostamise

ajaks määrati 28.01.2020‒01.04.2020. Samas väärteomenetluses on ülekuulamiste ja

päringutega tuvastatud, et 2020. a veebruaris andis T.C ORS Recycling OÜ-le Ülgase külas

üle enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (vedaja Wasteman OÜ), kaks konteinerit

(2×20 m3) värvilist purustatud plastgraanulit (vedaja Pro Computers OÜ) ning ühe veoauto

koormatäie oksi, jättes eelnevalt veendumata, et ORS Recycling OÜ-l ja äriühingut esindanud

KRl puudus jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikus

07.02.2020‒27.01.2021 registreering tavajäätmete edasimüümiseks. T.C ei oma jäätmealast

registreeringut ega keskkonnakaitseluba, aga on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast

Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja. T.C omas jäätmete

üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete

üleandmiseks ja vedamiseks lepingu, andes lepinguliste kohustuste täitmise üle selleks õigust

mitteomavale isikule. T.C vastutus jäätmete käitlemise eest JäätS § 28 lg 4 alusel ei ole

lõppenud ning tal on siiani täitmata JäätS § 28 lg-st 1 tulenev kohustus anda jäätmed

käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 1 kohustuse täitmata jätmine on

käsitatav KorS § 5 lg 1 kohase korrarikkumisena. JäätS § 128 lg-st 2 tulenevalt vastutab T.C

jäätmevaldajana Lindefarmi kinnistule viidud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

2. T.C esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis jäi menetlusse

Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Haldusmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt. Ettekirjutuse koostamisel arvestati ainult

väärteomenetluses nr 940020000343 tuvastatud asjaoludega, sisuliselt mingit haldusmenetlust

peale ärakuulamise läbi ei viidud, ka kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Haldusmenetluses ei

võetud üheltki teiselt isikult selgitusi ega viidud läbi muid toiminguid (nt vaatlus, asjaolude

uurimine). Väärteomenetluses esitas kaebaja vastulause, viidates väärteomenetluse läbiviimise

puudustele, millega vastustaja ei arvestanud. Kaebaja juhtis tähelepanu, et väärteomenetluses

ei ole tuvastatud tema seost jäätmetega ning samuti ei ole paikvaatluse läbiviimise koht seotud

kaebajaga. Mitte ühelgi kaebajaga seotud kinnistul ei ole paikvaatlust läbi viidud ega saadud

tuvastada, kas kaebajale kuuluvatel kinnistutel üldse on jäätmeid olnud ja kas neid on sealt ära

2(9)

3-22-1501

viidud. Väärteomenetleja kinnitas, et kui kaebaja vastu ei vaidle, määratakse talle väike

rahatrahv jäätmeloa olemasolu kontrollimata jätmise eest, kuid mingeid muid süüdistusi

kaebajale väärteomenetluse käigus ei esitatud. Väärteomenetluse otsust kaebaja ei

vaidlustanud, kuna talle kinnitati, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõpetatud.

Selgitamaks, millistelt kinnistutelt viidi ära jäätmeid ja kes on tegelik jäätmevaldaja, oleks

pidanud võtma haldusmenetluses selgitused jäätmevedu organiseerinud ORS Recycling OÜ

esindajalt KRlt. Haldusmenetluses ei ole tõendatud ettekirjutuse väide, et jäätmete vedu

Lindafarmi kinnistule korraldas kaebaja. Ainuke tõend väärteomenetluses on ORS Recycling

OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud leping jäätmete koristamiseks.

Kohatu on väide, et jäätmed viidi ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Ülgase külas puuduvad

tänavad, kinnistute numbrid ja nimed, tegemist on aiamaadega, mida kasutati aiasaaduste

kasvatamiseks. Ülgase külas asub arvestatav kogus kogu riigi jäätmetest, mistõttu ei saa panna

kaebajale süüks, et jäätmed seal asuvad ja kaebaja on nende jäätmete valdaja või tekitaja.

Kaebajal ei ole ühtegi kinnistut Võreda külas ja on ainult üks kinnistu Kallavere külas, Kure

87. Tegemist on maatulundusmaaga, kus ei ole ehitisi ega muid jäätmeid, mida saaks sealt ära

viia.

Tegelikkusele ei vasta ettekirjutuse väide, et kaebaja on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast

Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja ehk omas jäätmete

üle tegelikku võimu. Kaebaja kinnistud on olnud inimeste aiamaad, kus ei ole kunagi olnud

tootmist ega saanud olla ka plastgraanuleid, mistõttu jääb arusaamatuks plastikgraanulite vedu

ja nende omistamine kaebajale. Sõlmitud töövõtulepingus kinnitas ORS Recycling OÜ

kirjalikult, et tal on olemas kõik vajalikud jäätmeload lepingu sõlmimiseks. Ehitusjäätmeid

kaebaja üle andnud ei ole, kaebaja andis üle vaid oksad ja muud haljasjäätmed. Kui ettevõte

tegutses ehitusjäätmete osas omal initsiatiivil, ei saa kaebajat selles süüdistada.

Haldusmenetluses ei ole tuvastatud ühtegi jäätmekogust ega nende tegelikku asukohta.

Ettekirjutusega jäätmete vedamise eest vastutuse panemine kaebajale kui eraisikule on

äärmiselt ebaõiglane, sest kaebaja ei ole jäätmevedu korraldanud, seda füüsiliselt ellu viinud

ega finantseerinud. Jäätmevedu organiseerisid ja teostasid juriidilised isikud (ORS Recycling

OÜ, Wasteman OÜ, Computers OÜ), kes täna ei vastuta millegi eest, kuid nende

hoolsuskohustus peaks olema suurem kui eraisikul.

3. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Haldusmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Haldusmenetluse toimikus olevad tõendid on

kogutud erinevate keskkonnajärelevalvealaste kontrollide (objekti kontrollimise protokollid),

väärteomenetluste (sündmuskoha vaatluse protokoll, menetlusaluste isikute ja tunnistajate

ülekuulamiste protokollid) ja konkreetse haldusmenetluse (kaebaja ärakuulamisega seotud

dokumendid) raames. Jõustunud otsusega väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele tugines

vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia

põhimõttest lähtudes. Süüteomenetluses on tõendamiskoormus kõrgem kui haldusmenetluses,

mistõttu olukorras, kus haldusmenetluses etteheidetud rikkumise asjaolud on

süüteomenetluses ammendavalt tuvastatud, saab lugeda tõendatuks ka haldusmenetluses

etteheidetud rikkumise. Tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud ning väärteomenetluses

tuvastatud asjaolude ümberlükkamiseks tuleb kaebajal esitada oma väiteid kinnitavad tõendid,

mida kaebaja esitanud ei ole. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks väärteomenetluses

esitatud vastulausega arvestamata jätmine. Vastulause mittearvestamist on väärteootsuses

selgitatud. Haldusmenetluse läbiviimisel ei selgunud asjaolusid, mis annaksid alust seda

seisukohta muuta. Väärteo- ja haldusmenetlus on erineva eesmärgiga menetlused, neid võib

3(9)

3-22-1501

läbi viia samaaegselt ning üks ei välista teist. Haldusmenetlus on läbi viidud kaebaja õigusi ja

huve arvestades.

Kaebaja vastutas ettekirjutuse tegemise hetkel jäätmete eest seetõttu, et tema kohustus tagada

jäätmete nõuetekohane käitlemine ei lõppenud jäätmete üleandmisega, vaid kehtis kuni

jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Kaebaja oli ettekirjutuse

resolutsioonis nimetatud jäätmete valdaja ning vastutas jäätmete nõuetekohase käitlemise

tagamise eest. Ettekirjutuses on põhjendatult leitud, et töövõtulepingut sõlmides ning ehitus-

ja lammutusjäätmeid ning plastgraanuleid üle andes omas kaebaja nende üle tegelikku võimu

ja oli seega jäätmete valdaja JäätS § 9 tähenduses. Ettekirjutusest ja 14.06.2022 ärakuulamise

protokollist nähtub, et kaebaja vastutus põhineb asjaolul, et ta on töövõtulepingu objektiks

olevatelt aladelt pärinevate jäätmete valdaja. Ettekirjutuses ei ole mainitud, et jäätmed viidi

ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Asjaolu, et kaebaja kinnistul ei ole asunud tootmist, ei

tähenda, et kaebaja ei saa olla plastgraanulite valdaja.

Pooled ei vaidle, et ORS Recycling OÜ-l puudus töövõtulepingu sõlmimise ja selle täitmise

ajal õigus jäätmete vastuvõtmiseks ja ladustamiseks. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikul

07.02.2020–27.01.2021 (s.o töövõtulepingu täitmise, mitte lepingu sõlmimise ajal)

registreering tavajäätmete edasimüümiseks, mis ei anna aga õigust jäätmete kogumiseks,

veoks ega taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. ORS Recycling OÜ paljasõnaline kinnitus

vajaliku loa olemasolu kohta ei vabastanud kaebajat JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

kohustustest. Kuna keskkonnalubade ja registreeringute olemasolu on keskkonnaotsuste

infosüsteemist KOTKAS hõlpsasti kontrollitav, ei saa JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus

piirduda üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse saamisega. Seega vastutab kaebaja

JäätS § 28 lg-test 4 ja 5 tulenevalt endiselt JäätS § 28 lg 1 kohase kohustuse täitmise, s.o

nimetatud jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Kuna kaebajal puudub õigus

jäätmete käitlemiseks, tuli tal kohustuse täitmiseks anda jäätmed käitlemiseks üle selleks

õigust omavale isikule.

Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid, et asuda seisukohale, et kaebaja andis ORS

Recycling OÜ-le lisaks haljastusjäätmetele üle 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid ning

kaks konteineritäit (40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (s.o plastijäätmeid). Need

asjaolud on tõendatud väärteomenetluses ülekuulamiste ja päringutega ning ORS Recycling

OÜ ja kaebaja vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepinguga nr 280120201. Vastavalt ORS

Recycling OÜ juhatuse liikme KR 30.03.2020 ülekuulamise protokollile on kaardil rohelisega

märgitud kinnistud, mis olid töövõtulepingu objektid. Seejuures on leping täidetud, s.o

jäätmed sealt veetud Lindefarmi kinnistule. Plastgraanulid asusid Pae ja Kivinurme tee äärsel

rohelisega märgitud alal.

02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll toetab KR ütlusi, et töövõtulepingu alusel kokku

kogutud ehitus- ja lammutuspraht ning värvilised graanulid viidi Lindefarmi kinnistule.

Vastavalt Wasteman OÜ juhatuse liikme K.R. 21.05.2020 ülekuulamise protokollile vedas

Wasteman OÜ 2020. a veebruari keskpaigas ORS Recycling OÜ tellimusel Maardu lähedalt

Ülgase külast aiandusühistute piirkonnast Lindefarmi kinnistule 4 koormatäit, s.o veidi üle 60

tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Seega kinnitavad ka K.R. ütlused, et ehitus- ja

lammutusjäätmed veeti töövõtulepingu objektiks olevalt maa-alalt Lindefarmi kinnistule.

Töövõtulepingu, sündmuskoha vaatluse protokollidega ning KR ja K.R. ütlustega on

tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le üle 60 tonni ehitusjäätmeid, mis ladustati

Lindefarmi kinnistul. Vastavalt OÜ Pro Computers juhatuse liikme ÜV 27.05.2020

ülekuulamise protokollile vedas OÜ Pro Computers 2020. a veebruari lõpus ORS Recycling

OÜ tellimusel Ülgase külast Lindefarmi kinnistule kaks konteinerit värvilise purustatud

4(9)

3-22-1501

plastikuga. ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 14.09.2020 ülekuulamise protokolli

kohaselt kinnitab KR veelkord, et plastgraanulid pärinevad kindlasti Maardust ja need

pärinevad kaebajalt. Seega on töövõtulepingu, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokolliga

ning KR ja ÜVa ütlustega tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le üle kaks

konteineritäit plastikgraanuleid, mis ladustati Lindefarmi kinnistul. Keskkonnaamet on

ettekirjutuse tegemisel põhjendatult jätnud arvestamata kaebaja väite, et ta ei ole

ehitusjäätmeid ega plastgraanuleid ORS Recycling OÜ-le üle andnud.

Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu

kõrvaldamiseks on põhjendatud, sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Ettekirjutus on

põhjendatud, sest jäätmed Lindefarmi kinnistul häirivad külaelanikke, seoses suurenenud

näriliste hulgaga kardetakse haiguse leviku ohtu ning jäätmed võivad põhjustada põlengut.

Kaebaja on teadlikult jätnud teenuseosutaja jäätmeloa olemasolus veendumata ning otsese

tahtlusega rikkunud JäätS-i nõudeid. Keskkonnaohu vältimine ja kõrvaldamine on kaalukas

avalik huvi. Seda seisukohta kinnitab ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10.

4. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Kaebaja on kohtumenetluse ajal jäätmeid likvideerinud ning Keskkonnaamet on sellest

tulenevalt lugenud ettekirjutuse täidetuks ja 03.02.2023 teatega haldusmenetluse lõpetanud.

Kohtu menetluses on jätkutuvastuskaebus vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ettekirjutuse p-i 3 osas, mis puudutas

kohustust likvideerida oksad, ta õigusvastasuse tuvastamist ei taotle, sest on juba varasemates

menetlustes kinnitanud nende jäätmete üleandmist. Seega on asjas vaidluse all ettekirjutuse p-

de 1, 2 ja 4 õiguspärasus.

Väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele tuginemine ei ole olnud põhjendamatu, juba

olemasolevate tõendite uuesti kogumine ei olnud haldusmenetluses nõutav ning sisulist

vaidlust ei saa olla väärteomenetluse käigus tuvastatud asjaoludes. Kaebajat teavitati

23.05.2022 kirjaga haldusmenetluse alustamisest ning teates viidati väärteomenetluses

tuvastatud asjaoludele, mis loeti haldusmenetluses tõendatuks. Samuti on väärteomenetluses

tuvastatud asjaoludele viidatud nii kaebaja ärakuulamisel kui ka vaidlustatud ettekirjutuses.

Kui süüteomenetlusest pärinevad tõendid on piisavad selleks, et haldusorgan saab asja

lahendamiseks olulised asjaolud kindlaks teha, oleks ebamõistlik nõuda, et haldusorgan

koguks samu tõendeid uuesti (Riigikohtu 14.11.2019 otsus nr 3-16-2497, p 11).

Kaebajat karistati 06.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020000343 JäätS § 125 lg 1

rikkumise eest rahatrahviga 560 eurot. Otsuse kohaselt tuvastati, et 28.01.2020 on kaebaja

sõlminud ORS Recycling OÜ-ga töövõtulepingu nr 280120201 tellija kinnistutelt hoonete ja

piirdeaedade lammutamiseks, lammutusprahi äraviimiseks ja kinnistute tasandamiseks ning

otsusega heideti kaebajale ette jäätmete üleandmist selleks õigust mitteomavale isikule ORS

Recycling OÜ-le (enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks konteinerit värvilist

purustatud plastgraanulit ja ühe veoauto koormatäie oksi) eelnevalt veendumata, kas

vastuvõtjal on jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Väärteomenetluses on lisaks

töövõtulepingule nr 280120201 tuginetud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmise ja

vedamise tuvastamisel ka ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 30.03.2020 ülekuulamise

protokollile, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokollile, Wasteman OÜ juhatuse liikme

K.R. 21.05.2020 ülekuulamise protokollile, OÜ Pro Computers juhatuse liikme ÜV

27.05.2020 ülekuulamise protokollile ja ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 14.09.2020

ülekuulamise protokollile. Väärteootsusest nähtuvalt tuvastati ka jäätmete viimine kolmandale

5(9)

3-22-1501

isikule kuuluvale Lindefarmi kinnistule, mistõttu leiti, et kaebaja rikkus JäätS § 28 lg-eid 1 ja

2. Viidatud väärteootsus on jõustunud.

Põhjendamatu on etteheide, et tuginetud on üksnes väärteomenetluse raames tuvastatud

asjaoludele. Lisaks on tuginetud ka keskkonnajärelevalve raames koostatud objekti

kontrollimise protokollile ja samuti on antud kaebajale võimalus olla vaidlustatud ettekirjutuse

andmise menetluses ära kuulatud. Kaebaja õigusi on haldusmenetluses arvesse võetud –

vastatud on kaebaja 26.05.2022 päringule (31.05.2022 kirjaga), tema 01.06.2022 sooviavaldus

selgituste andmiseks ja suuliseks ärakuulamiseks on rahuldatud, vastatud on kaebaja

01.06.2022 kirjas esitatud küsimustele ja etteheidetele (kaebaja ärakuulamise protokoll).

Ülaltoodu alusel ei nähtu uurimisprintsiibi rikkumist vastustaja poolt.

Asjakohatu on kaebaja väide, et ta ei vaidlustanud väärteootsust tulenevalt väärteomenetleja

kinnitusest, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõppenud. Ei ole usutav, et olukorras,

kus väärteo toimepanemise tulemusena on keskkonda jäänud jäätmed ning tekkinud

keskkonnaoht, piirduks keskkonnakaitse inspektor üksnes isiku karistamisega ja välistaks

võimaluse nõuda isikult kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ja ohu tõrjumist.

Ettekirjutuses tuginetakse kaebaja jäätmevaldajaks lugemisel JäätS §-le 9. Ettekirjutuse

kohaselt omas kaebaja jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning

lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu. Põhjendatud ei ole väide,

et vastustaja on sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud kõrvale jätnud. Kaebaja ja ORS Recycling

OÜ vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 280120201 p-i 2 kohaselt on kokku lepitud,

et tellitud tööks on „Tellija kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla,

Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (lisas nr 1 välja toodud

piirkonna kaart) olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate

muude rajatiste, sh kinnistu piirdeaedade lammutamine ja likvideerimine“ (p 2.2) ning

„Lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarne ära viimine“ (p 2.3). Ka kaebaja ise

kinnitab, et sõlmis lepingu kaebaja kinnistutel olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate

kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste lammutamiseks ja likvideerimiseks ning leping

nägi ette ka lammutusest tuleneva prahi äraviimise. Töövõtulepingu olemasoluga ongi

ettekirjutuses kaebaja jäätmevaldaja staatust põhjendatud.

Ettekirjutusest nähtuvalt tuleneb kaebaja kui jäätmevaldaja vastutus JäätS § 28 lg-test 4 ja 5.

JäätS § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid

jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust

omavale isikule. Seejuures peab ta olema veendunud, et vastuvõtjal on olemas jäätmete

käitlemiseks vajalik keskkonnakaitseluba (JäätS § 28 lg 2). Kui jäätmevaldaja annab jäätmed

üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest

jäätmevaldaja (JäätS § 28 lg 5) ning JäätS § 28 lg 4 kohaselt lõppeb jäätmevaldaja vastutus

jäätmete käitlemise eest ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete

käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Kuna ORS Recycling OÜ-l puudus selliseks tegevuseks

keskkonnakaitseluba, ei olnud kaebaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppenud (JäätS § 28

lg 4).

Kaebajat ei vabasta vastutusest tema poolt viidatud töövõtulepingu nr 280120201 p 4.1, mis

nägi ette, et töö teostamise eest ei maksta tasu, vaid kogu lammutusest või likvideerimisest

saadav materjal läheb töövõtja (ORS Recycling OÜ) omandisse. Üksnes asjaolu, et jäätmed

tekkisid alles lammutustööde tagajärjel, ei välista kaebaja lugemist jäätmevaldajaks. Kaebaja

tellis lammutustööde teostamise (töövõtulepingu p 2.2) ja seejärel lammutusprahi äraviimise

(töövõtulepingu p 2.3). Isegi kui töövõtulepingu sõlmimise eesmärgiks oli kaebaja soov, et

lammutusega tegeleks ja seejärel tekkivate jäätmete omanikuks saaks ORS Recycling OÜ,

6(9)

3-22-1501

vabanenuks ta JäätS § 28 lg 4 kohaselt vastutusest jäätmete käitlemise eest siiski üksnes juhul,

kui uuel jäätmevaldajal oleks olnud vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.

ORS Recycling OÜ-l selline keskkonnakaitseluba puudus. Kaebaja kohustus tagada jäätmete

nõuetekohane käitlemine ei lõppenud seega jäätmete valduse või ka omandi üleandmisega,

vaid jäi kehtima kuni jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Ka ei

piirdu JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse

saamisega, vaid kaebaja kui jäätmeid üleandev isik pidanuks keskkonnaloa ja registreeringu

olemasolus veenduma.

Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu

kõrvaldamiseks on sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Keskkonnaamet on selgitanud, et

lammutusjäätmete hulgas olevad klaasist jäätmed võivad tekitada tuleohtu ja põhjustada

jäätmete põlengu ning plastikgraanulid kui mikroplast võib tekitada kahju looduskeskkonnale

ja elusloodusele. Samuti on vastustaja põhjendanud, et jäätmete seas võib olla ohtlikke ehitus-

ja lammutusjäätmeid ning jäätmete ladustamiskoht ei ole kontrollitud jäätmekäitluskoht,

mistõttu on sellele ligipääs kõrvalistel isikutel. Vastustaja on lisaks selgitanud, et ka ORS

Recycling OÜ kui jäätmed õigusliku aluseta keskkonda viinud isik vastutab jätkuvalt jäätmete

likvideerimise eest, st kaebaja ja ORS Recycling OÜ vastustavad erineval õiguslikul alusel

jäätmete likvideerimise eest.

Eelnevast tulenevalt on kaebajat ettekirjutuses õigesti käsitletud jäätmevaldajana JäätS § 9

tähenduses ning seega pidi ta neid käitlema vastavalt kehtivatele nõuetele või andma

käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JäätS § 28 lg 1). JäätS § 28 lg 1 rikkumise

tõttu on kaebaja korrarikkuja, kellele võis teha ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. T.C palub 09.08.2023 apellatsioonkaebuses (ja 04.03.2025 täiendavas seisukohas)

tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

ORS Recycling OÜ polnud uus jäätmevaldaja, kuna enne tema valdust polnudki veel

jäätmeid, mida vallata. JäätS § 2 lg 1 kohaselt saavad jäätmed olla vaid vallasasjad, mitte

kinnisasja osaks olevad lammutamata ehitised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1).

Kaebaja selgitas kohtuistungil, et isik, kelle valduses vallasasi (antud juhul jäätmed) on, tuleb

selgitada asjaõigusseaduse (AÕS) sätete järgi. AÕS § 36 lg 1 järgi omandatakse valdus

tegeliku võimu saamisega asja üle. AÕS § 39 lg 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub

tegelikust võimust asja üle. Kohus pole kaebaja selgituste osas seisukohta võtnud, rikkudes

kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1). Eelnevast tulenevalt tekkisid

jäätmed alles ORS Recycling OÜ valduses, sest varem jäätmeid olemas ei olnud. Kaebaja

valduses pole lammutusjäätmeid kunagi olnud, kuna tal polnud nende üle tegelikku võimu.

ORS Recycling OÜ töövõtulepingu p-i 4.1 järgi kuulusid jäätmed kohe lammutamise järgselt

ORS Recycling OÜ omandisse. Lepingud nägid ette vaid ehitiste lammutamisel tekkinud

prahi äraviimist. Muu prahi äraviimine polnud lepingu ese ja selle prahi äraviimine oleks

olnud ORS Recycling OÜ poolt omavoliline. Isegi kui nõustuda sellega, et esialgne

jäätmevaldaja oli kaebaja, kes hiljem andis jäätmed üle ORS Recycling OÜ-le, on täidetud

JäätS § 28 lg 2 nõuded. Väärteomenetluses on 30.03.2020 üle kuulatud ORS Recycling OÜ

esindaja KR, kes protokollist nähtuvalt andis ütlusi selle kohta, et kaebaja küsis enne vedu

jäätmeluba ja KR kinnitas loa olemasolu. JäätS § 28 lg 2 ei ütle, kuidas peab üleandja

veenduma loa olemasolus, mistõttu saab lugeda piisavaks selles veendumist KR kinnituse

kaudu.

6. Keskkonnaamet palub 25.09.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

7(9)

3-22-1501

Keskkonnaamet on selgitanud, miks käsitles ettekirjutuses kaebajat jäätmete valdajana ja

pidas teda vastutavaks jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Asjas on tuvastatav, et

kaebaja andis jäätmed üle ORS Recycling OÜ-le 28.01.2020 töövõtulepingu alusel. Kaebaja

viited AÕS § 36 lg-le 1 ja § 68 lg-le 1 on asjakohatud, praeguses asjas ei saa jäätmevaldaja

määratlemisel juhinduda AÕS-i sätetest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust seda muuta ega tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega

neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).

8. Apellatsioonkaebuse põhiväide on, et ettekirjutus on tehtud valele isikule, kuna kaebaja ei

olnud jäätmevaldaja JäätS § 9 lg 1 tähenduses. See väide ei ole õige.

9. 28.01.2020 sõlmisid kaebaja ja ORS Recycling OÜ töövõtulepingu (dtl 52), mille p 2

kohaselt oli lepingu ese kaebaja kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere

küla, Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (lisas 1 välja toodud

piirkonna kaart) olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate

muude rajatiste, sh kinnistu piirdeaedade lammutamine ja likvideerimine; lammutusest

tuleneva lammutusprahi regulaarne äraviimine. 08.06.2020 ülekuulamisel (dtl 20 jj) kinnitas

kaebaja, et osaliselt lammutas ta rajatisi ise, osaliselt aga ORS Recycling OÜ, kuid

lammutusjäätmete vedu toimetas üksnes ORS Recycling OÜ.

10. JäätS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille

valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine

tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või

kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest

või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Niisiis olid jäätmed praegusel juhul

rajatiste lammutamise tulemusel tekkinud ehitusjäätmed.

11. JäätS § 9 g 1 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku

omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. AÕS § 33 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et valdaja on

isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu

selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene,

teine isik aga kaudne valdaja. JäätS § 9 lg 1 ei erista valduse vormi. Niisiis olid jäätmed, mis

tekkisid kaebaja enda lammutustegevuse tulemusel, tema otseses valduses, ja jäätmed, mis

tekkisid lepingulisest suhtest ORS Recycling OÜ-ga, kaebaja kaudses valduses. Järelikult oli

kaebaja kogu lammutustegevuse tulemusel tekkinud jäätmete suhtes jäätmevaldaja. Sõlmides

töövõtulepingu ORS Recycling OÜ-ga, pidi kaebajal jäätmevaldajana olema ülevaade tema

valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest

omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale (JäätS § 28 lg

11). Sõlmides niivõrd üldsõnalise töövõtulepingu, jättes dokumenteerimata kõik jäätmete

käitlemise seisukohas olulised asjaolud (kui palju milliseid jäätmeid kust ja kuhu ära veeti)

ning andes jäätmed üle isikule, kel puudus keskkonnakaitseluba, võttis kaebaja teadliku riski,

et vaidluse tekkides ei ole tal võimalik neid asjaolusid tõendada ja vastutus jäätmete käitluse

eest jääb talle (JäätS § 28 lg 5).

12. 08.06.2020 ülekuulamisel väitis kaebaja, et ta ei küsinud ORS Recycling OÜ esindajalt,

kas äriühingul on olemas jäätmeluba. Aga isegi kui kaebaja seda küsis, ei saa seda pidada

JäätS § 28 lg 2 nõude täitmiseks. Keskkonnakaitseloa olemasolus veendumiseks tuleb seda

isikul endal kontrollida avalikust keskkonnakaitselubade registrist KOTKAS. Määravat

8(9)

3-22-1501

tähtsust asja lahendamisel ei oma ka see, et töövõtulepingu p 4 kohaselt sai ORS Recycling

OÜ jäätmete omanikuks ‒ JäätS § 28 lg-d 4 ja 5 jätavad vastutuse jäätmete käitluse eest ka

sellises olukorras siiski kaebajale.

13. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)