2-25-213/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-213

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-213

Tsiviilasi

R.R.-i, L.-R.A., A.A. ja Z.F hagi Ü.A. vastu elatise nõudes

Hagihind

8140,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: R.R.

(isikukood:

XXX; elukoht: J.R.-i,

xxxxxxxxxxxxx, xxxxxx vald, xxxxxxXXX), L.-R.A. (isikukood:

XXX; elukoht: J.R.-i, xxxxxxxxxxxxxx xxxxxx vald, xxxxx

XXX), A.A. (isikukood: XXX; elukoht: J.R.-i,xxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxx vald,xxxxxx XXX) ja Z.F (isikukood: XXX; elukoht:

J.R.-i, xxxxxxxxxxxxx,xxxxxxx vald, xxxxx XXX), hagejate

seaduslik esindaja J.R. (isikukood: XXX; elukoht: J.R.-i,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald,xxxxxx XXX; e-post: XXX);

Kostja: Ü.A. (isikukood: XXX; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxx,

XXX-i; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Ü.A.-lt R.R.-i kasuks elatis tema täisealiseks saamiseni järgmiselt:

2.1 Tagasiulatuvalt perioodil 07.01.2024-06.01.2025 ühekordse summana 3038.25

eurot.

2.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 259,59 eurot kuus [272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28,125

eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada kahega, misjärel jagada laste

arvuga, kes saab toetust, s.o 4) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)]. Nimetatud summas

tuleb elatis tasuda perioodil 07.01.2025 kuni 31.03.2025.

2.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates lapse- ja lasterikka pere

toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista Üxxx L.-R.A. L.-R.A. kasuks elatis tema täisealiseks saamiseni

järgmiselt:

3.1 Tagasiulatuvalt perioodil 07.01.2024-06.01.2025 ühekordse summana 2642.51

eurot.

3.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 220,65 eurot kuus [272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28,125

2-25-213

eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada kahega, misjärel jagada laste

arvuga, kes saab toetust, s.o 4) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 38,94 eurot (15%

vähendus, kuna vanusevahe R.R.-iga on vähem kui kolm aastat)]. Nimetatud summas

tuleb elatis tasuda perioodil 07.01.2025 kuni 31.03.2025.

3.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates lapse- ja lasterikka pere

toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Välja mõista Üxxx A.A. L.-R.A. kasuks elatis tema täisealiseks saamiseni järgmiselt:

4.1 Tagasiulatuvalt perioodil 07.01.2024-06.01.2025 ühekordse summana 2480.47

eurot.

4.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 212,15 eurot kuus [272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28,125

eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada kahega, misjärel jagada laste

arvuga, kes saab toetust, s.o 4) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,44 eurot (15%

vähendus, kuna vanusevahe on L.-R.A.-ga on vähem kui kolm aastat)]. Nimetatud

summas tuleb elatis tasuda perioodil 07.01.2025 kuni 31.03.2025.

4.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates lapse- ja lasterikka pere

toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Välja mõista Üxxx Z.F L.-R.A. kasuks elatis tema täisealiseks saamiseni järgmiselt:

5.1 Tagasiulatuvalt perioodil 07.01.2024-06.01.2025 ühekordse summana 2480.47

eurot.

5.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 212,15 eurot kuus [272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 28,125

eurot (pool lasterikka pere toetus 225 eurot jagada kahega, misjärel jagada laste

arvuga, kes saab toetust, s.o 4) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 37,44 eurot (15%

vähendus, kuna vanusevahe on A.A.-ga on vähem kui kolm aastat)]. Nimetatud

summas tuleb elatis tasuda perioodil 07.01.2025 kuni 31.03.2025.

5.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisel alates lapse- ja lasterikka pere

toetuste suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik. Menetlusosaliste seisukohad

R.R.-i, L.-R.A., A.A. ja Z.F esitasid hagi Ü.A. vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt ei osale kostja

hagejate ülalpidamises alates juulist 2023. Hagejad elavad isa juures ning on täielikult isa

ülalpidamisel. Hagejate vajadused suurenevad iga päevaga. Kodu vajab kohendamist ja

elutingimuste parandamist. Vanem tütar L.-R.A. hakkab lõpetama põhikooli. Kooli lõpetamiseks

ja edasi õppimiseks on vaja suuremaid kulutusi, kui isa jõuab teenida. Hagejate koolikulude ning

2-25-213

kulud riietele, toidule, jalatsitele ja muule elutähtsale ületavad tunduvalt praeguseid võimalusi.

R.R.-i kulud ühes kuus on 810 eurot, L.-R.A. kulud 710 eurot, A.A. kulud 710 eurot ja Z.F kulud

710 eurot. Hagejate esindaja palk on 560-650 eurot ning lastele makstakse riigi poolt toetusi 820

eurot. Hagejad nõuavad miinimummääras elatist alates üks aasta hagiavalduse esitamisest, s.o

07.01.2024.

08.01.2025.a määrusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat

hagejatele alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-25-213 lõpplahendi jõustumiseni

maksma seadusjärgset miinimumelatist.

Kostja kirjutas 20.01.2025 hagivastuses, et ta ei saa seda elatist maksta, sest ta on töötu ja otsib

praegu tööd. Kostja sissetulekuks on ainult tööturaha.

Kohus määras poolte ärakuulamiseks kohtuistungi 13.02.2025. Hagejate seaduslik esindaja

kohtuistungile ei ilmunud. Kostja selgitas, et ta otsib tööd ja elatis, mida ta peab lastele maksma

on umbes 900 eurot kuus. Kostja sõnul ei ole keegi talle öelnud, et ta peaks maksma elatist ja et on

abi vaja. Kui lapsed on kostja juures olnud, siis on kostja neile riideid ja jalanõusid ostnud ning

samuti andnud neile taskuraha. R.R.-ile saatis kostja nüüd kuu alguses raha. Kostja ei ole lastele

ostetud asjade eest tšekke alles hoidnud. Ta ei teadnud, et peaks. Kostja ei ole ka jaanuaris

maksnud elatist, kuigi ta juba jaanuaris teadis, et elatist nõutakse. Ta on saatnud lastele nende endi

kaardile raha. Kostja on rääkinud J.R.-iga, et kui kostja leiab tööd Jõgeval, siis ta tuleks tagasi.

J.R. ütles, et ta mõtleb. Kostja lubas rääkida J.R.-iga kokkuleppe saavutamiseks.

Kohus andis istungil tähtaja kostjale kompromissi esitamiseks, kui pooled selle saavutavad. Kui

kompromissi ei saavutata, pidi kostja samaks ajaks esitama kohtule tõendid selle kohta, et ta on

lastele ostnud asju ning esitama põhjendused, miks kokkulepet ei sõlmitud. Kostja ei esitanud

tähtaegselt kohtule midagi.

Kohus määras asja lahendamise kirjalikku menetlusse ning andis pooltele tähtaja kirjalike

lõppseisukohtade esitamiseks. Ükski pooltest lõppseisukohti ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Kohus tegi sünnitunnistuste (dtl 5-8) alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: R.R.

(sünd. xxxxxxxxxx), L.-R.A. (sünd. xxxxxxxxxx), A.A. (sünd. xxxxxxxxxx) ja Z.F (sünd.

xxxxxxxxxx) on J.R.-i ja Ü.A. lapsed.

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-d 3-7

näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:

2-25-213



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest (mis

on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad lapse

vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurused on

määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

3 aastat. (lg 7)

Hagejad nõuavad kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea laste kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama. Pooltel puudub ka vaidlus hagejate kulude üle, mistõttu ei hinda kohus hagejate

igakuiste võimalike kulude põhjendatust.

Kostja põhilised vastuväited hagile olid, et ta on töötu ega saa elatist maksta, ta on lastele

taskuraha kandnud ning ta on lastele ostnud asju.

PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §-i 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmisel PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Käesolevalt tuleb elatise väljamõistmisel teha kindlaks, kas esineb mõjuv põhjus hagi rahuldamata

jätmiseks elatise nõude osas või kostjalt hagejate ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks

allapoole seadusega ettenähtud alammäära.

Antud juhul ei ole kostja tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks hagi

rahuldamata jätmiseks või elatise väljamõistmiseks allapoole seadusega ettenähtud alammäära.

Kostja varaline ning perekondlik seis on kohtule teadmata, sest kostja ei esitanud kohtule ühtegi

tõendit, milles oleks midagi märgitud eelnimetatu osas. Kostja on väitnud, et ta on lastele ostnud

asju, nt riideid ja jalanõusid, kuid oma väiteid tõendanud pole. Kohtul pole seega võimalik

hinnata, kas ja mis ulatuses kostja on või ei ole hagejaid vahetult ülal pidanud. Kostja on enda

sõnul andnud lastele ka taskuraha, nt kandes raha otse laste endi kontole. Kohus selgitab, et lastele

taskuraha andmine ei lähe elatise maksmisena arvesse. Elatist tuleb maksta vastavalt vanemate

kokkuleppele. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejate seadusliku esindajaga kokku

leppinud elatise maksmises laste endi kontole. Kohus märgib, et hagejate seaduslikul esindajal on

kohustus igakuiselt kanda laste kulusid eluasemele, tervishoiule, transpordile, toidule ja muule.

Hagejate seaduslik esindaja ei saa kostja antud raha kasutada laste püsikulude kandmiseks, kui

kostja on raha kandnud otse laste kontole taskurahana. Lapsed kasutavad raha ära enda

äranägemise järgi. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust

täitnud.

2-25-213

Kostja on väitnud, et ta on töötu, otsib tööd ja tema sissetulekuks on töötutoetus. Tõendeid selle

kohta kostja ei ole esitanud. Kostja ei saa enda sõnul elatist maksta, sest tal pole tööd.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud tegema laste ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks kõik endast oleneva ja on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks

tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus mitmetes oma lahendites (vt nt 2-16-

2343/41 p 13, 3-2-1-118-12, p 15; 3-2-1-21-15, p 14). Töötuks olemine ei vabasta kostjat elatise

maksmise kohustusest. Kostja on töövõimeline inimene, kellel tuleb leida töö ning hakata

panustama hagejate ülalpidamisse. See, et kostjale pole öeldud, et on vaja elatist või abi, ei

tähenda, et kostjal laste ülalpidamiskohustus puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate

kasuks välja mõista elatis PKS § 101 sätestatud ulatuses.

Hagimaterjalidest ei nähtu, et hagejad viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus. Kostja vastupidiseid seisukohti ega tõendeid esitanud. Seega ei kuulu PKS

§ 101 lg 6 kohaldamisele. Kohus määrab elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5 ja 7.

Hagejad on nõudnud elatist seadusjärgses miinimummääras alates hagi esitamisest 07.01.2025.

Kohus selgitab, et hagi esitamise ajal oli ühe kuu elatise suurus hagejatele järgmine:



R.R.-ile 259,59 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk

54,96 eurot, millest tuli maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja pool lasterikka

peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad).



L.-R.A.-le 220,65 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk

54,96 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja pool lasterikka

peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad,

millest tuleb maha lahutada 15% R.R.-i elatise määrast, sest L.-R.A. ja R.R.-i vanusevahe

on vähem kui kolm aastat).



A.A.-le 212,15 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk

54,96 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool lasterikka

peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad,

millest tuleb maha lahutada 15% L.-R.A. elatise määrast, sest A.A. ja L.-R.A. vanusevahe

on vähem kui kolm aastat).



Z.F-ile 212,15 eurot (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk

54,96 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 50 eurot ja pool lasterikka

peretoetusest 225 eurot jagatuna kahele ja seejärel jagatuna 4 lapsega kes toetust saavad,

millest tuleb maha lahutada 15% A.A. elatise määrast, sest Z.F ja A.A. vanusevahe on

vähem kui kolm aastat).

Kohus mõistab elatise hagejate kasuks seadusjärgses miinimummääras kuni hagejate täisealiseks

saamiseni. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga

aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka

peretoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Hagejad nõuavad elatist ka tagasiulatuvalt 07.01.2024-06.01.2025. PKS § 108 kohaselt võib

õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejate

tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole hagejate ülalpidamiskohustust enne hagi

esitamist täitnud. Tagasiulatuva elatise välja mõistmisel tuleb arvesse võtta, et kuni 31.03.2024.a

oli miinimumelatise suurus hagejate osas järgmine: R.R. 232.21€, L.-R.A. 197.38€, A.A. 188.88€

ja Z.F 188.88€. Alates 01.04.2024 oli miinimelatis suuruses nagu kohus eelpool määras.

2-25-213

Võttes arvesse perioodil iga hageja suhtes kehtinud elatise miinimummäärasid ja nõude perioodi

(07.01.2024-06.01.2025) on tagasiulatuv elatis iga hageja osas järgmises suuruses:



R.R.-ile 3038.25 eurot [(232,21€/31p x 25p) + (232,21€ x 2k) + (259.59€ x 9k) +

(259.591€/31p x 6p)].



L.-R.A.-le 2642.51 eurot [(197,38€/31p x 25p) + (197,38€ x 2k) + (220.65€ x 9k) +

(220.65€/31p x 6p)].



A.A.-le 2480.47 eurot [(188,88€/31p x 25p) + (188,88€ x 2k) + (212.15€ x 9k) + (212.15€/

31p x 6p)].



Z.F-ile 22480.47 eurot [(188,88€/31p x 25p) + (188,88€ x 2k) + (212.15€ x 9k) +

(212.15€/31p x 6p)].

Kostjalt tuleb iga hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis ühekordse summana.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik