4-24-3779/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruaril 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-3779 (2302,24,012862)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Väärteoasi

Ringo Ootsingu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 29.10.2024 otsusele

väärteoasjas 2302,24,012862, millega teda karistati

liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse

äravõtmisega 3 kuuks

Menetlusalune isik

Ringo Ootsing: isikukood: 38706250029; elukoht: xxx;

e-post xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja M K

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2

maakohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 29.10.2024 otsus väärteoasjas 2302,24,012862

muutmata ning Ringo Ootsingu kaebus rahuldamata.

2. Juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse

jõustumisest.

3. LS § 127 alusel on Ringo Ootsing kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

4. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtus 25. märtsil 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi X.N-i 29.10.2024 otsusega karistati Ringo Ootsingut LS § 227 lg

2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

2. Otsuse aluseks oleva 07.10.2024 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis R. Ootsing

07.10.2024 kella 11.23 ajal Tallinnas Ranna teel, Merivälja tee ja Võre tee vahel, suunaga Võra

teele mootorsõidukit BMW X5, registreerimismärgiga xxx kiirusega 76 km/h +/- 3 km/h.

Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega ületas juht lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 23 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõuet,

pannes toime LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.

3. R. Ootsing esitas 13.11.2024 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada väärteoasjas

nr 2302,24,012862 29.10.2024 otsusega määratud karistuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise 3

kuuks ning asendada see rahatrahviga. Kaebaja palub arvestada sellega, et tema sissetulek

sõltub juhtimisõiguse olemasolust ning selle äravõtmise korral kaotaks ta sissetuleku ja tekiksid

majanduslikud raskused. Kaebaja selgituse kohaselt peab ta oma tööst tulenevalt liikuma

päevas mitme erineva koha vahel, mis ühistranspordiga on pea võimatu. Lisaks on tal vaja

transportida oma väikest last lastehoiust koju, kuna lapse ema ei saa tulenevalt oma tööpäevade

pikkusest seda teha. Esitatud kaebuses ei vaidlustanud R. Ootsing teo toimepanemist ning

avaldas kahetsust juhtunus.

4. 13.02.2025 toimunud kohtuistungil jäi R. Ootsing esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et

juhilubade äravõtmise korral muutub tema elu väga keeruliseks. Tema elukorraldus on

muutunud: hetkel on ta kolimas Saaremaalt Tallinnasse, otsib Tallinnas hetkel elukohta, on

läinud lahku oma elukaaslasest ning tal on 2-aastane laps, kes on temaga nädalavahetustel. Ta

ei kujuta ette, kuidas ta ilma lubadeta kõiki neid asju suudab korraldada. Kiiruse ületamine

toimus tahtmatult. Ta oli töösõidul tema jaoks võõras piirkonnas, mistõttu oli ta autol peal ka

Waze rakendus. Ühel hetkel tuli sisse hands free kaudu telefonikõne ning seejärel läks Waze

rakendus eest ära, ta läks kaasa liiklusvooluga ja alles siis, kui politsei ta kinni pidas ja ta kõne

ära lõpetas, tuli Waze uuesti ette. Teadis, et varasemalt oli selles piirkonnas kiirusepiiranguks

70 km/h. R. Ootsing märkis, et ju see päev ei olnud tema päev, kõik on inimesed ja võivad

eksida ning ta püüab endast anda edaspidi parima. Kaebaja sõnul ei ole tal enam sellest

viimasest rikkumisest kuni kohtuistungini olnud rohkem ühtegi rikkumist ning ta üritab sama

rada jätkata.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et R. Ootsingule põhikaristusena määratud

juhtimisõiguse äravõtmine on otstarbekas; põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsetel

kaalutlustel. Menetlusalusel isikul on kaks varasemat rikkumist, mille eest määratud

rahatrahvid on siiani tasumata, mis on tingitud tema keerulisest majanduslikust seisust.

Kokkuvõtvalt palus kohtuväline menetleja jätta R. Ootsingu kaebuse rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja

seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et R. Ootsingule etteheidetud

väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

6. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit

tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis ning sellise tegevuse eest karistatakse rahatrahviga kuni

100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

7. Puudub vaidlus selles, et R. Ootsing on toime pannud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo, ta

on tegu ise tunnistanud ja seda kinnitavad ka kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.

8. Lubatud sõidukiiruse ületamist R. Ootsingu poolt tõendab 07.10.2024 Põhja prefektuuri

politseiametniku M G poolt kasutatud kiiruskaamera LaserCam4 salvestis (asub

väärteomaterjalide juures oleval CD-R plaadil) ning toimiku leheküljel 3 nähtuvad salvestuse

andmed. Salvestuse andmete juures on ka tõestuspilt selle kohta, et kell 11.23.48 fikseeriti

sõiduki BMW X5 registreerimisnumbriga xxx sõidukiiruseks 76 km/h (+/- 3 km/h). Tegu pandi

toime Tallinnas, Ranna teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 50 km/h. Seega ületas R.

Ootsing lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg

1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M G, kes on läbinud pädeva

mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Seda kinnitab nii taatlustunnistus nr TTRS-24/00141 (taadeldud 09.08.2024, taatluskehtivuse

lõpp 31.08.2025 (tl 4) kui Politsei- ja Piirivalveameti tõend (tl 5). Seega, R. Ootsing, rikkudes

LS § 15 lg 1 p 2 nõuet, pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

9. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. R.

Ootsingu selgituste kohaselt ületas ta kiirust tahtmatult, kuna rääkis telefoniga, kasutades hands

free seadet, mille ajal lülitus Waze ekraanilt välja. Ta ei näinud enam kiirusepiirangu märki

ekraanil ja läks seetõttu liiklusvooluga kaasa. Lisaks oli temale teadaolevalt sellel teelõigul

olnud varasemalt lubatud sõidukiiruseks 70 km/h. Kohtu hinnangul ei ole R. Ootsingu

selgitused selles osas, et kiirust ületas ta tahtmatult, veenvad. R. Ootsingu põhjendus, mille

kohaselt kasutas ta rakendust Waze lisaks marsruudi leidmisele ka seetõttu, et liiklusmärgid on

sageli lumised, on kohtu arvates otsitud ja kantud eesmärgist õigustada temapoolset

liiklusreeglite rikkumist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurimaks lubatud

sõidukiiruseks asulasisesel teel 50 km/h ning seda reeglit peaks teadma iga sõidukijuht, kes on

läbinud autokooli ja omandanud juhiload. Ranna tee asub Tallinna linnas, millest järeldub, et

lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 50 km/h. Seega esineb kohtu hinnangul R.Ootsingu

käitumises vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes.

10. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. R.

Ootsing on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

KARISTUS

11. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

12. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü suurus, mille

hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest ja

raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

13. Kohtuväline menetleja on R. Ootsingule karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust

ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Karistusregistri teatise kohaselt on

R. Ootsingul 2 kehtivat väärteokaristust samaliigiliste liiklusrikkumiste eest. Seejuures viimase,

LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo pani menetlusalune isik toime vaid napilt nädal enne

kõnealuses otsuses käsitletavat tegu – 30. septembril 2024. Karistuseks määrati talle rahatrahv

65 trahviühikut ehk 260 eurot. Rahatrahv on R. Ootsingu poolt tasumata siiani nagu ka

09.04.2023 LS § 227 lg 3 sätete rikkumise eest määratud rahatrahv summas 400 eurot.

14. Kohtuistungil selgitas R. Ootsing, et trahvid on tasumata, kuna rahaliselt on olnud

keerulised ajad. Ta on küll kohtutäiturile kirjutanud, et sooviks koostada maksegraafiku, kuid

pole tänaseni mingit vastust saanud. Lisaks tasumata väärteotrahvidele on R. Ootsingul

varasemast ajast pärinev võlgnevus eraisikule summas 3350 eurot. Kohtuistungil märkis

menetlusalune isik, et tema nimele on registreeritud 2 firmat: R H OÜ ja T S OÜ. Kohtuvälise

menetleja küsimustele vastates möönis kaebaja R. Ootsing, et T S OÜ-le on seatud keelumärge

Politsei-ja Piirivalveameti kasuks tasumata trahvide eest ning R H OÜ-le keelumärge eraisiku

kasuks summas 3350 eurot.

15. Väärteotoimiku materjalidest ning R. Ootsingu enda selgitustest nähtub, et rahaline olukord

on tal keeruline; tal on tasumata mõlemad varasemad rahatrahvid. Lisaks näitab kolme

samaliigilise rikkumise toimepanemine pooleteistaastase perioodi vältel R. Ootsingu poolt

ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse liiklusreeglitesse, millest tulenevalt hindab

kohus R. Ootsingu süü keskmisest suuremaks. Samas on R. Ootsing kahetsenud tehtut nii

kohtuvälises menetluses kui kohtule esitatud kaebuses. R. Ootsingu vastutust raskendavaid

asjaolusid ei esine.

16. Kuna R. Ootsingut on varasemalt sarnaste liiklusrikkumiste eest karistatud kahel korral siis

isegi juhul, kui R. Ootsingul oleks varasemad rahatrahvid tasutud, ei oleks kohtu hinnangul

põhjendatud talle kolmanda sarnase liiklusrikkumise toimepanemise eest taaskord rahatrahvi

määramine. On ilmne, et LS § 227 lg-s 2 toodud karistusalternatiividest kergem – rahatrahv –

ei ole R. Ootsingule soovitud mõju avaldanud ning on end karistusliigina ammendanud.

Arvestades asjaolu, et R. Ootsing on vaatamata varasematele karistustele pannud toime uue

väärteo ja vaid nädal pärast viimast rikkumist, on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja

määranud talle LS § 227 lg 2 järgi põhjendatult põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise ja seda sanktsiooni keskmääras ehk 3 kuuks.

17. Kaebaja põhjendas juhtimisõiguse vajalikkust seoses oma töökohustuste täitmisega ja

väikese lapse sõidutamise vajadusega. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole

inimese põhiõigus. Tegemist on eriõigusega, mis aitab isikul oma igapäeva tegemisi ja

toimetamisi hõlpsamini realiseerida. Juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota menetlusalune isik

õigust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita temal lasuvaid kohustusi.

Ka Riigikohus on öelnud, et töökoha kaotus ei ole asjaolu, mille puhul tuleks jätta

juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata, sest juhtimisõiguse äravõtmisega ei kaota inimene

õigust teha tööd, teenida sissetulekut. Sellesse ebamugavasse olukorda on menetlusalune isik

ennast ise pannud. See on tema käitumise loogiline tagajärg.

18. R. Ootsingu ütlustest nähtub, et temale kuuluv firma tegeleb kaevetöödega, kuid teenust,

mida ta enda firma alt pakub, ostab ta sisse alltöövõtu korras. Kohus märgib, et 3 kuuks

juhilubadeta jäämine ei ole väga pikk aeg ning elukorralduse ümbersättimise korral on võimalik

jätkata sissetuleku teenimisega. Ka kolimine Saaremaalt Tallinnasse, mis R. Ootsingu sõnul tal

hetkel käsil on, annab suuremad võimalused leida töö, mis ei ole seotud juhtimisõiguse

olemasoluga.

19. Kohtu hinnangul on R. Ootsingule määratud karistus proportsionaalne toimepandud

süüteoga ning süüdlase isikuga ning arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks mõjutab

kohtu arvates juhtimisõiguse äravõtmine käituma isikut edaspidi seaduskuulekalt.

20. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse argumentides ei esine asjaolusid, millega

kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega

puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või

tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)