2-21-2180/82 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-2180

Tsiviilasi

J Ka hagi K-M K vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine,

riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J K (isikukood xxx)

Hageja lepinguline esindaja E C (e-post: xxx)

Kostja: K-M K (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Teele Viilup (e-

post teele.viilup@phlaw.ee)

Menetluse liik

Istung 24.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada J Ka hagi K-M K vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas:

1.1 Pooled lepivad kokku, et lõpetavad tsiviilasja nr 2-21-2180 menetluse kompromissiga.

1.2 Pooled lepivad kokku, et kostja K-M K tasub hagejale J K arvelduskontole xxx summa 4

000 eurot igakuiste osamaksetena hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks summas 160 eurot

alates 10.04.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.

2. Tagastada riigilõiv 525 eurot J Ka arveldusarvele nr xxx AS-is Swedbank märkides

selgitusse „Tsiviilasi nr 2-21-2180, poole riigilõivu tagastamine seoses kompromissiga“.

3. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-2180.

5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4.

Menetluse käik

1. Hageja hagi on menetlusse võetud 11.02.2021. Pooled esitasid 24.03.2025 istungil hageja ja

kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud kompromissilepingu. Menetlusosalised taotlevad

kompromissi kinnitamist, menetluse lõpetamist ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist

hageja arvelduskontole. Menetluse lõpetamise tagajärjed on pooltele teada. Pooled leppisid

kokku, et loobuvad edasikaebamise tähtajast.

Kohtumääruse põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad

kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu

sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse

suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel

loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine

selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus

lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise

menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või

osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1). TsMS

§ 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus

nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Hageja on hagiavalduse esitamisel 10.02.2021 tasunud riigilõivu 1050

eurot. Tulenevalt eeltoodust tagastatakse hagejale 525 eurot (1050/2) arvelduskontole, millelt

riigilõiv tasuti.

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise

tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled

loobuvad edasikaebamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik