Legislator Case Law & Legislation
2-23-8099/24 AI generated

2-23-8099/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-8099/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024 otsus jätta muutmata, täiendades osaliselt Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aleksei Bogatšovi kanda. Bibian Mandlil

Legislator headnote

AI generated

2-23-8099/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024 otsus jätta muutmata, täiendades osaliselt Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aleksei Bogatšovi kanda. Bibian Mandlil

Keywords

AI generated
implausible account of facts defamation call to creditors standing of victims statement of claim insufficiently substantiated grievance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-8099

Tsiviilasi

Aleksei Bogatšovi hagi Bibian Mandli vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks,

väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse

tuvastamiseks ja kahju tekitava tegevuse

lõpetamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

12 132 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aleksei Bogatšovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Aleksei Bogatšov (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Andi Tubin

Vastustaja (kostja): Bibian Mandel (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasija

Kikkas

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2024 otsus jätta muutmata, täiendades osaliselt

maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Aleksei Bogatšovi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aleksei Bogatšovi kanda. Bibian Mandlil

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Bogatšov (hageja) esitas 2. juunil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse

Bibian Mandli (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks,

väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju tekitava

tegevuse lõpetamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt postitas kostja 5. mail 2023 Facebooki avalikes gruppides

kommentaarid, mis sisaldasid ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Mitte ühtegi kostja

väidetud tegevustest ei saa omistada hagejale. Kostja viidatud raietööd, jäätmete taaskasutus

ning rohelise kattega aia paigaldus Valga linnas, Võru tn 78 kinnistul (vana leivatehase

kinnistu) on tehtud mitte hageja, vaid juriidilise isiku OÜ MÜÜGIEKSPERT INVEST ning

tema töötajate poolt tegevuslubade alusel. Kõigiks kostja viidatud tegevusteks olid olemas

vajalikud load, kooskõlastused ja kokkulepped.

Kostja nimetas kommentaarides hagejat kärbeste jumalaks ja oinaks, sellega avaldas kostja

hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid.

Hageja taotles kohtult kohustada kostjat eemaldama kõnealused postitused ja lükkama ümber

ebaõiged andmed.

Hagejal on kostja tegevuse tulemusel tekkinud mittevaraline kahju, mis seisneb tema vaimses

valus ja kannatustes. Mittevaralise kahju hüvitamiseks palus hageja mõista kostjalt välja

õiglase rahasumma. Tekitatud varalise kahju eest palus hageja mõista kostjalt välja 1632

eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja hagiga ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud postituste

tegemist, kuid oli seisukohal, et neis sisalduvad faktiväited on tõesed ja kõnealune tegevus on

omistatav hagejale. Hageja esitles ise ennast ajakirjanduses vana leivatehase kinnistul

toimunud tegevuste eestvedajana.

Kostja ei ole hageja kohta avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. „Kärbeste jumal“ on

nobelist William Goldingi tuntuim romaan, mis kirjeldab väikeühiskonna pöördumist

anarhiasse seaduste puudumisel ja kui tuntakse ennast karistamatuna. Toodud kirjanduslik

paralleel kirjeldas tekkinud situatsiooni. Väljend “…oinas, kellel tuleb varsti mihklipäev“

pärineb vanasõnast, mis sobib ideaalselt tekkinud olukorra kommenteerimiseks ja sedasi oma

seisukoha väljendamiseks.

Hageja on ettevõtjana avaliku elu tegelane, kes peab olema valmis taluma sellist kriitikat, mis

ei ole täiel määral põhjendatud või kohane, arvestades üldsuse suuremat tähelepanu. Tema

kriitikataluvus peab olema kõrgem ka humoorikas ja satiirilises võtmes avaldatu suhtes.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 4. oktoobri 2024 otsusega hagi osaliselt. Maakohus kohustas

kostjat eemaldama sõna „kõik“ enda 5. mail 2023 Facebooki gruppides „Valga vald“ ja

„Valgamaa inimesed“ avaldatud postituste lausest „siis kaevab kõik roheala üles täites selle

prügiga“. Ülejäänud osas jätta maakohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

poolte endi kanda.

3.1. Tegemist on au teotamise vaidlusega, milles hageja taotleb õiguskaitset (ebaõigete

andmete ümberlükkamist ning kahju hüvitamist) seoses tema kohta ebaõigete andmete

avaldamisega (VÕS § 1047) ning lisaks seoses ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

(VÕS § 1046 lg 1). Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et 5. mail 2023 postitas kostja

Facebooki avalikes gruppides „Valga vald“ ja „Valgamaa inimesed“ vaidlusalused

kommentaarid.

Maakohus luges nii menetluslikult hilinenult esitatuks kui ka alusetuks kostja väite, et

vaidlusalused kommentaarid ei puuduta hagejat, sest kommentaarides ei ole hageja nime

kordagi mainitud. Kostja avaldas oma kommentaarid Facebooki gruppides „Valga vald“ ja

„Valgamaa inimesed“ jagatud artikli all, mis rääkis hagejast ja millele oli lisatud hageja pilt,

mistõttu on võimalik kahtlusteta järeldada, et kommentaar käis hageja kohta.

Maakohus luges kostja tegevuse Facebooki avalikes gruppides kommentaaride postitamisel

avaldamiseks VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses.

3.2. Maakohus leidis, et kostja 5. mai 2023 postitustes (Facebooki kommentaarides) sisaldusid

hageja kohta järgmised faktiväited: (i) võttis maha keskkonnaameti luba omamata haljasalal

olevad puud; (ii) kaevas üles kõik roheala täites selle prügiga ja (iii) naaberkruntidelt võttis

sõnagi lausumata aia maha ilma kokkuleppeta ja pani inimesed vakstu taha elama.

Maakohus hindas kõigepealt, kas kostja faktiväiteid saab lugeda õigeks ja seejärel, kas kostja

viidatud tegevusi saab omistada hagejale.

3.2.1. Maakohus leidis, et kostja esimene faktiväide on iseenesest õige selles osas, et puude

mahavõtmine vana leivatehase kinnistul ei ole toimunud Keskkonnaameti loaga. Kuigi õige

on ka hageja väide, et selleks tegevuseks ei olnudki vajalik Keskkonnaameti luba, tähendab

see aga üksnes seda, et kostja võis oma väite esitamisel eksida Keskkonnaameti loa

vajalikkuse küsimuses. See ei muuda vääraks väidet, et raiumine iseenesest toimus

Keskkonnaameti loata.

3.2.2. Maakohus nõustus kostjaga, et ehitusjäätmeid, millega vana leivatehase kinnistut

täideti, võib tavakeeles nimetada ka prügiks ja seetõttu oli maakohtu hinnangul tõendatud, et

vana leivatehase kinnistul on kaevatud üles roheala ning täidetud see ala prügiga. Hageja

väide, et selliseks tegevuseks oli olemas luba, ei muuda kostja väidet sisuliselt ebaõigeks –

muruala on üles kaevatud ning pinnast on jäätmetega täidetud. Nimetatud faktiväitest saab

maakohtu hinnangul üksnes järeldada, et kostjale kõrvalkinnistul pinnase täitmine ei

meeldinud ja ta arvas, et see on kohutav. Selle kohta oma arvamuse avaldamine on õiguslikult

aga lubatav kui põhiseaduslik õigus sõnavabadusele ning hageja au ei saa teotada tõene

faktiväide tegevuse kohta, mis oli õiguslikult lubatav.

3.2.3. Maakohus nõustus hagejaga siiski selles, et piltide järgi ei saa tuvastada, et üles oleks

kaevatud „kõik“ roheala, sest osa rohealast on piltidel alles. Kostja ei ole tõendanud kogu

roheala üleskaevamist ja prügiga täitmist. Kuna kohus on tuvastanud, et väide tegevuse enda

(muruala üleskaevamise ja ehitusjäätmetega täitmise) kohta on tõene, ei muuda asjaolu, et

kostja hinnang tegevuse ulatusele võis olla ülepaisutatud, tema väidet tervikuna vääraks.

Seega saaks ümber lükata üksnes ebaõige väite selle tegevuse ulatuse kohta.

3.2.4. Maakohtu hinnangul sai lugeda õigeks ka kostja kolmanda väite aia eemaldamise ja

vakstu taha elama panemise kohta. Naaberkinnistute omanike nõusoleku tõendamise kohustus

oli hagejal, kes seda ei teinud. Valeks ei saa lugeda ka kostja väidet, et inimesed pandi vakstu

taha elama. Hageja selgitas, et aed kaeti korraliku PVC-kattega, mitte vakstuga, kuid see ei

muuda kostja väidet valeks, sest PVC ehk polüvinüülkloriidi kasutatakse ka vakstu

valmistamisel.

3.3. Maakohus leidis, et kostja faktiväidetes kirjeldatud tegevused saab omistada hagejale,

kuigi puudub vaidlus selle üle, et hageja ühtegi neist tegevustest ise ei teinud. Maakohus luges

tuvastatuks, et vana leivatehase kinnistu kuulub OÜ-le MÜÜGIEKSPERT INVEST, mille

ainuosanik ja juhatuse liige on Iivo Bogatšov, mitte hageja. Õige on hageja seisukoht, et

juriidilise isiku OÜ MÜÜGIEKSPERT INVEST või tema töötajate või töövõtjate tegevust ei

saa omistada hagejale kui füüsilisele isikule. See ei oleks võimalik isegi juhul, kui peaks

tõendamist leidma, et hageja on tegutsenud OÜ MÜÜGIEKSPERT INVEST esindajana.

Nendest asjaoludest aga ei tulene järeldus kostja faktiväidete ebaõigsuse kohta. Maakohus

leidis, et hageja esitles ennast ise ajakirjanduses isikuna, kellel on visioon, kes ostis vana

leivatehase kinnistu ning kes tegeleb selle arendamisega, olles seejuures projekti eestvedaja ja

pannes ka isiklikult vajadusel käed tööle külge. Kostja postitas oma kommentaarid just sellise

artikli juurde. Kostjal oli oma kommentaaride avaldamisel õigus eeldada, et hageja enda poolt

ajakirjandusele ning seeläbi avalikkusele esitatud andmed on õiged.

3.4. Maakohus leidis, et hageja seotus vana leivatehase kinnistuga on tõendatud ka muude

tõenditega. Vana leivatehase pinnasetööde tegemiseks vajaliku asendiplaani tellijaks oli OÜ

MÜÜGIEKSPERT ehk äriühing, mille ainuosanik ja juhatuse liige on hageja. Sama äriühing

esindas OÜ-d MÜÜGIEKSPERT INVEST raie- ja hoolduslõikuse loa taotlemise menetluses.

Seega ei olnud ebaõige, et kostja sidus hageja isiku vana leivatehase kinnistul toimunud

raietöödega.

3.5. Kohus luges tõendatuks, et hageja osales 2022. a detsembris isiklikult koosolekul, kus

arutati vana leivatehase kinnistu piirdeaia küsimusi naaberkinnistute omanikega. Samuti oli

hageja vana leivatehase kinnistu omaniku kontaktisikuks kinnistule laadimisala rajamiseks

esitatud ehitusteatise menetluses. Hageja kinnitas ise istungil, et Iivo Bogatšov on tema

noorem vend ning et mõlema venna äriühingud tegutsevad samas kontoris ja töötajad

töötavad mõlema äriühingu jaoks.

3.6. Kõiki tõendeid koosmõjus hinnates järeldas maakohus, et hageja oli vana leivatehase

kinnistu arendamisel aktiivne eestvedaja, kes isiklikult ning oma äriühingu kaudu tegeles vana

leivatehase kinnistu arendamisel nii üldise korraldamise ja asjaajamise, naaberkinnistute

omanikega suhtlemise kui ka vallalt vajalike lubade taotlemisega. Maakohus leidis, et

tõendatud on hageja otsene isiklik seos nii pinnasetööde tegemise, raietööde kui ka piirdeaia

ehitusega ja seejuures ei oma tähendust, kas hageja tegutses enda isiklikes huvides või üksnes

oma venda nõu ja jõuga abistades. Kostja hageja suhtes tehtud faktiväidete tõesuse hindamisel

ei oma tähendust, kas hageja seos nende töödega põhines lõppjärgus esindussuhtel, isiklikel

suhetel või millelgi muul ning seesuguse suhte täpset iseloomu ei pea kohus tuvastama.

3.7. Maakohus leidis, et kostja eksimus asjaolus, et üles ei kaevatud ja prügiga ei täidetud

kogu roheala, vaid üksnes osa sellest, ei ole oluline ning see ei peaks tooma kaasa vastutust.

Maakohtu hinnangul on kostja ka piisava hoolsusega kontrollinud, et tema poolt avaldatavad

faktiväited vastaksid tõele. Kostja kommentaaride sõnastus on küll kriitiline, kuid mitte

labane ja mõnitav. Ka on kostja antud juhul üksnes avaldanud oma sõnavabadust kasutades

kriitikat teda häirinud äriprojekti ühe eestvedaja suhtes, mis peaks olema olemuslikult

õigusriigis lubatav.

Tuginedes Riigikohtu praktikale (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 13 ja RKTKo

03.07.2024, 2-20-2328/112, p 13) leidis maakohus, et kostja faktiväites sisalduv osaline

ebatäpsus ei ole õigusvastane ja ei pea kaasa tooma vastutust.

3.8. Maakohus nõustus hageja viitega, et ebaõigete andmete ümberlükkamisele ning

paranduse avaldaja kulul avaldamisele on hagejal VÕS § 1047 lg 4 kohaselt õigus ka siis, kui

kostja ei ole ebaõigeid andmeid avaldanud õigusvastaselt. Kuna kohus tuvastas, et kostja

väide oli ebaõige roheala üleskaevamise ulatuse osas, siis saab ka hageja nõude Facebooki

gruppides avaldatud andmete ümber lükkamiseks rahuldada osaliselt. Kostjat tuleb kohustada

eemaldama avaldatud kommentaarist sõna „kõik“ lausest „kaevas üles kõik roheala“.

3.9. Kostja avaldatud väärtushinnangute õigusvastasust maakohus ei tuvastanud. Vaidlust ei

ole pooltel selles, et fraasid „kärbeste jumal“ ning „oinas, kellel saabub oma mihklipäev“

kujutavad endast väärtushinnanguid. Maakohus selgitas, et erinevalt faktiväite avaldamise

juhtudest ei saa hageja väärtushinnangu puhul nõuda selle ümberlükkamist ning kostja ei pea

väärtushinnangu puhul tõendama esitatu tõeväärtust. Kostjal on võimalik põhistada, miks ta

leiab, et avaldatud väärtushinnang on kohane.

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja oleks hagejat nimetanud oinaks või putukaks. Ka

ei ole kostja hagejat käsitlenud rumala või alama sordi inimesena. Kostja on oma postituses

viidanud kirjandusteosele ning vanasõnale, kasutades neid, andmaks omapoolne hinnang

kommentaaris käsitletud hageja tegevusele. Väärtushinnanguna ei saa olla ebakohane, et

kostja väljendas hagejat „kärbeste jumalaks“ nimetades oma tunnetust, et hageja käitus

inimesena, kes tunneb end karistamatult. Samuti ei saa selles olukorras olla ebakohane viide

vanasõnale, mille kohaselt ebaõigel käitumisel on alati ka tagajärjed (karistus) ehk igal oinal

oma mihklipäev. Ebaõigele käitumisele karistuse soovimine ei kirjelda hagejat kuidagi alama

sordi inimesena ega ole ka olemuslikult solvav või alandav. Vastusena hageja ebaõigele teole,

mis käesolevas asjas tõendamist leidis, luges maakohus avaldatud väärtushinnangud

kohaseks.

3.10. Maakohus leidis, et olukord saaks olla teine, kui kostja oleks hagejat nt otsesõnu oinaks

nimetanud ning siis talle oma mihklipäeva soovinud. Sellisel juhul oleks postitusel juba

otseselt solvav ja isegi ähvardav toon. Seesuguse isiklikkuse astme ning au teotamise

tasemeni vaidlusalused kommentaarid oma sisult ei ulatu. Kostja oli kriitiline, kuid piisavalt

viisaka ja väljapeetud väljendusviisiga.

Maakohus leidis, et tegeledes sedavõrd suure projektiga, tuli hagejal arvestada ka sellega, et

kõigile ei pruugi tema tegevus meeldida ning seda võidakse väljendada kriitikana, m.h

avalikes Facebooki gruppides. Maakohus leidis, et kriitikat oma ebaõigele käitumisele tuleb

taluda, eriti olukorras, kus midagi on läinud naabritega suhetes valesti, olgu siis hageja tahtel

või sellest sõltumatult.

3.11. Kuna maakohus ei tuvastanud ebakohaste väärtushinnangute avaldamist ega

õigusvastast ebaõigete andmete avaldamist, siis ei ole täidetud ka hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude eeldused VÕS § 1045 kohaselt. Maakohus ei rahuldanud ka hageja nõuet

varalise kahju (kohtueelsed menetluskulud) hüvitamiseks, sest ka selle nõude rahuldamise

esmaseks eelduseks on mõne kostja õigusvastase teo tuvastamine. Maakohus ei rahuldanud ka

hageja isikuõiguste edasisest rikkumisest hoidumise nõuet, sest leidis, et täitmata on nõude

eeldused – s.h nii isikuõiguste õigusvastane rikkumine, kui selliste rikkumiste kestvus (VÕS §

1055).

3.12. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kuna hagi

rahuldati küll osaliselt, kuid jääb suuremas osas rahuldamata ning hageja menetluskulud on

väga suured, kostjal aga üsna väikesed, siis on kõige õiglasem ja mõistlikum jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda, mis tagab poolte kanda jäävate kulude vastavuse hagi

rahuldamise ulatusele.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta

menetluskulud täies ulatuses kostja kanda või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata

tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

4.1. Maakohus on ebaõigesti omistanud hagejale kostja faktiväidetes kirjeldatud tegevused,

kuigi luges tõendatuks, et hageja ei ole faktiväidetes välja toodud tegusid toime pannud. Tööd

tellis OÜ MÜÜGIEKSPERT INVEST (mille ainuosanik ja juhatuse liige on hageja noorem

vend, mitte hageja) ning töid tegid kolmandad isikud. Hageja on OÜ MÜÜGIEKSPERT

osanik ja juhatuse liige ning see äriühing on olnud OÜ MÜÜGIEKSPERT INVEST

kontaktisik, aga see seos ei anna alust väita, et vaidlusalused tööd teostati füüsilisest isikust

hageja isiklikul ja otsesel initsiatiivil.

Seega on maakohus ekslikult jõudnud järeldusele, et füüsilisest isikust hagejal oli otsene

isiklik seos nii konkreetses kohas konkreetsete pinnasetööde tegemise, raietööde kui ka

piirdeaia ehitusega. Maakohtu viited hageja seotusele on üldised ning hageja osalus vana

leivatehase kinnistul tööde teostamise, tellija ja faktilise juhina on menetluses tõendamata.

Kuna hageja kohta avaldatud faktiväited ei vasta tõele, siis jättes kohaldamata VÕS § 1047 lg

4, on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi.

4.2. Maakohus on lisaks materiaalõigusnormi valele kohaldamisele rikkunud ka

menetlusõigusnormi. Maakohus on tuvastanud olulised asjaolud ning käsitlenud tõendeid,

milliste põhjal kuulus hagiavaldus rahuldamisele, järgnevalt on aga vastuolus tuvastatud

asjaoludele ja tõenditele asunud vastupidisele seisukohale. Kuna ükski esitatud tõend ei

tõenda hageja otsest ja isiklikku initsiatiivi vaidlusaluste tegude tegemiseks, ei põhine hageja

otsene sidumine väidetud tegudega tõenditel ning on oletuslik.

Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostja väide puude langetamisel

Keskkonnaameti loa puudumise kohta ei olnud ebaõige, sest luba ei olnudki vajalik. Kostja

poolt avaldatud terviklikust faktiväitest järeldub igale mõistlikule inimesele, et hageja on

kinnisasjal teostanud ebaseaduslikku raiet (ilma Keskkonnaameti loata) ning faktiväidet tuleb

käsitleda ja hinnata terviklikus kontekstis.

Samuti on maakohus ekslikult leidnud, et kostja väited roheala üles kaevamise ja prügiga

täitmise kohta ei olnud ebaõiged, sest ala kaevati üles ja pinnast täideti jäätmetega. Kostja

poolt avaldatud faktiväitest järeldub igale mõistlikule inimesele, et hageja on kinnisasjal

teostanud ebaseaduslikku prügi ladustamist ja roheala üleskaevamist. Esitatud faktiväidet

tuleb käsitleda ja hinnata terviklikus kontekstis, mitte faktiväite osasid üldisest kontekstist

välja rebides.

Ka kostja väidetest piirdeaia maha võtmise kohta järeldub igale mõistlikule inimesele, et

hageja võttis aia maha ebaseaduslikult ja pani elanikud vakstu taha elama. Asjaolu, et sama

materjali (PVC ehk polüvinüülkloriid) kasutatakse nii piirdeaia katte kui ka vakstu

valmistamisel, ei anna alust lugeda tõeseks faktiväidet, et elanikud on pandud vakstu taha

elama.

4.3. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja nõude tema kohta avaldatud

väärtushinnangute ümberlükkamiseks. Ebaõige on maakohtu poolt tuvastatu, mille kohaselt

kostja on oma postituses viidanud kirjandusteosele ning vanasõnale, kasutades neid

omapoolse hinnangu andmiseks kommentaaris käsitletud hageja tegevusele. Kostja ei ole

postitustes viidanud ühelegi kirjandusteosele ega vanasõnale, väited on esitatud alles

maakohtu menetluses. Tuvastada tuleb see, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas ning see, mida kostja avaldamise hetkel või ise silmas pidas, ei ole

asjakohane. Iga mõistlik inimene saab kostja avaldatust aru, et oinana, kellel tuleb enda

mihlikpäev ja kärbeste jumalana, on kujutatud hagejat.

Ebaõiged on ka väärtushinnangud, millistest kaudselt on tuletatav ebaõigete

väärtushinnangute objekt ning põhjendatud ei ole maakohtu järeldused, et kuna hagejat

otsesõnu oinaks ja kärbeste jumalaks ei ole nimetatud, siis ei ole hageja kohta avaldatud ka

ebaõigeid väärtushinnanguid.

4.4. Hageja jääb oma nõude juurde mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitisena

rahasumma kohtu äranägemisel ja varalise kahju hüvitisena 1632 eurot.

5. Kostja leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus ei ole õigesti

ringkonnakohtu menetlusse võetud. Apellatsioonkaebus on esitatud 7. novembril 2024

hilinenult. Hageja sai otsuse kätte 4. oktoobril 2024 ja sellest ajast hakkas kulgema ka tähtaeg

apellatsioonkaebuse esitamiseks, mis lõppes 4. novembril 2024. Tähtsust ei oma, millal sai

apellatsioonkaebuse kätte hageja esindaja.

Apellatsioonkaebus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Maakohtu otsus on põhjendatud ja

seaduslik ning ükski apellandi väide ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Maakohus on õigesti omistanud kostja faktiväites viidatud teod hagejale. Lisaks esimeses

kohtuastmes esitatud tõenditele, mis näitasid, et hageja on olnud vana leivatehase kinnistuga

seotud toimingutes sisuline asjaajaja, kinnitas hageja seda ka ise kohtuistungil lõppsõnas.

Maakohus asus õigesti seisukohale, et kostja ei nimetanud hagejat oinaks või putukaks, vaid

on viidanud oma postitustes kirjandusteosele ning vanasõnale, kasutades neid andmaks

omapoolne hinnang kommentaaris käsitletud hageja tegevusele. Kostja on tõepoolest esitanud

põhjenduse oma vastuses hagiavaldusele maakohtu menetluses. Kui hageja oleks kokku

puutunud ilukirjandusega, siis nende põhjenduste esitamiseks ei oleks vajadust olnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hageja kanda.

7. Pooled vaidlevad selles, kas kostja on avaldanud hageja suhtes 5. mail 2023 Facebooki

gruppides „Valga vald“ ja „Valgamaa inimesed“ postituses ebaõigeid faktiväiteid ja

ebakohaseid väärtushinnanguid.

Maakohus jättis hagi rahuldamata, välja arvatud faktiväite „siis kaevab kõik roheala üles täites

selle prügiga“ osas, milles maakohus leidis, et üles ei kaevatud ja prügiga ei täidetud mitte

kogu roheala, vaid üksnes osa sellest ning kohustas kostjat sõna „kõik“ sellest postitusest

eemaldama. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses.

Hageja apellatsioonkaebus on esitatud õigeaegselt. Väär on kostja seisukoht, et kaebetähtaja

algust tuleb lugeda hagejale endale kohtuotsuse kättetoimetamisest. Maakohtu otsus toimetati

hageja esindajale kätte 8. oktoobril 2024 ja apellatsioonkaebus on esitatud 7. novembril, seega

TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 30-päevase kaebetähtaja jooksul.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki

korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1

ja 2 ning otsustanud nende põhjal, mis asjaolud on tuvastatud. Maakohus on oma järeldusi

otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendanud, vastates mh poolte väidetele.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Asja materjalide kohaselt puudutavad asjas vaidluse põhjustanud väited hageja tegevust

Valgas asuva vana leivatehase kinnisasja (asukohaga Võru 78, Valga) arendamisel. Maakohus

on asunud õigele seisukohale, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid andmeid avaldanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejat saab pidada isikuks, kes tegeleb aktiivselt

Valgas Võru 78 kinnistu arendamisega ning kogu vana leivatehase projekti eestvedamisega.

Maakohus on selles osas poolte väiteid ja tõendeid kogumis õigesti hinnanud ning maakohtu

siseveendmuse kujunemine on jälgitav (maakohtu otsuse p-d 14 – 14.10.). See, kas hagejal oli

otsene isiklik seos konkreetsete tööde tegemise või tellimisega ei muuda hinnangut maakohtu

otsusele. Tegemist oli vaieldamatult hageja eestvedamisel toimuva Võru 78 kinnistu

arendamiseks vajalike töödega (nii puuderaie, pinnasetööd kui ka piirdeaia lammutamine ja

uue rajamine), mistõttu võis mõistlik kolmas isik seostada hagejat ka nende konkreetsete

töödega. Andes Äripäevale kinnistu arendaja rollis intervjuu, pidi hageja mõistlikult ette

nägema, et teised linnaelanikud (sh piirinaabrid ja kostja) hakkavad teda seostama kõikide

tegevustega, mis sel eesmärgil kinnistul toimuvad. Hageja ei ole tõendanud, et tal puudus

kinnistu arendamise eestvedajana mõju kinnistul Võru 78 toimunud tegevustele. Seega ei

pidanud maakohus kostja avaldatud faktiväidete õigsuse kontrollimiseks tuvastama, kas

faktiväidetes avaldatud teod pani toime hageja isiklikult.

8.2. Maakohus leidis, et kostja väide „võtab keskkonnaametilt luba omamata maha haljasalal

olevad puud“ on õige faktiväide. Maakohus tuvastas Keskkonnaameti selgituse alusel (dtl

111) otsuse p-s 13.1., et Võru 78 kinnistul ei olnud puude mahavõtmiseks Keskkonnaameti

luba vajalik ja kostja eksis Keskkonnaameti loa vajalikkuses, kuid tegemist oli objektiivselt

tõele vastava väitega (sest luba ei olnud) ning hageja ei saa sellise väite ümber lükkamist

nõuda.

Kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas (Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11).

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kui väita, et kellelgi puudus mingiks tegevuseks x

asutuse luba, siis on selge, et tavaline lugeja (mõistlik inimene) saab aru nii, et luba oli vajalik

ja et isik tegutses õigusvastaselt, kui tal seda luba ei olnud. Ringkonnakohus ei nõustu

hagejaga aga selles, et puude mahavõtmiseks Võru 78 kinnistul polnud üldse luba vaja ja seda

ei nähtu ka Keskkonnaameti selgitusest. Asja materjalide kohaselt väljastas Valga

Vallavalitsus 18. mail 2022, st puude mahavõtmise päeval OÜ-le MÜÜGIEKSPERT

INVEST raie- ja hoolduslõikusloa tähtajaga 17. mai 2023. Loa kohustuslikuks tingimuseks

oli, et kuupäevadel 15. märts - 31. juuli ei tohi raie- ja hoolduslõikust teha (alus

looduskaitseseaduse § 55 lg 61, ajavahemik määratud vastavalt Keskkonnaameti seisukohale).

Loal oli ka märkus, et „sel perioodil teostatavate hädavajalike raiete korral teavitada

Keskkonnaametit kui raiutaval puul leidub linnupesi“. Kostja selgitas seda hagejale

kohtueelselt vastuses tema nõudekirjale (dtl 38). Hageja ei ole maakohtu otsust puude

mahavõtmise aja 18. mai 2022 tuvastamise osas vaidlustanud ega põhistanud puude

mahavõtmise hädavajalikkust keelu ajal.

Ringkonnkohus nõustub, et kostja avaldatust saab mõistlik inimene aru, et raie oli

õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et raie Võru 78 kinnistul 18. mail 2022 toimus linnurahu

kaitseks kehtestatud ajal. Praegusel juhul ei oma kostja väite õigsuse hindamisel tähtsust see,

et avaldaja eksis Keskkonnaameti loa vajalikkuse osas, sest Valga Vallavalitsuse väljastatud

raie- ja hoolduslõikusloa järgi oligi raie eelduslikult õigusvastane, kui see ei olnud

hädavajalik. Hädavajalikkust ei ole hageja põhistanud. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb

vastavas osas täiendada.

8.3. Maakohus leidis, et hageja väide „kaevas kõik roheala üles, täites selle prügiga“ on õige

faktiväide, väljaarvatud kaevamise ulatuse osas ning kohustas kostjat eemaldama avaldatud

postitusest sõna „kõik“. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt fotode

alusel tuvastatut, et Võru 78 kinnistu murualal toimusid kaevetööd ja ehitusjäätmete

ladustamine (dtl 55-61). Asjaolu, kas selliseks tegevuseks oli olemas Keskkonnaameti luba

või mitte, ei oma faktiväite tõele vastavuse hindamisel tähtsust, sest kostja ei ole oma väites

loa puudumisele viidanud. Keskkonnaameti jäätmevaldkonna registreeringu nr RE JÄ/515928

toimus Võru 78 pinnasetäitekohas jäätmete taaskasutus, mida võib nimetada ka „prügiga

täitmiseks“ nagu kostja seda tegi. Ringkonnakohus nõustub, et tegemist on tõele vastava

faktiväitega, mida kostja ei pea ümber lükkama.

8.4. Maakohus leidis, et hageja väide „naaberkruntidelt võtab sõnagi lausumata piiril oleva aia

maha ilma kokkuleppeta ja paneb inimesed vakstu taha elama“ on õige faktiväide.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu

tuvastatut, et Võru 78 (leivatehase kinnistu) ja Võru 86 vahelise piirdeaia eemaldamiseks ja

uue piirde ehitamiseks kokkulepe naabrite vahel puudus. Hageja on ise avaldanud, et aed kaeti

korraliku PVC kattega (nähtub ka fotolt dtl 109). Hageja ei nõustu kostja hinnaguga, et PVC

katet võib nimetada vakstuks ning vaidlustab maakohtu seisukoha, et PVC plastmaterjali

polüvinüülkloriidi kasutatakse ka vakstute valmistamisel.

Ringkonnakohus märgib, et vakstu tähendab vahariiet. Vahariie on vettpidav riie, mis on ühelt

poolt kaetud vaha, värnitsa või mõne sünteetilise materjali kihiga (vt Eesti keele seletav

sõnaraamat 2009). Seega saab mõistlik isik kostja avaldatust aru nii, et kinnistute piiril olev

aed asendati ilma naabritevahelise kokkuleppeta vettpidava riidega, mis oli kaetud sünteetilise

materjali kihiga, mis kostjale ei meeldinud. Just see ka aset leidis. Ringkonnakohus nõustub,

et tegemist on tõele vastava faktiväitega, mida kostja ei pea ümber lükkama.

8.5. Maakohus on kostja poolt hageja kohta avaldatud väiteid „kärbeste jumal“ ja

„loodetavasti saab igal oinal ikka millalgi oma mihklipäev olema“ käsitlenud õigesti

väärtushinnangutena, mille avaldamine kostja poolt ei ole õigusvastane. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kostja on postituses viidanud vastavalt kirjandusteosele ja

vanasõnale, et nende kaudu anda omapoolne hinnang kommentaaris käsitletud hageja

tegevusele Võru 78 kinnistu arendamisel. Selliselt tajuks kostja avaldatut ka mõistlik inimene,

kes tunneb eesti vanasõnu ja on lugenud nobelist W. Goldingi romaani „Kärbeste jumal“.

Väärtushinnagute avaldamine viidetega vanasõnadele või tuntud kirjandusteostele ei ole

praegusel juhul õigusvastane. Kostja ei ole nimetanud hagejat oinaks ega kärbeste jumalaks.

Hageja vastuväited maakohtu otsusele selles osas (kaebuse p-d 2.30–2.31) ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale.

Ringkonnakohus selgitab vastuseks apellatsioonkaebusele veel seda, et õigusvastased saavad

olla ebakohased väärtushinnangud, mitte ebaõiged väärtushinnangud (VÕS § 1046 lg 1).

Inimese mistahes loomaks nimetamine ei saa olla ebaõige faktiväide, vaid ainult

väärtushinnang. Ümber lükata saab ainult faktiväidet, mitte väärtushinnangut (VÕS § 1047 lg

4).

8.6. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui lugeda kostja väärtushinnangud ebakohaseks, ei saa

nende avaldamist ikkagi pidada õigusvastaseks. Kostja avaldatud väärtushinnangutega

tekitatud kahju hagejale ei ületa ringkonnakohtu hinnangul seda künnist, mille Riigikohus

oma viimase aja praktikas on sellistele rikkumistele seadnud. Riigikohus on rõhutanud, et

igale sotsiaalmeedias või ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea

järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks

väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist

või sisust mõistlikult võttes taluma. Hinnang, mis rikub isiku õigusi ainult tühisel määral ja

millel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu, ei ületa VÕS § 1046

lg 1 õigusvastasuse künnist (Riigikohtu 10. aprilli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3847, p 11,

3. juuli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2328, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses

asjas tegemist kostja õiguste väheolulise rikkumisega. Kostja avaldatu oli hageja suhtes

kriitiline arvamus, kuid sellel ei olnud hagejat alandavat, häbistavat või naeruvääristavat

iseloomu. Lisaks tuleb rikkumise olulisuse hindamisel arvestada ka kostja arvamuse kaaluga

hageja maine ja hea nime suhtes. Asjaolu, et arvamus on sotsiaalmeedias avalik ja

potentsiaalselt igaühele kättesaadav, ei tähenda, et see ka reaalselt paljude isikuteni jõuab ehk

et sellel on oluline mõju. Praeguses asjas esitatud tõendite põhjal ei ole põhjust asuda

seisukohale, et kostja sotsiaalmeedia kohalikus grupis avaldatud väärtushinnang oleks hageja

jaoks olnud olulise mõjuga.

Praeguses asjas ei ole kostja uuritud tõendite kohaselt esitanud ühtegi vulgaarset ega hageja

eraelu puudutavat ebaõiget faktiväidet ega väärtushinnangut. Kostja on olnud kriitiline hageja

arendustegevuse meetodite suhtes, mis kostja hinnangul kujutavad ohtu loodusele ja naabrite

heaolule. Väljendusvabaduse kui põhiõiguse kaitsealasse kuuluvad igasugused arvamused,

mitte ainult „head ja õiged“. Kriitiline võib aga olla mitte üksnes õigusvastaste, vaid ka

õiguspäraste tegevuste suhtes.

8.7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd kohus ei tuvastanud ei ebakohaste

väärtushinnangute avaldamist ega ka õigusvastast ebaõigete andmete avaldamist, ei ole

täidetud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused. Samuti ei ole täidetud varalise

kahju (kohtueelsed menetluskulud 1632 eurot) hüvitamise eeldused ning maakohus on

nimetatud nõuetes jätnud õigesti hagi rahuldamata.

8.8. Maakohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel seoses hagi osalise

rahuldamisega poolte endi kanda. Seejuures arvestas maakohus asjaoluga, et menetluskulud

on hagejal väga suured ja kostjal väga väikesed. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu

otsuse muutmata, puudub alus menetluskulude jaotust muuta. Ka hageja ei ole seda

apellatsioonkaebuses taotlenud.

Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Kostja esitas taotluse apellatsiooniastme menetluskulude 100 eurot hüvitamiseks. Hageja

vastuväite kohaselt ei nähtu kostja vastusest apellatsioonkaebusele, et kostjal oli

apellatsiooniastmes lepinguline esindaja: kaebuse vastus on allkirjastatud kostja enda poolt

ning ka selle dokumendi päisest ei nähtu esindaja olemasolu. Seega ei ole kostja

menetluskulud põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväitega. Kostjal esindaja olemasolu

apellatsioonimenetluses nähtub esmakordselt menetluskulude nimekirjast. Asjaolust, et kostjal

oli maakohtu menetluses lepinguline esindaja, ei saa teha järeldust, et sama esindaja koostas

ka vastuse apellatsioonkaebusele, kui dokumendist endast seda ei nähtu. Ringkonnakohus

leiab, et kostjal puuduvad ringkonnakohtus menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)