2-24-19275/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

24.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-19275

Kohtuasi

OSAÜHINGU WestServis hagi Torutööde A&O OÜ

vastu 2000 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.02.2025 hagi menetlusse võtmise

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OSAÜHINGU WestServis määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OSAÜHING

WestServis

(registrikood

11382281), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman

Golovenko

Kostja Torutööde A&O OÜ (registrikood 14548345)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.02.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud OSAÜHINGU

WestServis kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-19275

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING WestServis (hageja) esitas 19.12.2024 Harju Maakohtule hagi Torutööde

A&O OÜ (kostja) vastu 2000 euro ja viivise saamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tsiviilasjas nr 2-20-15175 kompromissi, millise

kohaselt: „Alates 2023. a aprillist kuni 2024. a jaanuarini maksab Torutööde A&O OÜ

igakuiselt OSAÜHINGULE WestServis 2000 eurot. Alates 2024. a veebruarist kuni 2024. a

märtsini maksab Torutööde A&O OÜ igakuiselt OSAÜHINGULE WestServis 1000 eurot.

Torutööde A&O OÜ teeb maksed OSAÜHINGULE WestServis hiljemalt iga kuu 15.

kuupäevaks.“ Poolte kompromiss on kinnitatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023

määrusega (jõustunud 23.03.2023).

1.2. Hageja esitas nimetatud kompromissi täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse.

Kohtutäitur lõpetas võlgniku (kostja) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 031/2024/1534

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 р 3 alusel 03.09.2024 seoses nõude rahuldamisega.

1.3. Hageja ei ole tegelikult raha kohtutäiturilt ega kostjalt täitemenetluse tulemusel kätte

saanud. Asja uurides selgus, et kohtutäiturile 23.07.2024 esitatud täitmisavalduses oli valesti

märgitud hageja pangakonto number – hageja pangakonto numbri asemel oli ekslikult kirjas

kostja pangakonto number. Kohtutäitur kandis raha seega tagasi võlgnikule (kostjale).

1.4. Kostja ei ole hageja pöördumistele vastanud ega tagastanud hagejale 2000 eurot.

1.5. Kohtutäitur teatas 05.12.2024 hagejale, et kohtutäituril ei ole võimalik alusetult saadud

makset võlgnikult sisse nõuda täiteasjas nr 031/2024/1534, kuna kohtutäitur on õigustatult

kandnud raha sissenõudja täitmisavaldusse märgitud kontole ja 03.09.2024 menetluse

lõpetanud seoses nõude rahuldamisega.

1.6. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 2000

eurot ja lisanduva viivise alates 19.12.2024. Kostja on alusetult hageja arvel rikastunud

(võlaõigusseaduse § 1028 lg 1).

2. Maakohus jättis 06.01.2025 e-kirjaga hagiavalduse käiguta, paludes selgitada, mis takistab

hagejal esitada kohtutäiturile uus täitmisavaldus Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2023

määruse täitmiseks ning miks tal on õiguskaitsevajadus käesoleva hagiavalduse näol.

3. Hageja selgitas, et hagiavaldus on esitatud kostja vastu alusetult rikastumise sätete alusel,

mitte täitedokumendis väljamõistetud summa uuesti väljamõistmiseks.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus 04.02.2025 määrusega hagi menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohus tuvastas, et kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on tsiviilasjas nr 2-20-15175

tehtud jõustunud kohtulahend, millist on võimalik hagejal kohtutäituri juurdes täita. Hagejal

on kostja suhtes täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes.

4.2. Hagi menetlemist ei õigusta asjaolu, et just täiteasja nr 031/2024/1534 raames on

täitedokumendi täitmine ebaõnnestunud (kuivõrd täitmisavalduses on märgitud vale

arvelduskonto number, millisele tuleb kohustus täita). See ei tähenda, et võla kättesaamiseks

2-24-19275

tuleb esitada kindlasti uus hagiavaldus kohtule ja tugineda kostjapoolsele alusetule

rikastumisele.

4.3. TMS § 49 lg 2 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda

uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Antud

juhul nähtub hageja toodud asjaoludest, et tegelikult on tsiviilasjas nr 2-20-15175 tehtud

täitedokumendist tulenev nõue kostja poolt täitmata, kuigi täitemenetlus lõpetati justkui nõude

täitmise tõttu. Hagejal on võimalik esitada kohtutäiturile uus täitmisavaldus kohtulahendi

täitmiseks (TMS 49 lg 2). Seega ei ole hageja õiguseid rikutud ning tal õiguskaitsevajadus

hagi esitamise näol puudub.

4.4. Lisaks osundas maakohus, et kui esitatud hagi alusel kostjalt nõutav summa (2000 eurot)

välja mõista, tekiks hagejal kostja suhtes kaks täitedokumenti sama võla sissenõudmiseks

(asjas nr 2-20-15175 tehtud kompromissi kinnitab kohtumäärus ja potentsiaalne käesoleva

asja otsus). See omakorda võib tekitada hoopis kostjale õiguskaitsevajaduse täitemenetluse

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, kuna hageja saaks sisse nõuda sama

võlga kahe erineva täitedokumendi alusel.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

6. Kostja poolt täiteasjas nr 031/2024/1534 raha maksmise ja täiteasja lõpetamisega lõppesid

hageja ja kostja vahelised õigussuhted, mis tulenesid tsiviilasjas nr 2-20-15175 tehtud

kohtulahendist. Hageja ja kostja vahel on nüüd uus õigussuhe. Kuna täitemenetlus lõpetati

nõude rahuldamisega, on välistatud uue täitemenetluse alustamine sama rahalise nõude

sissenõudmiseks.

7. Hageja ei nõustu maakohtuga, et juhul kui tsiviilasjas nr 2-24-19275 esitatud hagi alusel

kostjalt nõutav summa (2000 eurot) välja mõista, tekiks hagejal kostja suhtes kaks

täitedokumenti sama võla sissenõudmiseks, kuna tsiviilasjas nr 2-20-15175 tehtud

kohtulahendist tulenev hageja nõue on lõppenud (täidetud).

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja

§ 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel.

10. Maakohus leidis õigesti, et TMS § 49 lg 2 järgi ei piira täitemenetluse lõpetamine

sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on

tegelikult täitmata. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud mh täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule ning kui kohustus on täidetud isikule,

kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu

2-24-19275

võtma, loetakse kohustus VÕS § 79 lg 1 järgi täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Siinsel juhul täideti kohustus

õigustamata isikule ning hageja ei ole sellega nõustunud ega seda heaks kiitnud, mistõttu ei

saa kompromissimäärusest tulenevat kohustust lugeda täidetuks. Hageja on täitmisavalduses

märkinud, et kohustus tuleb täita talle ning hageja nõusolekuks ega heakskiiduks ei saa pidada

võlgniku enda arvelduskonto numbri ekslikku märkimist täitmisavalduses hageja

arvelduskontona. TMS § 49 lg-st 2 tuleneb selgelt, et veel täitmata nõude sundtäitmiseks saab

sissenõudja esitada üldjuhul uuesti täitmisavalduse sõltumata sellest, et sama täitedokumendi

alusel alustatud varasem täitemenetlus on lõpetatud. Erandina ei ole see võimalik üksnes siis,

kui sissenõudja loobus nõudest või täitemenetlus lõpetati sama nõude aegumise tõttu (TMS §

49 lg 2 teine lause). Muul juhul ei ole seadusandja piiranguid ette näinud. Siinsel juhul ei ole

hageja täitedokumendist tulenev nõue tegelikult täidetud ja seega on hagejal sissenõudjana

õigus esitada kohtutäiturile samast täitedokumendist tuleneva veel täitmata nõude

sissenõudmiseks uus täitmisavaldus ning kohtutäituril ei ole alust esimese täitemenetluse

lõpetamise tõttu jätta täitemenetlust alustamata. Sama on ka kohtutäitur 26.11.2024 e-kirjas

selgitanud pooltele kohtuväliselt (dtl 37).

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)