2-23-8536/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. märts 2025

Tsiviilasja number

2-23-8536

Tsiviilasi

A.K. hagi E.Z.-i ja V.Z. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

18 513 eurot 14 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post, lepinguline esindaja Meelis Leis (e-post

Kostjad:

1. E.Z. (isikukood XXX; e-post

2. V.Z. (isikukood XXX; e-post

Asa läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.K. hagi E.Z.-i ja V.Z. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

tagaseljaotsusega.

2. Mõisa E.Z.-ilt ja V.Z.-ilt solidaarselt A.K. kasuks välja 13 701 eurot 77 senti (s.o üür

märtsi 2023. a eest 540 eurot, kommunaalmaksete võlgnevus jaanuar – märts 2023. a

eest 379 eurot 1 sent, kahjuhüvitis eluruumi ja selle sisustamise kahjustamise eest 10 141

eurot 20 senti, saamata jäänud üüritulu perioodi 1. aprill 2023 – 12. juuni 2023 eest 1296

eurot, kohtuvälised kulud 1345 eurot 56 senti).

3. Mõista E.Z.-ilt ja V.Z.-ilt solidaarselt A.K. kasuks välja käesoleva kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2946 eurot 90 senti.

4. Mõista E.Z.-ilt ja V.Z.-ilt solidaarselt A.K. kasuks välja viivis võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (13 701 eurot 77 senti) alates

26. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud solidaarselt E.Z.-i ja V.Z. kanda.

6. Rahuldada A.K. taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt.

7. Mõista E.Z.-ilt ja V.Z.-ilt solidaarselt A.K. kasuks menetluskulude katteks välja

2825 eurot 95 senti (koos käibemaksuga), millest 1050 eurot on riigilõiv ja 1775 eurot 95

senti (käibemaksuga) õigusabikulud.

8. Mõista E.Z.-ilt ja V.Z.-ilt solidaarselt A.K. kasuks välja viivis tasumata

menetluskulude summalt (2825 eurot 95 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. A.K. (hageja) esitas 12. juunil 2023 hagi E.Z.-i (kostja I) ja V.Z. (kostja II) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 13

701 eurot 77 senti (s.o 540 eurot üürivõlgnevus, 379 eurot 1 sent kommunaalmaksete

võlgnevus, kahjuhüvitis 10 141 eurot 20 senti, saamata jäänud üüritulu 1296 ja kohtueelsed

õigusabikulud 1345 eurot 56 senti), sissenõutavaks muutunud viivise ning edasiulatuva

viivise kuni kohustuste täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda.

Hageja on 23. veebruari 2024. a menetlusdokumendis täpsustanud viivisenõuet ning palus

kohaldada hagist tulenevatele kõigile kõrvalnõuetele võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määra vastavalt muutustele alates 13. juunist 2023 kuni põhinõuete

täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 9. aprillil 2021 üürilepingu, millega hageja andis

alates 14. aprillist 2021 kostjatele kasutada korteri asukohaga XXX. Leping oli sõlmitud

tähtajaga kuni 12. aprill 2023. a. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 20. märtsil 2023.

Ülesütlemise põhjuseks oli üürivõlg (tasumata oli üür ja kõrvalkulud) ning korteri

mittesihipärane kasutus (tahtlik kahjustamine), mille tagajärjel kaotas korter olulise osa

turuväärtusest.

Hageja tasaarvestas enda nõude kostjate poolt tasutud tagatisrahaga. Kostjatel on tasumata üür

märtsi 2023. a eest 540 eurot, kommunaalmaksed jaanuar – märts 2023. a eest 379 eurot 1

sent.

Kostjad on eluruumi järjepidevalt ja vastutustundetult tahtlikult kahjustanud. Kostjad on

kahjustanud korteri viimistlust ja sisustust. Põrandaparkett on sügavate kriimudega ja

määritud, värvikahjustustega, värv mööblilt ja köögi tööpinnalt on maha kraabitud,

kapiklaasid lõhutud, seinad kraabitud, seinad on ohjeldamatult täis tüübeldatud ja arvukate

värvikahjustustega, pliidiplaat kahjustatud. Hageja on võtnud korteri ja selle sisustuse

taastamiseks hinnapakkumuse, mille kohaselt on taastamiskulud 16 902 eurot. Korteri

värskendusremondi tsükliks on 15 aastat. Lähtudes asjaolust, et korteri viimistlus ja sisustus

pidi 15-aastase perioodi jooksul amortiseeruma järgneva 9 aasta vältel (korterit on

ülesütlemiseni kasutatud 6 aastat), tuleb kostjatel hüvitada korteri ja sisustuse taastusremondi

kulu, mis vastab 9 aastale ehk 10 141 eurot 20 senti.

Kui kostjad oleksid jätkanud mõistlikult, kahju tekitamata ja finantsdistsipliini korrektselt

järgides korteri edasist kasutamist, poleks hagejal tekkinud saamata jäänud tulu perioodil, mis

kulus kahjustuste likvideerimisele ja uue üürniku leidmisele. Hagejal on alates 1. aprillist

2023 minimaalselt saamata jäänud tuluna kahju 540 eurot kuus uue üürniku leidmiseni.

Perioodi 1. juunist 2023 kuni 12. juunini 2023 eest on saamata jäänud tulu suuruseks 1296

eurot

(540 + 540 + (540 / 30 x 12)). Seejuures tuleb arvestada kahjustatud korteri taastusremondile

kuluva aja ning vajaliku sisustuse leidmise ja korterisse paigaldamise ajaga.

Hageja oli sunnitud kasutama lepingu ülesütlemise asjaolude väljaselgitamiseks, lepingu

erakorralise ülesütlemisavalduse ja nõude koostamiseks, kahjuhüvitise nõude koostamiseks ja

esitamiseks õigusabi. Hageja on tasunud esindajale õigusabi eest 1296 eurot (koos

käibemaksuga). Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja kohtutäituri

kullerteenuse eest 49 eurot 56 senti. Kokku palub hageja mõista kohtuvälise õigusabiteenuse

ja täituri kullerteenuse eest 1345 eurot 56 senti.

3. Kostjad ei ole hagile vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga

seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku

teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme

parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.

VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 9. aprillil 2021 üürilepingu. Kostjad sai

üürilepingu alusel kasutada korterit asukohaga XXX. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 12.

aprill 2023. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 20. märtsil 2023. Üürilepingu kohaselt

pidid kostjad tasuma üüri 490 eurot kuus, mis tõsteti alates septembrist 2022 kuni 540 euroni.

Hageja nõuab märtsi 2023. a eest üüri 540 eurot ning kõrvalkulusid jaanuar – märts 2023. a

eest 379 eurot 1 sent. Hageja on tasaarvestanud nõude kostjate poolt lepingu sõlmimisel

makstud tagatisega.

7. Hageja palub mõista kostjatelt välja kahjuhüvitise 10 141 eurot 20 senti ning saamata

jäänud üüri 1296 eurot.

VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist

tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule

üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud

seisundis. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja

kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine,

kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele

ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg-te 2–4 kohaselt on varaline kahju

eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele,

eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise

võimaluse kaotamises.

8. Hageja on esitanud kostjate vastu ka 1345 euro 56 sendi suuruse kohtueelsete

õigusabikulude ja täituri kullerteenuse kulude hüvitamise nõude.

Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi

ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude

maksmapaneku üldised eeldused.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud

kulusid hiljem hüvitatavateks.

9. Hageja palus kohaldada hagist tulenevatele kõigile kõrvalnõuetele VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määra vastavalt muutustele alates 13. juunist 2023 kuni põhinõuete

täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Käesoleva otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 2946 eurot 90 senti

(perioodi 13. juuni 2023 – 30. juuni 2023 eest 70 eurot 95 senti, perioodi 1. juuli 2023 – 31.

detsember 2023 eest 828 eurot 86 senti, perioodi 1. jaanuar 2024 – 30. juuni 2024 eest 851

eurot 68 senti, perioodi 1. juuli 2024 – 31. detsember 2024 eest 843 eurot 82 senti, perioodi 1.

jaanuar 2025 – 25. märts 2025 eest 351 eurot 59 senti).

10. Kostjad hagile ei vastanud. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks. Kohus

rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi solidaarselt kostjate kanda.

13. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide,

kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude

kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas

menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks

eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja

läbitud kohtuastmete arvu.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt

on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste

sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

14. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot ning

lepingulise esindaja kulu 2644 eurot 10 senti (koos käibemaksuga).

Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 1050 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik

(TsMS § 174 lg 1).

Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-

15, p 14). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 8 tundi hagiavalduse koostamisele ei ole täies

ulatuses põhjendatud, et lepingulise esindaja tasu selle eest saaks kostjatelt hageja kasuks täies

ulatuses välja mõista. Hageja esindaja on juba enne hagiavalduse esitamist asja materjalid läbi

töötanud, esitanud kostjatele üürilepingu ülesütlemise avalduse ja nõudeavalduse ning hageja

on nende dokumentide koostamise eest palunud mõista kostjatelt kahjuhüvitise 9 töötunni

eest. Hagiavaldus osaliselt kattub ülesütlemisavalduses ja nõudeavalduses esitatuga. Kohtu

hinnangul on nõude asjaoludega kursis olnud esindaja põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamisele 5 tundi. Kohtu hinnangul on 22. veebruari 2024. a kohtunõudega tutvumise,

analüüsi ning vastuse koostamise ajakulu, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, põhjendatud

ajakulu 5 tundi. Kokku loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja ajakuluks 11,75

tundi. Arvestades käibemaksu muutust alates 2024. aastast ja hageja lepingulise esindaja

tunnitasu suurenemist, on hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu, mis kuulub

kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele, 1775 eurot 95 senti [(5 + 0,25 + 0,75) * 120 * 1,2 +

(5 + 0,25 + 0,25 + 0,25) * 130 * 1,22].

Kokku on hageja menetluskulu, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista, 2825 eurot 95

senti (koos käibemaksuga) (1050 + 1775,95).

15. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik