3-21-2984/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-21-2984

Haldusasi

X.X. kaebus Narva Linnavalitsuse 29. septembri 2021. a

korralduse nr 748-k tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. septembri 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Kaebaja esindaja Mihhail Tuštšenko

Vastustaja XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. septembri

2024. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 24. aprill 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja omandas 22. jaanuaril 2003 sõlmitud notariaalse lepinguga vallasasjana Metsa tn

16 XXXas asuva elamu ½ mõttelise osa. 26. veebruaril 2003 esitas kaebaja Narva

Linnavalitsusele avalduse Metsa tn 16 asuva maa ostueesõigusega erastamiseks ½ mõttelises

osas.

Narva Linnavalitsus 29. septembri 2021. a korraldusega nr 748-k otsustas keelduda Metsa tn 16

maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimingute tegemisest, jätta kaebaja ja kaasomaniku maa

ostueesõigusega erastamise avaldused rahuldamata ning maa ostueesõigusega erastamise

eeltoimingud tegemata ja kohustada kaebajat kõrvaldama Metsa tn 16 maaüksusele omavoliliselt

püstitatud lagunenud ehitise ja ehitusmaterjalid hiljemalt poole aasta jooksul korralduse

jõustumise päevast arvates.

Korralduse kohaselt tuvastati 30. märtsil 2021 Narva Linnavalitsuse poolt Metsa tn 16 maaüksuse

ülevaatuse käigus, et maaüksusel asuvad: lagunenud ehitis, tõenäoliselt garaažiboks, mis ei ole

ehitisregistris registreeritud; süvend kohas, kus varem võis olla elumaja; ehitusmaterjalid,

täpsemalt seina ja vundamendi betoonblokid, tellised. Kuna Metsa tn 16 maaüksusel ei asu ehitist

maareformiseaduse (MaaRS) tähenduses, on kaebaja lõplikult minetanud võimaluse maa

erastamisõiguse taastamiseks. Juba ehitise omandamise ajal ei vastanud elamu seaduses sätestatud

ehitise nõuetele, katus ja veranda olid põlenud. Kuna kaebaja ei ole aastate jooksul realiseerinud

õigust ehitis valmis ehitada, kaalub avalik huvi maareformi lõpetamiseks üles isiku ootuse, et

õiguslik olukord ei muutu.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu halduskohtule kaebuse Narva

Linnavalitsuse 29. septembri 2021. a korralduse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus Metsa tn 16 maa ostueesõigusega erastamiseks uuesti läbi.

Kaebaja selgitas, et haldusmenetlus puudutab lisaks kaebajale ka Metsa tn 16 hoone

kaasomanikku, kes suri 1998. aastal. Kaasomaniku pärimisasi ei ole siiani lõpetatud. Seega

lahendas vastustaja asja enneaegselt, jättes õigusvastaselt kaasomaniku pärijad menetlusse

kaasamata.

Vastustaja alusetult leidis, et kaebaja tegevusetus hoone kordategemisel alates 2003. aastast on

aluseks maa erastamisest keeldumisele. Vastustaja tegevusetus maa erastamise menetluses ja

lõpetamata pärimisasi tegid võimatuks projekteerimise ja ehitustööde tegemise, mis nõuavad luba

ja eelnevat kooskõlastust teise omanikuga. Kaebaja jaoks oli liiga riskantne teha remondi- ja

ehitustöid, mis nõudnuks suuri kulutusi.

Kaebaja on alates 2023. a märtsist Metsa tn 16 ühekorruselise elamu ainuomanik.

3. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja hinnangul ei vastanud Metsa tn 16 elamu MaaRS § 6 lg-tele 3 ja 32 kaebaja poolt hoone

½ mõttelise osa omandamise ajal. Nimelt nähtub müügilepingust, et 1. septembri 2002. a

tulekahjus on hävinud kuur, maja katus ja veranda, ruumid seest tahmunud. Maa-ameti geoportaali

2006. aasta andmetest nähtub, et Metsa tn 16 maaüksusel maja puudub, alles on üksnes

vundamendi jäänused.

Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõikele 4 on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks

vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja selline kaasomaniku õigus ei vaja eraldi

tuvastamist. Seega saanuks kaebaja maja säilitamiseks vajalikud toimingud teha ka enne pärijate

selgumist ja kulud hiljem pärijatelt sisse nõuda.

14. juulil 2017 jõustunud MaaRS § 6 lõige 31 ei näe enam ette võimalust anda tähtaeg lagunenud ja

kasutusest väljalangenud või ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste

kordategemiseks.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 16. septembri 2024. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus selgitas, et kaebusega saab kaebaja kaitsta enda subjektiivseid õigusi. Seetõttu

ei ole asjakohased kaebaja väited kaasomaniku haldusmenetlusse kaasamata jätmise kohta.

6. Kaebaja esitas vastustajale 26. veebruaril 2003 avalduse Metsa tn 16 maa ostueesõigusega

erastamiseks. Avalduse esitas ja allkirjastas kaebaja ise ja pidi seega olema teadlik avalduse

esitamise faktist ja selle sisust. Kaebaja avalduse kohta tegi Narva Linnavalitsus otsuse 29.

septembril 2021 ning selle otsusega kaebaja 26. veebruari 2003. a avalduse menetlus lõppes.

Korralduses on vastustaja arvestanud sellega, et kaebajale kuulus Metsa tn 16 elamust ½ mõtteline

osa. Ainuüksi omandiõigus ei taga aga veel õigust maad ostueesõigusega erastada. Olukorras, kus

elamu on lagunenud ja kasutusest välja langenud, ei olnud õiguslikku alust võimaldada kaebajal

selle juurde maad ostueesõigusega erastada.

7. Vastustaja on arvestanud ka sellega, et V. Zadonski, kellelt kaebaja Metsa tn 16 elamu ½

mõttelise osa ostis, tasus 1999. aastal Metsa tn 16 maa eest ettemaksu EVP-des 5400 krooni.

Ettemaksu tasumine samuti ei anna automaatselt õigust maa erastamiseks. Vastustaja on

asjakohaselt selgitanud, et kaebajal on õigus nõuda ettemaksu tagastamist.

8. Vastustaja tuvastas 30. märtsil 2021 tehtud paikvaatluse käigus, et elamust ei olnud selleks

ajaks peaaegu et midagi alles jäänud. Seega ei ole ajal, kui kaebaja on olnud Metsa tn 16

elamu kaasomanik, elamu kunagi korras ja sihtotstarbeliselt kasutatav. Seda arvestades ei

nähtu, et kaebaja avalduse kiirem lahendamine oleks võinud teistsuguse sisuga otsuse

tegemiseni viia.

Kaebajal oli umbes 18 aastat aega, et elamu korda teha (ja tal oli õiguslik alus see vajaduse korral

üksi korda teha), kuid ta ei võtnud elamu säilitamiseks midagi ette, vaid lasi sellel laguneda. Kogu

selle aja pidi kaebaja olema teadlik, et juhul kui ta elamut korda ei tee, ei ole tal õigust maad

ostueesõigusega erastada. MaaRS pole ühelgi hetkel võimaldanud ostueesõigusega erastada maad

lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise juurde.

9. Seega keeldus vastustaja põhjendatult 29. septembri 2021. a korraldusega kaebajale maad

ostueesõigusega erastamast. Asja lahendamist ei muuda see, et kaebaja sai 2023. a märtsis

Metsa tn 16 elamu ainuomanikuks. Maa ostueesõigusega erastamise oluline tingimus on see,

et elamu on korras ja valmis sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Seda nõuet ei ole kaebaja

täitnud, mis omakorda välistab maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

asja saatmist halduskohtule uueks lahendamiseks.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et vastustaja ei viinud haldusmenetlust läbi nõuetekohaselt.

Kaebaja esitas taotluse haldusmenetluse alustamiseks 18. septembril 2020, aga esimesed

tegevused Maa-ameti poolt teostati alles pärast kaebaja 15. veebruari 2021. a teabenõude

esitamist. Kaebaja menetluslike õiguste rikkumine oli oluline, kuna haldusmenetluse tähtaegade

rikkumine asetas kaebaja ebamäärasesse õiguslikku olukorda. Kaebaja oli pikka aega teadmatuses,

millal lõpetatakse tema 2003. aastal esitatud taotluse alusel algatatud menetlus ning kuidas taotlus

lahendatakse.

Lagunenud ehitiste korrastamine või uue ehitiste püstitamine erastamata maaüksusele nõuab suuri

kulutusi. Sellised rahalised kulutused oli vastustaja süül suure riski all.

Vastavalt HMS §-le 58 saab haldusakti vaidlustada ka üksnes menetlusnõuete rikkumise alusel

(antud juhul haldusmenetluse tähtaegade rikkumise alusel), kui need rikkumised mõjutasid asja

lahendamise otsust.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja ümber lükanud vastustaja väidet, et pärast ehitise omandamist

ei ole kaebaja teinud mingeid hoone valmisehitamisele suunatud õiguslikke toimingud või

ehitustöid.

Nõue, et ostueesõigusega erastamise õiguse saamiseks peavad maaüksusel asuvad ehitised olema

korras ja sihtotstarbeliselt kasutatavad, on kehtinud kogu maareformi aja. Kuna juba ehitise

omandamise ajal ei vastanud eramu MaaRS-is sätestatud ehitise nõuetele, siis puudusid

seaduslikud alused kaebaja maa ostueesõigusega erastamise avalduse rahuldamiseks. Elamu

taastamata jätmine kaebaja poolt ei sõltunud maa erastamise menetluse venimisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on kehtivale õigusele ja

asjakohasele kohtupraktikale tuginedes selgitanud lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise

juurde maa erastamise võimatust ning kontrollinud haldusmenetluses tuvastatud fakti, et kaebajale

kuuluv elamu ei vasta ehitise mõistele MaaRS mõttes. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le

4. 13. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena tugineb vastustaja MaaRS § 22 lg-le 1 koostoimes

MaaRS § 6 lg-tega 3 ja 31. MaaRS § 22 lg 1 järgi saab maad ostueesõigusega erastada muu hulgas

ehitise omanik. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja omandas ½ mõttelise osa Metsa tn 16 Narvas

asuvast elamust 22. jaanuaril 2003 sõlmitud müügilepingu alusel. Lepingu punktist 3.4 (dtl 23)

nähtub, et enne müügilepingu sõlmimist 1. septembril 2002 toimunud tulekahjus hävis elamu

katus ja veranda, samuti hoone juurde kuulunud kuur, hoone ruumid olid seest tahmunud.

14. Seadusandja on MaaRS § 6 lg-tes 3 ja 31 määratlenud, millistele tingimustele peab ehitis

vastama, et see annaks omanikule MaaRS-is sätestatud õigused. Nii tuleneb MaaRS § 6 lg 3 ls-test

1-3, et maareformi läbiviimisel loetakse ehitiseks aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja

inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, samuti lõpetamata ehitist. Ehitis on hoone või

rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.

Toodud määratluse järgi vastab elamu tavapäraselt hoone tunnustele. Siiski on vähemalt kaheldav,

kas Metsa tn 16 elamu kvalifitseerus hoonena selle kaebaja poolt omandamise ajal, pidades silmas,

et elamu katus oli hävinud. Nimelt tuleneb MaaRS § 6 lg 31 l-st 2, et maareformi läbiviimisel ei

käsitata ehitisena ajutisi hooneid ja rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust

või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi.

Tulekahjus katuse ja veranda hävimise ja eluruumide tahmumise järel on ilmne, et Metsa tn 16

elamu ei olnud otstarbekohaselt kasutatav ja oli seega kasutusest välja langenud. Vastustajale

haldusmenetluses esitatud avaldustes ja seisukohtades ei ole kaebaja väitnud, et Metsa tn 16 elamu

oleks taastatud pärast tulekahju. Vastustaja kogutud tõenditest ja kaebaja enda väidetest ilmneb

hoopis, et kaebaja ega elamu endise kaasomaniku võimalikud pärijad ei võtnud midagi ette hoone

lagunemise takistamiseks ning hiljemalt 2006. aasta suveks (dtl 78) oli elamu täielikult lagunenud

või lammutatud. Seega langes elamu tulekahju tagajärjel püsivalt kasutusest välja ja hoonet tuleb

seega pidada lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitiseks MaaRS § 6 lg 31 järgi. Kaebaja ei

väitnud vastustajale 18. septembril 2020 esitatud avalduses (dtl 18), 15. veebruaril 2021 esitatud

päringus (dtl 34), vastuses vastustaja päringule (dtl 107) ega vaidlustatud korralduse projektile

esitatud vastuväites (dtl 31), et pärast kaebaja omanikuks saamist ühelgi ajahetkel oleks Metsa tn

16 käsitatav ehitisena MaaRS mõttes. Vastustaja 31. märtsi 2021. a paikvaatluse akti (dtl 89)

lisaks olevad fotod (dtl 79-82) kinnitavad üheselt, et Metsa tn 16 krundil puuduvad MaaRS

kohaselt ehitiseks loetavad objektid ning kunagisest elamust ei ole midagi säilinud. Seejuures pidi

kaebajale nii maareformi läbiviimist reguleerivatest õigusaktidest kui hiljemalt ka Maa-ameti 16.

märtsi 2021. a kirjast (dtl 57-58) ja vastustaja 15. aprilli 2021. a järelepärimisest (dtl 88) ning 16.

juuni 2021 edastatud korralduse eelnõust (dtl 109-112) veelkord selguma, et nõuetele vastava

ehitise olemasolu on maa ostueesõigusega erastamise eelduseks. Kaebaja aga haldusmenetluses

nimetatud küsimuses seisukohta ei avaldanud. Seega kaebaja ei seadnud haldusmenetluses

kahtluse alla, et Metsa tn 16 krundil ehitised puuduvad.

15. Kokkuvõttes on vastustaja seega põhjendatult järeldanud, et ei ole tuvastatav, et kaebaja poolt

Metsa tn 16 hoone ½ mõttelise osa omandamise järel oleks ühelgi ajahetkel tegemist olnud

MaaRS-is sätestatud mõistele vastava ehitisega. Seetõttu ei saanud vastustaja vaidlustatud

korraldusega otsustada rahuldada kaebaja maa ostueesõigusega erastamise taotlust. 14. juulil 2017

jõustunud MaaRS § 6 lg 31 redaktsiooni järgi ei olnud vastustajal võimalik määrata kaebajale ka

tähtaega elamu kordategemiseks. Ehitise kordategemiseks tähtaja määramise nägi ette MaaRS § 6

lg 31 varasem sõnastus. See ei mõjuta aga praeguse asja lahendamist, kuna vaidlustatud korralduse

andmisel pidi vastustaja rakendama korralduse andmise ajal (mitte näiteks kaebaja poolt maa

ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise ajal) kehtinud õigust. Selline kohustus tuleneb

otsesõnu haldusmenetluse seaduse §-st 54. Olukorras, kus seadusandja MaaRS § 6 lg 31 muutmisel

ei näinud ette erisust HMS §-s 54 sätestatud üldreeglist, ei saanud vastustaja kalduda üldreeglist

kaebaja kasuks kõrvale. MaaRS § 6 lg 31 koostoimes MaaRS § 22 lg-ga 1 ei anna haldusorganile

kaalutlusõigust lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise juurde maa ostueesõigusega

erastamise küsimuse lahendamisel. MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatud eelduse tuvastamisel pidi

vastustaja seega keelduma kaebajale maa ostueesõigusega erastamisest ning määrama talle tähtaja

Metsa tn 16 krundil asuva lagunenud gaaraažiboksi kõrvaldamiseks.

16. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja, et vaidlustatud korraldus tuleks tühistada korralduse

andmisele eelnenud haldusmenetluses kaebaja menetluslike õiguste rikkumise tõttu. Täpsemalt

heidab kaebaja vastustajale ette seda, et pärast kaebaja 18. septembri 2020. a avaldust, milles

kaebaja kordas taotlust talle Metsa tn 16 maa ostueesõigusega erastamiseks, vastustaja ei teinud

haldusmenetluses mingeid toiminguid. Alles pärast seda, kui 15. veebruaril 2021 kaebaja pöördus

päringuga Maa-ameti poole ja viimane omakorda esitas päringu vastustajale, asus vastustaja

asjaolusid välja selgitama. Kaebaja hinnangul asetas vastustaja tegevusetus kaebaja ebakindlasse

olukorda, kus tal ei olnud teada maa ostueesõigusega erastamise menetluse kulg ja väga keeruline

oli teha investeeringut Metsa tn 16 elamu ehitamiseks.

Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta.

17. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt vastustaja ja halduskohtuga selles, et pärast kaebaja poolt

Metsa tn 16 elamu ½ mõttelise osa omandamist ei ole kaebaja omandis kuni käesoleva ajani olnud

ehitist MaaRS mõttes. Seega ei ole kaebaja maa ostueesõigusega erastamise menetluse jooksul

olnud võimalik otsustada kaebajale maad erastada. Seda silmas pidades ei saa asja lahendamisel

olulist tähendust omistada vastustaja tegevusetusele ca poole aasta jooksul 2020. aasta lõpus ja

2021. aasta alguses. Ringkonnakohtule ei ole arusaadav, kuidas oleks asja lahendamine võinud

muutuda, kui vastustaja oleks maa ostueesõigusega erastamise taotluse lahendamiseks olulised

asjaolud kindlaks teinud juba 2020. aasta sügisel. Asjas tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et ka

sel juhul pidanuks vastustaja keelduma kaebajale maa erastamisest. Seetõttu, kuigi vastustaja

saanuks reageerida kiiremini kaebaja 18. septembri 2020. a avaldusele ja viivitus riivas kaebaja

õigusi, ei saanud see menetluslik rikkumine mõjutada asja lahendamist. Sama tuleb järeldada

viivituse kohta menetluses ligi seitsmeteistkümne aasta jooksul enne kaebaja 18. septembri 2020.

avalduse esitamist. Nagu halduskohus põhjendatult selgitas, jättis vastustaja tegevusetus kaebajale

enam kui piisavalt aega võtta samme Metsa tn 16 elamu taastamiseks. Seejuures oli kaebajale juba

elamu ½ mõttelise osa omandamise ajal teada, et elamu on kahjustatud, samuti see, et

kaasomaniku pärimismenetlus on lõpetamata. Seetõttu pidi kaebaja juba maa ostueesõigusega

erastamise avalduse esitamisel arvestama nii elamu taastamiseks investeeringu tegemise vajaduse

kui ka kaasomaniku õigusjärglase puudumisest tingitud ebakindlusega investeeringu tegemisel.

Seega juhul, kui vastustaja asunuks kaebaja maa ostueesõigusega erastamise taotlust lahendama

enne 14. juulil 2017 MaaRS § 6 lg 31 muudatuste jõustumist, pidanuks vastustaja määrama

kaebajale vähemalt üheaastase tähtaja Metsa tn 16 elamu taastamiseks. Samas ei takistanud

vastustaja tegevusetus kaebajal maja taastamist talle endale sobival ajal juba varem ega ka pärast

14. juulit 2017. Vastustaja poolt kaebaja MaaRS § 6 lg 31 alusel ehitise kordategemiseks määratav

tähtaeg ilmselt oleks lõppenud enne praeguses asjas vaidlustatud korralduse andmist ega oleks

seega saanud mõjutada asja lahendamist. Samas ei saa kaebaja tugineda sellele, et vastustaja jättis

haldusmenetluses panemata kaebajale kohustuse elamu taastamiseks olukorras, kus kaebajal oli

võimalus elamu taastamiseks omal algatusel. Mööda ei saa vaadata sellestki, et kehtiva õiguse

järgi puudub vastustajal praegu õigus anda kaebajale võimalust elamu taastamiseks ja määrata

ehitise kordategemiseks tähtaeg, et seejärel otsustada kaebajale maa ostueesõigusega erastamine.

Seetõttu isegi juhul, kui haldusmenetlus oleks läbi viidud menetlusreegleid rikkudes selliselt, et

see võinuks mõjutada asja otsustamist, puuduks põhjus kaevatava korralduse tühistamiseks, sest

vastustajal tuleks anda uus samasisuline haldusakt.

18. Kaebaja on läbivalt haldusmenetluses ja kohtumenetluses rõhutanud veel seda, et Metsa tn 16

elamu endine omanik esitas elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise avalduse juba 1997.

aastal ja tasus maa eest riigile erastamisväärtpaberitega 5400 krooni. Maa-amet, vastustaja ja

halduskohus on selgitanud kaebajale, et maa eest ettemaksu tasunud isiku eriõigusjärglasena on

kaebajal õigus maa eest tasutud summa tagasi nõuda. Ringkonnakohus osutab siinkohal siiski, et

MaaRS § 224 lg-le 5 kuulub ettemaks tagastamisele üksnes piiratud juhtudel, s.o MaaRS § 223

lg-tes 9-11 sätestatud asjaoludel ja juhul, kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast olenemata

põhjusel ostueesõigusega erastada. Seega juhul, kui kaebaja soovib ettemaksu tagastamist, tuleb

eelkõige hinnata, kas olukorras, kus maa jääb tagastamata seetõttu, et kaebaja kaasomanikuna ei

võtnud samme talle kuuluva elamu säilitamiseks ja/või taastamiseks, saab järeldada, et ei saa maad

erastada temast olenemata põhjustel.

Igal juhul ei saa kaebaja õiguseellase poolt ettemaksu tasumist enne maa erastamise otsustamist ja

maa müügilepingu sõlmimist pidada riigi siduvaks lubaduseks maa erastada. MaaRS näeb ette

võimaluse ettemaksu tasumiseks ning ühtlasi sätestab ettemaksu tasumisega seotud soodustused.

Samas ei näe seadus ette erisusi maa ostueesõigusega erastamise alustes ja eeldustes sõltuvalt

sellest, kas maa eest on tasutud ettemaks. Seetõttu ka maa eest ettemaksu tasumise korral on maa

erastamiseks nõutav, et kaebajale kuuluks MaaRS mõttes ehitise mõistele vastav elamu.

Vastustajal ei ole õigust selle eelduse täitmata jätmise korral otsustada kaebajale maa erastamine.

Vastavalt ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et ta saab erastamise kaudu maa

omanikuks sõltumata maa erastamise eelduste täitmisest.

19. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja

apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/