3-22-1501/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta T.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Legislator headnote
AI generated3-22-1501/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta T.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja
Kristjan Siigur
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1501
Haldusasi
T.C kaebus Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse
nr 2700 osalise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – T.C , esindaja vandeadvokaat Raiko Paas
Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Raul Oberg
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.07.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.C apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta T.C apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2023
otsus haldusasjas nr 3-22-1501 muutmata.
2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24.04.2025 (HKMS §
212 lg 1).
Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks
läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse
menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see
on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223
lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-22-1501
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Keskkonnaamet tegi jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28
lg 1 alusel 20.06.2022 ettekirjutuse nr 2700, millega kohustas T.C-d likvideerima
Raplamaal Rapla vallas Purku külas Lindefarmi kinnistult 60 tonni ehitus- ja
lammutusjäätmeid (p 1), kaks konteinerit (kokku 40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit
(p 2) ja ühe koormatäie (vähemalt 8 m3) oksi (p 3), andes need käitlemiseks üle vastavat
õigust omavale isikule ning esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid
Keskkonnaametile (p 4). Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 25.07.2022. Ettekirjutuses
sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse nõuete tähtajaks täitmata jätmisel rakendab Keskkonnaamet
T.C suhtes sunniraha 2000 eurot ning sunniraha rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise
korral korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni.
Ettekirjutuse kohaselt tuvastas Keskkonnaamet ajavahemikul 28.01.2020‒02.03.2020, et
Lindefarmi kinnistule ladustatakse ehitus- ja lammutusjäätmeid. Väärteomenetluses nr
940020000343 on 06.11.2020 otsusega tuvastatud, et ORS Recycling OÜ ja T.C sõlmisid
28.01.2020 töövõtulepingu, millega ORS Recycling OÜ teostab Jõelähtme vallas Kallavere,
Ülgase ja Võreda külas asuvatel kinnistutel detailplaneeringutega kinnitatud alal olevate
eluhoonete, kõrvalhoonete ja muude rajatiste lammutamise ja likvideerimise, lammutusest
tuleneva lammutusprahi regulaarse äraviimise ning kinnistute tasandamise. Tööde teostamise
ajaks määrati 28.01.2020‒01.04.2020. Samas väärteomenetluses on ülekuulamiste ja
päringutega tuvastatud, et 2020. a veebruaris andis T.C ORS Recycling OÜ-le Ülgase külas
üle enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid (vedaja Wasteman OÜ), kaks konteinerit
(2×20 m3) värvilist purustatud plastgraanulit (vedaja Pro Computers OÜ) ning ühe veoauto
koormatäie oksi, jättes eelnevalt veendumata, et ORS Recycling OÜ-l ja äriühingut esindanud
KRl puudus jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikus
07.02.2020‒27.01.2021 registreering tavajäätmete edasimüümiseks. T.C ei oma jäätmealast
registreeringut ega keskkonnakaitseluba, aga on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast
Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja. T.C omas jäätmete
üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning lammutusel tekkivate jäätmete
üleandmiseks ja vedamiseks lepingu, andes lepinguliste kohustuste täitmise üle selleks õigust
mitteomavale isikule. T.C vastutus jäätmete käitlemise eest JäätS § 28 lg 4 alusel ei ole
lõppenud ning tal on siiani täitmata JäätS § 28 lg-st 1 tulenev kohustus anda jäätmed
käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 1 kohustuse täitmata jätmine on
käsitatav KorS § 5 lg 1 kohase korrarikkumisena. JäätS § 128 lg-st 2 tulenevalt vastutab T.C
jäätmevaldajana Lindefarmi kinnistule viidud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
2. T.C esitas 13.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis jäi menetlusse
Keskkonnaameti 20.06.2022 ettekirjutuse osalise õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
Haldusmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt. Ettekirjutuse koostamisel arvestati ainult
väärteomenetluses nr 940020000343 tuvastatud asjaoludega, sisuliselt mingit haldusmenetlust
peale ärakuulamise läbi ei viidud, ka kaebaja taotlused jäeti rahuldamata. Haldusmenetluses ei
võetud üheltki teiselt isikult selgitusi ega viidud läbi muid toiminguid (nt vaatlus, asjaolude
uurimine). Väärteomenetluses esitas kaebaja vastulause, viidates väärteomenetluse läbiviimise
puudustele, millega vastustaja ei arvestanud. Kaebaja juhtis tähelepanu, et väärteomenetluses
ei ole tuvastatud tema seost jäätmetega ning samuti ei ole paikvaatluse läbiviimise koht seotud
kaebajaga. Mitte ühelgi kaebajaga seotud kinnistul ei ole paikvaatlust läbi viidud ega saadud
tuvastada, kas kaebajale kuuluvatel kinnistutel üldse on jäätmeid olnud ja kas neid on sealt ära
2(9)
3-22-1501
viidud. Väärteomenetleja kinnitas, et kui kaebaja vastu ei vaidle, määratakse talle väike
rahatrahv jäätmeloa olemasolu kontrollimata jätmise eest, kuid mingeid muid süüdistusi
kaebajale väärteomenetluse käigus ei esitatud. Väärteomenetluse otsust kaebaja ei
vaidlustanud, kuna talle kinnitati, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõpetatud.
Selgitamaks, millistelt kinnistutelt viidi ära jäätmeid ja kes on tegelik jäätmevaldaja, oleks
pidanud võtma haldusmenetluses selgitused jäätmevedu organiseerinud ORS Recycling OÜ
esindajalt KRlt. Haldusmenetluses ei ole tõendatud ettekirjutuse väide, et jäätmete vedu
Lindafarmi kinnistule korraldas kaebaja. Ainuke tõend väärteomenetluses on ORS Recycling
OÜ ja kaebaja vahel sõlmitud leping jäätmete koristamiseks.
Kohatu on väide, et jäätmed viidi ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Ülgase külas puuduvad
tänavad, kinnistute numbrid ja nimed, tegemist on aiamaadega, mida kasutati aiasaaduste
kasvatamiseks. Ülgase külas asub arvestatav kogus kogu riigi jäätmetest, mistõttu ei saa panna
kaebajale süüks, et jäätmed seal asuvad ja kaebaja on nende jäätmete valdaja või tekitaja.
Kaebajal ei ole ühtegi kinnistut Võreda külas ja on ainult üks kinnistu Kallavere külas, Kure
87. Tegemist on maatulundusmaaga, kus ei ole ehitisi ega muid jäätmeid, mida saaks sealt ära
viia.
Tegelikkusele ei vasta ettekirjutuse väide, et kaebaja on Kallavere, Ülgase ja Võreda külast
Lindefarmi kinnistule viidud ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmevaldaja ehk omas jäätmete
üle tegelikku võimu. Kaebaja kinnistud on olnud inimeste aiamaad, kus ei ole kunagi olnud
tootmist ega saanud olla ka plastgraanuleid, mistõttu jääb arusaamatuks plastikgraanulite vedu
ja nende omistamine kaebajale. Sõlmitud töövõtulepingus kinnitas ORS Recycling OÜ
kirjalikult, et tal on olemas kõik vajalikud jäätmeload lepingu sõlmimiseks. Ehitusjäätmeid
kaebaja üle andnud ei ole, kaebaja andis üle vaid oksad ja muud haljasjäätmed. Kui ettevõte
tegutses ehitusjäätmete osas omal initsiatiivil, ei saa kaebajat selles süüdistada.
Haldusmenetluses ei ole tuvastatud ühtegi jäätmekogust ega nende tegelikku asukohta.
Ettekirjutusega jäätmete vedamise eest vastutuse panemine kaebajale kui eraisikule on
äärmiselt ebaõiglane, sest kaebaja ei ole jäätmevedu korraldanud, seda füüsiliselt ellu viinud
ega finantseerinud. Jäätmevedu organiseerisid ja teostasid juriidilised isikud (ORS Recycling
OÜ, Wasteman OÜ, Computers OÜ), kes täna ei vastuta millegi eest, kuid nende
hoolsuskohustus peaks olema suurem kui eraisikul.
3. Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata.
Haldusmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Haldusmenetluse toimikus olevad tõendid on
kogutud erinevate keskkonnajärelevalvealaste kontrollide (objekti kontrollimise protokollid),
väärteomenetluste (sündmuskoha vaatluse protokoll, menetlusaluste isikute ja tunnistajate
ülekuulamiste protokollid) ja konkreetse haldusmenetluse (kaebaja ärakuulamisega seotud
dokumendid) raames. Jõustunud otsusega väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele tugines
vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud menetlusökonoomia
põhimõttest lähtudes. Süüteomenetluses on tõendamiskoormus kõrgem kui haldusmenetluses,
mistõttu olukorras, kus haldusmenetluses etteheidetud rikkumise asjaolud on
süüteomenetluses ammendavalt tuvastatud, saab lugeda tõendatuks ka haldusmenetluses
etteheidetud rikkumise. Tõendamiskoormus on kaebajale üle läinud ning väärteomenetluses
tuvastatud asjaolude ümberlükkamiseks tuleb kaebajal esitada oma väiteid kinnitavad tõendid,
mida kaebaja esitanud ei ole. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks väärteomenetluses
esitatud vastulausega arvestamata jätmine. Vastulause mittearvestamist on väärteootsuses
selgitatud. Haldusmenetluse läbiviimisel ei selgunud asjaolusid, mis annaksid alust seda
seisukohta muuta. Väärteo- ja haldusmenetlus on erineva eesmärgiga menetlused, neid võib
3(9)
3-22-1501
läbi viia samaaegselt ning üks ei välista teist. Haldusmenetlus on läbi viidud kaebaja õigusi ja
huve arvestades.
Kaebaja vastutas ettekirjutuse tegemise hetkel jäätmete eest seetõttu, et tema kohustus tagada
jäätmete nõuetekohane käitlemine ei lõppenud jäätmete üleandmisega, vaid kehtis kuni
jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Kaebaja oli ettekirjutuse
resolutsioonis nimetatud jäätmete valdaja ning vastutas jäätmete nõuetekohase käitlemise
tagamise eest. Ettekirjutuses on põhjendatult leitud, et töövõtulepingut sõlmides ning ehitus-
ja lammutusjäätmeid ning plastgraanuleid üle andes omas kaebaja nende üle tegelikku võimu
ja oli seega jäätmete valdaja JäätS § 9 tähenduses. Ettekirjutusest ja 14.06.2022 ärakuulamise
protokollist nähtub, et kaebaja vastutus põhineb asjaolul, et ta on töövõtulepingu objektiks
olevatelt aladelt pärinevate jäätmete valdaja. Ettekirjutuses ei ole mainitud, et jäätmed viidi
ära kaebajale kuulunud kinnistutelt. Asjaolu, et kaebaja kinnistul ei ole asunud tootmist, ei
tähenda, et kaebaja ei saa olla plastgraanulite valdaja.
Pooled ei vaidle, et ORS Recycling OÜ-l puudus töövõtulepingu sõlmimise ja selle täitmise
ajal õigus jäätmete vastuvõtmiseks ja ladustamiseks. ORS Recycling OÜ-l oli ajavahemikul
07.02.2020–27.01.2021 (s.o töövõtulepingu täitmise, mitte lepingu sõlmimise ajal)
registreering tavajäätmete edasimüümiseks, mis ei anna aga õigust jäätmete kogumiseks,
veoks ega taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. ORS Recycling OÜ paljasõnaline kinnitus
vajaliku loa olemasolu kohta ei vabastanud kaebajat JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud
kohustustest. Kuna keskkonnalubade ja registreeringute olemasolu on keskkonnaotsuste
infosüsteemist KOTKAS hõlpsasti kontrollitav, ei saa JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus
piirduda üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse saamisega. Seega vastutab kaebaja
JäätS § 28 lg-test 4 ja 5 tulenevalt endiselt JäätS § 28 lg 1 kohase kohustuse täitmise, s.o
nimetatud jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Kuna kaebajal puudub õigus
jäätmete käitlemiseks, tuli tal kohustuse täitmiseks anda jäätmed käitlemiseks üle selleks
õigust omavale isikule.
Vastustaja on kogunud piisavalt tõendeid, et asuda seisukohale, et kaebaja andis ORS
Recycling OÜ-le lisaks haljastusjäätmetele üle 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid ning
kaks konteineritäit (40 m3) värvilist purustatud plastikgraanulit (s.o plastijäätmeid). Need
asjaolud on tõendatud väärteomenetluses ülekuulamiste ja päringutega ning ORS Recycling
OÜ ja kaebaja vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepinguga nr 280120201. Vastavalt ORS
Recycling OÜ juhatuse liikme KR 30.03.2020 ülekuulamise protokollile on kaardil rohelisega
märgitud kinnistud, mis olid töövõtulepingu objektid. Seejuures on leping täidetud, s.o
jäätmed sealt veetud Lindefarmi kinnistule. Plastgraanulid asusid Pae ja Kivinurme tee äärsel
rohelisega märgitud alal.
02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokoll toetab KR ütlusi, et töövõtulepingu alusel kokku
kogutud ehitus- ja lammutuspraht ning värvilised graanulid viidi Lindefarmi kinnistule.
Vastavalt Wasteman OÜ juhatuse liikme K.R. 21.05.2020 ülekuulamise protokollile vedas
Wasteman OÜ 2020. a veebruari keskpaigas ORS Recycling OÜ tellimusel Maardu lähedalt
Ülgase külast aiandusühistute piirkonnast Lindefarmi kinnistule 4 koormatäit, s.o veidi üle 60
tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Seega kinnitavad ka K.R. ütlused, et ehitus- ja
lammutusjäätmed veeti töövõtulepingu objektiks olevalt maa-alalt Lindefarmi kinnistule.
Töövõtulepingu, sündmuskoha vaatluse protokollidega ning KR ja K.R. ütlustega on
tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le üle 60 tonni ehitusjäätmeid, mis ladustati
Lindefarmi kinnistul. Vastavalt OÜ Pro Computers juhatuse liikme ÜV 27.05.2020
ülekuulamise protokollile vedas OÜ Pro Computers 2020. a veebruari lõpus ORS Recycling
OÜ tellimusel Ülgase külast Lindefarmi kinnistule kaks konteinerit värvilise purustatud
4(9)
3-22-1501
plastikuga. ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 14.09.2020 ülekuulamise protokolli
kohaselt kinnitab KR veelkord, et plastgraanulid pärinevad kindlasti Maardust ja need
pärinevad kaebajalt. Seega on töövõtulepingu, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokolliga
ning KR ja ÜVa ütlustega tuvastatud, et kaebaja andis ORS Recycling OÜ-le üle kaks
konteineritäit plastikgraanuleid, mis ladustati Lindefarmi kinnistul. Keskkonnaamet on
ettekirjutuse tegemisel põhjendatult jätnud arvestamata kaebaja väite, et ta ei ole
ehitusjäätmeid ega plastgraanuleid ORS Recycling OÜ-le üle andnud.
Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu
kõrvaldamiseks on põhjendatud, sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Ettekirjutus on
põhjendatud, sest jäätmed Lindefarmi kinnistul häirivad külaelanikke, seoses suurenenud
näriliste hulgaga kardetakse haiguse leviku ohtu ning jäätmed võivad põhjustada põlengut.
Kaebaja on teadlikult jätnud teenuseosutaja jäätmeloa olemasolus veendumata ning otsese
tahtlusega rikkunud JäätS-i nõudeid. Keskkonnaohu vältimine ja kõrvaldamine on kaalukas
avalik huvi. Seda seisukohta kinnitab ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10.
4. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda.
Kaebaja on kohtumenetluse ajal jäätmeid likvideerinud ning Keskkonnaamet on sellest
tulenevalt lugenud ettekirjutuse täidetuks ja 03.02.2023 teatega haldusmenetluse lõpetanud.
Kohtu menetluses on jätkutuvastuskaebus vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse
tuvastamiseks. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ettekirjutuse p-i 3 osas, mis puudutas
kohustust likvideerida oksad, ta õigusvastasuse tuvastamist ei taotle, sest on juba varasemates
menetlustes kinnitanud nende jäätmete üleandmist. Seega on asjas vaidluse all ettekirjutuse p-
de 1, 2 ja 4 õiguspärasus.
Väärteomenetluses tuvastatud asjaoludele tuginemine ei ole olnud põhjendamatu, juba
olemasolevate tõendite uuesti kogumine ei olnud haldusmenetluses nõutav ning sisulist
vaidlust ei saa olla väärteomenetluse käigus tuvastatud asjaoludes. Kaebajat teavitati
23.05.2022 kirjaga haldusmenetluse alustamisest ning teates viidati väärteomenetluses
tuvastatud asjaoludele, mis loeti haldusmenetluses tõendatuks. Samuti on väärteomenetluses
tuvastatud asjaoludele viidatud nii kaebaja ärakuulamisel kui ka vaidlustatud ettekirjutuses.
Kui süüteomenetlusest pärinevad tõendid on piisavad selleks, et haldusorgan saab asja
lahendamiseks olulised asjaolud kindlaks teha, oleks ebamõistlik nõuda, et haldusorgan
koguks samu tõendeid uuesti (Riigikohtu 14.11.2019 otsus nr 3-16-2497, p 11).
Kaebajat karistati 06.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020000343 JäätS § 125 lg 1
rikkumise eest rahatrahviga 560 eurot. Otsuse kohaselt tuvastati, et 28.01.2020 on kaebaja
sõlminud ORS Recycling OÜ-ga töövõtulepingu nr 280120201 tellija kinnistutelt hoonete ja
piirdeaedade lammutamiseks, lammutusprahi äraviimiseks ja kinnistute tasandamiseks ning
otsusega heideti kaebajale ette jäätmete üleandmist selleks õigust mitteomavale isikule ORS
Recycling OÜ-le (enam kui 60 tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid, kaks konteinerit värvilist
purustatud plastgraanulit ja ühe veoauto koormatäie oksi) eelnevalt veendumata, kas
vastuvõtjal on jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Väärteomenetluses on lisaks
töövõtulepingule nr 280120201 tuginetud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmise ja
vedamise tuvastamisel ka ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 30.03.2020 ülekuulamise
protokollile, 02.03.2020 sündmuskoha vaatluse protokollile, Wasteman OÜ juhatuse liikme
K.R. 21.05.2020 ülekuulamise protokollile, OÜ Pro Computers juhatuse liikme ÜV
27.05.2020 ülekuulamise protokollile ja ORS Recycling OÜ juhatuse liikme KR 14.09.2020
ülekuulamise protokollile. Väärteootsusest nähtuvalt tuvastati ka jäätmete viimine kolmandale
5(9)
3-22-1501
isikule kuuluvale Lindefarmi kinnistule, mistõttu leiti, et kaebaja rikkus JäätS § 28 lg-eid 1 ja
2. Viidatud väärteootsus on jõustunud.
Põhjendamatu on etteheide, et tuginetud on üksnes väärteomenetluse raames tuvastatud
asjaoludele. Lisaks on tuginetud ka keskkonnajärelevalve raames koostatud objekti
kontrollimise protokollile ja samuti on antud kaebajale võimalus olla vaidlustatud ettekirjutuse
andmise menetluses ära kuulatud. Kaebaja õigusi on haldusmenetluses arvesse võetud –
vastatud on kaebaja 26.05.2022 päringule (31.05.2022 kirjaga), tema 01.06.2022 sooviavaldus
selgituste andmiseks ja suuliseks ärakuulamiseks on rahuldatud, vastatud on kaebaja
01.06.2022 kirjas esitatud küsimustele ja etteheidetele (kaebaja ärakuulamise protokoll).
Ülaltoodu alusel ei nähtu uurimisprintsiibi rikkumist vastustaja poolt.
Asjakohatu on kaebaja väide, et ta ei vaidlustanud väärteootsust tulenevalt väärteomenetleja
kinnitusest, et sellega on tema suhtes kõik menetlused lõppenud. Ei ole usutav, et olukorras,
kus väärteo toimepanemise tulemusena on keskkonda jäänud jäätmed ning tekkinud
keskkonnaoht, piirduks keskkonnakaitse inspektor üksnes isiku karistamisega ja välistaks
võimaluse nõuda isikult kahjulike tagajärgede kõrvaldamist ja ohu tõrjumist.
Ettekirjutuses tuginetakse kaebaja jäätmevaldajaks lugemisel JäätS §-le 9. Ettekirjutuse
kohaselt omas kaebaja jäätmete üle tegelikku võimu, kuna sõlmis ehitiste lammutamiseks ning
lammutusel tekkivate jäätmete üleandmiseks ja vedamiseks lepingu. Põhjendatud ei ole väide,
et vastustaja on sõlmitud tsiviilõiguslikud lepingud kõrvale jätnud. Kaebaja ja ORS Recycling
OÜ vahel 28.01.2020 sõlmitud töövõtulepingu nr 280120201 p-i 2 kohaselt on kokku lepitud,
et tellitud tööks on „Tellija kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere küla,
Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (lisas nr 1 välja toodud
piirkonna kaart) olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate
muude rajatiste, sh kinnistu piirdeaedade lammutamine ja likvideerimine“ (p 2.2) ning
„Lammutusest tuleneva lammutusprahi regulaarne ära viimine“ (p 2.3). Ka kaebaja ise
kinnitab, et sõlmis lepingu kaebaja kinnistutel olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate
kuuride ja kinnistul olevate muude rajatiste lammutamiseks ja likvideerimiseks ning leping
nägi ette ka lammutusest tuleneva prahi äraviimise. Töövõtulepingu olemasoluga ongi
ettekirjutuses kaebaja jäätmevaldaja staatust põhjendatud.
Ettekirjutusest nähtuvalt tuleneb kaebaja kui jäätmevaldaja vastutus JäätS § 28 lg-test 4 ja 5.
JäätS § 28 lg 1 sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid
jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust
omavale isikule. Seejuures peab ta olema veendunud, et vastuvõtjal on olemas jäätmete
käitlemiseks vajalik keskkonnakaitseluba (JäätS § 28 lg 2). Kui jäätmevaldaja annab jäätmed
üle jäätmete käitluseks selleks õigust mitteomavale isikule, vastutab jäätmete käitluse eest
jäätmevaldaja (JäätS § 28 lg 5) ning JäätS § 28 lg 4 kohaselt lõppeb jäätmevaldaja vastutus
jäätmete käitlemise eest ja läheb üle, kui uuel jäätmevaldajal on vastavate jäätmete
käitlemiseks keskkonnakaitseluba. Kuna ORS Recycling OÜ-l puudus selliseks tegevuseks
keskkonnakaitseluba, ei olnud kaebaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõppenud (JäätS § 28
lg 4).
Kaebajat ei vabasta vastutusest tema poolt viidatud töövõtulepingu nr 280120201 p 4.1, mis
nägi ette, et töö teostamise eest ei maksta tasu, vaid kogu lammutusest või likvideerimisest
saadav materjal läheb töövõtja (ORS Recycling OÜ) omandisse. Üksnes asjaolu, et jäätmed
tekkisid alles lammutustööde tagajärjel, ei välista kaebaja lugemist jäätmevaldajaks. Kaebaja
tellis lammutustööde teostamise (töövõtulepingu p 2.2) ja seejärel lammutusprahi äraviimise
(töövõtulepingu p 2.3). Isegi kui töövõtulepingu sõlmimise eesmärgiks oli kaebaja soov, et
lammutusega tegeleks ja seejärel tekkivate jäätmete omanikuks saaks ORS Recycling OÜ,
6(9)
3-22-1501
vabanenuks ta JäätS § 28 lg 4 kohaselt vastutusest jäätmete käitlemise eest siiski üksnes juhul,
kui uuel jäätmevaldajal oleks olnud vastavate jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba.
ORS Recycling OÜ-l selline keskkonnakaitseluba puudus. Kaebaja kohustus tagada jäätmete
nõuetekohane käitlemine ei lõppenud seega jäätmete valduse või ka omandi üleandmisega,
vaid jäi kehtima kuni jäätmete üleandmiseni nende käitlemiseks õigustatud isikule. Ka ei
piirdu JäätS § 28 lg 2 kohane kohustus üksnes jäätmekäitlejalt paljasõnalise kinnituse
saamisega, vaid kaebaja kui jäätmeid üleandev isik pidanuks keskkonnaloa ja registreeringu
olemasolus veenduma.
Ettekirjutuse tegemine jäätmete Lindefarmi kinnistult likvideerimiseks ning keskkonnaohu
kõrvaldamiseks on sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Keskkonnaamet on selgitanud, et
lammutusjäätmete hulgas olevad klaasist jäätmed võivad tekitada tuleohtu ja põhjustada
jäätmete põlengu ning plastikgraanulid kui mikroplast võib tekitada kahju looduskeskkonnale
ja elusloodusele. Samuti on vastustaja põhjendanud, et jäätmete seas võib olla ohtlikke ehitus-
ja lammutusjäätmeid ning jäätmete ladustamiskoht ei ole kontrollitud jäätmekäitluskoht,
mistõttu on sellele ligipääs kõrvalistel isikutel. Vastustaja on lisaks selgitanud, et ka ORS
Recycling OÜ kui jäätmed õigusliku aluseta keskkonda viinud isik vastutab jätkuvalt jäätmete
likvideerimise eest, st kaebaja ja ORS Recycling OÜ vastustavad erineval õiguslikul alusel
jäätmete likvideerimise eest.
Eelnevast tulenevalt on kaebajat ettekirjutuses õigesti käsitletud jäätmevaldajana JäätS § 9
tähenduses ning seega pidi ta neid käitlema vastavalt kehtivatele nõuetele või andma
käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule (JäätS § 28 lg 1). JäätS § 28 lg 1 rikkumise
tõttu on kaebaja korrarikkuja, kellele võis teha ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5. T.C palub 09.08.2023 apellatsioonkaebuses (ja 04.03.2025 täiendavas seisukohas)
tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.
ORS Recycling OÜ polnud uus jäätmevaldaja, kuna enne tema valdust polnudki veel
jäätmeid, mida vallata. JäätS § 2 lg 1 kohaselt saavad jäätmed olla vaid vallasasjad, mitte
kinnisasja osaks olevad lammutamata ehitised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1).
Kaebaja selgitas kohtuistungil, et isik, kelle valduses vallasasi (antud juhul jäätmed) on, tuleb
selgitada asjaõigusseaduse (AÕS) sätete järgi. AÕS § 36 lg 1 järgi omandatakse valdus
tegeliku võimu saamisega asja üle. AÕS § 39 lg 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub
tegelikust võimust asja üle. Kohus pole kaebaja selgituste osas seisukohta võtnud, rikkudes
kohtuotsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 157 lg 1). Eelnevast tulenevalt tekkisid
jäätmed alles ORS Recycling OÜ valduses, sest varem jäätmeid olemas ei olnud. Kaebaja
valduses pole lammutusjäätmeid kunagi olnud, kuna tal polnud nende üle tegelikku võimu.
ORS Recycling OÜ töövõtulepingu p-i 4.1 järgi kuulusid jäätmed kohe lammutamise järgselt
ORS Recycling OÜ omandisse. Lepingud nägid ette vaid ehitiste lammutamisel tekkinud
prahi äraviimist. Muu prahi äraviimine polnud lepingu ese ja selle prahi äraviimine oleks
olnud ORS Recycling OÜ poolt omavoliline. Isegi kui nõustuda sellega, et esialgne
jäätmevaldaja oli kaebaja, kes hiljem andis jäätmed üle ORS Recycling OÜ-le, on täidetud
JäätS § 28 lg 2 nõuded. Väärteomenetluses on 30.03.2020 üle kuulatud ORS Recycling OÜ
esindaja KR, kes protokollist nähtuvalt andis ütlusi selle kohta, et kaebaja küsis enne vedu
jäätmeluba ja KR kinnitas loa olemasolu. JäätS § 28 lg 2 ei ütle, kuidas peab üleandja
veenduma loa olemasolus, mistõttu saab lugeda piisavaks selles veendumist KR kinnituse
kaudu.
6. Keskkonnaamet palub 25.09.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
7(9)
3-22-1501
Keskkonnaamet on selgitanud, miks käsitles ettekirjutuses kaebajat jäätmete valdajana ja
pidas teda vastutavaks jäätmete nõuetekohase käitlemise tagamise eest. Asjas on tuvastatav, et
kaebaja andis jäätmed üle ORS Recycling OÜ-le 28.01.2020 töövõtulepingu alusel. Kaebaja
viited AÕS § 36 lg-le 1 ja § 68 lg-le 1 on asjakohatud, praeguses asjas ei saa jäätmevaldaja
määratlemisel juhinduda AÕS-i sätetest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna
alust seda muuta ega tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega
neid kõiki üle kordamata (HKMS § 201 lg 4).
8. Apellatsioonkaebuse põhiväide on, et ettekirjutus on tehtud valele isikule, kuna kaebaja ei
olnud jäätmevaldaja JäätS § 9 lg 1 tähenduses. See väide ei ole õige.
9. 28.01.2020 sõlmisid kaebaja ja ORS Recycling OÜ töövõtulepingu (dtl 52), mille p 2
kohaselt oli lepingu ese kaebaja kinnistutel aadressil Harjumaa, Jõelähtme vald, Kallavere
küla, Ülgase küla ja Võreda küla detailplaneeringutega kinnitatud alal (lisas 1 välja toodud
piirkonna kaart) olevate eluhoonete, kõrvalhoonete, väiksemate kuuride ja kinnistul olevate
muude rajatiste, sh kinnistu piirdeaedade lammutamine ja likvideerimine; lammutusest
tuleneva lammutusprahi regulaarne äraviimine. 08.06.2020 ülekuulamisel (dtl 20 jj) kinnitas
kaebaja, et osaliselt lammutas ta rajatisi ise, osaliselt aga ORS Recycling OÜ, kuid
lammutusjäätmete vedu toimetas üksnes ORS Recycling OÜ.
10. JäätS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille
valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine
tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või
kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest
või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Niisiis olid jäätmed praegusel juhul
rajatiste lammutamise tulemusel tekkinud ehitusjäätmed.
11. JäätS § 9 g 1 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku
omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. AÕS § 33 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et valdaja on
isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu
selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene,
teine isik aga kaudne valdaja. JäätS § 9 lg 1 ei erista valduse vormi. Niisiis olid jäätmed, mis
tekkisid kaebaja enda lammutustegevuse tulemusel, tema otseses valduses, ja jäätmed, mis
tekkisid lepingulisest suhtest ORS Recycling OÜ-ga, kaebaja kaudses valduses. Järelikult oli
kaebaja kogu lammutustegevuse tulemusel tekkinud jäätmete suhtes jäätmevaldaja. Sõlmides
töövõtulepingu ORS Recycling OÜ-ga, pidi kaebajal jäätmevaldajana olema ülevaade tema
valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest
omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale (JäätS § 28 lg
11). Sõlmides niivõrd üldsõnalise töövõtulepingu, jättes dokumenteerimata kõik jäätmete
käitlemise seisukohas olulised asjaolud (kui palju milliseid jäätmeid kust ja kuhu ära veeti)
ning andes jäätmed üle isikule, kel puudus keskkonnakaitseluba, võttis kaebaja teadliku riski,
et vaidluse tekkides ei ole tal võimalik neid asjaolusid tõendada ja vastutus jäätmete käitluse
eest jääb talle (JäätS § 28 lg 5).
12. 08.06.2020 ülekuulamisel väitis kaebaja, et ta ei küsinud ORS Recycling OÜ esindajalt,
kas äriühingul on olemas jäätmeluba. Aga isegi kui kaebaja seda küsis, ei saa seda pidada
JäätS § 28 lg 2 nõude täitmiseks. Keskkonnakaitseloa olemasolus veendumiseks tuleb seda
isikul endal kontrollida avalikust keskkonnakaitselubade registrist KOTKAS. Määravat
8(9)
3-22-1501
tähtsust asja lahendamisel ei oma ka see, et töövõtulepingu p 4 kohaselt sai ORS Recycling
OÜ jäätmete omanikuks ‒ JäätS § 28 lg-d 4 ja 5 jätavad vastutuse jäätmete käitluse eest ka
sellises olukorras siiski kaebajale.
13. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata
(HKMS § 200 p 1). HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste
apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)