2-23-13316/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13316

Hagihind

70 651,20

Tsiviilasi

G.R.-i hagi osaühingu STIKKE vastu ostuhinna

tagastamiseks, kahju ja saamata jäänud tulu

väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G.R. (isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxx, xxxxx

linn,xxxxxx linn, xxxxxx Tartu maakond, e-post: XXX).

Hageja lepinguline esindaja Vladimir Makarov (e-post: XXX).

Kostja: osaühing STIKKE (registrikood: 10086362, asukoht:

Jaama tn 76, Tartu linn, Tartu linn, 50605, Tartu maakond, e-

post: jaama@diisel.ee).

Kostja lepinguline esindaja Andreas Lunden (Õigusbüroo

IronLaw OÜ, registrikood: 14115244, Ravi 2-III Korrus,

Tallinn, e-post: Info@ironlaw.ee).

Kohtuistungi toimumise aeg

5. märts 2025. a.

Protokollija

sekretär Krisli Koženkova

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.R.-i hagi osaühingu STIKKE vastu ostuhinna tagastamiseks, kahju ja

saamata jäänud tulu väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud G.R.-i kanda.

3. Välja mõista G.R.-ilt osaühingu STIKKE kasuks menetluskulud 2060 eurot.

4. Välja mõista G.R.-ilt osaühingu STIKKE kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Välja mõista G.R.-ilt riigi tuludesse riigilõiv 630 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Riigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda Maksu-ja Tolliameti pangakontole

nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE52220022101326447 (Swedbank), nr

EE401700017002872300 (Luminor Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank)

ning tasumisel kasutada unikaalset viitenumbrit, mis on kõikide kontode puhul

99925700009206. Selgitusse märkida tsiviilasja number ja kohustatud isiku nimi.

7. Kui kohustatud isik ei ole kohtuotsust täitnud riigituludesse väljamõistetud riigilõivu

osas otsuse sätestatud tähtajal võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg

6). Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9).

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-3, 376-378).

1. 24.04.2023 ostis G.R. (hageja) osaühingult STIKKE (kostja) turbiini (turbo) enda sõidukile

Mazda5 registri nrxxxxxxx ja turbiini paigaldas autole SPainter OÜ.

2. SPainter OÜ autoelektrik tuvastas diagnostilisel analüüsil 09.05.2023. a turbiini paigaldamisel,

et turbiin on defektiga. 12.05.2023. a viis hageja turbiini kostja juurde garantiiremonti. Hageja

viis 17.05.2023. a taaskord selle SPainter OÜ-sse, kust 22.05.2023. a sai teada, et turbiin ei

tööta ja on jätkuvalt defektiga.

3. Hageja ei olnud nõus kostja pakkumisega turbiin tagasi osta ja 200 eurose kompensatsiooniga.

4. Kuna hageja osutab taksoteenust, siis seoses asjaoluga, et tal puudus võimalus autot kasutada

ja tööd teha, siis on tal jäänud saamata töötasu, mis ühes kalendrikuus oli 1500 eurot.

5. 12.01.2024. a esitatud hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista

turbiini soetamismaksumus 446 eurot, remondikulud 575 eurot ja saamata jäänud tulu

perioodi aprill 2023 kuni hagi esitamiseni 12.01.2024, e 9 kuu eest, kokku 13500 eurot

(9x1500).

6. Hageja suurendas oma nõuet 28.02.2025 põhjusel, et kuna sõiduk oli kasutuskõlbmatu

alates 24.04.2023 kuni 28.02.2025, siis jäi hagejal saamata tulu 23 kuu eest summas 69

630,20 eurot (3027,4 eurot x 23 kuud = 69 630,20 eurot).

7. Hageja palub kostjalt välja mõista turbiini soetamismaksumus 446 eurot, remondikulud

575 eurot ja saamata jäänud tulu 69 630,20 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 645-652).

8. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

9. Hagejale müüdud turbiin oli uus ehk kasutamata ning tehase pakendis. Peale hageja poolt

turbiini tagasitoomist kostjale, edastas kostja turbiini maaletoojale, kes kontrollis seadet ja

puuduseid ei tuvastatud. Hageja sai kontrollitud turbiini uuesti kätte 17.05.2023. a.

10. Hageja ei ole tõendanud, et turbiin ei olnud töökorras. Tegemist võib olla autost tulenevatest

muudest vigadest. Hageja pidi teostama autole kontrolli ja ülevaatuse esinduses, kus on

spetsiaalsed seadmed ja vahendid, mille abil oleks võimalik teha kindlaks vea tekkimise

põhjus. Koht, kus hageja teostas remondi, on väike töökoda, kes ei saa endale lubada seadmeid

ning tarkvara, mida kasutab suur esindus. Üldjuhul väiksed firmad ostavad seadme ning

miinimumi tarkvara variandi, mida ei saa kasutada kõikide autode puhul.

11. Hageja eesmärk on kostja arvelt alusetult rikastuda. Hageja keeldub töökorras asja tagasi

võtmast. Maale tooja sisuliselt oli nõus tagastama 50% maksumusest, kuna tegemist ei olnud

enam uue asjaga.

12. Hageja ei ole põhistanud kohtule, kas ta sõlmis lepingu füüsilise isikuna, või FIE-na, kes on

juriidiline isik.

13. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et alates aprill (sisuliselt mai algus) 2023. a kuni

12.01.2024. a ta ei saanud oma auto kasutada. 28.06.23. a tehnoülevaatusel ilmnesid hageja

autol puudused, mis oli seotud veermikuga ja valgustusega, puudused kõrvaldati vähem kui 2

päeva jooksul. Seega ei vasta hagis toodud väide tõele, et hageja ei saanud viimased 9 kuud

auto kasutada, auto oli tehniliselt korras ja seega on hageja saamata jäänud tulu nõue

põhjendamatu.

14. Hageja on saanud õiguse töötada ja kasutada autot taksona vaid ajavahemikul 04.06.2019 kuni

29.06.2020. Hageja ei ole tõendanud, et ta kasutab nimetatud autot taksoteenuse osutamiseks,

ehk ei ole esitanud sõidukaarti, mida annab õiguse nimetatud sõidukit kasutada taksona.

15. Äriregistris puuduvad FIE G.R. Sxxxxxxxxxxxx (14346570) majandusaasta aruanded, kus

oleks peegeldatud tema majandustegevus füüsilise isikuna. Samuti puuduvad tõendid, et

hageja on deklareerinud EMTA-s enda tulu, mis on saadud majandustegevusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1

kohaselt autovaruosa müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale 24.04.2023 turbiini

hageja autole Mazda5, registri nr xxxxxx.

17. Hageja väitel müüs kostja talle turbiini, mis oli defektiga ja mis ei vastanud kokkulepitud

tingimustele. Kostja väitel oli hagejale müüdud turbiin uus, tehasest tulnud ja töökorras.

18. Seega on poolte nõuete lahendamisel keskse tähtsusega küsimus, kas seade vastas

lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1) või vastava kokkuleppe puudumisel sobis see

otstarbepäraselt kasutamiseks (VÕS § 217 lg 2 p 2). Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest

eelkõige siis, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2).

19. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele (st lepingut on rikutud), kui sellel ei

ole kokkulepitud omadusi. Asi loetakse muu hulgas lepingutingimustele vastavaks, kui: 1)

selle kirjeldus, liik, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud

omadused vastavad kokkulepitud tingimustele; 2) see sobib teatud eriliseks otstarbeks, milleks

tarbija seda vajab ja mille ostja on teinud müüjale teatavaks hiljemalt lepingu sõlmimise ajal

ning millega müüja on nõustunud (VÕS § 217¹ lg 2). VÕS § 217¹ lg 3 p 1 kohaselt, lisaks

VÕS § 217¹ lõikes 2 märgitule peab asi sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse.

20. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu

puhul on tegemist tarbijale müügiga VÕS § 208 lg 4 mõttes, kuna asja materjalidest ei nähtu,

et hageja sõlmis lepingu füüsilisest isikust ettevõtjana.

21. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud hagi ostuhinna

tagastamiseks, kahju ja saamata jäänud tulu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

22. Seda, et müüdud asi ei vasta ostjale üleandmisel lepingutingimustele, peab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tõendama ostja.

23. Müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral on ostja esmaseks

õiguskaitsevahendiks VÕS § 222 lg-st 1 tulenev lepingu täitmise nõue. Selle sätte kohaselt

võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei

põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebaproportsionaalseid

kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui

lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust

ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta.

24. Hageja ostis turbiini 24.04.2023 ja teatas 12.05.2023 kostjale turbiini puudusest ning andis

turbiini kostjale parandamiseks. Seega on hageja kostjale teatanud turbiini lepingutingimustele

mittevastavusest mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1), mille üle pooltel ka vaidlus puudub.

25. Maaletooja kontroll turbo tehnilise seisukorra kohta tehti esimest korda 15.05.2023, seega

praktiliselt kohe kui hageja kostjale turbo tagasi viis. Teine kontroll tehti maaletooja poolt

08.06.2023.

26. 15.05.2023 teostatud kontrolli käigus (dtl 656), ei avastatud turbol vigu, läbides kõik testid.

Klapp oli töökorras, kuid kindluse peale vahetati klapp, et vältida probleemi turboga. Ka

teistkordsel kontrollimisel 08.06.2023. a (dtl 653) ei avaldanud turbo defekti, ei avaldanud

klapi ega sensori defekti. Turbo läbis stendis tehase poolt määratud turbo seadistused. Video

kontrolli läbiviimise kohta saadeti ka hagejale, kust on näha turbo nr ja tõrgeteta töö stendis.

27. Tunnistaja M.K. ütlustest nähtuvalt tõi hageja talle turbo, mille ta pidi paigaldama hageja

autole, aga turbo paigaldamisel selgus, et auto ei käivitunud. Auto käivitus kui nad panid vana

turbo tagasi. Teistkordsel hageja poolt toodud turbo paigaldamisel tuvastasid nad, et turbo

regulaator ei tööta ning nad panid uuesti vana turbo tagasi.

28. Kohus hinnates tõendeid kogumis ja tunnistaja ütlusi, on seisukohal, et usutavaks tuleb lugeda

kohtule kostja poolt esitatud tõendeid selle kohta, et turbo oli töökorras. Kohtul ei ole alust

nendes tõendites kahelda, kuna turbo kontrolli teostas turbo maaletooja, kellel olid kontrolliks

olemas ka vastavad seadmed.

29. Hageja ei ole tõendanud, et turbo paigaldati autole SPainter OÜ poolt nõuetekohaselt. Kuigi

SPainter OÜ arvest nr SP-040623/17;04.06.2023 (dtl 6;482) nähtuvalt oli turbo solenoid valve

elektridefektiga, on tunnistaja öelnud, et nad kontrollisid turbot diagnostikaga, aga samas on

ka öelnud, et nende tingimustel saavad nad kontrollida turbot ainult käsitsi võlli peal, st

visuaalse vaatlusega. Seega võis turbo mittetöötamise põhjuseks olla hoopis viga

paigaldamisel või autos (VÕS § 217¹ lg 9).

30. Poolte vahel oli sõlmitud müügileping mitte töövõtuleping ja kostja ülesanne oli hagejale

ainult see varuosa müüa. Seega on kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõenditega ei leidnud

tuvastamist, et hagejale müüdud turbo ei olnud töökorras hagejale üleandmise ajal, mistõttu

kostja ei vastuta turbiini lepingutingimustele mittevastavuse eest.

31. Hageja kostjale lepingust taganemisavaldust ei esitanud ega ole peale teistkordse kontrolli

läbiviimist 08.06.2023 turbole järgi läinud. Hageja palus viimasel kohtuistungil lugeda

taganemisavalduse esitamise ajaks hagiavalduse esitamise aeg, so 20.09.2023, mille kohus

loeb esitatuks nimetatud kuupäeval.

32. VÕS § 223 lg 5 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kuivõrd kostja ei ole müügilepingut rikkunud, puudus

hagejal õigus müügilepingust taganeda. Seetõttu on tagajärjetu ka hageja taganemisavaldus.

Järelikult ei kohaldu ka VÕS §-d 189 jj hageja kulutuste hüvitamise nõude aspektist. Turbo

ostmiseks ja hoolduseks tehtud kulutuste hüvitamise nõuet ja saamata jäänud tulu nõuet, ei

tule tuvastatud asjaoludest tulenevalt rahuldada ka mõnel muul õiguslikul alusel. Kuna tarbijal

on esmalt lepingu täitmise nõue, siis on hagejal õigus turbo kostjalt kätte saada.

Menetluskulud

33. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

34. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda.

35. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

36. Kostja lepinguline esindaja on oma ajakuluna 05.03.2025 näidanud osutatud õigusabi eest

kokku 14 tundi 15 minutit tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1700 eurot (käibemaksuta), millele

lisandub sõidukulu 360 eurot. Kokku 2060 eurot.

37. Hageja ei ole nõus kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude suurusega, kuna need ei ole

täielikult põhjendatud ega proportsionaalsed kohtuvaidluse keerukusega. Hageja leiab, et

kostja menetluskulud on põhjendatud summas 1400 eurot (dtl 850).

38. Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab

vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja

olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei analüüsi kohus

igale menetlustoimingule kulutatud ajakulu eraldi vaid hindab kogumis, kas kulud on TsMS §

175 lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja põhjendatud.

39. Arvestades kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja

sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja

ajakulu on põhjendatud kokku 14 tunni ja 15 minuti ulatuses, summas 1700 eurot

(käibemaksuta).

40. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja esindaja sõidukulu kokku 360 eurot, mis on

kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2.

41. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele kokku 2060 eurot.

42. Kuna kostja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4

alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

43. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv

või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud

isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

44. Menetluse kestel on hageja oma saamata jäänud tulu nõuet suurendanud ning pärast nõude

suurendamist on hagi hinnaks 70 651,20 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 järgi

tasutakse hagilt hinnaga 70 651,20 eurot riigilõivu 1540 eurot. Hageja on tasunud menetluses

riigilõivu 910 eurot ehk 630 eurot vähem.

45. Seega mõistab kohus hagejalt riigi tuludesse vähem tasutud riigilõivu 630 eurot, mis tuleb

tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

46. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS

§ 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik