2-24-135409/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-135409

Tsiviilasi

P. P. hagi A. M. vastu võlgnevuse 600 euro ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

673,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P. P. (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post:

XXX

Kostja: A. M. (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. M.lt P. P. kasuks põhivõlgnevus 600 eurot ja edasiulatuv viivis

põhinõudelt 600 eurolt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras alates

16.06.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja A. M. kanda.

4. Välja mõista A. M.lt P. P. kasuks riigilõiv summas 175 eurot.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

ASJAOLUD JA KOHTU SELGITUSED

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt

vaid järgmist.

2. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 20.05.2024 suuline müügileping kasutatud

tõukeratta Minimotors Speedway 5 müügihinnaga 1100 eurot müügiks kostjale. Kostja

tasus tehingu sõlmimisel osa summast – 500 eurot (dtl 26), kuid ülejäänud 600 eurot lubas

tasuda hiljemalt 15.06.2024 (dtl 25). Kostja ei ole vaatamata meeldetuletustele tasunud

võlgnevust. Hageja on korduvalt proovinud kostjaga ühendust võtta nii telefoni kui

sõnumite teel, kuid alates 07.08.2024 ei ole kostja enam reageerinud.

3. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 600 euro ja viiviste

nõudes. Kohus võttis hagi 06.12.2024 menetlusse.

4. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses püüdis

kohus korduvalt menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil XXX, kuid

kättetoimetamine ebaõnnestus. Võlgniku laste ema kinnitas 11.11.2024, et võlgnik ei ela

aadressidel XXX. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 15.11.2024 vastuse

kohaselt puuduvad PPA andmebaasides andmed kostja muude elu- või asukohtade osas.

Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 04.02.2025 e-

posti aadressil XXX, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel saatis

kohus dokumendid 10.02.2025 tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel aadressil XXX,

kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Eeltoodu põhjal asub kohus

seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 10.02.2025

ning see loeti kättetoimetatuks 26.02.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks

andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu

poolt määratud tähtajaks (18.03.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

5. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

6. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

7. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt

tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

8. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

9. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 175 eurot. TsMS § 139

lg 1 ja 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti

Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus kostjalt Ats M.lt välja hageja kasuks menetluskulu kokku 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik