1-11-11845/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-11-11845

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2011.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11845 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Tõlk Reelika Käis - Kriminaalasi A.H süüdistuses KarS §424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav A.H

isikukood:

xxx kodakondsus: x

emakeel: x

elukoht: x töökoht, õppeasutus: x

karistatus: varem kohtulikult karistatud: 06.09.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KrK § 129 lg 2 p. 1, 2 alusel 3 kuu vangistusega tingimisi 3- aastase katseajaga.

tõkend:

elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada A.H KarS § 424 järgi ja karistada teda 4

(nelja) kuu vangistusega.

2 (4)

KarS §74 lg.1 kohaselt jätta vangistus A.H

suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui A.H 2 (kahe) aastase katseaja kestel ei pane toime

uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas –

xxxxx xxx. xx–x xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks. Määrata A.H katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – A.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta A.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ) (viieks kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja KrMS §180 lg 1 alusel välja mõista A.H-lt menetluskulu–

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 senti,

• kaitsjatasu – vandeadvokaadi Rein Napa osaluse eest asja

kohtueelsest menetlusest summas 19 (üheksateist) eurot ja 18 senti riigi tuludesse.

Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr

10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:, „A.H , 1-11-11845, sundraha“, „A.H, 1-11-11845, kaitsjatasu“.

Sundraha ja kaitsjatasud tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Tartu maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

KrMS §180 lg 3 alusel jätta menetluskulud –vandeadvokaadi Rein Napa sõiduja ajakulud summas 58,75 (viiskümmend kaheksa eurot ja 75 senti) eurot - riigi kanda.

Selgitused

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile ( §127). Liiklusseadus

3 (4) Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetluseõiguse olulise rikkumise ( KrMS § 339 lg 1 ) peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (31.10.2011.a).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda (31.10.2011.a).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse selles, et tema 09.10.2011.a. kella 10.10 A.H paiku juhtis xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxx tänaval mootorsõidukit BMW reg.

numbriga xxx xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,12 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 lugeda lõplikuks tulemiks 1,02 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0020.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi A.H kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju pole tekitatud ja tsiviilhagi puudub .

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr A.H suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.H-le karistuseks neli (4) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Janek solom 2 - aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

4 (4)

Tulenevalt KarS § 50 lg. 1 võtta A.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks (5) kuuks. Välja mõista A.H-lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot.

Menetluse käik : A.H on end inkrimineeritavates kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud

üksikasjalisi ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega.

Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav A.H ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 31. oktoobril 2011.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav A.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör jääb kokkuleppe juurde.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või

prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on

kohustuslik. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse kaitse kriminaalmenetluses.

Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja R.Napa´le esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 77,93 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. KrMS §180 lg 1 alusel tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks A.H-lt

välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha summas 417,03 eurot ja õigusabi tasu 19,18 eurotriigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Hele Ilisson Kohtunik 31.10.2011.a.