3-24-2811/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedjooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.04.2024. apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant
Legislator headnote
AI generated3-24-2811/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Maret Hallikma
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2811
Haldusasi
Xi kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks vastata
30.07.2024 taotlusele ja 05.09.2024 esitatud vaidele
Menetlusosalised ja
nende esindajad
Asja läbivaatamise vorm
Kaebaja – X
Vastustaja – Tallinna Vangla
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada kaebus.
2. Kohustada Tallinna Vanglat vastama Xi 30.07.2024 pöördumisele.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.04.2024.
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse
päeva
jooksul
apellatsioonkaebuse
vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant
soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel
korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182
lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-24-2811
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaebaja on pöördunud 09.05.2024 Tallinna Vangla poole taotlusega avavanglasse
ümberpaigutamise menetluse algatamiseks. Tallinna Vangla on 27.06.2024 vastusega jätnud
taotluse rahuldamata põhjendades otsust narkomaaniadiagnoosiga kinnipeetava rehabilitatsiooni
jätkamise vajalikkusega.
2. Kaebaja pöördus 30.07.2024 Tallinna Vangla poole taotlusega väidetavalt ebaõige
narkomaaniadiagnoosi kustutamiseks vangiregistris. Kaebaja esitas Tallinna Vanglale taotluse
(registreeritud numbriga 7-8/24/15191-1) kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja
kriminaalhooldusaluste andmekogust (edaspidi vangiregister) valeandmete kustutamiseks.
Vangla edastas 30.07.2024 kaebaja pöördumise lahendamiseks Lääne-Tallinna Keskhaiglale.
02.08.2024 tagastas Lääne-Tallinna Keskhaigla pöördumise Tallinna Vanglale, põhjendades, et
Lääne-Tallinna Keskhaigla ei saa vangiregistris isiku poolt soovitud andmeid muuta. Tallinna
Vangla registreeris pöördumise uue numbriga nr 5-8/24/15482-1 (vastustaja vastuse lisa 1, dtl
75).
3. 05.09.2024 esitas kaebaja Tallinna Vanglale vaide (reg nr 5-15/24/228-1, dtl 8-9), milles
vaidlustab menetlustähtaegade mittejärgimist ja tõendite kogumisega viivitamist ning taotleb
ettekirjutuse tegemist enda taotluse rahuldamiseks. Tallinna Vangla ei ole vaiet lahendanud.
4. 27.11.2024 edastas Tallinna Vangla kirjaga nr 5-8/24/15482-2 kaebaja 30.07.2024 esitatud
pöördumise vastamiseks Justiitsministeeriumile, põhjendades, et vanglal puudub alus ja
pädevus vangiregistris andmete kustutamiseks (vastustaja vastuse lisa 2, dtl 69).
Justiitsministeerium tagastas 02.12.2024 X pöördumise vanglale vastamiseks, põhjendades, et
pöördumine on esitatud vangla tehtud vangiregistri kande peale (vastustaja vastuse lisa 3, dtl
71). Viimati nimetatud kiri saadeti teadmiseks ka kaebajale. Vangla ei ole kaebaja esialgsele
pöördumisele senini vastanud.
5. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada Tallinna Vanglat vastatama kaebaja
30.07.2024 esitatud taotlusele väidetavalt ebaõige narkomaaniadiagnoosi kustutamiseks
vangiregistris ja 05.09.2024 esitatud vaidele.
6. Kohus määras 19.02.2025 asja lahendamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele
täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 03.03.2025.
Manetlusosalised täiendavaid seisukohti ega menetlusdokumente ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
7. Kaebaja märgib oma kaebuses, et Tallinna vangla ametnikud (kontaktisik) on tema
vangiregistrisse (Vabariigi Valitsuse 01.03.2018a.määrus nr: 19 "Kinnipeetavate, vahistatute,
arestialuste ja kriminaalhooldusealuste andmekogupõhimäärus.”, KIR) teinud kande, kus on talle
põhjendamatult märgitud narkomaania sõltuvusdiagnoos (F). Nimetatud valekanne on
põhjendamatuks takistuseks kõikidele tema vanglasisestele tegevustele ja võimalikule
ümberpaigutamisele avavanglasse. Kaebaja viitab siinkohal Tallinna Vangla 27.06.2024 eitavale
vastusele tema taotlusele paigutada teda ümber avavanglasse (dtl 4).
8. Kaebaja leiab, et valvur (kontaktisik) ei ole eriarst, ning tal puudub õigus määrata diagnoose.
Sõltuvuse diagnoosi (F) saab määrata ainult psühhiaater. Eriarst seda teinud ei ole (viide lisale 2,
dtl 5). Kanded peavad põhinema ümberlükkamatutelfaktidel, ning olema kontrollitavad. Vanglal
puudub igasugune õigus salastada tema eest tema delikaatsete eriandmete - meditsiiniliste
andmete väidetavat allikat, ning andmeid (kandeid) endid (vt. ka nr: 3-24-1875,p.10).
Valeandmetel põhinev kanne rikub kaebaja õigusi ja seab talle põhjendamatuid kohustusi (näiteks
2(5)
3-24-2811
kohustus viibida narkomaanide rehabilitatsiooni üksuses, Tallinna vangla üksuses jm.). Olukord,
kus kaebaja saab oma isikuandmete õigsust, töötlemist ja väljastamist kontrollida ning parandada
ainult kohtu kaudu, ei ole vastuvõetav, ega kindlasti kooskõlas seadusandja tegeliku tahtega.
Kaebaja sõnul puudub tal käesoleval ajal igasugune sõltuvus narkootilistest ainetest.
9. Kaebaja sõnul jättis vangla vastamata tema kirjalikule taotlusele (registreeriti 30.07.2024a. nr:
7-8/24/15191-1, dtl 6-7), milles ta taotles KIR-st alusetu kande kustutamist. 30.07.2024a. esitas
kaebaja vanglale teabenõude, milles taotles, et talle väljastataks KIRI lisa 1-st p-s:7.1-7.5.
kajastatud meditsiini ja väidetavat sõltuvust kajastav teave. (vt. Lisa: 4), kuid vangla sellele
teabenõudele ei vastanud.
10. Kaebaja esitas 02.09.2024 vanglale vaide (registreeriti 05.09. 2024a. nr: 5-15/24/228-1, dtl 8-
9). Kaebaja sõnul jättis vangla vaide lahendamata ja talle vastamata. Kaebaja heidab ette seda, et
vangla käitumismudel, millega jäetakse regulaarselt enamikele pöördumistele õigusvastaselt
vastamata on kujunenud igapäevaseks praktikaks. Olukorda ei ole parandanud ka Tallinna
Halduskohtu poolt antud eelnevad, korduvad suunised (3-24-1250 jt.). Euroopa Inimõiguste
Kohus (EIK) on oma 18.06.2020a. lahendis nr: 41302/13, AMALIIO IKOTROFIOTHILEON, p-
d: 49-51 öelnud: "Haldusorgan ei tohi oma viga korrata.” Tallinna vangla puhul on lahend kasutu,
sest vangla eirab teadlikult oma seadusest tulenevat vastamise kohustust.
11. Kaebaja esitas vastustaja vastusele oma vastuväited. Kaebaja väitel on kinnipeetavate
pöördumistele vastamata jätmine Tallinna vanglas tõsine, struktuurne ja järjest süvenev probleem.
Tallinna vangla ei järgi hea halduse tava.
12. Isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 25 ütleb selgelt ja üheselt mõistetavalt, et andmesubjektil
on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt teda puudutavate ebaõigetel faktidel põhinevate
isikuandmete parandamist. Sama paragrahvi lõige 3 lisab, et vastutav töötleja on kohustatud
andmed kustutama täitmaks seadusest, kohtuotsusest, välislepingust või muust siduvast
kokkuleppest tulenevat kohustust. Sellest tulenevalt pöörduski kaebaja kohustamiskaebusega
kohut poole, et kohustada vastustajat kohtuotsusega ebaõiged andmed kustutama. Kaebaja toob
oma kaebuses hulga viiteid IKÜM-ile ja viitab, et vangla õigusvastane käitumine annab talle
tulevikus seadusliku aluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks.
Vastustaja seisukohad
13. Tallinna Vangla nõustub osaliselt kaebusega ja osaliselt vaidleb sellele vastu.
14. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla ei ole kaebaja 30.07.2024 esitatud pöördumisele
sisuliselt vastanud ja tema 05.09.2024 esitatud vaiet nr 5-15/24/228-1 menetlenud. Vastustaja on
seisukohal, et kohustamiskaebus 30.07.2024 esitatud pöördumisele vastamiseks on põhjendatud
ja selles osas võtab vastustaja kaebuse õigeks.
15. Nõuet, kohustada vastustajat vastama 05.09.2024 esitatud vaidele, vastustaja põhjendatuks ei
pea ja palub jätta nimetatud nõude osas kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendab oma
seisukohta järgmiselt:
15.1. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või
toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või
toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Vaide nr 5-15/24/228-1 lahendamata
jätmine praegusel ajahetkel kaebaja õigustele enam mõju ei avalda, sest vastavalt
vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikele 5 on kaebajal õigus pöörduda kaebusega
halduskohtusse ka juhul, kui vangla on vaide tähtaegselt lahendamata jätnud.
Haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 punkti 4 kohaselt vaie tagastatakse, kui samas asjas
on olemas jõustunud kohtuotsus ja punkti 5 kohaselt vaie tagastatakse, kui samas asjas
toimub kohtumenetlus. Seega kui halduskohus kohustaks vastustajat X 05.09.2024
3(5)
3-24-2811
esitatud vaidele vastama, ei saaks X sisulist vastust, vaid põhjendusi sisaldava kirja vaide
tagastamise kohta.
15.2. Isegi kui vastustajal tuleks vaiet sisuliselt menetleda, ei oleks tal käesoleval juhul
vaidemenetluses võimalik midagi enamat saavutada, kui käesolevas kohtuvaidluses.
Vangla teeks vaide rahuldamise korral samuti üksnes ettekirjutuse tema 30.07.2024. a
taotlusele vastamiseks. See on saavutatav kohtuotsusega, kui halduskohus kohustab
vanglat kaebaja 30.07.2024 esitatud taotlusele vastama. Kui kaebaja vangla vastusega ei
nõustu, tuleb tal esitada vanglale uus vaie.
16. Vastustaja selgitas vastuse punktis 6 (dtl 73) vangiregistrisse kande tegemise õiguslikku
regulatsiooni ja isikute õigusi, kes saavad teha vangiregistrisse kandeid kinni peetavate isikute
terviseandmete kohta. Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et vanglateenistujad vastutavad enda poolt
sisestatud andmete õigsuse eest ja tervishoiutöötajad enda poolt sisestatud andmete õigsuse eest.
Kõigil on kohustus kas endal või koostöös halduriga (Registrite ja Infosüsteemide Keskus)
parandada vangiregistris ebaõiged andmed.
17. Vastuse punktis 7 (dtl 73-74) selgitas vangla avavanglasse paigutamisele eelneva
riskihinnangu koostamise põhimõtteid. Vangla märgib, et andmete õigsuse eest vastutav
riskihindamise koostanud inspektor-kontaktisik või kriminaalhooldaja ja andmete parandamise
või kustutamise vajaduse ilmnemisel parandab või kustutab vangla koostöös halduriga andmed
vanglaregistris.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Praeguses kohtuasjas heidab kinnipeetav vanglale ette seda, et vangla ei ole vastanud tema
pöördumisele, mis puudutas vangiregistris olevat väidetavat ebaõiget kannet ja selle kustutamise
taotlust. Kaebaja palub kohtul kohustada vastustajat tema 30.07.2024 pöördumisele vastama.
19. Eesti õiguses on vanglale sätestatud õiguslik alus kinnipeetavate terviseandmete kui
eriliigiliste isikuandmete kandmiseks vangiregistrisse ja seal säilitamiseks (VangS § 5³ lg 1 p 6, vt
ka vangiregistri põhimääruse2 lisa 1 p-d 7 ja 8.1.8-8.1.10) (vt Riigikohtu 21. juuni 2024. a otsus
asjas nr 3-22-2022, p 23). Vangiregistri volitatud töötlejaks on muu hulgas vanglad, kes määravad
isikud, kellel on õigus sisestada ja kasutada vangiregistri andmeid, ning vangla tagab vangiregistri
andmete sisestamise, muutmise ja kustutamise ning andmetega tutvumise ainult selleks õigust
omavatele isikutele (vt vangiregistri põhimääruse § 4 lg 4 p 3). Vangiregistris olevaid
terviseandmeid kasutatakse mitte üksnes tervishoiuteenuse osutamiseks, vaid olulisel määral ka
vangistuse täideviimist korraldavate tegevuste käigus (Tartu Halduskohtu 27. jaanuari 2021. a
määrus asjas nr 3-20-2377, p 6).
20. Kohus võttis kaebuse menetlusse kaebaja nõudes kohustada Tallinna Vanglat vastatama
kaebaja 30.07.2024 esitatud taotlusele väidetavalt ebaõige narkomaaniadiagnoosi kustutamiseks
vangiregistris ja 05.09.2024 esitatud vaidele.
21. Vastustaja Tallinna Vangla ei vaidle vastu, et vangla pole kaebaja 30.07.2024 pöördumisele
vastanud ning samuti pole vangla menetlenud kaebaja 05.09.2024 esitatud vaiet. Vastustaja võtab
kaebuse õigeks selles osas, mis puudutab 30.07.2024 pöördumisele vastamata jätmist.
22. Seega rahuldan kaebaja kaebuse nõudes kohustada Tallinna Vanglat kaebaja 30.07.2024
pöördumisele sisuliselt vastamata.
23. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud lahendamata ka kaebaja
vaide. Kui vastustaja täidab kohustuse vastata kaebaja 30.07.2024 pöördumisele, siis on tarbetu
esitada kaebaja vaidele vastus. Seega vaide lahendamine ei aita praegusel juhul kaasa kaebaja
õiguste kaitsele ja piisab sellest, kui vangla vastab kaebaja esmasele pöördumisele. Selgitan, et
kui kaebaja, ei ole kohtuotsusele järgnevalt vangla sisulise vastusega tema 30.07.2024
4(5)
3-24-2811
pöördumisele rahul, siis tal on võimalik see vastus vaidlustada ehk esitada uus vaie ja esitada
vastuväited vangla vastuses sisalduvale.
24. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja soovib enda avavanglasse ümberpaigutamist, kuid
vangla ei rahulda taotlust tema arvates vangiregistris sisalduva väidetava narkomaania
sõltuvusdiagnoosi tõttu. Selles osas on vangla käesolevale kaebusele vastates selgitanud, et
nõuded, millele avavanglasse paigutatav kinnipeetav peab vastama, sätestab VangS § 20 lg 1 ja
justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lõiked 1 ja 2. Nõuetele vastavuse
kontrollimiseks on mh kinnipeetava kohta koostatud riskihinnang. Riskihinnangu koostab
inspektor-kontaktisik või muu riske hindav ametnik. Riske hindaval ametnikul tuleb hinnata ja
analüüsida riskihinnangus kinnipeetava sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist.
Riskihindamine sisaldab nii faktipõhiseid andmeid, kui ka hinnanguid. Oluline on märkida, et
faktipõhised andmed on dokumentaalselt tõestatavad. Kui riskihindamise läbiviija kajastab
riskihindamises, et kaebajal on diagnoositud sõltuvus, siis see ei ole tema tunnetuslik hinnang,
vaid selle informatsiooni on ta kogunud riskihindamise käigus kinnipeetava kohta käivate
dokumentidega tutvudes.
25. Kaebaja kaugemaks eesmärgiks on seega , et vangla kustutaks tema arvates ebaõige kande
kinnipeetavate registrist. Kaebaja on küll viidanud 02.11.2021 kandele (dtl 58, kaebaja vastus
kohtunõudele), kuid pole kohtule esitanud tervisekaardi väljavõtet, millest nähtuks väidetavalt
ebaõige diagnoos F 15.2 (02.11.2021, haigusjuht A1867420). Praeguse vaidluse lahendamisel ei
hinda kohus tervisekaardi kannete õiguspärasust ja seetõttu ei saa kohus ka kohustada vastustajat
kannet kustutama. Siiski nähtub Tallinna Vangla kinnipeetava tervisekaardist nähtub, et
29.10.2024 on AS Lääne-Tallinna Keskhaigla arst A. K teinud sissekande: „Käesolevalt pole
alust sõltuvusdiagnoosi püstitamiseks.“ (dtl 61). Seega kinnitavad kaebaja terviseandmed, et
kaebajal ei ole viimastel andmetel sõltuvusdiagnoosi tuvastatud ja kaebaja võib vajadusel sellele
tugineda järgmisel avavanglasse paigutamise taotluse lahendamisel. Kohus märgib, et vastustaja
on oma vastuses märkinud, et vanglateenistujad vastutavad enda poolt sisestatud andmete õigsuse
eest ja tervishoiutöötajad enda poolt sisestatud andmete õigsuse eest. Kõigil on kohustus kas
endal või koostöös halduriga (Registrite ja Infosüsteemide Keskus) parandada vangiregistris
ebaõiged andmed.
26. Märgin, et ka vangla keeldumist kaebaja avavanglasse paigutamiseks on kaebajal võimalik
kohtus vaidlustada. Kaebaja seda vangla 27.06.2024 vastuse järgselt ei teinud. Selgitan siinjuures,
et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda avavanglasse paigutamist, kuid
kinnipeetaval on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt subjektiivne õigus nõuda, et vangla
hindaks, kas kinnipeetav vastab VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele, ning tingimuste
täidetuse korral kaaluks tema avavanglasse ümberpaigutamist (Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr
3-18-111, p 18).
Menetluskulud
27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kaebaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, siis
tulenevalt 109 lg 1 ls 3 järgi vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei
mõisteta. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Hallikma
5(5)