2-22-493/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2025, Kuressaare

Kohtuasja number

2-22-493

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S.F-i vastu võlgnevuse

5816,44 eurot, viivise ja sissenõudmiskulu 35 eurot

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 6693,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806, lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus

Legal OÜ

Kostja: S.F, isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S.F-i vastu 5816,44 euro, viivise ja

sissenõudmiskulu väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata, et kostjale hüvitatavaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi

S.F-i vastu kompromissisumma 5816,44 eurot, viivise (3324,17 euro suuruselt

põhinõudelt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud 430,81 euro ja edasiulatuva)

ning sissenõudekulu 35 eurot nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 19. aprillil 2021

kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24964449. Hagejal oli võlgniku vastu nõue, mis

tulenes Krediidikontost nr 3823, 2. juuni 2019 ja mille alusel kostja võlgnes hagejale

3324,17 eurot ning viiviseid summas 2483,27 eurot. Kompromissileping/võlatunnistus

sõlmiti, kuna kostja ei suutnud võlgnevust kogu ulatuses tasuda. Hageja loobus 1 euro

ulatuses viivise nõudmises ning võimaldas kostjal tasuda võlgnevust osamaksetega

kompromissisummas 5806,44 eurot (3321,17 eurot + 2482,27 eurot) ja summale lisandus

(lepingu punktis 5.1 kirjeldatud) lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Lepingule

allakirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud, pooled lugesid

kostja varasema kohustuse hageja ees lõppenuks ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal

hageja ees uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissisumma.

Kostja rikkus lepingut, maksegraafikus märgitud kuupäevadel ta makseid ei sooritanud.

Pooled leppisid lepingu punktis 3.1 kokku, et kui kostja kompromissisummat tähtaegselt

ei tasu, muutub seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostjat hoiatati lepingu

sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on

hagejal õigus nõuda kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges

kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutununuks 10. juuni 2021 osamakse

tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse

rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata

kompromissisummalt maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast alates. Kostja

kinnitas kokkuleppele alla kirjutamisega, et viivise määr on temaga läbi räägitud, samuti

et ta sai selgitustest aru ning et tema hinnangul on viivise suurus mõistlik.

3. Hageja leiab, et poolte vahel oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 581 lg-s 1 sätestatud

kompromissileping. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes poolte

vahel sõlmitud lepingut. Viivisenõude alusena tugineb hageja VÕS §-dele 101 ja 113

ning tsiviilkohtumenetluse (TsMS) §-le 367. Hageja volitatud esindaja PlusPlus Baltic

OÜ toimetas sissenõudemenetluses kostjale teenusena kolm võlateatist: 21. juunil 2021,

23. augustil 2021 ja 13. detsembril 2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seega

nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg-le 2 tuginedes sissenõudmiskulu 35 eurot.

4. Kohus toimetas kostjale hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid

kohtukordnikuga isiklikult kätte 15. juunil 2023. Kostjal tuli hagile vastata 20 päeva

jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.

5. Kohus selgitas 20. veebruari 2024 määruses hagejale, et hagiavalduse asjaolud viitavad

sellele, et kostjaga sõlmitud kompromissilepingu/võlatunnistuse alusvõlasuhe on

tarbijakrediidilepingust (võlaõigusseaduse § 402 lg 1) tulenev võlgnevus. Kohus selgitas

hagejale vajadust välja tuua alusvõlasuhteks oleva lepingu sõlmimise asjaolud, selle

tingimused ning kuidas järgiti kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohus andis hagejale tähtaja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks

tähtaja. Hageja kohtule ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus on hagi menetlusse võtnud, hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud ja kostja pole

hagile vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Sellises olukorras on

kohtul iseenesest küll õigus teha tagaseljaotsus, kuid tagaseljaotsuse saab kohus teha ja

hagi rahuldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 tulenevalt üksnes

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Juhul kui

hagiavalduses pole asjakohaseid asjaolusid märgitud (mh piisavalt selgelt ja konkreetselt

välja toodud) või need pole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi

rahuldada. TsMS § 407 lg 6 kohaselt teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata,

kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

7. Kohus leiab, et hagi pole selles toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja juhindudes

TsMS § 407 lg-st 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohtu

põhjendused on järgnevad.

8. Hageja nõuab kostjalt raha maksmist tuginedes tema ja kostja vahel 19. aprillil 2021

sõlmitud kompromissilepingule/võlatunnistusele nr 24964449. Hageja selgitusel sõlmisid

pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse põhjusel, et kosta ei suutnud kogu ulatuses

tasuda rahalist nõuet, mis hagejal tema vastu oli. Hageja loobus 1 euro ulatuses

viivisenõudest ja võimaldas kostjal tasuda võlgnevuse 5806,44 eurot maksegraafiku

järgi. Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal hageja ees uus ja iseseisev raha maksmise

kohustus. Kostja tasus lepingu sõlmimise eest tasu 10 eurot.

9. Rahaline nõue, mida kostja ei suutnud hagejale kogu ulatuses tasuda, tuleneb

Krediidikonto Nr. 3823, 02.06.2019 (kirjapilt muutmata) ning selle aluse võlgnes kostja

hagejale 3324,17 eurot ja viivised summas 2483,27 eurot.

10. Kostja on füüsiline isik ja hageja nõue tuleneb lepingust, mis kannab nimetust

Krediidikonto Nr. 3823, 02.06.2019. Neist kahest asjaolust järeldab kohus, et

võlatunnistuse/kompromisslepingu alusvõlasuhteks on tarbijakrediidilepingust (VÕS §

402 lg 1) tulenev võlgnevus. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult

tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu

või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11. oktoober 2023, 2-21-

20479/30, p 11).

11. Kohus saab hagejast aru nii, et tema hinnangul on 19. aprillil 2021 sõlmitud

kompromissileping/võlatunnistus nr 24964449 kompromissleping võlaõigusseaduse

(VÕS) § 578 lg 1 järgi. Kostja rikkus kohustust tasuda kompromissisummat lepingus

märgitud maksegraafiku kohaselt. Kahe makse tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasumata

jätmisel oli hagejal lepingu punkt 3.1 järgi õigus nõuda kogu kompromissisumma kohest

tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks alates 10. juuni

2021 osamakse tähtaja möödumisest.

12. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hagi asjaolud viitavad sellele, et hageja ja kostja

vahel sõlmitud kompromissisumma tasumise kokkuleppe alusvõlasuhe võib olla

tarbijakrediidileping. Kohus juhtis hageja tähelepanu Riigikohtu selgitusele, et olenemata

sellest kas võlausaldaja tugineb oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele,

mis on sõlmitud algse lepingu asendamiseks, peab kohus kontrollima, kas

tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta

kehtivad. Kohus kontrollib, kas leping kehtib, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta. Kohtul on kohustus kontrollida

milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24. november 2023, 2-21-13098, p 28).

Hageja on viidanud hagi õiguslikes põhjendustes võlaõigusseaduse kompromisslepingu

sätetele. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kuidas hageja lepingu pealkirjastab ning kas ta

tugineb seal nimetatutest võlatunnistusele või kompromisslepingule, on 19. aprilli 2021

kompromissleping/võlatunnistus sõlmitud algse lepingu (Krediidikonto Nr. 3823,

02.06.2019) asendamiseks. Hagejaga sõlmitud lepinguga on hagis toodud asjaoludel

kostja loobunud võimalusest ja õigusest esitada vastuväiteid krediidiandja nõudele ning

see toob kaasa VÕS § 421 järgi kokkuleppe tühisuse. Tarbija ei saa mistahes lepinguga

võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Tarbija ei saa mistahes lepinguga

loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest

lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel (vt RKTKm 24. november 2023, 2-21-

13098, p 27, 13).

13. Praegusel juhul pole hagiavalduse asjaolude põhjal võimalik kontrollida muud kui juba

korratut – hagejal oli kostja vastu krediidikontost Nr. 3823, 02.06.2019 tulev nõue, mille

alusel võlgnes hagejale 3324,17 eurot ning viiviseid summas 2483,27 eurot.

Hagiavalduses pole teavet kuidas või mille alusel need nõude numbrid on kujunenud. Ka

selle üle otsustamiseks kas hageja nõue võib põhiosas olla rahuldatav pole kohtu ette

piisavalt asjaolusid toodud. Kui kohus nõude kujunemist kontrollida ei saa ei saa kohus

nõude põhjendatuse osas ka seisukohta võtta. Kohus selgitas hagejale, mis asjaolud tal

tuleb kohtu ette tuua ning tema tõendamiskoormist 20. veebruari 2024 määruses. Hageja

kohtule ei vastanud. Seega on olukord, kus hageja nõue pole hagis toodud asjaoludel

õiguslikult põhjendatud ja hagi jääb TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Menetluskulud

14. Kohus märgib vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud hageja kahjuks, jäävad menetluskulud tema

kanda. Kostjale pole menetluses hüvitatavaid kulusid tekkinud. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad, hageja kannab oma kulud ise ja seetõttu kohus hageja enda

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust

saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik