3-24-647/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-647

Haldusasi

OÜ Kodila Mõis kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti

15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-58-23/073-1 ja 05.02.2024

vaideotsuse nr 1.5.-5/536-1 tühistamiseks, 11.12.2023 „Tahtliku

rikkumise hinnanguˮ õigusvastasuse tuvastamiseks ning varalise

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – OÜ Kodila Mõis, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mari-Ann Veiermann

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja

Kärt Aavel

Asja läbivaatamise vorm

12.02.2025 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Kodila Mõis kaebus osaliselt.

2. Tühistada Põllumajandus- ja Toiduameti 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-58-23/073-1

punktid 2-4 ning 05.02.2024 vaideotsus nr 1.5.-5/536-1 osas, millega Põllumajandus-

ja Toiduamet jättis rahuldamata OÜ Kodila Mõis vaide ettekirjutuse punktide 2-4

kehtetuks tunnistamiseks.

3. Jätta kaebus rahuldamata Põllumajandus- ja Toiduameti 15.12.2023 ettekirjutuse nr

01-58-23/073-1 punkti 1 tühistamise ning 05.02.2024 vaideotsus nr 1.5.-5/536-1 osas,

millega millega Põllumajandus- ja Toiduamet jättis rahuldamata OÜ Kodila Mõis

vaide ettekirjutuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks.

4. Tuvastada Põllumajandus- ja Toiduameti poolt 11.12.2023 koostatud „Tahtliku

rikkumise hinnanguˮ õigusvastasus.

5. Jätta kaebus rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõude osas.

6. Välja mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt OÜ Kodila Mõis kasuks menetluskulud

3550 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

3-24-647

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.04.2025.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 04.03.2024 OÜ Kodila Mõis (kaebaja) kaebus, milles OÜ

Kodila Mõis taotles Põllumajandus- ja Toiduameti 15.12.23 ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1 ja

05.02.24 vaideotsuse tühistamist; PTA 11.12.23 tahtliku rikkumise hinnangu õigusvastasuse

tuvastamist või alternatiivselt tühistamist ning otsese varalise kahju summas 34 649, 22 eurot

hüvitamist . Kaebuses nähtus järgnev:

1.1. OÜ Kodila Mõis on loomapidamisettevõte, kes peab karjatamisalal, asukohaga Kodila küla

asuvatel kinnistutel (tegutsemiskoht EE27445) suurusega ca 100 ha, peamiselt Ṧoti mägiveiseid.

Ṧoti mägiveiseid peetakse aastaringselt välitingimustes, lambad ja kitsed on välitingimustes

kevadest sügiseni.

1.2. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) viis ettevõttes läbi plaanilise karjakontrolli ja toetuste

nõuetele vastavuse kontrolli, tehes muuhulgas kohapealset kontrolli 21.11.2023 ajavahemikul

9.00-10.00. Ettevõtte seaduslikku esindajat kontrollitoimingute juures ei viibinud. PTA sõnul

vältis juhatuse liige eelnevalt ametnikuga kontakti ning ei olnud koostööaldis.

1.3. PTA saatis 23.11.2023 OÜ-le Kodila Mõis protokolli nr 01-588-23/073, milles kirjeldas

tuvastatud rikkumisi ja palus esitada tõendeid OÜ Kodila Mõis poolt registreeritud

loomapidamisettevõttes EE27445 peetavate või peetud maismaaloomade liikide, kategooriate,

arvu ja identifitseerimistunnuste kohta; arvestust maismaaloomade sisse liikumise, päritolu ja

sisseliikumise kuupäevaga, sh maismaaloomade välja liikumine perioodil 01.01.2021 kuni

21.11.2023 ning esitada perioodil 01.01.2021 kuni 21.11.2023 teostatud loomade raviandmed ja

testide tulemused. Protokollis tegi PTA ettevõttele ettekirjutuse tegemise hoiatused. Ettevõtte

esitas 06.12.2023 PTA-le omapoolsed seisukohad koos lisadega.

1.4. 11.12.2023 vormistas kontrolli läbi viinud PTA ametnik tahtliku rikkumise hinnangu

lisalehe protokolli nr 01-588-23/073 juurde ja edastas selle OÜ-le Kodila mõis e-posti teel. PTA

leidis, et kaebaja on tahtlikult rikkunud erinevaid nõudeid seonduvalt loomapidamisega ja

rikkumise ulatus on „4“, rikkumise püsivus on „3“ ja rikkumise korduvus „3“. OÜ Kodila Mõis

esitas 13.12.2023 PTA-le selgitustaotluse, millele PTA vastas 15.12.2023.

1.5. PTA tegi 15.12.2023 OÜ-le Kodila Mõis ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1. Ettekirjutusega

pani PTA kaebajale kohustusi ja tegi sunniraha määramise hoiatused.

1.6. Kaebaja esitas 12.01.2024 PTA-le ettekirjutuse ja hinnangu kohta vaide, mille PTA jättis

05.02.2024 vaideotsusega rahuldamata.

2. OÜ Kodila Mõis esitas 04.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

Põllumajandus- ja Toiduameti 15.12.23 ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1 ja 05.02.24

vaideotsuse tühistamist ning PTA 11.12.23 tahtliku rikkumise hinnangu õigusvastasuse

tuvastamist. Samuti taotles kaebaja otsese varalise kahju hüvitamist ning kui kohus võimalikuks

peab, siis kohustada PTA-d asja uuesti läbi vaatama. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse ning taotluse tõendite kogumise kohta.

3. Tallinna Halduskohus võttis 08.03.2024 määrusega kaebuse menetlusse Põllumajandus- ja

Toiduameti 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-58-23/073-1 ja 05.02.2024 vaideotsuse nr 1.5.-5/536-

2(20)

3-24-647

1 tühistamise nõudes ning varalise kahju hüvitamise nõudes. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendas kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel osaliselt ja ajutiselt

ning peatas PTA 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1 kehtivuse 30 päevaks, s.o kuni

07.04.2024. Kaebaja nõude PTA 11.12.23 tahtliku rikkumise hinnangu õigusvastasuse või

alternatiivselt tühistamise nõudes jättis kohus käiguta.

4. Kaebaja esitas 21.03.2024 täiendavad põhjendused PTA 11.12.23 tahtliku rikkumise

protokolli vaidlustamise osas.

5. Vastustaja esitas 01.04.2024 vastuse kaebusele, milles ühtlasi vaidles vastu esialgse

õiguskaitse kohaldamisele.

6. Kaebaja esitas 03.04.2024 täiendava taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 05.04.2024 määrusega kaebuse PTA 11.12.2023 tahtliku

rikkumise hinnangu õigusvastasuse või alternatiivselt tühistamise nõudes ning jättis kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

8. Kaebaja esitas 12.04.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, millega palus

tühistada Tallinna Halduskohtu 05.04.24 kohtumäärus haldusasjas nr 3-24-647 ja teha uus

määrus, millega võtta kaebus vastustaja 11.12.23 menetlustoimingu õigusvastasuse

kindlakstegemise, alternatiivselt haldusakti tühistamise, nõue menetlusse ja kohaldada esialgset

õiguskaitset 03.04.24 taotluse alusel.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. mai 2024. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 05.04.2025 määruse muutmata.

10. Kaebaja esitas 14.05.2024 määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohtu halduskolleegium

tühistas 18.10.2024 määrusega kohtute eelnevad määrused kaebuse tagastamise osas ja saatis

asja menetuse jätkamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et

tahtliku rikkumise hinnang võib kaebaja õigusi riivata sõltumata konkreetse

järelevalvemenetluse lõpptulemusest, sest Põluumajanduse Registrite ja Infosüssteemi Amet

(PRIA) on sellest juhindudes jätnud kaebajale toetused määramata. Seega on põhjendatud ja

otstarbekas võimaldada tuvastada hinnangu õigusvastasust samas kaebuses koos ettekirjutusega.

11. Eelnevast juhindudes võttis Tallinna Halduskohus 29.10.2024 määrusega täiendava nõudena

menetlusse nõude Põllumajandus- ja Toiduameti 11.12.2023 tahtliku rikkumise hinnangu

õigusvastasuse tuvastamiseks.

12. PTA vastas täiendatud kaebusele 27.11.2024.

13. Lisaks eelkirjeldatule on kaebaja esitanud täiendavaid seisukohti, tõendeid ja taotlusi

käesolevas asjas 17.04.2024; 28.06.2024; 30.10.2024; 09.12.2024; 30.01.2025 (kahju hüvitise

nõude suurendamine) ja peale kohtuistungit 26.02.2025 ning 07.03.2025.

14. Vastustaja on esitanud täiendavad seisukohad 31.01.2025 ja peale kohtuistungit 19.02.2025

ja 05.03.2025.

15. Asja läbivaatamine toimus 12.02.2025 toimunud kohtuistungil ja sellele järgnevalt kirjalikus

menetluses. Kaebaja taotles, et kohus kuulaks istungil vande all üle kaebaja seadusliku esindaja.

Selle taotluse jättis kohus rahuldamata, kuid kaebaja seaduslik esindaja osales kohtuistungil

ning

16. andis seal omapoolseid suulisi selgitusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(20)

3-24-647

Kaebaja seisukohad

17. Kaebaja leiab, et vastustaja 11.12.2023 menetlustoiming, 15.12.2023 ettekirjutus ja

05.02.2024 vaideotsus on õigusvastased ning riivavad kaebaja ettevõtlusvabadust. Vastustaja

haldusaktide ja 11.12.2023 tahtliku rikkumise hinnangu tõttu on tekkinud olukord, kus kaebaja

poolt 2023. aastal taotletud erinevaid toetuste taotlusi on PRIA jätnud vastustaja 15.12.2023

ettekirjutuses nr 01-588-23/073-1 sisalduva väära ja alusetu väite tõttu rahuldamata ja kaebajal

on seega tekkinud otsene varaline kahju. Kokkuvõtlikult nähtub kaebaja poolt kohtule kirjalikult

esitatud seisukohtadest ja kohtuistungil antud selgitustest järgnev.

18. Kaebaja on tegelenud loomapidamise ja muu põllumajandusliku tegevusega juba kaua ning

tema majandustegevust toetatakse Europpa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse (ELÜPS) sätete alusel Euroopa Liidu rahastamisvahenditest. Sellest tulenevalt

teostavad perioodiliselt ja korduvalt ühe kalendriaasta jooksul loomapidamise kui ka muu

põllumajandusliku (sh keskkonnakaitse küsimuses) tegevuse osas jooksvat riiklikku järelevalvet

erinevad asutused sh PTA, PRIA, Keskkonnaamet.

19. Käesolevat vaidlus puudutab Kaitseriba karjatamisala, kus kaebaja tegutuseb

(tegutsemiskoht EE27445), mis on ca 100ha-suurune ja koosneb ühtekokku kuuest erinevast

Kodila külas, Rapla maakonnas asuvast kinnistust (Kaitseriba, Siimu-Hansu, Torino, Peetri,

XXX ja Palamulla tee 15). Kaebaja peab seal peamiselt Ṧoti mägiveiseid. Kogu karjatamisala

on tarastatud ja loomad liiguvad selle karjatamisala piires ühelt kinnistult teisele. Kinnistud on

maatulundusmaa sihtotstarbega, sellel on ka metsamaad, kuid peaasjalikult on tegemist lageda

ja hea nähtavusega karjatamisalaga. Ṧoti mägiveiseid peetakse aastaringselt välitingimustes,

lambad ja kitsed on välitingimustes kevadest sügiseni. Nende karjatamisalal olevale söödaalale,

mis asub hetkel Siimu-Hansu kinnistul, tuuakse igapäevaselt sööta ja vett, kui ka tagatakse soola

olemasolu vähemalt 4 erinevas kohas. Kaitseriba kinnistule kui ka karjatamisalale saab

sõidukiga ligi ühelt sõiduteelt, kui ka avades videovalve all oleva Kaitseriba kinnistul asuva

värava.

19.1. Üllatuslikult saatis vastustaja kaebajale 23.11.2023 protokolli nr 01-588-23/073, milles oli

vastutaja toonud välja väidetavad kaebaja kui loomapidamisettevõttega seotud rikkumised, ka

heideti ette üldiselt koostöökohustuse rikkumist. Vastustaja palus kaebajal esitada tõendeid OÜ

Kodila Mõis poolt registreeritud loomapidamisettevõttes EE27445 peetavate või peetud

maismaaloomade liikide, kategooriate, arvu ja identifitseerimistunnuste kohta, ninde päritulu ja

liikumise kohta, samuti esitada loomade raviandmed ja testide tulemused.

19.2. Kaebaja esitas 06.12.2023 PTA-le omapoolsed seisukohad koos lisadega. Sellele

vaatamata tegi PTA 15.12.2023 kaebajale ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1, millega kaebaja ei

nõustu. Lisaks vormistas kontrolli läbi viinud PTA ametnik 11.12.2023 tahtliku rikkumise

hinnangu lisalehe protokolli nr 01-588-23/073 juurde, milles leidis, et kaebaja on tahtlikult

rikkunud erinevaid nõudeid seonduvalt loomapidamisega ja rikkumise ulatus on „4“, rikkumise

püsivus on „3“ ja rikkumise korduvus „3“.

20. Ettekirjutus ja vaideotsus on õigusvastased.

21. Ettekirjutuse punktis 1 leiab PTA, et kontrolli tulemusena leidis tuvastamist, et tegevuskohas

peetavate loomade ja PRIA registris registreeritud loomade andmed ei ühti. Tegevuskoha nr

EE27445 21.11.2023 registriandmetes oli 137 veist, 229 lammast ja 10 kitse, kuid paikvaatlusel

21.11.2023 tuvastasid PTA ametnikud, et tegevuskohas EE27445 ja sellega seotud Kaitseriba

kinnistul (59.042618, 24.648084) ei peeta (ei ole) ühtegi lammast ega ka kitse, veiste arvu ei ole

võimalik täpselt määrata, kuid hinnanguliselt on veiste arv ca 85. Vastustaja pani ettekirjutusega

kaebajale kohustuse esitada perioodil 01.01.21 kuni 22.11.23 loomapidamisettevõttes EE27445

teostatud loomade ravi andmed ja testide tulemused.

4(20)

3-24-647

21.1. Kaebaja viitab, et kuna kohapealset kontrolli siusliselt ei tehtud, siis ei saa vastustaja väita,

et loomade arv registris ei ole õige, sest vastustaja ei loendanud veiseid sel päeval, ajal ja kohas.

Karjatamisala suurus on ligi 100 ha ning loomad viibisid kontrolli teostamise hetkel sama

karjatamisala teistel kinnistutel. Vastustajal ei olnud teostatud kontrolli kestust arvestades mitte

mingil juhul veenduda veiste arvus. Loomad on arglikud ja võõra lähenedes eemalduvad.

Näiteks samal aastal kontrollisid PRIA ametnikud loomade arvu ja seda tehti kokku kolmel

päeval koos kaebaja seadusliku esindajaga (kaart dtl 356, kaebaja selgitus helisalvestus al

00:13:45). Rikkumisi ei tuvastatud. Lisaks on kaebaja juba varasematele kontrollitoimingutele

tuginedes viidanud, et veiste arv kontrolliti üle 14.06.2023 Keskkonnameti poolt viimase

kontrollaruandega nr 23006-34-KeA (dtl 175-153). Seega ei saa vastustaja vastupidist väita.

21.1.1. Lambad ja kitsed olid kontrolli teostamise hetkel viidud külmade ilmade tõttu Lipumäe

lauta ning see üleviimine ka vastavalt registreeriti. Registriandmed on vastustajale ja ka PRIA-le

reaalajas nähtavad.

21.1.2. PTA poolt nõutud loomade liikumise aruanded koos selgitustega esitas kaebaja

vastustajale juba 06.12.2023, kui kaebaja esitas vastuse ettekirjutusele eelnenud 23.11.2023

protokollile. Viidatud perioodil loomadele veterinaarravi ei teostatud. Samuti pakkus kaebaja

vastustajale välja aja kohapealse kontrolli teostamiseks 22.12.23 kell 14.00. Sellele vastustaja ei

vastanud.

21.1.3. Hoolimata kaebaja 06.12.23 vastusest ja selle lisadest, edastati vastustaja poolt kaebaja

e-postile 11.12.23 vastustaja ametnik X.Xi poolt kaebaja suhtes vormistatud „Tahtliku

rikkumise hinnang protokollile nr 01-588-23/073“ (Lisa 9) (edaspidi menetlustoiming). Selles

leidis vastustaja, et kaebaja on tahtlikult rikkunud erinevaid nõudeid seonduvalt

loomapidamisega ja rikkumise ulatus on „4“, rikkumise püsivus on „3“ ja rikkumise korduvus

„3“. Nimetatud hinnang oli koostatud väidetavalt 23.11.23 teostatud kohapealse kontrolli ja

halduskontrolli tulemusena. Kuivõrd vastustaja kohapealset kontrolli 23.11.23 ei teostanud, siis

on ka nimetatud hinnang õigusvastane.

21.2. Ettekirjutuse punktis 2 kohustab vastustaja kaebajat tegema koostööd karjakontrolli

teostamisel. Vastustaja tugines haldusaktis asjaoludele, mille kohaselt väideti, et loomapidaja

ehk kaebaja ei tee kontrolli teostajaga koostööd karjakontrolli teostamiseks, mille tõttu ei ole

vastustajal võimalik läbi viia karjakontrolli ning võimaldama kõikide loomade ülevaatuse. Siin

on oluline seega kahe faktilise asjaolu tuvastamine: 1) kas PTA teavitas seaduslikku esindajat

21.11.2023 toimuvast kohapealsest kontrollist ja 2) kas PTA üldse kohaldas 21.11.2023

kohapealset kontrolli.

21.2.1. Kaebajat ei teavitatud kontrolli läbi viimisest. Vastustaja väited sellest, et vastustaja on

korduvalt kaebajat kontrolli teostamise vajadusest teavitanud, ei vasta tõele. Vastustaja ei

teavitanud kaebajat 21.11.2023 kell 9.00 läbi viidava kohapealse kontrolli teostamisest

Kaitseriba kinnistul tegevuskohas numbriga EE27445. Asjas ei ole ühtegi dokumentaalset

tõendit selle kohta, et vastustaja on seda teinud. Seega ei saa kaebajale ette heita, et tema

esindaja ei ilmunud kohapealse kontrolli teostamisele.

21.2.2. Vaidemenetluses vaideotsusele esitatud telefonilogid ei tõenda kohapealse kontrolli

teostamisest etteteavitust ega ka kontrolli teostamise üksikasju. Neid ei ole võimalik ka ajaliselt

kontrolli väidetava kuupäevaga seostada, samuti ei nähtu nendest, kes helistas, mis numbrilt,

veel vähem see, millest räägiti.

21.2.3. Kaebaja juhib tähelepanu olulisele asjaolule, et vastustaja ei ole tõendanud, kus pidi

vaidlusalune kohapealne kontroll aset leidma, mis kell pidi kontroll algama, mis oli kontrolli ese

ja mida vajas vastustaja, et kaebaja kontrolli ettevalmistamiseks teeb (nt kas toimingute ja/või

dokumentide ettevalmistamine või kogumine). Seega ka kontrolli teostamise detailide osas enne

kohapealse kontrolli kuupäeva puudub mistahes tõend. Asjaolu, et vastustaja ametnik on oma

5(20)

3-24-647

suva järgi tagantjärgi koostanud protokolli ja ettekirjutuse olematu toimingu kohta, mida ei

teostatud, ei saa pidada tõendiks selles, kus, mis kuupäeval, kellaajal, mis oli kontrolliese, pidi

olema. Võttes arvesse, millised rängad tagajärjed selle tõttu kaebajale kaasnesid, ei saa

kohapealsest kontrollist etteteatamist koos üksikasjaliste detailidega teha muudmoodi kui

kirjalikult.

21.2.4. Vastustaja ei teavitanud kontrollist kaebaja juhatuse liiget ega saatnud teadet kaebaja

äriregistrisse kantud e-posti aadressile: masa5@hot.ee, mille kaudu on vastustaja kaebajaga

varasemalt korduvalt suhelnud ja ka korduvalt teavitanud kaebajat kontrolli teostamisest. Seega

ei ole vastustaja tegelik halduspraktika kohapealse kontrolli kohta olnud selline nagu vastustaja

käesolevas vaidluses väidab ehk väidetavalt rohkete kordustega ja suuliselt.

21.2.5. Seega ei olnud vastustajal mingit õiguslikku alust väita, et kaebaja ei võimaldanud

kohapealset kontrolli kohapeale mitteilmumise teel. ELÜPS § § 16 lg 8 p 2 viidatud alust seega

ei esine. Kaebaja on vaidemenetluses rõhutanud asjaolu, et loomapidamise- ja

põllumajandusettevõtjana peab ta taluma ühes kalendriaastas mitmeid erinevaid riikliku

järelevalvetoiminguid ja -kontrolle ning käesoleva ajani ei ole ükski järelevalveteostaja heitnud

kaebajale ette, et ta ei ole võimaldanud kohapealset kontrolli. Seega on eluliselt äärmiselt

ebausutav, et ühes kontrollis ei soovi kaebaja osaleda ja riskib seetõttu kõikide 2023 esitatud

erinevate toetuste taotluste lahendamisel PRIA poolt toetusest ilma jäämisega.

21.2.6. Kaebaja on kaseisukohal, et sisuliselt vastustaja 21.11.2023 kohapealset kontrolli läbi ei

viinudki. Kuivõrd Kaitseriba karjatamisala on tarastatud ja Kaitseriba kinnistule juurdepääsu

värava juurde on kaebaja oma vara kaitseks paigaldanud videokaamera, siis nähtub

videokaamerast, et võõras sõiduk saabus 21.11.23 Kaitseriba kinnistu värava juurde 9.00 paiku

(halli värvi Toyota maastur riikliku registreerimisnumbriga 523 DKM) ning lahkus 9.15. Kuna

Kaitseriba kinnistul asub üle 100 veise ja see kuulub suure tarastatud Kaitseriba karjatamisala

koosseisu suurusega 100 ha, siis ei oleks saanud vastustaja sellesisulist kontrolli teostada

kaebaja abita, kuna loomad oleks tulnud 100 ha alalt kokku ajada loomapidamisaedikusse ja

kontrolliks valmis panna. Eelöeldu tähendab ka ühtlasi seda, et ilma eelmainitud toimingute ja

kaebaja osavõtuta on väited kontrolli teostamise kohta 21.11.23 väärad, sest miski ei tõenda

asjas seda, et ettekirjutuses nr 01-588-23/073-1 väidetud 2 ametnikku käisid 15 minutiga 100 ha

ala läbi, said kõikidele veistele lähedale, et esitada väiteid loomade tervise ja heaolu suhtes;

tuvastada, et ligikaudu 100 veisest 3 veisel puudusid kõrvamärgid ning väidetavate tegevuste

kohta koostatud protokoll on sisuliselt õige. On ilmselge, et vastustaja poolt koostatud protokoll

ja ettekirjutus 21.11.23 kohapealse kontrolli, selle mahu ja sisu osas ei ole eluliselt usutav ja ei

haaku kokku kaebaja videokaamerast pärit fotoga, mille kohaselt vastustaja sõiduk lahkus

Kaitseriba kinnistult 21.11.23 kell 9.15. Seega tekib kaebajal õigustatud küsimus selles, et millal

ja kus tehtud fotosid kasutab vastustaja vaideotsuse lisadena väitmaks, et just 21.11.2023

kontrolli käigus need tehti.

21.3. Ettekirjutuse punktis 3 leidis PTA, et loomade heaolu on riivatud, sest kaebaja ei ole

taganud karjatamiskohas piisavas koguses sööta ja joogivett ning kohustas loomapidajat

võimaldama loomadele vaba juurdepääsu söödale ja puhtale joogiveele. Kaebaja sellega ei

nõustu ning leiab, et tema poolt peetavate loomade heaolu ei ole kahtluse all.

21.3.1. Kaebaja märgib, et vastustaja tegevuse kohtupoolseks kontrolliks ei piisa vastustaja

vaidlustatud tegevuses viidatud umbmäärastest etteheidetest „minimaalse söödaga“ ning

„hinnanguliselt ei katnud ca 85 lihaveise söödavajadusi.“ Etteheited peavad olema sellise

konkreetsuse astmega, mis võimaldaks nende tõendamist ja kaebajapoolset tõendite

ümberlükkamist.

21.3.2. Väidetav kontroll toimus tööpäeva algul. Kaebajal ei ole kohustust ega tehnilist

võimalust tuua täiendav sööt ja vajadusel vesi kohale tööpäeva alguseks, vaid seda tehakse

hommikupoolikul, või hiljemalt lõunal nagu on kaebaja korduvates kontrollides vastustajale

6(20)

3-24-647

selgitanud ja avaldanud. Puutuvalt veiste joogivee jäätumisele selgitab kaebaja, et 20.11.2023

oli plusstemperatuur ja öösel läks ootamatult külmaks. Tingituna vältimatust füüsikalisest

protsessist on vesi öösel jäätunud. Päeval tõi kaebaja seaduslik esindaja vett, kui kontrollis

veiste heaolu. Kui vastustaja väited lihaveiste ebapiisavast söötmisest ja jootmisest oleks

põhjendatud, oleks see olnud nähtav nende füüsilisest seisundist. EMA ülevaatuse tulemus

kinnitab aga vastupidist ehk et veiste seisund on hea.

21.3.3. Kaebaja esitas 06.12.2023 vastuses selgitused pildid selle kohta, et sool on loomade

jaoks välja pandud karjamaal neljas erinevas kohas nigng selgitas kohtuistungil (helistavestus

alates 01:16:50), et täidab söögiraame tavaliselt valgel ajal, sest varasemalt on juhtunud

õnnetus, kus pimedas jäi loom heinarulli alla. Vastustaja on teinud pilte ainult kahest

söödaraamist, kuid kokku on 13 raami. Kaebaja täidab söögiraame igapäevaselt vastavalt

vajadusele. Joogivesi külmus öö jooksul ära, kuid kaebaja ei olnud lihtsalt kontrolli teostamise

hommikul veel jõudnud veeanumatega tegeleda. Samas on kaebaja esitanud pildid, millest

nähtub, et karjamaa ümber olnud kraavides oli vesi lahti ja loomad said sealt joomas käia. Sama

nähtub ka vastustaja piltidelt. Tegemist on puhta veega, mille joomine loomade heaolu kuidagi

ei kahjusta.

21.4. Kaebaja ei nõustu ka ettekirjutuse punktiga 4, milles on märgitud, et loomade

kõrvamärgistus ei pruukinud olla nõuetekohane ning kaebajale on pandud kohustus kõik loomad

nõuetekohaselt märgistada. Kaebaja leiab, et selline asjaolu ei ole tõendatud. Vastustaja

ametnikud viibisid karjatamisalal väga lühikest aega, on ebausutav, et nad suutsid sellise ajaga

pika karvkattega loomadel tuvastada kõrvamärgiste puudumise. Kõrvamärgiste olemasolu on

PRIA kontrollinud 2023 mais. Kohtuistungil selgitas kaebaja (helisalvestus alates 01:29:33), et

loomade kõrvamärke on võimalik efektiivselt vaid nii, et nad tuleb ajada aedikusse kokku ja

ükshaaval kontrollida, vastasel juhul ei ole kõrvamärkide olemasolu või puudumist võimalik

tuvastada. Võib juhtuda, et mõnikord kaob loomal kõrvamärgis ära, siis asendatakse see

jooksvalt uuega. Kaebaja teostab jooksvalt kontrolli numbrite olemasolu kohta.

22. Tahliku rikkumise hinnang.

22.1. Eelnevat arvestade on õigusvastane ka vastustaja poolt koostatud 11.12.23 tahtliku

rikkumise hinnang, mis tugineb riikliku järelevalve teostamisele 21.11.2023 algusega 9.00,

kuivõrd nii protokoll, kui ka 15.12.2023 ettekirjutus on sisuliselt väärad ja kaebaja on

põhjendanud ja tõendanud nende õigusvastasust kui vastustaja poolt kehtiva materiaalõiguse ja

menetluse olulist rikkumist juba kohtueelses menetluses.

22.2. Teiseks ei nähtu menetlustoimingust, millisel õiguslikul alusel see on antud, millisest

õigusaktist tulenevalt on määratud erinevad rikkumise komponendid ja nende kriteeriumid,

samuti see, millest tulenevalt on leitud, et kaebaja rikkumine seisneb tahtluse vormis. Kui

21.11.2023 kohapealset kontrolli ei teostatud, siis ei olnud vastustajal õigus sooritada ka

vaidlusalust menetlustoimingut.

22.3. Seega, kui kohus rahuldab ettekirjutuse tühistamise nõude, siis toob see kaebaja hinnangul

automaatselt kaasa vastustaja 11.12.2023 menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude

rahuldamise. Ilma menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuet rahuldamata jätmata ei

saavuta kaebaja oma eesmärki ehk toetuste väljamaksmist, mis on hädavajalikud, et

põllumajanduse ja loomapidamise valdkonnas tegutseda, olla jätkusuutlik kui ka

konkurentsivõimeline.

23. Käesoleva kaebuse lahendamisel omab tähtsust ka vastustaja nimel tegutsenud ametniku -

X.Xi tegevus. Nimetatud ametnik on koostanud kaebaja suhtes kõik negatiivse sisu ja

tagajärgedega protokollid, hinnangud ja ettekirjutused. Nimelt on käesoleva kaebuse esitamise

hetkeks vastustaja ametnik 16.01.2024 kohapealse kontrolli osas vormistanud kaebajale üle 10

protokolli üle 10 erineva kontrollobjekti kohta, milledele on kaebaja esitanud kirjalikud

7(20)

3-24-647

vastuväited ja tõendid. Samuti on kaebaja esitanud vastustajale tema ametnik X.Xi suhtes

teenistusliku järelevalvemenetluse algatamise taotluse.

24. Varalise kahju hüvitamine.

24.1. Käesolevaks hetkeks on vaidlustatud vastustaja haldusaktide ja menetlustoimingu tõttu

tekkinud olukord, kus kaebaja poolt 2023. aastal taotletud erinevaid toetuste taotlused on PRIA

jätnud vastustaja 15.12.2023 ettekirjutuses nr 01-588-23/073-1 sisalduva väära ja alusetu väite

tõttu rahuldamata, millega seoses on tekkinud kaebajal täiendav koormus teistes

haldusmenetlustes vaielda toetuse saamiseks viidatud ettekirjutuse õigsuse pärast. Kaebaja on

kandnud otsest varalist kahju, sest vastustaja poolt PRIA-le esitatud tahtliku rikkumise hinnangu

tõttu jäeti PRIA 6 haldusakti alusel kaebaja ilma 2023. aasta toetustest kogusummas 78 870, 68

eurot. Kahju tekkimise ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel esineb seega põhjuslik seos,

sest PRIA on oma keelduvates otsustes ja vaideotsuses kinnitanud asjaolu, et lähtus vastustaja

haldusaktidest ja menetlustoimingust, mis kõik baseerusid vastustaja õigusvastasele

haldustegevusele väites, et kaebaja takistas kohapealset kontrolli selles mitteosalemise tõttu.

Vastustaja ega ka PRIA ei ole väitnud, et esines muu alus, mille tõttu oli õigustatud jätta kaebaja

ilma 2023. aastal taotletud toetustest kogusummas 78 870, 68 eurot. Tekkinud kahju ei ole olnud

võimalik vältida muude esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega (kaebaja on vaidlustanud

vaidemenetluses vastustaja haldusaktid ja menetlustoimingu, kui ka kõik PRIA 2023. aastal

taotletud toetustest andmisest keelduvad haldusaktid vaidemenetluses; esitanud menetluste

peatamise taotlusi vaidemenetlustes ja kohtumenetluses, kuid sellest hoolimata anti PRIA poolt

toetuste andmisest keelduvad haldusaktid, mille tulemusena jäeti kaebajale üle kandmata 2023.

aastal taotletud toetused kogusummas 78 870, 68 eurot.

24.2. Kaebaja leiab, et kui vastustaja ei oleks teadvalt vormistanud ja võltsinud käesolevas

haldusasjas vaidlustatud haldusakte ja menetlustoimingut asjaolu kohta, mida ei esinenud (ehk

et kaebaja ei takistanud 21.11.2023 kohapealset kontrolli ja seega ei rikkunud järelevalveasutuse

suhtes koostöökohustust) ja oleks kaebajat ette teavitanud kohapealsest kontrollist, siis ei oleks

kaebajale kahju tekkinud.

Vastutaja seisukohad

25. Vastustaja märgib, et vaidlusaluse 21.11.2023 PTA poolt läbi viidud kontrolli puhul tuleb

eristada selle kahte erinevat funktsiooni ja alust.

25.1. Esiteks viis PTA läbi riikliku järelevalve toimingu kontrollimaks loomakaitseseaduses

(LoKS) ning veterinaarseaduses (VS) sätestatud nõuete täitmist. Paralleelselt riikliku järelevalve

toimingutega teostas PTA ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalevate

isikute suhtes kohalduvate tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrolli (Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 42 lg-d 1 ja 2 ning § 43 lg 1).

25.2. Riikliku järelevalvemenetluse käigus on vastustaja vormistanud protokolli nr 01-588-

23/073 ning andnud ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1, millega on pannud kaebajale neli erinevat

kohustust. Tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrolli raames on vastustaja vormistanud nn

tahtliku rikkumise hinnangu, mis on edastatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA), kes toetustaotluseid menetleb, teeb toetuse määramise või taotluste

rahuldamata jätmise otsused ning maksab toetused välja.

26. Ettekirjutus ja vaideotsus on õiguspärased.

26.1. Arvestuskohustuse (ettekirjutusse p 1) osas on ettekirjutuse aluseks VS § 31 lg 1 p-dest 1

ja 2 tulenev loomapidaja arvestuskohustus. Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või

elektrooniliselt vähemalt kolm aastat (määruse (EL) 2016/429 art 102 lg 3 p b).

Arvestuskohustus hõlmab mh järgmist teavet: maismaaloomade liigid, kategooriad, arv ja

identifitseerimistunnused; maismaaloomade liikumine nende ettevõttesse ja sealt välja;

8(20)

3-24-647

maismaaloomade suremus; bioturvameetmed, jälgimine, ravi, testide tulemused ja muu

asjakohane teave; loomatervise ülevaatuste tulemused. Määruse (EL) 2019/2035 artikli 23 lõike

1 kohaselt tuli arvestusse kanda andmed mh veiste, lammaste ja kitsede sünnikuupäevade kohta

(p a); iga looma puhul ettevõttes aset leidnud loomuliku surma, kadumise või tapmise kuupäev

(p b); elektroonilise identifitseerimisvahendi või tätoveeringu liik ja asukoht, kui loom on

sellega varustatud (p c); iga identifitseeritud looma esialgne identifitseerimiskood, kui seda

koodi on muudetud, ja selle muutmise põhjus (p d). Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil

või elektrooniliselt (määruse (EL) 2016/429 art 102 lg 1 viimane lause) ning see tuleb teha

järelevalvet teostavale asutusele nõudmisel kohe kättesaadavaks (määruse (EL) 2016/429 art

102 lg 3 p a, määruse (EL) 2017/625 art 15 lg 1 p d).

26.1.1. Seega oli kaebajal kui loomapidajal kohustus pidada perioodi 01.01.2021-22.11.2023

kohta arvestust, mis sisaldab kõiki eelviidatud andmeid, ning esitada arvestus

järelevalveasutusele. Kaebaja ei ole käesoleva ajani nõuetekohast, s.o kõiki ülaltoodud andmeid

sisaldavat arvestust vastustajale esitanud.

26.1.2. Kaebaja esitas 06.12.2023 protokolli vastusena märkmed, mida loomapidaja võrdsustab

karjaarvestuse alusdokumentidega. Need aga ei sisalda iga looma kohta looma numbrit,

sünniaastat ja sünniettevõttes identifitseerimise kuupäeva, looma surma kuud ja aastat

põllumajandusettevõttes, loomade viimase loendamise kuupäeva ja tulemust, loomade

põllumajandusettevõttest väljaliikumise andmeid peale kadumiste ja hukkumiste viimastel

kuudel. Seega ei saa nimetatud märkmeid lugeda ei nõuetekohaseks arvestuseks ega arvestuse

alusdokumentideks. Ettevõtjal paluti esitada karjaarvestuse alusdokumendid, mille alusel on

tehtud kanded PRIA loomade registrisse - märkmed/laudaraamat lammaste sissetuleku kohta

(poegimine, sünd, sisseost) ja väljamineku kohta (hukkumine, kadumine, elusmüük, tapale

saatmine, oma tarbeks tapmine). Nagu eelnevalt mainitud, ei sisaldanud loomaomaniku poolt

06.12.2023 tõenditena esitatud märkmed vajalikke andmeid ning seetõttu ei saa neid lugeda ei

nõuetekohaseks arvestuseks ega arvestuse alusdokumentideks.

26.1.3. Seega puudub PTA-l mitmesaja looma kohta arvestus – registrisse on loomad küll

kantud, kuid kuna reaalsuses tegevuskohas neid loomi ei ole, puuduvad nende loomade

kadumise/tapmise/suremise kohta igasugused andmed. Lipumäe laut, kuhu kaebaja sõnul

lambad ja kitsed viidi, ei olnud kontrolli teostamise ajal aktiivse tegevuskohana registreeritud.

26.2. Kaebaja kohustamine koostööks (ettekirjutuse punkt 2).

26.2.1. Vastustaja selgitab esmalt, et määruse (EL) 2017/625 artikli 9 lõike 4 kohaselt tehakse

ametlikke kontrolle ette teatamata, välja arvatud siis, kui etteteatamine on vajalik ja piisavalt

õigustatud ametliku kontrolli tegemiseks. Ka tingimuslikkuse kontrollisüsteemi käsitlevad

sätted ei näe ette taotlejate kontrollidest ette teatamist. Sellele vaatamata teavitas vastustaja

kaebajat järelevalve tegemise vajadusest. Vastustaja osundab, et õigusaktid ei näe ette kontrollist

ette teatamise kohustuslikku vormi, sh kohustust kontrollist ette teatamist elektroonilises

vormis. Seega on lubatav ja õiguspärane kontrollist ette teatamine telefoni teel.

26.2.2. OÜ Kodila Mõis tegevuskoha EE27445 kontroll oli määratud kindlaks vastustaja 2023.

aasta järelevalve tegemise aastaplaanis. Vaideotsusele lisatud vastustaja järelevalveametniku

X.Xi kõnelogi väljavõte tõendab, et nimetatud ametnik on 02.10.2023 helistanud OÜ Kodila

Mõis juhatuse liikme K.W-le telefoninumbrile 506 6234 vesteldes temaga 340 sekundit ning

06.10.2023 vesteldes temaga 230 sekundit. Oktoobris toimunud kõnede käigus teavitas ametnik

kaebaja esindajat kontrolli teostamise vajadusest ning soovis kokku leppida selleks sobivat

aega, mis aga ei õnnestunud, kuivõrd K.W väljendas korduvalt soovimatust vastustajaga

koostööd teha, leides, et kaebajat on juba piisavalt kontrollitud, tal on kiire jne, ning lõpetas

kõned kokkuleppeid saavutamata. Kujunenud olukorras, kus kaebaja ei andnud teada talle

sobivast kontrolli teostamise ajast, teavitas vastustaja ametnik 14.11.2023 ja 15.11.2023

toimunud vestluste käigus, et kontroll viiakse läbi 21.11.2023, algusega kell 9. Vastustaja

9(20)

3-24-647

ametnik selgitas muuseas karjakontrolli teostamise vajadust, mis eeldas loomadele ja

dokumentidele juurdepääsu võimaldamist, s.o kaebaja kaasabi kontrolli teostamisel. Seejuures

tõendab kõnelogi, et X.X on K.W-le helistanud 14.11.2023 kolmel korral ning 15.11.2023

kahel korral. Telefoninumber 506 6234 on ka äriregistrisse kantud OÜ Kodila Mõis

kontaktandmete koosseisus.

26.2.3. Lisaks suhtlusele K.W-ga on X.X telefonitsi suhelnud ka K.W abikaasaga

telefoninumbril 514 4400. X.X proovis K.W abikaasa vahendusel samuti saavutada kokkulepet

OÜ Kodila Mõis kontrolli osas, ent edutult.

26.2.4. Vastustaja hinnangul on kõnelogi andmetega piisavalt tõendatud, et vastustaja ametnik

on kaebaja esindajaga korduvalt suhelnud ning kaebaja oli teadlik kontrolli teostamise

vajadusest ning kontrolli läbiviimisest 21.11.2023. Vastustaja järelevalveametnikul puudus

mistahes muu vajadus K.W-le helistada, mistõttu ei saa olla kahtlust selles, et X.Xi ja K.W

vaheline telefonisuhtlus puudutas kontrolli läbiviimist.

26.2.5. Vaidlus puudub selles, et PTA järelevalveametnikud on 21.11.2023. a kaebaja

registreeritud tegevuskohas EE27445 käinud. Seda tõendab nii protokollil nr 01-588-23/073 ja

ettekirjutusel nr 01-588-23/073-1 fikseeritu, kohapeal tehtud fotod kui ka kasutatud ametiauto

logiraamatu (FleetComplete rakenduse) väljavõte 21.11.2023. a kohta. Ka kaebaja poolt

tegevuskoha väravasse paigutatud valvekaamera on PTA auto viibimise tegevuskohas EE27445

21.11.2023. a fikseerinud. Vastustaja möönab, et ettekirjutusele märgitud kohapealse kontrolli

kestus (09:00-10:00) ei vasta tegelikkusele. PTA järelevalve ametnik on ekslikult ettekirjutust

vormistades valinud tunniajase kontrolli kestuse, ehkki tegelikkuses lahkusid vastustaja

ametnikud tegevuskohast 9:27 (ametiauto logiraamatu (FleetComplete rakenduse) väljavõte).

Eeltoodu aga ei muuda olematuks asjaolu, et vastustaja järelevalveametnikud siiski

tegevuskohas käisid ning tegid kindlaks ettekirjutuses tehtud asjaolud.

26.2.6. 21.11.2023 kontrolli tegemise juurde kaebaja esindaja kohale ei ilmunud ning sellest

tulenevalt ei olnud ta ajanud ka loomakarja kokku. Samuti ei olnud PTA ametnikel võimalik

kontrolli tehes vajalike dokumentidega tutvuda, mida isik oleks saanud ametnikele esitada, kui

ta oleks kontrolli tegemise juurde kohale ilmunud. PTA ametnikud, olles tegevuskohta EE27445

saabunud, kontrollisid neid asjaolusid, mida neil oli võimalik kaebaja osavõtuta kontrollida.

Seejuures võimaldas vastav kontrolliks kulunud aeg kahtlemata tuvastada lammaste ja kitsede

puudumise, hinnangulise veiste arvu, kontrollida loomadel joogi ja sööda olemasolu ning teha

kindlaks ka mõned kõrvamärkideta, s.o nõuetekohaselt identifitseerimata veised. Vastustaja ei

ole ühelgi hetkel väitnud, et tal oli võimalik viia läbi täiemahuline karjakontroll ning kontrollida

üle kõik tegevuskohas viibinud loomad. Just seetõttu pandigi kaebajale kaevatava

ettekirjutusega mh kohustus teha koostööd karjakontrolli teostamisel ning võimaldada kõikide

loomade ülevaatus.

26.2.7. Seonduvalt kaebuses esitatud väitega, mille kohaselt on tegevuskoht registrinumbriga

EE27445 umbes 100 hektari suurune, osundab vastustaja, et kontrolli toimumise ajal, s.o

21.11.2023 koosnes tegevuskoht EE27445 umbes 46 ha suurusest karjatamisalast, olles

piiritletud üksnes Kaitseriba kinnistu piiridega (katastriüksuse tunnus 66901:003:0660).

Seejuures oli tegemist lageda ja hea nähtavusega alaga.

26.3. Loomade heaolu (ettekirjutuse punkt 3).

26.3.1. Loomakaitseseadus § 3 lg 2 sätestab, et loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt

looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva

mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu

looma terviseks ja heaoluks vajaliku.

26.3.2. Protokollist selgub, et ,,karjakontrollimise päeval peeti tegevuskohas lihaveiseid väljas

karjamaal, kus vastavalt aastaajale (sügis/talv ja õhutemperatuur -5ºC) rohukasv olematu, pinnas

10(20)

3-24-647

mudaseks tallatud ja külmunud. Loomapidaja oli paigutanud karjatusalale söötmissõimed, kuid

need olid kas tühjad või minimaalse söödaga ja hinnanguliselt ei katnud ca 85 lihaveise

söödavajadusi. Visuaalsel vaatlusel tuvastati tegevuskohas üks lakusoola vann. Karjakontrolli

päeval oli tegevuskohas üks veetsistern ja jootmisküna, milles oli vesi põhjani jäätunud ning

loomadel oli seda võimatu juua. Tegevuskoha karjatamise ala poolitas osaliselt järskude

nõlvadega kraav, mille põhjas oli pruunikat rabavett. Kraavis vesi kaetud jääga, kuid ühes kohas

olid loomad purustanud jää ja käisid seal joomas.

26.3.3. Kõiki protokollis esitatud väiteid saab kinnitada ametniku poolt kontrolli päeval tehtud

piltidega. Tegemist on mitmete loomakaitseseaduse nõuete rikkumisega, millel on suur mõju

loomade elule ja tervisele. Kaebaja väited, et loomadel on vaba ja piisav juurdepääs söödale

puhtale joogiveele ei ole tõendatud. Kaebaja viitab, et kontrolli teostamisel on

järelevalveametnik möödunud silorullidest. Antud viide ei ole asjakohane, sest ametnikud

näevad oma ametitegevuse jooksul paljusid anonüümseid silo/heinarulle, mille omandiõigust ei

saa määratleda. Samuti ei täida kiletatud ja hoiustatud sööt looma kõhtu, kui tal puudub sellele

juurdepääs. Järelevalve kontrolli teinud ametnik tegi kontrolli teostamise ajal pilte, mille aega ja

kohta on võimalik tõestada ja mis kajastavad ametnikele tol hetkel avanenud olukorda. See, et

hilisemalt on osad loomapidamisnõuded täidetud ja seda on võimalik ettevõtja esitatud piltidega

tõestada, ei muuda asjaolu, et kontrolli teostamise hetkel loomapidamisnõudeid rikuti.

26.3.4. Loomapidajal on kohustus tagada loomadele pidevalt piisavalt sööda ja joogivee

olemasolu, seega pidanuks kaebaja hoolitsema joogivee olemaolu pidevalt ööpäeva jooksul.

Vesi ei tohi olla jäätunud. Kraavis oleva vee olemasolu ei ole piisav, sest kraavi kaldad olid

järsud ja kõik loomad ei pruukinud sinna pääseda, samuti nähtub piltidelt, et vesi oli pruunikas

rabavesi, mis ei pruugi olla nõuetekohane (helisalvestus al 01:24:10).

26.4. Loomade märgistuse puudumine (ettekirjutuse punkt 4). Kontrolli käigus selgus, et karjas

on mitmeid loomi, kelledel nõuetele vastavad kõrvamärgid puuduvad. EL määrus nr 2019/2035

artikkel 38 sätestab, et veiseid pidavad ettevõtjad tagavad, et veised on individuaalselt

identifitseeritud III lisa punktis a osutatud tavalise kõrvamärgiga, mis peab vastama järgmistele

nõuetele: a) märgid on kinnitatud looma mõlema kõrva külge; identifitseerimisvahendil on

nähtavalt, loetavalt ja kustumatult esitatud looma identifitseerimiskood; b) veised varustatakse

kõrvamärgiga sünniettevõttes; c) seda ei eemaldata, muudeta ega asendata ilma selle

liikmesriigi pädeva asutuse loata, kus veiseid peetakse. Kaebaja väited, et kõrvamärgiste

olemasolu kontrolliti 2023. aasta mais PRIA poolt ja suvel ning sügisel olid kõrvamärgised

olemas, on asjakohatud. Kõik põllumajandusloomad peavad olema identifitseeritavad kogu aeg

ja loomapidaja peab rakendama järjepidevalt nõuetele vastavaid meetmeid selle tagamiseks.

Protokollis märkis inspektor, et vähemalt osaldel loomadel visuaalse kontrolli tulemusena

kõrvamärkidel näha ei olnud.

27. Tahtliku rikkumise hinnang.

27.1. Sõltumatult ettekirjutusest ja ettekirjutusega kaebajale pandud kohustustest vormistas

vastustaja 11.12.2023 ELÜPS-i alusel makstavate toetuste raames rakenduvate tingimuslikkuse

nõuete kontrolli raames CCS kontrollakti nr 23-0094-PTA_L / tahtliku rikkumise hinnangu,

mille kohaselt oli kaebaja takistanud kontrolli teostamist. Ehkki nimetatud hinnangus on

põgusalt käsitletud ka muid kohapeal tuvastatud asjaolusid, ei oma need selgitused sisulist

tähtsust, kuivõrd neid ei ole tingimuslikkuse raames eraldi hinnatud ning nende individuaalsete

nõuete rikkumiste eest ei ole toetuseid eraldiseisvalt vähendatud. Sarnaselt ei oma sisulist

tähtsust ka rikkumise ulatusele, püsivusele ja korduvusele antud hinnangud. Ainus asjaolu, mis

tegelikkuses nimetatud hinnangus toetuste raames tähtsust omab, on selles esitatud kontrolli

takistamise kirjeldus.

27.2. Kuna kaebaja oli oktoobrist alates teadlik asjaolust, et PTA soovis viia tema tegevuskohas

EE27445 läbi kohapealset kontrolli, ent kaebaja väljendas soovimatust kontrolli teostamiseks, ei

11(20)

3-24-647

pakkunud välja kontrolli teostamiseks sobivat aega, vältis ja lõpetas järelevalveametniku

kõnesid, sulges tegevuskohti ja viis osa loomi teise tegevuskohta, ei ajanud 21.11.2023 kontrolli

ajaks loomakarja kokku ega võimaldanud kontrollida dokumente, takistas kaebaja oma

tegevusetusega kohapealse kontrolli läbiviimist. Kaebaja oli teadlik sellest, et vastustaja soovis

teostada tegevuskohas EE27445 karjakontrolli ning kaebaja ei ole ilmselgelt võtnud kõiki

meetmeid, mida võis temalt mõistlikult oodata, et tagada, et kontroll tervikuna toimuks. Kaebaja

kui pikaajaline, alates 2008. aastast põllumajandusega tegelev isik ja kui pikaajaline PRIA

toetuste taotleja ning tema juhatuse liige K.W vähemalt pidid ka vaidlusaluse menetluse käigus

aru saama, et kaebajat kontrollitakse ja temalt nõutakse loomade kokkuajamist ja selliste

dokumentide esitamist, millest sõltub muuhulgas kaebaja õigus saada PRIA-lt 2023. aastal

taotletud toetusi.

27.3. Tahtliku rikkumise hinnang edastati PRIA-le koheselt selle vormistamise järgselt. PTA

rõhutab, et nimetatud hinnang ning selles kirjeldatud asjaolud ei sõltu kaevatavast

ettekirjutusest, s.o ettekirjutuse kehtivus ei ole nimetatud hinnangu aluseks ega vastupidi.

Tahtliku rikkumise hinnang ei ole haldusakt, mistõttu ei kohaldu sellele ka haldusaktile

esitatavad nõuded. Seetõttu ei pidanud see sisaldama ka viiteid õigusaktidele.

27.4. ELÜPS § 43 lõike 2 kohaselt korraldavad tingimuslikkuse nõuete kontrollimiseks pädevad

asutused, sh PTA, tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrolle määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83

sätestatut arvestades, sealhulgas muude õigusaktide alusel nendes õigusaktides sätestatud nõuete

kontrollimisel. Seega kui vastustaja teostab kontrolle ka muude õigusaktide alusel (nagu näiteks

plaanilisi karjakontrolle vms), kontrollib vastustaja läbi viidavate kontrollide raames ka

tingimuslikkuse nõudeid, kui kontrollitav isik on taotlenud ELÜPS-i alusel toetuseid. Mistahes

tingimuslikkuse nõuete rikkumiste tuvastamisel teavitab vastustaja taotluste menetlemise ja

väljamaksmise eest vastutavat makseasutust, s.o PRIA-t.

27.5. Eelnevast tulenevalt on vastustaja seisukohal, et nn tahtliku rikkumise hinnangus esitatud

protokollilised selgitused seonduvalt kontrolli takistamisega on põhjendatud ja asjakohased.

28. Kahju hüvitamise nõue.

28.1. Vastustaja hinnangul ei ole käesoleval juhul kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kaebaja

väidetav kahju seondub 2023. aastal taotletud toetuste mittesaamisega. Kaebajal on võimalik

väidetava kahju tekkimine kõrvaldada RVastS §-s 3 nimetatud haldusakti kehtetuks tunnistamise

nõudega, s.o tema toetustaotluste rahuldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamise nõude

esitamisega. Kaebaja on vastava nõude PRIA-le ka esitanud, olles esitanud PRIA-le vaided

otsuste peale, millega tema taotlused rahuldamata jäeti.

28.2. Lisaks märgib vastustaja, et antud juhul on väidetava kahju toonud kaasa kaebaja enda

käitumine. Nagu eelnevalt analüüsitud, on kaebaja rikkunud riikliku järelevalve raames

koostöö- ja kaasaaitamiskohustust ning takistanud seeläbi ka toetuste suhtes kohaldavate

tingimuslikkuse nõuete kontrollimist. See tähendab, et väidetava kahju on tekkinud kaebaja

enda käitumise tulemusena.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

29. Käesolevas asjas menetletavateks nõueteks on nõuded PTA 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-

58-23/073-1 ja 05.02.2024 vaideotsuse nr 1.5.-5/536-1 tühistamiseks, PTA 11.12.2023 „Tahtliku

rikkumise hinnanguˮ õigusvastasuse tuvastamiseks ning otsese varalise varalise kahju

hüvitamiseks 78 870, 68 eurot.

30. Kokkuvõtvalt on vaildusele eelnenud asjaolude käik järgnev:

30.1. PTA viis 21.11.2023 Kodila Mõis OÜ tegevuskohas EE27445 läbi kontrolli, mille käigus

tuvastas mitmed loomapidamisnõuete rikkumised. PTA väidab, et kaebajat oli kontrolli

toimumisest teavitatud kuid kaebaja ei ilmunud kontrolli teostamise ajaks kohale.

12(20)

3-24-647

30.2. Vastustaja saatis 23.11.2023 kaebajale protokolli nr 01-588-23/073 (dtl 22-27), milles

kirjeldas tuvastatud rikkumisi ja palus esitada arvestus ja tõendid kaebaja poolt registreeritud

tegevuskohas EE27445 peetavate või peetud maismaaloomade liikide, kategooriate, arvu ja

identifitseerimistunnuste kohta ning arvestuse maismaaloomade sisse liikumise ja välja

liikumise kohta perioodil 01.01.2021-21.11.2023. Samuti paluti kaebajal esitada perioodil

01.01.2021-21.11.2023 teostatud loomade raviandmed ja testide tulemused. Ühtlasi anti

protokolliga kaebajale võimalus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

30.3. Kaebaja saatis 06.12.2023 protokolli kohta omapoolsed seisukohad koos lisadega (dtl 29-

39).

30.4. PTA vormistas 11.12.2023. „Tahtliku rikkumise hinnangu“ lisalehe protokolli nr 01-588-

23/073 juurde (dtl 48-49). Nimetatud hinnang edastati Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile (PRIA).

30.5. PTA tegi kaebajale 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1 (dtl 54-61).

30.6. Kaebaja esitas 12.01.2024 vaide ettekirjutuse nr 01-588-23/073-1 ning 11.12.2023

koostatud nn tahtliku rikkumise hinnangu peale koos lisadega (dtl 64-164). PTA jättis

05.02.2024 vaideotsusega nr 1.5-5/536-1 vaide rahuldamata (dtl 196-207). Vaideotsuse lisadena

edastati kaebajale 21.11.2023 tegevuskohas EE27445 tehtud viis fotot (dtl 185-189),

pildid/väljavõte ametniku kõnelogist (dtl 190-193) ning väljavõtted järelevalve infosüsteemist

tegevuskohtade EE27343 ja EE25322 põhiandmete kohta (dtl 194-195).

31. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutus, vaideotsus ja ka 11.12.2023 koostatud „Tahtliku

rikkumise hinnang“ on õigusvastased ning vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on kaebajal

tekkinud otsene varaline kahju, sest PRIA on, viidates vastustaja poolt esitatud tahtliku

rikkumise hinnangus toodule, jätnud kaebaja toetuse taotlused rahuldamata. Kaebaja on

vaidlustanud PRIA otsused, kuid vaidlus nendes asjades on peatatud kuni käesoleva haldusasja

vaidluse lõpuni.

32. Analüüsinud asja materjale ja tutvunud asjas esitatud tõenditega leian, et kaebus tuleb

rahuldada osaliselt ja PTA ettekirjutus ja vaideotsus tuleb tühistada, samuti tuleb vastustaja

11.12.2023 koostatud nn tahtliku rikkumise hinnang tunnistada õigusvastaseks. Kaebus jääb

siiski rahuldamata kahju hüvitamise nõudes.

33. Ettekirjutuse ja vaideotsuse õigusvastasus.

34. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt tuvastas PTA rikkumised ja kohustas sellest tulenevalt

kaebajat järgnevalt:

34.1. Esitada arvestus tegevuskohas nr EE27445 peetavate või peetud maismaaloomade liikide,

kategooriate, arvu ja identifitseerimistunnuste kohta ja arvestus koos tõendavate materjalidega

tegevuskohta nr EE27445 maismaaloomade sisse liikumiste (koos päritolu ja sisseliikumise

kuupäevaga) ja sealt välja liikumiste (koos lähtekoha ja väljaliikumise kuupäeva) andmetega

perioodi 01.01.2021-22.11.2023 kohta. Samuti kohustati kaebajat esitama perioodil 01.01.2021-

22.11.2023 loomapidamisettevõtetes EE27445 teostatud loomade ravi andmed ja testide

tulemused.

34.2. Teha koostööd karjakontrolli teostamisel ning võimaldada kõikide loomade ülevaatus.

34.3. Võimaldada loomadele vaba juurdepääs söödale ja puhtale joogiveele.

34.4. Märgistada nõuetekohaselt kõik peetavad loomad.

35. Leian, et kaebatav ettekirjutus (v.a ettekirjutuse p 1) ei ole õiguspärane, sest see on oluliste

põhjendamispuudustega ning seda ei saa pidada proportsionaalseks. Sellest tulenevalt on

vastavas osas õigusvastane ka vaideotsus.

13(20)

3-24-647

36. Ettekirjutuse punktis 1 leiab PTA, et kontrolli tulemusena leidis tuvastamist, et tegevuskohas

peetavate loomade ja PRIA registris registreeritud loomade andmed ei ühti. Tegevuskoha nr

EE27445 21.11.2023 registriandmetes oli 137 veist, 229 lammast ja 10 kitse, kuid paikvaatlusel

21.11.2023 tuvastasid PTA ametnikud, et tegevuskohas EE27445 ja sellega seotud Kaitseriba

kinnistul (59.042618, 24.648084) ei peeta (ei ole) ühtegi lammast ega ka kitse, veiste arvu ei ole

võimalik täpselt määrata, kuid hinnanguliselt on veiste arv ca 85. Kaebajat kohustati esitama

arvestus tegevuskohas nr EE27445 peetavate või peetud maismaaloomade liikide, kategooriate,

arvu ja identifitseerimistunnuste kohta ja arvestus koos tõendavate materjalidega loomade sisse

liikumiste (koos päritolu ja sisseliikumise kuupäevaga) ja sealt välja liikumiste (koos lähtekoha

ja väljaliikumise kuupäeva) andmetega perioodi 01.01.2021-22.11.2023 kohta. Samuti kohustati

kaebajat esitama perioodil 01.01.2021-22.11.2023 loomapidamisettevõtetes EE27445 teostatud

loomade ravi andmed ja testide tulemused.

36.1. Esmalt tuleb märkida, et vaidluse all on küsimus, kas karjatamisala EE27445, mida PTA

kontrollis, koosnest üksnes Kaitseriba kinnistust (vt kaart dtl 356, pos nr 1,2,3 ja 6) või koosnes

tegutsemiskoht EE27445 ühtekokku kuuest erinevast Kodila külas, Rapla maakonnas asuvast

kinnistust (Kaitseriba, Siimu-Hansu, Torino, Peetri, XXX ja Palamulla tee 15.

36.1.1. Ehkki kaebaja poolt kirjalikult esitatud seisukohtade ja kaebaja seadusliku esindaja

selgitustest kohtuistungil (helisalvestus al 00:08:18) võis aru saada, et karjatamisala EE27445

alla oli registreeritud ühtekokku kuus ülalnimetatud kinnistut, ei kinnita seda seisukohta asjas

esitatud tõendid. Vastustaja on asja juurde esitanud PRIA registri väljavõtte (dtl 520), millest

nähtub et selle tunnusega karjatamisalana on registreeritud üksnes Kaitseriba kinnistu. Seega

ehkki nimetatud kinnistu oli koos teiste ülalviidatud kinnistutega füüsiliselt ühte liidetud

selliselt, et kinnistuid olid piiritletud ühise taraga, ei kajastanud see ühe tegevuskohana

registriandmetes. Kaebaja poolt esitatud selgitused selle kohta, et vastustaja ametnik Y.Y on

kaebajal soovitanud need kinnistud ühtse alana registreerida, registriadmeid siiski ei muuda,

samuti nähtub asja materjaldest, et kaebaja kirjavahetus eelpoolviidatud ametnikuga on aastast

2024 (dtl 531), seega kontrolli toimumisele järgneval ajal. Ka nähtub kaebaja poolt esitatud

dokumentidest, et saadud juhiste alusel registreeris kaebaja kinnistud ühtse karjatamisalana

(EE27343) alles 19.03.2024 (dtl 532).

36.1.2. Seega pelgalt asjaolu, et kinnistud olid füüsiliselt ühendatud ja loomad said kinnistute

vahel vabalt liikuda, ei tähenda et kontrolli teostamise hetkel pidanuks vastustajal olema

teadmine, et karjatamisala EE27445, mida vastustaja kontrollima läks, on tegelikkuses märksa

suurem (Kaitserinba kinnistu suurus on ca 46 ha, kõik kokku aga ca 100 ha).

36.2. Eelnev aga ei tähenda, et karjakontrolli teostamise hetkel olukorras, kus karja ei olnud

kokku aetud ning karjakonroll toimus maksimaalselt 27 minutit (kaebaja poolt esitatud

kaamerapildist nähtuvalt lahkus vastustaja sõiduk karjatamisalalt kl 9:15 (dtl 164) vastustaja

sõiduki logiraamatu järgi 9:27 (dtl), oli vastustajal võimalik ammendavalt veenduda selles, et

seal viibivate veiste arv ei vasta registris kajastatule. Seega ei saa nimetatu põhjal üheselt väita,

et kaebaja poolt peetud arvestus ja esitatud registriandmed ei olnud täpsed. Nende asjaolude

kontrollimiseks palus vastustaja 23.11.2023 protokollis kaebajal esitada ilma ettekirjutust

tegemata detailsed andmed loomade liikide kaupa nende päritolu, liikumise jms andmed, samuti

andmed veterinaarkontrolli kohta. Kaebaja poolt 06.12.2023 protokollile esitatud vastuses

selgistas kaebaja, et veterinaarkontrolli viidatud perioodil ei teostatud, loomade arvestuse

aruande esitas kaebaja 06.12.2023 seisukoha lisana (dtl 32). Nõustun vastustajaga, et kaebaja

poolt esitatud käsitsi koostatud dokumenti ei saa pidada nõuetekohaselt peetud arvestuseks (vt

vastustaja selgitused vaideotsuses dtl 201-202).

36.3. Meneltusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et 21.11.2023 karjakontrolli teostamise ajal ei

olnud kontrollitaval karjatamisalal EE27445 lambaid ja kitsi kuna need olid viidud Lipumäe

lauta. Ehkki kaebaja on väitnud, et loomade üleviimine Lipumäe lauta oli juba enne

14(20)

3-24-647

karjakontrolli teostamist reaalajas registreeritud ja need andmed pidid vastustajale olema

nähtavad, ei ole asja juurde esitatud tõendeid, mis kaebaja sellekohaseid väiteid kinnitavad.

Pealgi nähtub vaideotsusest (vaideotsuse lk 202), et Lipumäe laut ei olnud sellel hetkel üleüldse

kaebajal aktiivse tegevuskohana registreeritud.

36.4. Eeltoodust tulenevalt leian, et ettekirjutust ei saa loomade arvestuse pidamise esitamise

kohustuse osas (ettekirjutuse p 1) pidada õigusvastaseks. Selles tulenevalt ei ole selles osas

õigusvastane ka vaideotsus. Kaebajal on kohustus pidada arvestust Komisjoni Määrus (EÜ) nr

911/2004 artikkel 8 kohaselt ning vastustaja on õigus sellekohaseid andmeid nõuda (sellele ei

vaidle vastu ka kaebaja). Kaebaja protokollis märgitud tähtajal nõuetekohast arvestust ei

esitanud ning seega saab ettekirjutuse punktiga 1 kaebajale pandud kohustust pidada

õiguspäraseks.

37. Ettekirjutuse punktis 2 kohustas vastustaja kaebajat tegema koostööd karjakontrolli

teostamisel. Vastustaja tugines siinjuures sellele, et kaebajale oli karjakontrolli teostamisest ette

teatatud, kuid vaatamata sellele kaebaja kontrolli teostamise ajal karjatamisalale ei ilmunud ning

ei valmistanud ette ka vajalikke dokumente. Leian, et nimetatud osas on ettekirjutus oluliste

põhjendamispuudustega ja seega õigusvastane.

37.1. Vastustaja leiab, et vaideotsusele lisatud vastustaja järelevalveametniku X.Xi kõnelogi

väljavõte (dtl 190-192) on piisavaks tõendiks selle kohta, et kaebaja seaduslik esindaja oli

21.11.2023 kell 9.00 planeeritavast karjakontolli läbi viimisest teadlik. Vastustaja viitab, et

seejuures, et seadusest ei tulene täpsemalt seda, millises vormis peaks vastustaja karjakontrolli

läbi viimisest ette teatama, samuti viitab vastustaja sellele, et karjakontrolli on võimalik teha ka

etteteatamata.

37.2. Minu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja koostöökohustusest keeldumist piisavalt

põhjendanud. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei teavitanud kaebajat karjakontrolli

teostamisest kirjalikult (sh e-kirja teel). Vastustaja poolt viidatud kõnelogi väljavõtteid ei saa

aga pidada piisvaks tõendiks selle kohta, et kaebaja oli või pidi olema karjakontrolli teostamise

täpsest kuupäevast ja kellaajast teadlik. Kõnelogi väljavõttest nähtub, et kaebaja juhatuse

liikmele K.W-le on helistatud 02.10.2023 (kõne kestus 340 sekundit) ning 06.10.2023 (kõne

kestus 230 sekundit), samuti on näha, et ametnik on helistanud kaebajale 14.112023 ja

15.11.2023. Esmalt tuleb märkida, et esimesena märgitud kõned toimusid oktoobri alguses,

samas kui karjakontroll viidi läbi 21.11.2023. Vastustaja poolt esitatud andmetest ei nähtu, kui

pikad oli 14.11.2023 ja 15.11.2023 tehtud kõned, kuid see ei ole asjas määrava tähendusega.

Igal juhul ei ole võimalik vastustaja poolt esitatud kõnelogide väljavõtetest üheselt järeldada, et

kaebaja seaduslik esindaja oli kindlasti teadlik sellest, et kontroll viiakse läbi 21.11.2023,

algusega kell 9.00. Vastustaja ja kaebaja selgitused kõnede kohta on lahknevad ning seetõttu ei

ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et just vastustaja väiteid kõnede sisu kohta on õiged.

37.3. Ettekirjutuse õiguspärasust ei saa tuletada ka vastustaja viidetest sellele, et seaduses ei ole

täpsemalt reguleeritud, kuidas karjakontrolli tegemisest tuleb ette teatada. Olukorras, kus

vastustaja soovib kaebaja koostöökohustuse rikkumise osas tugineda sellele, et kaebaja oli

kontrolli teostamise ajast teadlik, kuid vaatamata sellele kohale ei ilmunud ja vajalikke

dokumente ette ei valmistanud, peab vastustaja vajadusel kirjalikult taasesitatavas vormis

tõendama, et kaebajat on kontrolli teostamisest ette teatatud ning ka seda, milliseid dokumente

oleks pidanud kaebaja kontrolli teostamiseks ette valmistama. Tähelepanuväärne on siinjuures

asjaolu, et puuduvad tõendid selle kohta, et vastustaja ametnik oleks ka kontrolli teostamise

alguses kaebajale helistanud ( helisalvestus al 01:10:52). Kaebaja seadusliku esindaja selgituste

kohaselt oleks tal sellise telefonikõne saabudes olnud võimalik vähese ajakuluga kohale ilmuda.

37.4. Asjakohased ei ole siinkohal vastustaja selgitused, et kontrolli võib läbi viia ka

etteteatamata. Esiteks ei ole siinsel juhul tegemist etteteatamata kontrolliga, teiseks ei saa ette

15(20)

3-24-647

teatamata kontrolli puhul vastustaja eeldada, et kaebaja esindaja viibib kontrolli teostamise ajal

kohal ning sellel põhjal tugineda koostöökohustuse rikkumisele.

37.5. Eelpool toodust tulenevalt leian, et ettekirjutuse punkt 2 on õigusvastane ja tuleb tühistada.

Vastustja ei ole tõendanud, et kaebaja oli karjakontrolli läbiviimise ajast teadlik, mistõttu ei saa

vastustaja sellele tuginedes väita, et kaebaja on koostöökohustust rikkunud.

37.6. Ettekirjutuse punktis 3 teeb vastustaja kaebajale ettekirjutuse tagada loomadele vaba

juurdepääs söödale ja puhtale joogiveele. Seejuures tugineb vastustaja sellele,

et ,karjakontrollimise päeval peeti tegevuskohas lihaveiseid väljas karjamaal, kus vastavalt

aastaajale (sügis/talv ja õhutemperatuur -5ºC) oli rohukasv olematu, loomapidaja poolt

karjatusalale paigaldatud söötmissõimed olid tühjad või minimaalse söödaga ja hinnanguliselt ei

katnud ca 85 lihaveise söödavajadusi. Visuaalsel vaatlusel tuvastati tegevuskohas vaid üks

lakusoola vann ning tegevuskohas oli üks veetsistern ja jootmisküna, milles oli vesi põhjani

jäätunud ning loomadel oli seda võimatu juua. Tegevuskoha karjatamise ala poolitas osaliselt

järskude nõlvadega kraav, mille põhjas oli pruunikat rabavett. Kraavis oli vesi kaetud jääga,

kuid ühes kohas olid loomad purustanud jää ja käisid seal joomas.

37.7. Leian, et vastustaja protokollis ja ettekirjutuses kajastatu ei ole piisav järeldamaks, et

kaebaja ei ole nõuetekohaselt taganud loomadele vajalikus koguses sööda ja joogivee

olemasolu. Kaebaja on selgitanud, et kuna dokumentide kohaselt toimus kontroll tööpäeva

alguses, ei olnud ta jõudnud veel loomade söödasõimede ja veeanumate täitmisega tegeleda,

tavaliselt tehakse seda hommikupoolikul või hiljemalt lõunal. Veiste jäätunud joogivee kohta

selgitab kaebaja, et 20.11.2023 oli õues plusskraadid ja öösel läks ootamatult külmaks (dtl 216-

217). Seega jäätus vesi öösel ja päeval tõi kaebaja seaduslik esindaja vett, kui kontrollis veiste

heaolu.

37.8. Kaebaja sellekohaseid selgitusi saab pidada usutavaks.

37.8.1. Esmalt tuleb märkida, et PTA järelevalveametnikud on 21.11.2023 tegevuskohas

EE27445 viibinud maksimaalselt 27 minutit, vastustaja on seejuures tunnistanud, et selline aeg

ei ole olnud piisav täiemahulise karjakontrolli teostamiseks. Seega ei saa sellist aega piisavaks

pidada ka selleks, et vastustaja ametnikud saanuks veenduda, et kogu karjatamisala raames ei

olnud loomadel piisavalt sööta ja joogivett. Teiseks on kaebaja selgitanud, et osa söödasõimesid

ja lakusoola asusid teistel kinnistutel, mis on Kaitseriba kinnistuga ühendatud ja kuhu loomad

said vabalt liikuda. Ehkki eespool märkisin, et formaalselt on küll vaid Kaitseriba kinnistu

registreeritud tegevuskoha tunnusega EE27445, tuleb loomade heaolu kontrollimisel siiski

arvestada sellega, et loomadel oli võimalik liikuda kõrvalasuvale kinnistule, kus asusid

täiendavad söödasõimed ja lakusool. Vastusaja ei ole neid alasid kontrollinud, seega ei saa

vastustaja väita, et loomadel puudus üleüldse juurdepääs piisavale kogusele söödale. Sellest

tulenevalt ei ole asjakohased ka vastustaja viited kohapeal tehtud fotodele, sest vastustaja ei

kontrollinud, kas loomadele oli piisav kogus toitu kättesaadav veidi eemal teistel kinnistutel.

37.8.2. Joogivee osas on kaebaja tõendanud, et joogivee külmumine oli tingitud öösel tekkinud

miinuskraadidest ja neid selgitusi saab pidada asjakohaseks. Pealegi ei ole poolte vahel vaidlust

selles, et loomadel oli võimalik liikuda karjatamisala servas asuvate kraavide juurde jooma.

Vastustaja väidab küll, et kraavides olev vesi tundus pruunika rabaveena, mis ei pruugi olla

loomadele joomiseks sobilik, kuid tegemist on vaid oletusliku järeldusega (helisalvestus al

01:24:10).

37.8.3. Sellest tulenevalt leian, et vastustaja ettekirjutuses toodud väited selle kohta, et kaebaja

ei olnud taganud loomade heaolu piisava sööda ja joogivee puudumise tõttu, ei ole piisavalt

tõendatud. Ehkki õigusaktidest tulenevalt tuleb loomapidajal tagada loomadele pidevalt

piisavalt sööda ja joogivee olemasolu, ei tähenda see, et loomade heaolu ei ole nõuetekohaselt

tagatud, kui sööt võis olla öö jooksul söödasõimedest otsa saanud ning joogivesi ilmastiku tõttu

16(20)

3-24-647

hommikul külmunud. Vastustaja ei ole väitnud, et selliseid olukordi on tekkinud korduvalt ja

pikema aja vältel. Selles tulenevalt on ettekirjutuse punkt 3 õigusvastane ja tuleb tühistada.

38. Ettekirjutuse punktis 4 paneb vastustaja kaebajale kohustuse märgistada nõuetekohaselt kõik

peetavad loomad. Leian, et ka siinsel juhul ei ole vastustaja esitanud tõendeid, mis võimaldaks

väita, et kaebaja kohustused loomade märgistuste osas olid täitmata.

38.1. Tuginen siinjuures juba eelpool väja toodule, mille kohaselt, arvestades asjaolu et

karjakontrolli teostamisel ei olnud kari kokku aetud ning arvestades kontrolli lühikest kestvust,

ei saanud vastusta kontrolli läbi viia sellise põhjalikkusega, et väita, et loomadel puudus

nõuetekohane märgistus.

38.2. Kohtuistungil selgitas kaebaja seaduslik esindaja, et loomade kõrvamärgistuse olemaoslu

on tõhusalt võimalik kontrollida vaid nii, et loomad aetakse kokku ja kontrollitakse

kõrvamärgiste olemasolu ükshaaval, vastasel juhul ei ole kõrvamärgiste olemasolu või

puudumist võimalik tuvastada (helisalvestus al 01:29:33). Kaebaja selgitas ka, et kõrvamärgiste

olemasolu on PRIA kontrollinud 2023. aasta mais ning rikkumisi ei tuvastatud. Võib juhtuda, et

mõnikord kaob loomal kõrvamärgis ära, siis asendatakse see jooksvalt uuega. Kaebaja teostab

jooksvalt kontrolli numbrite olemasolu kohta. Neid kaebaja väiteid tuleb pidada asjakohaseks.

38.3. Seega ei saa olemasolevate andmete puhul pidada tõendatuks vastustaja väidet, et kaebaja

ei olnud täitnud loomade nõuetekohast märgistamise kohustust. Isegi juhul, kui mõnel loomal

võis karjakontrolli hetkel kõrvamärgis puududa (mille kohta ei ole siiski piisavalt tõendeid), ei

saa siit tuletada süsteemset rikkumist kaebaja poolt. Kõrvamärgised võivad aega-ajalt ära tulla

ja siis asendatakse need jooksvalt. Sellest tulenevat leian, et ka ettekirjutuse punkt 4 on

õigusvastane ning tuleb tühistada.

39. Eelpooltoodust tulenevalt on õigusvastane ka 11.12.2023 koostatud „Tahtliku rikkumise

hinnang“, mis tugineb peaasjalikult sellele, et kaebaja ei teinud vastustajaga karjakontrolli

tegemisel koostööd. Asjas ei ole tõendatud, et kaebaja oli karjakontrolli tegemisest teadlik ja

seega tahtlikult jättis kontrolli teostamisele kohale ilmumata ja milline asjaolu oli vastustaja

selgituse kohaselt ka sellise hinnangu koostamise põhjuseks.

39.1. Hinnangus on kirjeldatud küll ka muid kontrolli käigus tuvastatud rikkumisi, kuid

vastustaja selgitusel ei oma need tegelikult hinnangu koostamisel tähtsust. Vastustaja selgituste

kohaselt ei oma sisulist tähtsust ka rikkumise ulatusele, püsivusele ja korduvusele antud

hinnangud.

39.2. Pean siinkohal siiski vajalikuks märkida, et olukorras, kus vastustaja saadab koostatud

hinnangu teisele asutusele tutvumiseks, ei saa pidada heaks halduseks seda, kui vastustaja

koormab hinnangut asjakohatute märkustega, millised võivad siiski mõjutada hinnangu saanud

asutuse üldist vaadet kaebaja tegevusele. Kaebaja juhib õigesti tähelepanu ka asjaolule, et

hinnangust ei nähtu millisel õiguslikul alusel see on antud, millisest õigusaktist tulenevalt on

määratud erinevad rikkumise komponendid ja nende kriteeriumid.

40. Varalise kahju hüvitamine.

40.1. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase

tegevusega avalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega nõua tekitatud kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui

seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega,

kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka

eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

40.2. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja

õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kahju tekkimine; 3) põhjuslik

seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-

17(20)

3-24-647

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg

1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128

lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).

40.3. Kaebaja on esitanud varalise kahju nõude leides, et vastustaja haldusaktide ja

menetlustoimingu tõttu on tekkinud olukord, kus kaebaja poolt 2023. aastal taotletud erinevaid

toetuste taotlusi on PRIA jätnud vastustaja 15.12.2023 ettekirjutuses nr 01-588-23/073-1

sisalduva väära ja alusetu väite tõttu rahuldamata, millega seoses on tekkinud kaebajal täiendav

koormus teistes haldusmenetlustes vaielda toetuse saamiseks viidatud ettekirjutuse õigsuse

pärast. Kaebaja on kandnud otsest varalist kahju, sest vastustaja poolt PRIA-le esitatud tahtliku

rikkumise hinnangu tõttu jäeti PRIA 6 haldusakti alusel kaebaja ilma 2023. aasta toetustest

kogusummas 78 870, 68 eurot. Kahju tekkimise ja vastustaja õigusvastase tegevuse vahel esineb

seega põhjuslik seos, sest PRIA on oma keelduvates otsustes ja vaideotsuses kinnitanud asjaolu,

et lähtus vastustaja haldusaktidest ja menetlustoimingust, mis kõik baseerusid vastustaja

õigusvastasele haldustegevusele väites, et kaebaja takistas kohapealset kontrolli selles

mitteosalemise tõttu. Vastustaja ega ka PRIA ei ole väitnud, et esines muu alus, mille tõttu oli

õigustatud jätta kaebaja ilma 2023. aastal taotletud toetustest kogusummas 78 870, 68 eurot.

Tekkinud kahju ei ole olnud võimalik vältida muude esmaste õiguskaitsevahendite

kasutamisega (kaebaja on vaidlustanud vaidemenetluses vastustaja haldusaktid ja

menetlustoimingu, kui ka kõik PRIA 2023. aastal taotletud toetustest andmisest keelduvad

haldusaktid vaidemenetluses; esitanud menetluste peatamise taotlusi vaidemenetlustes ja

kohtumenetluses, kuid sellest hoolimata anti PRIA poolt toetuste andmisest keelduvad

haldusaktid, mille tulemusena jäeti kaebajale üle kandmata 2023 aastal taotletud toetused

kogusummas 78 870, 68 eurot.

40.4. Leian, et kaebuse nõue kahju hüvitamise osas tuleb jätta rahuldamata. Ehkki käesoleval

juhul on leidnud tuvastamist, et nii vastustaja ettekirjutus kui vaideotsus on valdavas osas

õigusvastased ning õigusvastane on ka vastustaja toiminguna käsitatav 11.12.2023 koostatud

„Tahtliku rikkumise hinnang“, ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks minu hinnangul

täidetud RVastS § 7 lg 1-st tulenev põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kaebajale väidetava

kahju tekkimise vahel.

40.5. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lg 8 p 2 järgi teeb

PRIA otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei esita ega tee teatavaks

menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist.

Riigikohus on käesolevas asjas tehtud 18.10.2024 määruses märkinud, et tegemist on toetuse

taotluse rahuldamata jätmise alusega, mille esinemise puhul on PRIA-l võimalik taotlus jätta

rahuldamata muid menetlustoiminguid tegemata. Vaidlust ei esine selles, et PRIA on vastustaja

koostatud hinnangus sisalduva tõttu jätnud kaebaja taotlused toetuste saamiseks rahuldamata.

(viidatud määruse p 13 ja 14). Sellest nähtub, et ehkki kaebaja haldusaktides ja hinnangus toodu

võis mõjutada PRIA-t toetuse andmata jätmise otsuse tegemisel, otsustab toetuse andmise või

andmata jätmise siiski PRIA, kes peab otsuse tegemisel kaaluma, kas taotluse menetlemisel

kogutud andmetest nähtub selline rikkumine, mis ei võimalda toetuse taotlust rahuldada.

Asjaolu, et PRIA võib tugineda teise asjaomase asutuse hinnangule ning tal ei ole kohustust

iseseisvalt menetlustoimingud teha, ei tähenda, et PRIA-l ei ole toetuse andmise otsustamisel

kaalutusõigust ja -kohustust otsustada, kas teise asutuse poolt viidatud rikkumine on sedavõrd

oluline, et taotleja tuleb toetusest ilma jätta. Kaebaja märgib, et on juba aastaid samal

tegevusalal tegutsenud ning varasemalt toetusi saanud, seega saanuks PRIA hinnata, kas kaebaja

tegevus, millele vastustaja osundas, on kaebaja senist tegevust arvestades sellise iseloomuga

rikkumine, mis tingib toetuse andmata jätmise otsustamise. Seega ei ole käesoleval juhul

kaebaja poolt väidetud kahju tekkimine otseses seoses vastustaja õigusvastase tegevusega.

18(20)

3-24-647

40.6. Kaebaja on halduskohtule esitanud kaebuse, milles taotleb PRIA otsuste, millega jäeti

kaebaja taotlused rahuldamata, tühistamist ning kohustamisnõude kaebaja taotluste uueks läbi

vaatamiseks (haldusasi nr 3-24-1702). Seega on kaebaja oma õiguste kaitsmiseks kasutanud

kohasemat õiguskaitsevahendit, sest kui kohus selles asjas leiab, et PRIA otsused on

õigusvastased ning kaebaja saavutab selle menetluse tulemusel olukorra, kus talle toetused siiski

välja maksutakse, langeb ära ka otsese varalise kahju hüvitamise nõude menetlemise vajadus.

Kui kaebaja leiab, et lisaks toetuste tagantjärele väljamaksmisele on tal põhjust nõuda kahju

hüvitamist, mis talle on tekkinud toetuse väljamaksmise õigusvastase viivituse tõttu, on kaebajal

võimalik haldusasja nr 3-24-1702 raames kaebuse nõuet vastavalt täiendada. Sel juhul saab

kohus hinnata, kas kaebajal oli subjektiivne õigus saada toetust vastavalt toetuse määramise

tingimustele. Riigikohus on varasemalt rõhutanud, et põhjusliku seose kriteeriumi (RVastS § 7

lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 koos RVastS § 7 lg-ga 4) järgi on sarnastes

olukordades võimalik nõuda kahju hüvitamist vaid juhul, kui vastustaja õiguspärase käitumise

korral oleks kaebajal olnud täidetud kõik tingimused toetuse saamiseks (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-18-830/23, p 21 ja otsus asjas nr 3-20-1055 punktid 25 jj), samuti

hinnata kaebajale tekkinud võimaliku kahju suurust.

40.7. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kaebaja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

41. Kokkuvõtvalt rahuldan kaebuse osaliselt järgmistes nõuetes:

41.1. Põllumajandus- ja Toiduameti 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-58-23/073-1 punktide 2-4

ning 05.02.2024 vaideotsuse nr 1.5.-5/536-1 tühistamise nõudes osas, millega Põllumajandus- ja

Toiduamet jättis rahuldamata OÜ Kodila Mõis vaide ettekirjutuse punktide 2-4 kehtetuks

tunnistamiseks.

41.2. Põllumajandus- ja Toiduameti poolt 11.12.2023 koostatud „Tahtliku rikkumise hinnanguˮ

õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

42. Kaebus jääb rahuldamata:

42.1. Põllumajandus- ja Toiduameti 15.12.2023 ettekirjutuse nr 01-58-23/073-1 punkti 1

tühistamise nõude osas ning 05.02.2024 vaideotsuse nr 1.5.-5/536-1 tühistamise nõude osas,

millega Põllumajandus- ja Toiduamet jättis rahuldamata OÜ Kodila Mõis vaide ettekirjutuse

punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks.

42.2. Kahju hüvitamise nõude osas.

Menetluskulud

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel

tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse

kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab

olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema

menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).

43.1. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt on

kaebaja menetluskuluks õigusabikulud kokku 4532,5 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude

nimekirjast ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, õigusabiteenused hõlmavad materjalide

analüüsi, kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamist, kaebuse täiendavat põhjendamist

tuvastamisnõude osas, sellega seotud määruskaebemenetlusega seotud töid, vastustaja

seisukohtadega tutvumist, täiendavate seisukohtade koostamist, samuti ettevalmistust

kohtuistungiks ja kohtuistungitel osalemist, peale kohtuistungit täiendavate seisukohtade

19(20)

3-24-647

koostamist. Lisaks tuli kaebaja seaduse kohaselt tasuda riigilõivu 1050 eurot kaebuselt ja 20

eurot esialgse õiguskaitse taotluselt.

43.2. Arvestades, et kaebus kuulub rahuldamisele hinnanguliselt 50 % ulatuses, arvestades

kaebusega taotletud õigushüvede kaalukust, tuleb ka menetluskulude väljamõistmisel seda

arvestada, samuti tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et kaebaja läbis edukalt

määruskaebemenetluse tuvastamisnõude menetlusse võtmise osas, samas jäi esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Sellest tulenevalt hindan vastustajalt väljamõistetavate kulude

mõistlikuks suuruseks 2500 eurot ilma käibemaksuta, sest kaebja on taotluses märkinud, et

soovib õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Samuti tuleb vastustajalt välja mõista

kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 1050 eurot.

43.3. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud kokku

3550 eurot (2500+1050).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

MUUDETUD JA OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29.05.2026

KOHTUOTSUSEGA.

20(20)