2-24-7623/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-7623

Tsiviilasi

P.Y, W.K , U.O ja L.P hagi N.P vastu elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3129,36 eurot, 2778,90 eurot, 3039,36 eurot ja

2704,40 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. septembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.P apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) N.P (ik XXX)

Vastustajad (hagejad):

P.Y (ik XXX)

W.K (ik XXX)

U.O (ik XXX)

L.P (ik XXX)

Hagejate lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. septembri 2024 otsus osas, milles maakohus mõistis

N.P-lt P.Y , W.K , U.O ja L.P kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist

2024 kuni 13. maini 2024 kokku 3172,21 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta P.Y , W.K , U.O ja L.P nõue N.P-lt

tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

„1. Rahuldada P.Y, W.K, U.O ja L.P hagi N.P vastu igakuise elatise nõudes.

2. Mõista N.P-lt P.Y kasuks alates 14. maist 2024 kuni P.Y täisealiseks saamiseni

(XXXXXXXXXXX välja igakuine elatis 259,59 eurot (272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista Enar W.K L.R-i kasuks alates 14. maist 2024 kuni W.K täisealiseks

saamiseni (XXXXXXXXXXX) välja igakuine elatis 220,65 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista Enar U.O L.R-i kasuks alates 14. maist 2024 kuni U.O täisealiseks

saamiseni (XXXXXXXXXXX) välja igakuine elatis 249,59 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Mõista Enar L.P L.R-i kasuks alates 14. maist 2024 kuni L.P täisealiseks

saamiseni XXXXXXXXXXX) välja igakuine elatis 212,15 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Kohustada N.P-d tasuma P.Y , W.K , U.O ja L.P elatis L.R-i kontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohustada N.P-d tasuma igakuist elatist, mis

muutub sissenõutavaks pärast lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud

pangakontole iga kuu kümnendaks kuupäevaks.

7. Jätta rahuldamata P.Y , W.K , U.O ja L.P nõue N.P-lt tagasiulatuvalt elatise

väljamõistmiseks alates 1. jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024 kokku 3172,21 eurot.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.“

4. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. P.Y, W.K, U.O ja L.P (hagejad) esitasid hagi N.P (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagejad sündisid kostja ja X L.R-i kooselust, mis lõppes 2024. aastal. Hagejad jäid elama

emaga. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust korrapäraselt, ta ei tasunud elatist jaanuaris ega

veebruaris 2024, märtsis tasus 300 eurot ja aprillis 100 eurot. Ise põhjendab kostja elatise

mittemaksmist sellega, et tal ei ole raha.

Kostjal on perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt hagejate ülalpidamise kohustus. Igakuine

elatis ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Hagejad nõuavad kostjalt elatist arvestusega, et baassumma on 272,76 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutokuupalgast, ning hagejate eest saab nende ema lasterikka pere toetust 350

eurot kuus ja lapsetoetust P.Y ja U.O eest 2x80 eurot kuus, W.K ja L.P eest 2x100 eurot kuus.

P.Y nõuab elatist täismääras 259,59 eurot, ja U.O vanusevahe tõttu 15% võrra vähendatud

määras 220,65 eurot, W.K täismääras 249,59 eurot ja L.P vanusevahe tõttu 15% võrra

vähendatud määras 212,15 eurot.

Hagejad nõuavad tagasiulatuvalt elatise võlgnevust alates 1. jaanuarist 2024 kuni 14. aprillini

2024 kokku 3172,21 eurot. Hagejate ema on kandnud hagejate kulusid üksi, kostja ei ole

ülalpidamises piisavas ulatuses põhjendamatult osalenud.

Kostja nimetatud kinnisasi aadressil XXX, X alev, XXX (reg.osa nr XXXXXXX) kuulub

alates 15. juunist 2018 hagejatele, see on soetatud KredExi toetusega. Sõiduk Audi Q7, reg.nr

XXXXXXX, on ostetud järelmaksuga ja selle eest tasub hagejate ema 198,98 eurot kuus,

sõiduk BMW 5, reg.nr. XXXXXXX, on tagatiseks laenulepingule, laen võeti

elektrivõlgnevuse tasumiseks, mida hagejate ema ei suutnud maksta, sest kostja ei täitnud

ülalpidamiskohustust. Ühisvara jagamine ei ole elatisenõudega kuidagi seotud. Elatise

väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine.

Elatise vähendamise või tasumisest vabastamise alus puudub. Kostja ei anna hagejatele

vahetult ülalpidamist, kõik kostja väited tuleb jätta tähelepanuta. Vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanematel ei

ole kokkulepet, et elatist tasutakse muul viisil kui raha maksmisega.

Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest on jätnud hagejatele kasutamiseks nendega

emaga ühiselt soetatud maja ja kaks autot. Ühtlasi teatas kostja, et on määratud kriminaalasjas

nr XXXXXXXXX karistust kandma 10. juunist 2024. Kostja on nõus elatist maksma, näiteks

50 eurot kuus igale lapsele või rohkem vastavalt laste vajadustele, kuid saab seda teha alles

pärast vanglast vabanemist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 5. septembri 2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja

igakuise elatise P.Y kasuks 259,59 eurot, W.K kasuks 220,65 eurot, U.O kasuks 249,59 eurot

ja L.P kasuks 212,15 eurot. Igakuise elatise summa muutub vastavalt keskmise brutokuupalga

ja lapsetoetuse muutumisele. Lisaks mõistis maakohus kostjalt P.Y , W.K , U.O ja L.P

kasuks elatise välja tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024 kokku

3172,21 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hagejate isa, kes on küll tasunud

elatist vabatahtlikult, aga ebapiisavas ulatuses; osa hagejate ülalpidamiskuludest on kaetud

toetusega. Hagejate ema on saanud ajavahemikul 1. augustist 2023 kuni 1. augustini 2024 tulu

kokku 10 770,77 eurot, kostja 1151 eurot. Hagejate emale kuulub haagis Tiki. Kostjale kuulub

sõiduauto Opel Omega aastast 1994. Muud vara hagejate vanematel ei ole.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostjal hagejate ülalpidamiskohustus. Hagis nõutavad

summad vastavad PKS § 101 sätetele. Hagejad ei ole ajal, mille eest nõutakse elatist, kostja

juures viibinud. Kostja elatise suurusele ja tagasiulatuva elatise väljamõistmisele vastuväiteid

ei esitanud.

Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. septembri 2024 otsuse

tühistamist ning hagi rahuldamata jätmist.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja hagejatega tegelenud ja nendega

suhelnud vastavalt võimalustele, viinud neid kooli, käinud poes, abistanud kodus. Tuleb

arvestada, et 1. jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024 maksis kostja sularahas 970 eurot, mille

kohta on hagejate ema allkirjaga dokument, aga seda ei ole kostjal vanglas kaasas.

Tagasiulatuv elatis 3172,21 eurot tuleb jätta välja mõistmata. Vanglas ei ole kostjal võimalik

elatist maksta. Hagejate ema ei ole kohtuväliselt elatist nõudnud. Seoses kriminaalkaristusega

on kostjal juba võlg umbes 9000 eurot.

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele osaliselt vastu ning taotlevad selle rahuldamist

osaliselt. Hagejad nõustuvad tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise vähendamisega 2972,21

euroni. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kostja on küll hagejatega suhelnud, kuid ainult mõne tunni kaupa ega ole sel ajal vahetult

kandnud hagejate kulusid. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal tekkisid kulud ajal, mil

hagejad tema juures viibisid, puudub alus elatise vähendamiseks.

Hagejad kinnitavad, et kostja tasus 3. mail 2024 hagejatele 100 eurot, mille võrra tuleb

tagasiulatuvat elatist vähendada (3172,21–100=2972,21). Lisaks tasus kostja 17. mail 2024

hagejatele 70 eurot ja 10. mail 2025 veel 100 eurot. Muud kostja väited on paljasõnalised ja

tõendamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise tagasiulatuvalt alates 1.

jaanuarist 2024 kuni 13. maini 2024 kokku 3172,21 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega jätab kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude

rahuldamata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Kostja vaidlustab nii tagasiulatuva kui ka igakuise elatise väljamõistmist.

8. Igakuist elatist ei ole kostjal enda sõnul vanglas viibides võimalik tasuda ning ta on

kriminaalkaristusega seoses võlgu umbes 9000 eurot.

Kohus võib PKS § 102 lg 2 alusel mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses ettenähtud

miinimumsumma. Mõjuv põhjus võib näiteks olla vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Maakohus on õigesti tuvastanud, et alust vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud

summa ei ole. Maakohus kontrollis, et kostjal ei ole rahvastikuregistri andmetel rohkem lapsi

peale hagejate (dtl 54). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu. Vanglas viibimist ei saa

pidada sarnaseks mõjuvaks põhjuseks, mis vabastaks inimese lapse ülalpidamise kohustusest.

Kostja muud võlad ei vabasta teda elatise maksmisest. Sundtäitmise korral on elatisenõue

eelistatud muudele kohustustele (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg 2, § 65 lg 4, § 119 lg

1, § 174 lg 22, ) ja elatise võrra suureneb mittearestitav sissetulek (TMS § 132 lg 2).

9. Tagasiulatuv elatis tuleb kostja meelest jätta välja mõistmata, sest ta on enne hagi

esitamist tasunud hagejatele elatise katteks 970 eurot ning hagejatega suhelnud ja neid

abistanud. Hagejad ei ole kohtuväliselt elatist nõudnud.

9.1. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et lastega suhtlemine iseenesest ei vabasta vanemat

elatise tasumise kohustusest. Elatist saab vähendada, kui lapsed on vähemalt seitse päeva kuus

elatist maksva vanemaga, kes selle aja jooksul peab neid ülal vahetult ehk katab lastega

seotud kulud.

9.2. Apellatsioonkaebuse vastuses nõustuvad hagejad, et enne hagiavalduse esitamist tasus

kostja neile 100 eurot, kohtumenetluse ajal 70 eurot ja pärast maakohtu otsuse tegemist veel

100 eurot.

See, et kostja tasus hagejatele enne kohtumenetlust 970 eurot, on uus väide, mida kostja

maakohtus ei esitanud. Maakohus aga tagasiulatuva elatise küsimust menetlusosalistega ei

arutanud, mille tõttu ei ole maakohus ilmselt ka tuvastanud, et kostja on enne kohtumenetluse

algust maksnud 100 eurot ja menetluse ajal 70 eurot, mida ei ole alust temalt teistkordselt

välja mõista. Samal ajal nentis maakohus, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tasunud

hagejatele elatist vabatahtlikult, kuid on teinud seda ebapiisavas määras (otsuse põhjenduste p

8). Maakohus ei tuvastanud, kui palju ja millal kostja elatist maksis.

9.3. Hagejatel on menetluses õigusteadmistega esindaja, kostjal esindajat ei ole. TsMS § 347

lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele, keda ei esinda advokaat, kohtuistungil selgitama

menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi. See hõlmab ka tõendamiskoormise

selgitamist. Esmalt pidi maakohus aga hindama, kas tagasiulatuva elatise väljamõistmine on

põhjendatud.

Tagasiulatuva elatise nõude aluseks on PKS § 108, mille järgi võib nõuda

ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Säte ei välista elatise

nõudmist tagasiulatuvalt ka juhul, kui lapsed ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud

(RKTKo 27. oktoober 2021 nr 2-19-18082, p 13).

Kohus peab tagasiulatuva elatise nõuet menetledes arvestama, et tagasiulatuvalt ei saa lapse

vajadusi rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks

kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei

täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku

tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt RKTKo 14. detsember 2013 nr 3-

2-1-136-13, p-d 11 ja 12; RKTKo 25. mai 2016 nr 3-2-1-35-16, p 19).

Tagasiulatuvalt elatist välja mõistes saab lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt

RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13; RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 13), sealhulgas sellest, et kohustus

ei oleks inimesele ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik

vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et

arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema

toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks

olevaid asjaolusid (RK 2-19-18082).

Maakohus kogus küll teavet vanemate majandusliku seisu kohta ning küsitles neid istungil,

kuid ei analüüsinud vanemate majanduslikku seisundi erinevust, nende ülalpidamisvõimet ja

hagejate vajadusi. Maakohus ei andnud ka hinnangut hagejate ema väitele, et ta on võtnud

elatise maksmata jätmise tõttu elektriarve tasumiseks laenu, ega selgitanud selle väite

tõendamise vajadust.

9.4. Maakohus tuvastas, et hagejate ema on saanud ajavahemikul 1. augustist 2023 kuni 1.

augustini 2024 tulu kokku 10 770,77 eurot, kostja 1151 eurot. Hagejate emale kuulub haagis

Tiki, kostjale sõiduauto Opel Omega, 1994. aasta väljalase. Muud vara vanematel ei ole.

Vanemate ühe aasta sissetulekus on ligi kümnekordne erinevus. Hagejate ema sissetulek on

küll suurem, kuid see teeb jagatuna viie inimese peale umbes 180 eurot kuus, mis ei kata

minimaalset elatist. Kostja sissetulek jagatuna aasta peale oli alla 100 euro kuus, kuid ta sai

kohtu küsitud ajavahemikul sissetulekut ainult neljas kuus, augustist novembrini, mis teeb ühe

kuu sissetulekuks 287,75 eurot. Hagejad nõuavad tagasiulatuvat elatist aja eest 1. jaanuarist

2024 kuni 13. maini 2024, mil kostjal sissetulek puudus. Kas kostjale kuuluv 30 aastat vana

sõiduauto on tegelikult olemas või millises korras see on, ei ole teada. Hagejate ema ütles

kohtuistungil, et mõistab, et kostja ei suuda vanglas olles elatist maksta ning hagi esitamise

eesmärk on saada riigilt elatisabi. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisest elatisabi saamine ei

sõltu.

Arvestades kostja ülalpidamisvõimet nii alates 1. jaanuarist 2024 kui ka kohtulahendi

tegemise ajal ning asjaolu, et ülalpidamist tuleb anda neljale lapsele, leiab ringkonnakohus, et

tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse olukorda, ilma et see

oluliselt teeniks hagejate huve. Tõenäoliselt suudab kostja hakata ülalpidamiskohustust täies

mahus täitma alles pärast vanglast vabanemist, mis eelduslikult toimub 7. juunil 2033 (dtl 39).

P.Y ja W.K on selleks ajaks saanud täisealiseks, U.O saab täisealiseks XXXXXXXXXXXX.

On kaheldav, kas enne hagi esitamist tasumata elatise hüvitamine on sel ajal sama oluline kui

kostja sissetuleku kasutamine veel alaealise L.P ülalpidamiseks. Kui kostja ei suuda vanglas

viibides tasuda elatist täies mahus, mis praeguse seisuga on nelja hageja peale kokku 941,98

eurot, tuleb tal nagunii tasuda maksmata elatise võlg, sh hüvitada riigile hagejatele makstud

elatisabi.

9.5. Kuivõrd ringkonnakohus hindab tagasiulatuva elatise väljamõistmist kostjale ülemäära

koormavaks ning jätab hagejate nõude selles osas rahuldamata, ei ole vajadust hinnata ei

kostja väiteid tagasiulatuva elatise osalise tasumise kohta.

9.6. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohus mõistis tagasiulatuva elatise välja

kogusummana ega arvestanud, et hagejad on ka selles osas eraldiseisvad võlausaldajad, kelle

vajadusi tuleb hinnata eraldi. Seetõttu ei ole õige tagasiulatuvat elatist mõista välja hagejate

kasuks solidaarselt.

10. Olenemata apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest jäävad menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)