1-24-7536/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1-24-7536

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2025, Rakvere kohtumaja

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Kohtuasja number

1-24-7536 (23259050535)

Pavel Uhvanov süüdistuses KarS § 4231 järgi

lühimenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Süüdistatav

Pavel Uhvanov

isikukood 37905145218, elukoht xxxx; kodakondsus

xxxx, emakeel xxxx, valdab xxxx; xxxx, töökoht xxxx, 6

kehtivat väärteokaristust; 4 kehtivat kriminaalkaristust:

1) 30.08.2018 Viru Maakohtu otsusega nr 1-18-6924

KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 sätet

kohaldades vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, mis jäeti

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele

pööramata 1 aasta 9 kuu pikkuse katseajaga;

2) 19.09.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-7393

KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi KarS § 63 lg 1 sätet

kohaldades vangistusega 1 aasta ja 3 kuud. KarS § 65

lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja

5 kuud vangistust;

3) 25.01.2023 Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-6855

KarS § 414 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud;

4) 09.03.2023 Viru Maakohtu otsusega nr 1-23-1539

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 10 kuud.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati

liitkaristus 10 kuud vangistust, karistus kantud

29.09.2023,

tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

vandeadvokaat Andrei Matvejev (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

1-24-7536

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238, 306, 311 ja 313, maakohus

otsustas:

1. Tunnistada Pavel Uhvanov süüdi KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud

vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja

lugeda Pavel Uhvanovi karistuseks 4 kuud vangistust.

3. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Pavel Uhvanovi

vanglasse saabumise aeg. KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatab maakohus Pavel Uhvanovile

kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Kui Pavel Uhvanov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

4. Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Andrei Matvejev

(asukoht Kulgu 4, Narva) kasuks välja 210,57 (kakssada kümme eurot ja 57 senti, sh on

käibemaks 22%, s.o 37,97 eurot) eurot vandeadvokaadi Andrei Matvejevi poolt

määratud korras süüdistatava Pavel Uhvanovi kaitsjana kohtumenetluses osutatud

õigusabi eest.

5. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Pavel Uhvanovilt

Eesti Vabariigi kasuks välja

- teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot;

- kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi kulud 500,93 eurot,

s.o kokku menetluskulud 1829,93 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Pavel Uhvanovil tasuda kriminaalmenetluse

kulud kokku summas 1829,93 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank

EE401700017002872300

või

LHV

Pank

EE957700771001523585.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700006335 ning selgitus: „Pavel

Uhvanov, 1-24-7536, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuasja materjalide juurde elektroonilised

andmekandjad, s.o kaks DVD+R plaati.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja

§ 319 alusel süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Kui süüdistatav ja tema kaitsja

soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on nad kohustatud sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse

peale.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 27.03.2025. Otsusele võib esitada

Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

1-24-7536

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 27.03.2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb

esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus

menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistus

1. Pavel Uhvanovit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kellel puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ja keda on varasemalt karistatud 19.09.2019 Viru Maakohtu

otsusega nr 1-19-7393 KarS § 4231 järgi süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta

juhtimise eest seoses 09.08.2019 toimepandud rikkumisega, 03.05.2022 Politsei- ja

Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2590,22,000901 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses

10.04.2022 toimepandud rikkumisega ja 21.11.2022 Viru Maakohtu otsusega väärteoasjas nr

4-22-3758 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 07.10.2022 toimepandud rikkumisega ning

isikuna, kes seejärel kandis Viru Vanglas karistust Viru Maakohtu kohtuasja nr 1-23-1539

alusel alates 29.11.2022 kuni 29.09.2023, mis välistas sellel perioodil sõiduki juhtimise, seega

isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti tahtlikult ca ühe aasta möödudes viimasest

rikkumisest ja ca ühe kuu möödudes pärast eelmise karistuse – vangistuse, kandmiselt

vabanemist, omamata jätkuvalt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 09.11.2023

kella 18.55 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit

Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx kuni ta Tallinn-Narva mnt 107 km-l politsei

poolt peatati ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. P. Uhvanovi poolt toime pandud juhtimisteod

moodustavad sisulise süsteemi, tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega ning

toimepandud rikkumiste arv lühikese aja jooksul viitab süstemaatilisusele.

Sellise tegevusega rikkus P. Uhvanov süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1

(mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust) ning LS § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära

võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud) nõudeid.

Seega P. Uhvanov, olles süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest

karistatud ja juhtides tahtlikult süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

II Kohtumenetluse poolte seisukohad

2. Prokurör taotles kohtuistungil P. Uhvanovi süüdi tunnistamist KarS § 4231 järgi ja

karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendades mõistetud

karistust ühe kolmandiku võrra, taotles ta lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

Prokuröri hinnangul oli P. Uhvanovile esitatud süüdistuses kirjeldatud kuriteo -

mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõiguseta - objektiivne koosseis täidetud.

P. Uhvanovi poolt toime pandud juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi, tegemist on

tema poolt liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega, toimepandud rikkumiste arv lühikese

1-24-7536

aja jooksul viitab süstemaatilisusele. Eeltoodut tõendasid 19.09.2019 Viru Maakohtu otsus nr

1-19-7393, mille alusel tunnistati P. Uhvanov süüdi KarS § 4231 järgi süstemaatiliselt

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises seoses 09.08.2019 rikkumisega, 03.05.2022

Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2590,22,000901 liiklusseaduse § 201 lg 2

järgi seoses 10.04.2022 toimepandud rikkumisega ja 21.11.2022 Viru Maakohtu otsusega

väärteoasjas nr 4-22-3758 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 07.10.2022 toimepandud

rikkumisega. Seejärel viibis P. Uhvanov ajavahemikul 29.11.2022 kuni 29.09.2023

vangistuses, kandes talle Viru Maakohtu otsusega nr 1-23-1539 mõistetud karistust, ja, mille

tõttu puudus P. Uhvanovil võimalus sõidukit juhtida. Peale karistuse kandmiselt vabanemist

aga juba 09.11.2023 pani P. Uhvanov toime uue juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise

teo, s.o ühe aasta möödudes viimasest rikkumisest ja ca ühe kuu möödudes eelmise karistuse

– vangistuse kandmiselt vabanemist. Tegemist oli seega juba neljanda korraga. Vaidlust ei

olnud prokuröri arvates antud asjas ka selles, et P. Uhvanov juhtis süstemaatiliselt

mootorsõidukit tahtlikult, ta oli teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses. Lisaks

märkis prokurör, et ta ei näe põhjust P. Uhvanovile mõistetava karistusliigi ja määra tõttu

tema menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda või siis nende ositi hüvitamise korraldamist.

3. Süüdistatav P. Uhvanov ei soovinud kohtumenetluse raames kasutada oma õigust ütlusi

anda ja nõustus sellega, et tema kohtueelsel menetlusel antud ütlusi kasutatakse tõenditena.

4. P. Uhvanovi kaitsja Andrei Matvejev leidis sarnaselt prokurörgiga, et antud asjas ei ole

vaidlust KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo tõendatusega, pigem esineb vaidlus seoses

karistuse määraga. Kaitsja hinnangul saanuks selle asja lahendada ka kokkuleppemenetluses.

Kaitsja selgitas, et P. Uhvanovile esitatud süüdistuses on Riigikohtu lahendiga nr 1-20-3067

kooskõlas välja toodud juhtimisõiguseta juhtimise faktide kohta miinimummäär, kolm

juhtumit, mis viitab süstemaatilisele tegevusele. Samas esinevad P. Uhvanovi süüdistuses

välja toodud süütegude vahel erineva pikkusega ajavahemikud, mis kõigutavad

süstemaatilisuse põhimõtet. Esimene süütegu leidis aset 2019, järgmine 2020 ja viimane

etteheidetav tegu 2023. Esimene juhtum leidis aset umbes 6 aastat tagasi, teised on ajaliselt

enam vähem seotud. Süüdistatav on viimasest süüteost alates käitunud korralikult, ei ole

toime pannud uusi süütegusid. Lähtudes sellest peaks karistuse määr olema alla keskmise.

Kaitsja hinnangul tuleks karistuse mõistmisel arvestada ka asjaoluga, et arutatav asi pole

keeruline ega mahukas, samas on selles asjas menetlust läbi viidud ebamõistlikult pikalt, pea

poolteist aastat. Ka sellest lähtuvalt tuleks kaitsja hinnangul karistuse määra vähendada.

Lõpptulemist tulenevalt omakorda vastavalt lühimenetluse reeglitele karistuse määra

vähendada veelgi kolmandiku võrra. Kaitsja tegi ka ettepaneku kohtumenetluses riigi õigusabi

osutamisest tekkinud menetluskulu summas 210,57 eurot jätta riigi kanda. P. Uhvanovil on

palju võlgnevusi, ta peab hooldama oma abikaasat, ilmselgelt on iga summa tema jaoks väga

oluline.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus hindab esmalt P. Uhvanovile mootorsõiduki süstemaatilises ilma juhtimisõiguseta

juhtimises esitatud süüdistuse põhjendatust, mõistab seejärel talle karistuse ja otsustab

menetluskulude hüvitamise.

I Süüdistus KarS § 4231 järgi

6. Kohus märgib, et KarS § 4231 objektiivse koosseisu tunnused seisnevad mootorsõiduki

süstemaatilises juhtimises ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisuseks peab

1-24-7536

isik olema kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda. Oluline pole, kas kolm

tegu kujutavad endast õiguslikku või faktilist retsidiivi, samuti on tähtsusetu

süütegudevaheline ajavahemik.

7. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas vaidlust P. Uhvanovile esitatud süüdistuse KarS §

4231 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tõendatuses.

8. P. Uhvanov juhtis 09.11.2023 kella 18.55 paiku omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tallinn-Narva maanteel

mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx kuni ta politsei poolt peatati ja

sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest nähtub, et P. Uhvanov

kõrvaldati 09.11.2023 kell 18.55 juhtimiselt kuna tal puudus vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ja teatise kohaselt teisaldati

sõiduk Rakveres Kastani tn 4a asuvasse hoiukohta, kuna omanikule polnud võimalik sõidukit

üle anda. Tunnistaja patrullpolitseinik R. K. ütluste kohaselt peatas ta 09.11.2023 õhtusel ajal

Tallinn-Narva maanteel sõitnud mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga

xxxx, kuna see auto oli registrist ajutiselt kustutatud, sellel puudus kehtiv liikluskindlustuse

poliis ja kehtiv tehnoülevaatus. Juhi andmete kontrollimisel selgus, et tal puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja, et ta oli varasemalt samalaadse rikkumise eest

kandnud kriminaalkaristust. Juhi rollis olnud P. Uhvanovile koostati sealsamas algselt

väärteoprotokoll, mis omakorda kinnitab kõiki 09.11.2023 kella 18.55 paiku Tallinn-Narva

mnt-l tema mootorsõiduki juhtimisega kaasnenud asjaolusid. Liiklusregistri väljatrükist

nähtuvalt ei olnud P. Uhvanovil 09.11.2023 kella 18.55 paiku mootorsõiduki juhtimisõigust.

9. P. Uhvanov tunnistas nii tema kinnipidamise järgselt kui ka kahtlustatavana ülekuulamisel

enda süüd 09.11.2023 kella 18.55 paiku mootorsõiduki ilma juhtimisõiguseta juhtimises. Ta

selgitas, et kehtivat juhiluba ei ole tal kunagi olnud. Seekord alustas ta sõitu Volkswagen

Passatiga Sondast ja suundus Rakvere poole, tahtis viia sõiduki tuttava juurde hoovi peale

seisma nii kauaks, kui tal koguneb raha, et auto remonti viia. Ta märkis, et kõnealune auto

kuulus xxxx ühele naisterahvale, kes müüs selle edasi xxxx elavale V.. P. Uhvanov ei osanud

selgitada, miks V. autot ei olnud enda nime peale vormistanud, küll aga seisis see tal hoovi

peal. P. Uhvanov pakkus V., et ostab selle auto tema käest ära ja teeb ise remondi. Sõiduki

eest maksis P. Uhvanov V. sularahas 850 eurot. P. Uhvanov teadis, et sõiduk oli ajutiselt

registrist kustutatud. V. jäi kokkulepe, et ta teeb auto korda ja siis lähevad nad koos xxxx auto

omaniku juurde ja koos Rakverre teenindusse, et sõiduk uuesti arvele võtta ja P. Uhvanovi

nimele ümber vormistada. P. Uhvanov väljendas ütlustest ka kahetsust, et sellise teo tegi.

10. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas vaidlust ka selle üle, et P. Uhvanovit on varasemalt

karistatud süstemaatilise juhtimise eest ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Nimetatu

nähtub karistusregistri väljavõttest, kohtulahenditest ja väärteoasja otsustest. Nende andmete

alusel on võimalik sedastada fakti, et P. Uhvanovi poolt toime pandud juhtimisteod

moodustavad sisulise süsteemi, tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega,

toimepandud rikkumiste arv lühikese aja jooksul viitab tema tegevuse süstemaatilisusele.

11. Eeltoodu nähtub järgnevast. 19.09.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-7393 karistati

P. Uhvanovit KarS § 4231 järgi süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest

seoses 09.08.2019 toimepandud rikkumisega, 03.05.2022 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega

väärteoasjas nr 2590,22,000901 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 10.04.2022

toimepandud rikkumisega ja 21.11.2022 Viru Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-22-3758

liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 07.10.2022 toimepandud rikkumisega ning seejärel

1-24-7536

kandis ta Viru Vanglas karistust Viru Maakohtu kohtuasjas nr 1-23-1539 tehtud otsuse alusel

ajavahemikul 29.11.2022 kuni 29.09.2023, mis välistas P. Uhvanovi võimalused sel perioodil

sõidukit juhtida. Uue teo pani ta aga toime juba 09.11.2023, so ca ühe aasta möödudes

viimasest liiklusalasest rikkumisest ja ca ühe kuu möödudes pärast eelmise karistuse –

vangistuse kandmiselt vabanemist.

12. Kohtu hinnangul näitab eeltoodud jada P. Uhvanovi poolt liiklusseaduste rikkumisel

temale esitatud süüdistuse asjaolude, s.o juhtimisõiguseta moororsõiduki juhtimise

süstemaatilisust. Ta on juhtinud mootorsõidukit ikka ja jälle teades, et selleks peab tal olema

juhtimisõigus, teda on peatanud selles tegevuses vaid isoleerimine ühiskonnast. Ta on teinud

enda poolt kõik võimaliku, et saada võimalus mootorsõidukit juhtida. Selle asemel, et

kõigepealt teha ära juhtimisõigust andvad riiklikud eksamid, soetas P. Uhvanov endale

sularaha eest registrist kustutatud sõiduauto, lubas selle vajalikku konditsiooni viia ja seejärel

ta uuesti autoregistris registreerida, enda nimele vormistada. Nii tagas ta endale võimaluse

juhtimisõigust omamata mootorsõidukit igal sobilikul ajal ja võimalusel kasutada ehk jätkata

liiklusrikkumiste toimepanemisega.

13. P. Uhvanovile inkrimineeritud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne

koosseis näeb ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. P. Uhvanovi ütlustest

nähtuvalt asus ta 09.11.2023 juhtima mootorsõidukit selleks juhtimisõigust omamata. Ta oli

varasema kogemuse pinnalt teadlik, et selline tegevus on seaduse kohaselt lubamatu ja

karistatav. Sellegipoolest ta rooli istus ja sõidukit juhtima asus, millest järelduvalt pani P.

Uhvanov toime uue teo otsese tahtlusega.

14. Kohus ei tuvastanud P. Uhvanovi tegevuses õigusvastasust ja tema süüd välistavaid

asjaolusid.

II Karistus

15. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

16. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda

süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada

eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust hinnates tuleb

keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks neli kehtivat

kriminaal- ja kuus kehtivat väärteokaristust, ei iseloomusta toimepandud kuritegu, vaid tema

isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist

selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.

18. KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

1-24-7536

19. Analüüsides P. Uhvanovi süü suurust võtab kohus arvesse, et taaskord (seda kokku

vähemalt kolmel lühikese perioodi jooksul toimunud korral ja viimati ca kuu peale viimase

karistuse kandmiselt vabanemist) ilma juhtimisõiguseta sõidukit juhtides, rikkus ta ka muid

liiklusnõudeid. Tema kasutuses oli sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga

xxxx, milline oli registrist kustutatud, millel puudus kehtiv liikluskindlustuspoliis ja kehtiv

tehnoülevaatus. P. Uhvanov omab küll oskusi sõidukit juhtida, kuid kasutades sõitmiseks

autot, mille tehniline korrashoid ei ole selge, millel puudub luba liikluses osalemiseks, ei

pruugi neist oskustest piisata ohusituatsiooni ära hoidmiseks. P. Uhvanov eiras seega lisaks

asjaolule, et mootorsõiduki juhtimine eeldab ka juhtimisõigust, ka fakti, et liikluses osalev

mootorsõiduk on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele, sellelt eeldatakse tehnilist

korrashoidu, mis tagab selle ohutu käitlemise. P. Uhvanov selgitas kohtueelses menetluses, et

soetas tuttava käest mootorsõiduki ja kasutas seda 09.11.2023 ajutiselt selleks, et toimetada

see hoiule, et see siis rahalise seisundi paranedes korda teha. Ta istus sõiduauto rooli teades,

et tal puudub selleks juhtimisõigus, kuid ta kavatses siiski riskida vahelejäämisega.

20. Kohus ei ole tuvastanud P. Uhvanovi käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid. P. Uhvanov väljendas küll ülekuulamistel kahetsust toimepandu osas, kuid kohus

ei pea võimalikuks sellega kui kergendava asjaoluga arvestada. Kohtu hinnangul ei saa pidada

P. Uhvanovi kahetsust siiraks. Ta peeti kinni auto roolist, millel puudusid registreering,

liikluskindlustus kui ka kehtiv tehnoülevaatus, isikuna, kellel puudus õigus mootorsõidukit

juhtida. Need andmed on liikluspolitseile sündmuskohal nähtavad, mistõttu nende eitamiseks

mingit põhjust olla ei saanud. 29.09.2023 vabanes P. Uhvanov vangistusest ja juba

09.11.2023 istus ta autorooli taha teades, et selleks tal õigust ei ole, et selline tegevus on

kuritegu. Nii näeb kohus P. Uhvanovi sõnades pigem kahetsust selle üle, et ta taas kuriteo

toimepanemiselt politseile vahele jäi, kui, et siirast kahetsust, et kuriteo toime pani. Seega,

kuriteo asjaoludest, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest tulenevalt,

hindab kohus P. Uhvanovi süüd keskmiseks.

21. Nagu märgitud, on seadusandja P. Uhvanovile etteheidetava II astme kuriteo eest ette

näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta. Kohus nõustub

prokuratuuriga selles, et P. Uhvanovile ei ole võimalik toimepandud kuriteo eest määrata

rahalist karistust. Kohtu hinnangul ei avaldaks see karistusliik süüdistatavale vajalikku

eripreventiivset mõju, selle asemel võiks kallutada teda veelgi enam ebaseaduslikule teel.

Kohtutoimikus nähtuvate andmete kohaselt on P. Uhvanovi suhtes üleval võlanõuded

märkimisväärses summas, ca 23 000 eurot. Samas puudub tal kindel töökoht ja püsiv

sissetulek. Viimati töötas (töötamise registri andmed) ta ajavahemikul 16.10.2021-

28.02.2022. 2022 aastal on ta deklareerinud tulu summas 3283 eurot, 2023 üksnes 10 eurot. P.

Uhvanovile 08.04.2022 ja 03.05.2022 määratud rahatrahvid toimepandud väärtegude eest on

asendatud üldkasuliku tööga, kuna ta ei olnud neid õigeaegselt tasunud.

22. Kohus peab P. Uhvanovi puhul ainsaks kohaldamisel kuuluvaks karistuse liigiks

vangistust ja ei pea võimalikuks seda kohaldada muul moel kui reaalselt.

23. Karistusregistri teatise kui ka kohtu käsutuses olevate kohtuotsuste kohaselt on P.

Uhvanovit korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, tal oli kohtupidamise ajal neli

kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. P Uhvanovit on muuhulgas

korduvalt karistatud liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Nii nähtub karistusregistri andmetest,

et P. Uhvanovit karistati 19.09.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-7393 KarS § 4231 järgi

süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest seoses 09.08.2019

1-24-7536

toimepandud rikkumisega. Kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati P. Uhvanov süüdi ka KarS §

424 lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki joobes juhtimises. Kuritegude kogumi eest mõisteti

talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud, millele omakorda liideti 30.08.2018 Viru Maakohtu

otsusega nr 1-18-6924 P. Uhvanovile KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust ja moodustati KarS § 65 lg

2 alusel liitkaristus 2 aastat ja 5 kuud vangistust. 29.09.2021 vabastati P. Uhvanov Viru

Maakohtu määrusega talle määratud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ja allutati 6 kuuks

alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile. 03.05.2022 karistas Politsei- ja

Piirivalveamet väärteoasjas nr 2590,22,000901 P. Uhvanovit liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi

seoses 10.04.2022, s.o käitumiskontrolli ajal, toimepandud rikkumisega 752 euro suuruse

rahatrahviga. Karistuse täitmise kohta kohtul andmed puuduvad. 21.11.2022 karistas Viru

Maakohus väärteoasjas nr 4-22-3758 P. Uhvanovit liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses

07.10.2022 toimepandud rikkumisega 20 tunni üldkasuliku tööga. Kohtule esitatud andmete

alusel on karistus täidetud 13.10.2023. 25.01.2023 tunnistati P. Uhvanov Viru Maakohtu

otsusega nr 1-22-6855 süüdi KarS § 414 lg 1 järgi ja talle määrati karistuseks 4 kuud

vangistust. 09.03.2023 tunnistati P. Uhvanov Viru Maakohtu otsusega kohtuasjas nr 1-23-

1539 süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja

talle määrati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristus 10 kuud vangistust. Nii viibis P.

Uhvanov ajavahemikul 29.11.2022 - 29.09.2023 vangistuses. Uue rikkumise, s.o

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, pani P. Uhvanov toime 09.11.2023, s.o ca ühe

aasta möödudes viimasest liiklusalasest rikkumisest ja ca ühe kuu möödudes pärast eelmise

karistuse – vangistuse, kandmiselt vabanemist.

24. Eeltoodud P. Uhvanovi karistusandmed näitavad, et talle varasemalt mõistetud

eriliigilised ja erineval moel määratud karistused ei ole kallutanud teda seaduserikkumisest

hoiduma. Selle seisukoha ilmekaks näiteks on antud asjas esitatud süüdistustest nähtuv fakt, et

uue liiklusalase rikkumise, s.o mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta pani P.

Uhvanov toime vahetult pisut enam kui kuu peale vangistusest vabanemist.

25. Kohus lähtub P. Uhvanovile vangistuse määra valikul etteheidetava kuriteo eest

ettenähtud sanktsiooni keskmisest. Erinevalt prokuratuurist, ei näe kohus P. Uhvanovile

mõistetava karistuse määra suurendamiseks alust. P. Uhvanovile esitatud süüdistuses

kvalifitseerivad asjaolud eeldavad tema poolt vähemalt kolme omavahel süsteemi moodustava

teo toimepanemist. Nii on see ka antud juhul tuvastatud. Selliselt ei ole võimalik

etteheidetavate tegude rohkuses näha eraldiseisvalt suuremat süüd. Kohus ei nõustu ka kaitsja

ettepanekutega P. Uhvanovile mõistetavat karistust vähendada ja seda kõigepealt põhjusel, et

P. Uhvanov ei ole peale 09.11.2023 toimepandud liiklusalast rikkumist uusi süütegusid toime

pannud. Kohus märgib, et kuritegevuse vaba elu on normaalne nähtus, mille harrastamist ei

saa arvestada kergendava asjaoluna kuriteo toimepannud isikule karistust mõistes. Rõhutades

positiivselt süüdistatava käitumises ajaperioode, mil ta ei ole toime pannud kuritegusid, peaks

kohus karistuse mõistmisel aluseks võtma eelduse, et süüdistatavate puhul oleks loomulik

igapäevaselt süütegusid toime panna. Selline mõtteviis ei ole Eesti ühiskonnas kehtivate

ühiselu reeglitega kooskõlas. Niisamuti ei pea kohus võimalikuks vähendada P. Uhvanovile

mõistetava karistuse määra põhjusel, et tema suhtes oli kaitsja arvates kohtueelset menetlust

läbi viidud ebamõistlikult kaua. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et tõepoolest 09.11.2023 P.

Uhvanovi poolt toimepandud kuriteoepisoodi asjaolud, nende tõendamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemine ei ole olnud niivõrd keerulised ja asi kokkuvõttes nii mahukas,

et kohtueelse menetluse läbiviimiseks ja asja kohtusse saatmiseks pidanuks kuluma aega pisut

üle aasta. Süüdistusakti koostas prokuratuur 20.12.2024. Samas ei ole kohtu hinnangul aga

sellise ajaga tekkinud menetluse läbiviimisel mõistliku menetlusaja riivet, millega oleks

1-24-7536

täheldatavad mingid P. Uhvanovi õiguste riived. P. Uhvanovi suhtes ei ole rakendatud

menetluse tagamise meetmeid, tema vastu ei ole antud asjas esitatud tsiviilhagi. Et kohtueelne

menetlus ei lahenenud lihtmenetluse vormis, kriminaalasi edastati kohtusse üldmenetluses,

millega kaasnes täiendav menetluse aeg, ei ole kindlasti riigile mõistliku menetlusaja

kontekstis etteheidetav.

26. Kohus tunnistab P. Uhvanovi süüdi KarS § 4231 järgi ja mõistab talle karistuseks 6-

kuulise vangistuse. Asja lühimenetluses lahendamise tõttu tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel

mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes P. Uhvanovile karistuseks 4

kuu pikkuse vangistuse.

III Kriminaalmenetluse kulud

27. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus

menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist

riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

28. Süüdistatava menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi osutamisega

kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud tasu 500,93 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9

alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, milleks on II astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. Seega on menetluskulu kokku

1829,93 eurot.

29. Kohtuistungil esitas P. Uhvanovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev taotluse jätta

KrMS § 180 lg 3 alusel osa, s.o kohtumenetluse käigus süüdimõistetule riigi õigusabi

osutamisega tekkinud kaitsjatasust riigi kanda. Selleks summaks oleks 210,57 eurot.

30. Hinnates P. Uhvanovi varalist seisundit, sh asjaolu, et ta ei ole 2023. aastast

maksustatavat tulu teeninud, leiab kohus, et nimetatu annab põhimõtteliselt aluse KrMS § 180

lg-s 1 sätestatud menetluskulude üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks ehk menetluskulude

osaliselt riigi kanda jätmiseks. Samas arvestades P. Uhvanovi resotsialiseerumise

väljavaateid, puuduvad kohtul kaalutlused sellise otsustuse tegemiseks. Põhjust on korrata, et

P. Uhvanov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kelle tegevus

kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Antud kohtuotsuse aluseks oleva

kuriteo pani ta toime vahetult peale eelneva karistuse kandmiselt vabanemist, tahtlikult. Seega

kutsub P. Uhvanov ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ja seda teadmises, et iga

menetlusega kaasneb üldjuhul ka menetluskulude tasumise kohustus. Nende asjaolude

valguses järeldab kohus, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine P. Uhvanovi

õiguskuulekusele mõju ei avalda. Nii puudub ka objektiivne alus sellise otsuse tegemiseks.

31. Samas pidades silmas väljamõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja P. Uhvanovi

varalist seisu, peab kohus aga võimalikuks menetluskulude ajatamist. Sellise seisukoha

esitamisel lähtub kohus asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa

a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vangistuses viibimise

ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Nii määrab kohus, et P. Uhvanov peab menetluskulud

tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Selliselt on P. Uhvanovil võimalus tasuda

menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ise kindlaks

määrates kohustuse täitmise aja. Kohtu hinnangul arvestab selline menetluskulude ajatamine

1-24-7536

paremini P. Uhvanovi võimalustega selle võlgnevusega tegeleda ilma, et sellega võiksid

kohese täitmise võimatuse korral kaasneda täitemenetluse kulud.

32. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistab kohus P. Uhvanovilt

välja menetluskuluna riigieelarvesse kaitsjatasu kokku 500,93 eurot ja sundraha 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada P. Uhvanovil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku

summas 1829,93 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus selgitab ka

lisaks, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

IV Asitõendid

33. KrMS § 306 lg 13 alusel lahendab kohus ka küsimuse seoses asitõenditega toimimisega.

Antud kriminaalasjas on asitõenditeks kaks elektroonilist andmekandjat - kaks DVD+R plaati.

Kõnealused andmekandjad jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuasja materjalide

juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Väling

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2025 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 5. märtsi 2025 otsus muutmata ning selle peale esitatud apellatsioon

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Andrei Matvejev vandeadvokaat Andrei Matvejevi poolt

Pavel Uhvanovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks 175,68 eurot, sealhulgas käibemaks 31,68 eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Pavel Uhvanovilt Eesti Vabariigi

kasuks välja 175,68 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda

vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole

selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Riigikohtu 18.08.2025 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu

jätta Pavel Uhvanovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejevi kassatsioon menetlusse

võtmata.

05.03.2025 kohtuotsus 1-24-7536 jõustus 18.08.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

1-24-7536

referent