2-25-1977/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-1977

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2025. a, Narva

Tsiviilasja number

2-25-1977

Tsiviilasi

A S (S), J S (S), T S (S), M S (S) hagi T T (T) vastu

elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõue 2336,31 eurot (259,59 eurot x 9 kuud)

Hageja II nõue 1985,85 eurot (220,65 eurot x 9 kuud)

Hageja III nõue 2246,31 eurot (249,59 eurot x 9 kuud)

Hageja IV nõue 1914,21 eurot (212,69 eurot x 9 kuud)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja I A S (isikukood XXX)

Hageja II J S (isikukood XXX)

Hageja III T S (isikukood XXX)

Hageja IV M S (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja M S (isikukood XXX)

Kostja T T (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista T T (isikukood XXX) välja A S (isikukood XXX) kasuks alates 1.

veebruarist 2025. a kuni A S täisealiseks saamiseni XXX. a igakuine elatis 259,59

eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 28,13 eurot (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes

toetust saavad) (käesoleval ajal (225/2)/4)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka

pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest, alates toetuste

suuruse muutumisele järgmisest kuust).

3. Mõista T T (isikukood XXX) välja J S (isikukood XXX) kasuks alates 1.

veebruarist 2025. a kuni J S täisealiseks saamiseni XXX. a igakuine elatis 220,65

eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 28,13 eurot (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes

toetust saavad) (käesoleval ajal (225/2)/4)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

1 / 4

2-25-1977

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka

pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest, alates toetuste

suuruse muutumisele järgmisest kuust ning mida on 15% võrra vähendatud).

4. Mõista T T (isikukood XXX) välja T S (isikukood XXX) kasuks alates 1.

veebruarist 2025. a kuni T S täisealiseks saamiseni XXX a igakuine elatis 249,59

eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 28,13 eurot (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes

toetust saavad) (käesoleval ajal (225/2)/4)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka

pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest, alates toetuste

suuruse muutumisele järgmisest kuust).

5. Mõista T T (isikukood XXX) välja M S (isikukood XXX) kasuks alates 1.

veebruarist 2025. a kuni M S täisealiseks saamiseni XXX. a igakuine elatis 212,15

eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 28,13 eurot (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahega ja seejärel jagatud neljaga (laste arv, kes

toetust saavad) (käesoleval ajal (225/2)/4)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka

pere toetuse (perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse muutumisest, alates toetuste

suuruse muutumisele järgmisest kuust ning mida on 15% võrra vähendatud).

6. Elatis tuleb T T tasuda iga kalendrikuu eest ette M S (S) arvelduskontole nr XXX,

märkides selgituseks „elatis“.

7. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada 28.02.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-1977

rakendatud hagi tagamine.

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Asjaolud ja kohtu selgitus:

Hagejad esitasid 05.02.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes.

Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsummas alates veebruarist

2025. a.

Viru Maakohus 06.02.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohus määras kostjale hagile

vastamiseks 14 päeva hagi kättesaamisest arvates. Kohtumääruse ja hagi saatis kohus

kostjale 07.02.2025 aadressil XXX (dokumendid pandi postkasti 13.02.2025) ning

28.02.2025 saatis kohus dokumendid kostja registrijärgsel aadressil XXX. Dokumendid

pandi eluruumi juurde kuuluvasse postkasti 06.03.2025. Seega loeb kohus kohtumäärus ja

2 / 4

2-25-1977

hagi kostjale kätte toimetatuks 06.03.2025. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kirjalikku

vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hagejate

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on õiguslikult põhjendatud

perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 100 lg 1, lg 2, § 101 lg 1-5. § 108. Kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

Tagaseljaotsus on tehtud TsMS § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava

ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2

alusel.

Hagiavalduses esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks kohustamaks kostjat menetluse ajal

tasuma hagejale elatist. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, puudub alus hagi

tagamise taotluse rahuldamiseks ja tuleb jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

TsMS § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle

avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi

rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel

esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib

esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või

tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

3 / 4

2-25-1977

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik

4 / 4