2-23-48/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-48

Tsiviilasi

Faroe OÜ hagi Coop Pank AS-i vastu lepingute

kehtivuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Faroe OÜ (registrikood 16379846),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Mart Mürk

Kostja Coop Pank AS (isikukood 10237832),

lepinguline esindaja M S

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Faroe OÜ 06.03.2025 taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

2. Rahuldada hagi.

3. Tuvastada, et Coop Pank AS 21.12.2022 erakorralise ülesütlemisavalduse alusel

pole Faroe OÜ ja Coop Pank AS vahel 10.12.2021 sõlmitud arvelduskonto nr xxx

arveldusleping ja 10.12.2021 sõlmitud internetipanga leping lõppenud.

4. Tuvastada, et Coop Pank AS 15.06.2023 erakorralise ülesütlemisavalduse alusel ei

ole Faroe OÜ ja Coop Pank AS vahel 24.03.2023 sõlmitud arvelduskonto nr xxx

arveldusleping lõppenud.

5. Jätta menetluskulud Coop Pank AS kanda.

6. Määrata kindlaks Faroe OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks

suuruseks 3061,70 eurot (sh käibemaks).

7. Mõista Coop Pank AS-ilt välja Faroe OÜ kasuks menetluskulude katteks hüvitis

3061,70 eurot (sh käibemaks).

8. Coop Pank AS peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

9. Jätta jõusse Harju Maakohtu 05.01.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni käesoleva otsuse jõustumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. Faroe OÜ (hageja) esitas 2. jaanuaril 2023 (täiendatud 4. jaanuar 2023) Harju

Maakohtule hagi Coop Pank AS (kostja) vastu lepingute kehtivuse tuvastamiseks.

Hageja palub lugeda tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel 10. detsembril 2021 sõlmitud

arvelduskonto nr xxx arveldusleping ja 10. detsembril 2021 sõlmitud internetipanga

leping ei lõppenud kostja 21. detsembri 2022 erakorralise ülesütlemisavalduse alusel ja

eelnimetatud lepingud kehtivad edasi. 6. juulil 2023 esitas hageja täiendava nõude ning

palub tuvastada, et poolte vahel 15. juuni 2023 seisuga kehtinud arveldusleping

arvelduskonto nr xxx pidamiseks ei lõppenud kostja 15. juuni 2023

ülesütlemisavaldusega.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

21.12.2022 saatis kostja hagejale e-kirja, milles edastas arvelduskonto nr xxx

arvelduslepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja märkis 21.12.2022 kirjas, et

vastavalt pangas kehtivale riskiisule pole kostjal võimalik kliendisuhet jätkata ning

hageja arvelduskonto suletakse 30.12.2022. Samuti lõppevad muud lepingud, mis on

hageja kontoga seotud;

-

15.06.2023 erakorralise ülesütlemisavaldusega ütles kostja poolte vahel sõlmitud

arvelduslepingu arvelduskonto nr xxx pidamiseks samal alusel kui algse lepingu. Kostja

märkis, et leping lõpeb 20.06.2023;

-

kostja pole ülesütlemist sisuliselt põhistanud. Ülesütlemise avaldusest ei järeldu, kas

hageja on väidetavalt lepingut oluliselt rikkunud või kostja ütles lepingu üles muul

mõjuval põhjusel. Kostja on jätnud selgitamata ja tõendamata, et hageja on

ülesütlemisavalduses viidatud lepingu punkte rikkunud. Samuti on jätnud kostja

põhjendamata selle, et hageja ei vasta kostja riskiisule. Kostja on tagasiulatuvalt

kohtumenetluses andnud ülesütlemisavaldustele sisu ja tähendust, mis nendest

originaalselt ei nähtu;

-

kostja heidab hageja seaduslikule esindajale ette tegusid, mis toimusid enam kui kümme

aastat tagasi. Seejuures heidab kostja hagejale ette olukordi, kus hageja juhatuse liige

mõisteti kriminaalmenetluses õigeks ning tema suhtes lõpetati menetlus. Kostja käsitluse

järgi ei tohiks xxx ega temaga seotud ettevõtted omada ligipääsu pangandusele – mis on

tänapäeva ühiskonna elementaarne osa – sündmuste tõttu, mis toimusid enam kui

kümme aastat tagasi. Asjaolu, et hageja juhatuse liige käitus 2011. aastal juriidiliselt

väga keerulises olukorras viisil, mis ei olnud maksuõiguslikult korrektne, ei tähenda

seda, et ta oleks elukutseline maksupettur või et tema äriühingutele ei oleks ligi 15 aastat

hiljem võimalik osutada elutähtsat makseteenust. Samuti on hagejal kostjaga mitmeid

muid aktiivseid lepinguid, mille osas on kostja hinnanud hagejat sobivaks isikuks;

-

kostja on makseteenuse kui elutähtsa teenuse osutaja ning tal ei ole võimalik lõpetada

isikutega lepinguid elutähtsa teenuse osutamiseks üksnes paljasõnalise väitega, et pank

ei ole võimeline hoolsuskohustust täitma. Kostja pole tõendanud ega väitnud, et hageja

oleks õigusvastaselt käitunud;

-

hageja seadusliku esindaja ettevõtlusvabadust on kostja tegevuse tõttu oluliselt piiratud,

sest ta ei saa kasutada tänapäeval vältimatuid ja vajalikke pangateenuseid;

-

lepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega – lepingu ülesütlemine ja kostja

selge keeldumine jätkamaks hagejaga kliendisuhet on seaduse ja hea usu põhimõtte

vastane eelkõige seetõttu, et hageja vastab seaduses sätestatud ja kostja kehtestatud

üldtingimustele ja tüüptingimustele tingimustele;

-

kostja ei ole lepingut üles öelnud mõistliku aja jooksul. Kostja sai teada hageja juhatuse

muudatusest hiljemalt 11.04.2022 – päeval, millal hageja endine seaduslik esindaja tegi

muudatusi hageja kliendiandmetes. Kostja esitas hagejale erakorralise

ülesütlemisavalduse alles 21.12.2022 ehk rohkem kui 8 kuud pärast seda, kui kostja sai

teada, et hageja juhatuse koosseis on muutunud;

-

kostja pidi enne 21.12.2022 ja 15.06.2023 ülesütlemisavalduse esitamist andma hagejale

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ehk nende puuduste kõrvaldamiseks (nt juhatuse

koosseisu muutmiseks), mis kostja hinnangul on aluseks võlasuhete lõpetamisel. Kostja

pole andnud hagejale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suurus on 4979,50

eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised

vastuväited olid järgmised:

-

10.12.2021 avas xxx äriühingule arvelduskonto nr xxx. 11.04.2022 tegi xxx muudatusi

äriühingu kliendiandmetes märkides juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks xxx;

-

pank väljastas aastalõpu kontode kontrolli raames 21.12.2022 äriühingule

arvelduslepingu arvelduskonto nr xxx pidamiseks erakorralise ülesütlemise teate

põhjendades kontode sulgemist hageja mittevastamisega panga riskiisule ja viidates

panga arvelduslepingu punktile 10.3.4 ja panga üldtingimuste punktidele 13.1, 13.2.8 ja

13.2.9. Seega on kostja põhjendanud lepingu ülesütlemist;

-

hagi tagamise määruse alusel taasavatud internetipanga ekslike seadistuste tõttu

õnnestus hagejal 24.03.2023 avada iseteeninduskeskkonnas uus arvelduskonto nr xxx

ehk sõlmida pangaga uus arvelduskonto leping. Kuna hageja on panga jaoks kõrge

riskiga isik, ei olnud kostja valmis hagejaga täiendavaid lepinguid sõlmima, mistõttu

ütles pank viimati sõlmitud arvelduslepingu samadel alustel üles kui varasemalt

arvelduskonto nr xxx pidamiseks sõlmitud lepingud;

-

kostja pole arvelduslepingut üles öelnud mitte lepingu olulise rikkumise tõttu, vaid muu

olulise sündmuse tõttu, mis on mõjuvaks põhjuseks panga poolt lepinguga

mittejätkamisele. Muuks oluliseks sündmuseks oli kliendi mittevastamine panga

riskiisule;

-

pank on nõuetekohaselt põhjendanud, et äriühinguga lepingute ülesütlemise põhjuseks

oli asjaolu, et hageja juhatajaks ja osanikuks sai xxx. Sellest hetkest ei vastanud hageja

enam seaduses ettenähtud tingimustele, kuna ta on panga riskihinnangu kohaselt kõrge

riskiga seotud isik järgmistel põhjustel:

-

xxx kohta on avaldatud negatiivset meediakajastust seoses kohtuvaidlustega

rahapesus;

-

xxx seotus ebaseadusliku laenuäriga xxx;

-

Tallinna Ringkonnakohtu 2017 aasta süüdimõistev kohtuotsus maksukuriteos,

karistuseks pooleteise aasta pikkune tingimisi vangistus kaheaastase katseajaga;

-

prokuratuur alustas Eestis menetlust rahapesu tunnustel ning esitas süüdistuse

3,5 miljoni euro suuruses rahapesus perioodil 01.01.2012 – 10.06.2013, kuid

menetlus lõpetati 2019 seoses mõistliku menetlusaja möödumisega;

-

pangal ei ole absoluutset teenuse osutamise kohustust. Pangal on nii õigus kui ka

kohustus öelda makseteenuse osutamiseks sõlmitud leping erakorraliselt üles, kui pank

ei suuda täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS)

tulenevaid hoolsusmeetmeid. Riskiisule mittevastamise tõttu pole pank võimeline

nõuetekohaselt täitma RahaPTS-is sätestatud kohustatud isiku hoolduskohustusi, kuna

pank ei ole oma riskide maandamise meetmetes ja meetmetele kuluvate ressursside

mahuga suuteline jälgima piisava hoolsusega isiku tegevust, kes ei vasta panga

riskiisule;

-

lepingu ülesütlemine ja kostja selge keeldumine jätkamaks hagejaga kliendisuhet ei ole

seaduse ja hea usu põhimõtte vastane;

-

kostja tuvastas hageja osaniku ja juhatuse liikme muudatused alles 2022. aasta lõpus

regulaarse hoolsuskohustuse täitmise raames ja reageeris sellele arvelduslepingu

erakorralise ülesütlemise teatega 21.12.2022. Seega on lepingud üles öeldud mõistliku

aja jooksul;

-

hagejale täiendava tähtaja andmine ei oleks võimaldanud kõrvaldada panga riskiisule

mittevastamist ehk hageja seadusliku esindaja ja tegeliku kasusaaja negatiivset

meediakajastust ega süüdimõistmist maksukuriteos;

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtu seisukoht

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused. Hageja on kohtule esitanud 06.03.2025 taotluse tõendite

kogumiseks – kohustada kostjat väljastama kõik kostja valduses olevad dokumendid

ning muul viisil talletatud teave, mis kajastab W! Health OÜ ja kostja lepingulisi

suhteid ja suhtlust vahemikus 08.11.2023 kuni 26.02.2025. Nimetatud taotlus on kohtul

lahendamata, mistõttu lahendab kohus selle käesolevaga TsMS § 442 lg 5 alusel.

Kohus on määranud eelmenetluses tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide esitamiseks –

27.02.2025 (dtl 342) (TsMS § 330 lg 1). Hageja taotlus tõendite kogumiseks on esitatud

06.03.2025. Seega on taotlus esitatud hilinenult. Hageja pole põhistanud, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus. Taotluse menetlemine põhjustaks aga asja lahendamise viibimist – kohtul tuleks

asja menetlemine uuendada eelmenetlusse. Asja menetlemine oleks viibinud ka sel juhul, kui

kohus oleks taotluse lahendanud kohe pärast selle saabumist, sest kohus oleks pidanud asjas

eelmenetluse ennistama ning asja sisuline lahendamine oleks edasi lükkunud. Seetõttu jääb

hageja taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata (TsMS § 331 lg 1).

4. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

5. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 10.12.2021 arvelduskonto nr xxx pidamiseks

nii arveldusleping kui ka internetipangaleping (dtl 30-31) ning arvelduskonto nr xxx

pidamiseks arvelduskonto leping. Kostja on viidatud lepingud üles öelnud. Hageja

vaidlustab ülesütlemised ning on esitanud tuvastusnõude 10.12.2021 sõlmitud

arvelduskonto nr xxx arvelduslepingu ja 10.12.2021 sõlmitud internetipanga lepingu

kehtivuse tuvastamiseks ning arvelduskonto nr xxx kasutamiseks sõlmitud lepingu

kehtivuse tuvastamiseks.

6. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks,

kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1).

Kohtu hinnangul on hagejal õiguslik huvi 10.12.2021 ning 24.03.2023 sõlmitud lepingute

kehtivuse tuvastamise nõuete esitamiseks, sest hagi rahuldamise korral ei lõppenud 10.12.2021

lepingud kostja 21.12.2022 poolse ülesütlemise avalduse ning 24.03.2023 leping kostja

15.06.2023 poolse ülesütlemise avalduse alusel, millisel juhul saab hageja jätkata kostja poolt

pakutava makseteenuse kasutamist.

7. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 10.12.2021 arvelduskonto nr xxx pidamiseks

nii arveldusleping kui ka internetipangaleping ning arvelduskonto nr xxx pidamiseks

arvelduskonto leping, milliste lepingute puhul on tegu makseteenuste lepingutega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 709 lg 1 tähenduses. Lepingute kehtivuse tuvastamiseks

tuleb kohtul kontrollida ülesütlemise formaalseid ja materiaalseid eeldusi.

8. Lepingu ülesütlemine toimub vastavalt VÕS § 195 lg-s 1 sätestatule

ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemisavaldus peab

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 2 kohaselt olema selle saajale kättesaadavaks

tehtud.

8.1.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on saanud kätte nõuetekohases vormis 21.12.2022

ning 15.06.2023 ülesütlemise teated. Nii on kostja saatnud hagejale 21.12.2022 ning

15.06.2023 teated arvelduslepingute ülesütlemise kohta, milles on hagejale teatatud lepingute

lõpetamisest ja selles on arusaadavalt välja toodud, milline leping ja millal lõpetatakse (dtl 13,

226).

8.2.

Hageja leiab, et nii 21.12.2022 kui ka 15.06.2023 ülesütlemisavaldused on põhistamata

ning ei vastanud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg-s 91 sätestatud nõuetele.

Kuigi VÕS § 196 järgi pole nõutav, et ülesütlemisavalduses oleks avaldatud ülesütlemise

põhjus,1 on makseteenuse lepingu puhul kehtestatud ülesütlemisavalduse sisunõuded. Nii peab

KAS § 89 lg 91 järgi krediidiasutus põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest

keeldumist või lepingu ülesütlemist käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud viisil, sealhulgas

tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta,

välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info

avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja

julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.

Kostja on nii 21.12.2022 kui ka 15.06.2023 lepingute ülesütlemisel viidanud arvelduslepingu

punktile 10.3.4. ning kostja üldtingimuste punktidele 13.1, 13.2.8. ja 13.2.9 ja selgitanud, et

loeb lepingud lõppenuks. Seadusandja on selgitanud, et KAS § 89 lg 91 järgi on pankadel

1 Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 195, p 9.3 (a).

kohustus põhjendada, miks juba olemasoleva kliendiga maksekonto osutamise teenus

lõpetatakse. Isikud saavad siis soovi korral ka neid otsuseid kohtus vaidlustada.2 Kohtu

hinnangul pole käesoleval juhul ülesütlemine toimunud KAS § 89 lg 91 nõudeid järgides. Kostja

on viidanud lepingu ülesütlemisel küll lepingu ja üldtingimuste punktidele, kuid nende viidete

järgi pole võimalik üheselt järeldada, kas ja millised hagejast tulenevad asjaolud on

põhjustanud lepingu ülesütlemise, eelkõige millistel asjaoludel ei vasta hageja (ja/või hagejaga

seotud isikud, koostööpartner jne) kostja riskiisule. Kostja pole ka kohtumenetluses välja

toonud, et selliste põhjuste avalikustamine oleks vastuolus RahaPTS-i või mõnes muus

seaduses sätestatuga, millisel juhul rakenduks põhjendamise kohustuse osas KAS § 89 lg-s 91

nimetatud välistus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii 21.12.2022 kui ka 15.06.2023

ülesütlemise avaldused ei vasta KAS § 89 lg 91 nõuetele. Eelöeldu ei mõjuta siiski KAS § 89 lg

92 järgi ülesütlemise kehtivust.

9. Kohus märgib, et kuivõrd kostja on ülesütlemise teadetes lepingute ülesütlemise

alustena viidanud lepingu punktile 10.3.4 ning üldtingimuste punktile 13.1 (dtl 13, 226),

mis sätestavad lepingu erakorralise ülesütlemise aluse (dtl 174, 185) ning kuna kostja on

tuginenud menetluse kestel üksnes lepingute erakorralisele ülesütlemisele, hindab kohus

kostja ülesütlemisavaldusi erakorralise ülesütlemisena.3

9.1.

VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja on selgitanud, et sõlmitud

arvelduslepingud öeldi üles muul mõjuval põhjusel (lepingu p 10.3.4. ja üldtingimuste p 13.1) –

hageja otsese või kaudse omaniku või tegeliku kasusaaja muudatus ei ole panga jaoks

aktsepteeritav (üldtingimuste p 13.2.8.) ja hageja, temaga seotud isikud, tema koostööpartnerid

ja/või tegevus ei vasta panga hinnangul panga riskiisule (üldtingimuste p 13.2.9.). Kostja toob

välja, et kuna hageja ei vastanud panga riskiisule, ei olnud kostja võimeline nõuetekohaselt

täitma RahaPTS sätestatud hoolsuskohustusi (§ 42 lg 1 p 1).

9.1.1. Lepingu üldtingimuste punkti 13.1 kohaselt on pangal õigus leping üles öelda

erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata mõjuval põhjusel. Muu mõjuva põhjusega on

tegemist eelkõige juhul, kui klient, kliendiga seotud isikud, kliendi koostööpartnerid ja/või

tegevus ei vasta panga hinnangul panga riskiisule. Kostja on märkinud, et on lähtunud hageja

suhtes riskiisu hindamisel panga riskiisu dokumendi punktist 3.1, mille kohaselt ei võta pank

üldjuhul kliendiks ja keeldub teenuse osutamisest või piirab seda isiku osas, kes on toime

pannud või kelle osas on avalikele andmetele tuginedes kahtlus, et tema või temaga seotud isik

on toime pannud olulise õigusrikkumise, sh finants- ja maksunduskuriteod, rahapesu. Viidatud

punkti järgi tuleb pangal seega igal üksikjuhtumil kaaluda, kas olulise õigusrikkumise

toimepannud isikule tuleb keelduda teenuse osutamisest (absoluutne keeld ärisuhte loomiseks

ja tehingute tegemiseks on sätestatud riskiisu dokumendi punktis 2).

Kohtu hinnangul pole kostja veenvalt suutnud põhistada ega tuua kohtu ette kaalutlusi, millest

järelduks, et hageja suhtes on põhjendatud teenuse osutamisest keelduda ning et kostja ei suuda

hageja osas täita hooldusmeetmeid. Kohus möönab, et hageja seaduslik esindaja on pannud

minevikus toime õigusrikkumise, kuid arvestada tuleb, et selline rikkumine on toime pandud

aastaid tagasi. Avalikud andmed, millele kostja tugineb pärinvad samuti aastast 2017-2019.

Seejuures on hageja kohtule esitanud xxx karistusregistri väljavõtte, millest järeldub, et isikul

puuduvad kehtivad karistused (dtl 323). Kohtu hinnangul ei saa järeldada pikka aega tagasi

toime pandud õigusrikkumisest ja sellekohastest avalikest andmetest, et isiku võimalikust

käitumisest tuleneb sedavõrd suur risk, et see õigustab ilma täiendavate asjaolude esinemiseta

talle teenuse osutamisest keelduda ja lepingud üles öelda. Seda enam olukorras, kus

2 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 130 SE seletuskiri.

3 Riigikohtu 22. märtsi 2023 otsus asjas 2-21-3552, p 22-25.

makseteenus on ettevõtlusega tegelemiseks vältimatult vajalik teenus. Eeltoodut arvestades pole

veenev kostja väide, et hageja on sedavõrd suure riskiga isik, kelle suhtes ta ei suuda täita

hooldusmeetmeid. Kohus arvestab seejuures, et kostjale pidi enne esimese lepingu ülesütlemist

olema teada ca 8 kuud, et hageja seaduslik esindaja on vahetunud (dtl 215). Kostja esitatust ei

järeldu, et hooldusmeetmete rakendamine oleks olnud sellel perioodil takistatud. Samuti pole

kostja välja toonud, et selle aja jooksul polnud hageja äritegevus arusaadav, usaldusväärne ega

läbipaistev, nt hageja kontol toimusid kahtlased tehingud (tegevus kontol ei ole arusaadav),

hagejal olid suhted panga jaoks suure riskiga partneritega, hageja vara päritolu polnud võimalik

tuvastada ega kontrollida ning seejuures ei täitnud hageja enda kohustust esitada pangale

hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikku teavet, andmeid ning dokumente vms. Asjaoluga, et

pangal pole hilisemast perioodist olnud hagejaga head koostööd, ei saa põhjendada praeguses

asjas lepingute ülesütlemist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja pole kohtu ette toonud veenvaid asjaolusid, millest

järelduks, et hageja oleks lepingute ülesütlemisel olnud sedavõrd kõrge riskiga isik, et kostja

pole suuteline tema osas hooldusmeetmeid rakendama. Seega ei esinenud kohtu hinnangul

mõjuvat põhjust arvelduskontode nr xxx ja nr xxx pidamiseks sõlmitud lepingute erakorraliseks

ülesütlemiseks. Järelikult pole kostja 21.12.2022 ja 15.06.2023 lepingute erakorralise

ülesütlemise alusel hageja ja kostja vahel 10.12.2011 ja 24.03.2023 sõlmitud lepingud

lõppenud. Kuivõrd kohus leidis, et 10.12.2021 ning 24.03.2023 lepingute erakorraliseks

ülesütlemiseks ei olnud alust, ei võta kohus seisukohta muude hageja väidete osas.

10. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Seejuures jätab kohus tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-23-7420 tehtud kohtuotsuse, sest see

ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Hagi tagamine

11. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on

lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle

abinõu tühistamist.

5. jaanuari 2023 hagi tagamise määruses kohustas kohus kostjat täitma hagejaga 10.12.2021

sõlmitud arvelduskonto nr xxx lepingut vastavalt 10.12.2021 sõlmitud arvelduslepingus

sätestatud tingimustele ja 10.12.2021 sõlmitud internetipanga lepingut vastavalt 10.12.2021

sõlmitud internetipanga lepingus sätestatud tingimustele. Kuivõrd kohus on hagi rahuldanud ning

tuvastanud, et eelviidatud lepingud ei lõppenud kostjapoolse ülesütlemisega, on hagi tagamise

abinõu jõusse jätmine vajalik kuni otsuse jõustumiseni. Hageja pole taotlenud abinõu tühistamist.

Menetluskulud

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad viidatud sätte alusel tsiviilasja

menetluskulud kostja kanda.

13. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14. Hageja on esitanud 13. märtsil 2025 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 358-

361). Selle kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 4979,50 eurot, mis

koosneb lepingulise esindaja kulust summas 4559,50 eurot (25 tundi ja 35 minutit) ja

riigilõivust summas 420 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on varieeruv – 120 eurot, 140

eurot ning 180 eurot (lisandub käibemaks).

Kostja on esitanud vastuväite hageja menetluskuludele ning leiab, et hageja menetluskulude

suurust tuleks vähendada, kuna osasid toiminguid (27.12.2022 - 29.12.2022 ning 28.03.2023 -

20.04.2023) käesolevas menetluses hageja teinud ei ole ning 03.01.2023 ja 27.02.2025

toimingule kulunud aeg ei ole põhjendatud. Ülejäänud kulude osas kostjal vastuväiteid ei ole.

14.1. Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas pole

kõik kulud põhjendatud ega vajalikud. Arvestades kohtule esitatud hagiavalduse täienduse sisu

ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu hageja 04.01.2023 toimingu osas 1 tund.

Hageja 23.02.2023 ning 16.03.2023 toimingute puhul on kohtule 20.03.2023 esitatud

seisukohta arvestades põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. 26.02.2025 ning 27.02.2025

toimingute osas leiab kohus, et 6 tundi ning 20 minutit on ebamõistlik ajakulu 27.02.2025

esitatud seisukoha koostamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 3 tundi. 06.03.2025

esitatud seisukoha koostamise osas on kohtu hinnangul dokumendi mahtu arvestades mõistlik

ajakulu 45 minutit. Hagejal kulus lõplike seisukohtade koostamisele 1 tund ja 45 minutit.

Arvestades seda, et tegemist on sisuliselt menetluses esitatud seisukohtade kokkuvõttega on

kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1 tund. Hageja 29.12.2022 toimingute osas (tutvumine

kohtu kirjaga, avaldus hagi koos hagi tagamise avaldusega tagasivõtmiseks) märgib kohus, et

asja materjalidest ei nähtu selliste toimingute teostamine – kohus ei ole käesolevas asjas enne

hagiavalduse esitamist (02.01.2023) hagejale kirja saatnud ega hageja pole ka esitanud kohtule

toimingu kirjelduses viidatud avaldust. Seega ei ole põhjendatud ka vastavate toimingute osas

mõista kostjalt välja hageja esindaja kulu. Samuti pole 28.03.2023, 11.04.2023 ning 20.04.2023

teostatud toimingud seotud käesoleva tsiviilasjaga, kuivõrd toimingud on seotud kohtutäituri

tegevusega (sh kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise põhjendustega tutvumine,

täitmisavalduse esitamine uuele kohtutäiturile, täituri otsusega tutvumine). Seega ei ole

põhjendatud ka vastavate toimingute osas hageja esindaja kulu. Hageja märgitud prognooskulu

(kostja kuludele vastuväite esitamine) hüvitamine ei ole põhjendatud, kuna kostja ei esitanud

menetluskulude nimekirja. Muus osas on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja

vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja esindaja tunnitasu määrad 120 eurot,

140 eurot ning 180 eurot ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu. Seega

on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 2185 eurot (lisandub

käibemaks 456,70 eurot), mis moodustub järgnevalt:

-

1200 eurot (920+280) – 7 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 120 eurot; 2 tundi tunnihinnaga

140 eurot), millele lisandub käibemaks 240 eurot (määraga 20%);

-

985 eurot (70+915) – 30 minutit tunnihinnaga 140 eurot; 5 tundi ja 5 minutit tunnihinnaga

180 eurot), millele lisandub käibemaks 216,70 eurot (määraga 22%).

Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2),

mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb

hagejale hüvitada.

14.2.

Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 3061,70 eurot (lepingulise esindaja kulud 2641,70 eurot (sh käibemaks),

riigilõiv 420 eurot). Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik