2-24-17175/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

24.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17175

Kohtuasi

W.O hagi Eesti Vabariigi (Siseministeeriumi kaudu)

vastu andmetele juurdepääsu võimaldamiseks,

rahvastikuregistris

sünniaja

ja

isikukoodi

taastamiseks ning kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.11.2024 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

W.O määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja W.O (isikukood XXX)

Kostja Eesti Vabariik (Siseministeeriumi kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.11.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta W.O määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta W.O kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-17175

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.O (hageja) esitas 13.11.2024 Harju Maakohtule hagi Siseministeeriumi (kostja) vastu,

milles palus võimaldada hagejale juurdepääs rahvastikuregistri andmetele või kohustada

kostjat esitama kohtule dokumendid, mille alusel kostja muutis hageja isikuandmeid;

tunnistada ebaseaduslikuks hageja sünniaja ja hageja isikukoodi muutmine rahvastikuregistris

ning kohustada kostjat taastama rahvastikuregistris hageja õige sünniaeg XX.XX.XXXX ja

isikukood XXXXXXXXXX. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt muutis kostja seadusliku aluseta ja hageja tahte vastaselt

rahvastikuregistris hageja esialgseid isikuandmeid. Nimelt muutis kostja rahvastikuregistris

hageja sünniaja YY.YY.YYYY, asendades selle sünniajaga CC.CC.CCCC, ja seoses sellega

ka hageja isikukoodi XXXXXXXXXX, asendades selle isikukoodiga YYYYYYYYYY.

Kostja tekitas sellega hagejale olulise varalise ja mittevaralise kahju. Hageja leiab, et kostja

käitus hageja isikuandmeid muutes vastutustundetult, ületades oma ametivolitusi, rikkudes

jämedalt haldusmenetluse seaduses ettenähtud korda, ei kaasanud hagejat asjasse, ei taotlenud

tema enda arvamust sellel teemal ja ei tunnistanud kehtetuks hageja sünnitunnistust. Kostja

sekkus oma ebaseadusliku tegevuse ja tegevusetusega alusetult hageja era- ja perekonnaellu.

Sellega kostja alandas ning solvas tema au ja väärikust ning tekitas talle ületamatuid

probleeme oma kodanikuõiguste, -vabaduste ja -huvide rakendamisel (näiteks pensioni

suuruse määramisel, töökogemuse ja staaži tõendamisel), põhjustas hagejale raskeid

psüühikahäireid, kannatusi ja ärevust.

1.2. Hageja leiab, et hagi allub maakohtule, kuna nõuded puudutavad rahvastikuregistrit ja

hageja päritolu kindlakstegemist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1

p-le 10 ja §-le 579. Isiku päritolu fakt kinnitatakse kandega rahvastikuregistris, mille alusel

antakse välja sünnitõend. Hageja esitas kohtule oma sünnitunnistuse nr XXXXXX, mis

üheselt kinnitab hageja päritolu ja tema sünniaega YY.YY.YYYY.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 13.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda, kuid hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puudusid.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast TsMS §

371 lg 1 p 2 alusel, kuna hagi ei allu tsiviilkohtule. Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi

tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 1). Kuivõrd hageja taotleb kostja

kohustamist esitada talle dokumendid tema sünniaja ja isikukoodi muutmise kohta, tunnistada

tema sünniaja ja isikukoodi muutmine ebaseaduslikuks ning kohustada kostjat taastama tema

sünniaega ja isikukoodi, allub asi maakohtu hinnangul halduskohtule, mitte tsiviilkohtule.

Tsiviilkohtu kaudu ei saa korrigeerida isikukoodi ega taotleda rahvastikuregistris andmete

muudatuste tegemist. Kui haldusorgan on hagejale kahju tekitanud, siis toimub kahju

hüvitamine riigivastutuse seaduse alusel ja nõue selleks tuleb esitada halduskohtusse.

Tegemist ei ole ka registriasjaga (TsMS § 475 lg 1 p 10) ega põlvnemise tuvastamise asjaga

(TsMS § 579).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

läbivaatamiseks samale maakohtule.

2-24-17175

Määruskaebuse kohaselt on maakohus alusetult keeldunud hageja avalduse menetlemisest.

Sellega on piiratud hageja juurdepääsu õiglasele, sõltumatule ja erapooletule

õigusemõistmisele. Hageja avaldust peaks lahendama TsMS § 475 lg 1 p-de 8 ja 10 alusel

hagita menetluses maakohtus. Hageja vaidlustab kostja poolt rahavastikuregistris hageja

päritolu kohta tehtud kande muutmist. Õige on hageja sünniaeg XX.XX.XXXX, mitte

YY.YY.YYYY. Viimasel kuupäeval ei oleks hageja saanud sündida. Ainult

tsiviilkohtumenetluses tuvastatakse vaieldamatuid õiguslikku tähendust omavaid asjaolusid,

s.o fakte, millest sõltub kodanike isiklike ja varaliste õiguste tekkimine, muutumine,

lõppemine (sh isiku päritolu, sünni registreerimine, lapsendamine, abielu, lahutus, surm).

Halduskohtul ei ole neid volitusi. Rahvastikuregistri andmeid töötlev kostja ei ole avalik-

õiguslik juriidiline isik, vaid eraõiguslik juriidiline isik. Kostja õiguslik seisund ei mõjuta

hageja valitud kohtualluvust.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹

(koosmõjus §-ga 659) alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

6. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna leidis, et hagi

ei allu mitte maakohtule, vaid halduskohtule. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega,

et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuid seda mitte TsMS § 371 lg 1 p 2, vaid TsMS

§ 371 lg 1 p 1 alusel. Praegusel juhul ei ole kohus pädev asja lahendama (TsMS § 371 lg 1 p

1), kuivõrd asi ei ole lahendatav maakohtus tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu muudab

ringkonnakohus keeldumise alust. Muus osas nõustub kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi

(koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse

seadustiku § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

8. Asja materjalidest nähtub, et hageja soov on eelkõige tema varasema sünniaja ja isikukoodi

taastamine rahvastikuregistris. Hageja leiab seega, et praegu tema kohta rahvastikuregistrisse

kantud andmed on osaliselt ebaõiged. Rahvastikuregistriseaduse (RRS) § 2 lg 2 sätestab, et

rahvastikuregistriseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse

seaduse (HMS) sätteid, arvestades rahvastikuregistriseaduse erisusi. Kui isik leiab, et

rahvastikuregistri pidamisel või andmete töötlemisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema

vabadusi, võib ta esitada rahvastikuregistri vastutavale töötlejale vaide haldusorgani kaudu,

kelle tegevuse peale vaie esitatakse (RRS § 104 lg 1). Kui vaie jäetakse rahuldamata või

vaidemenetluses on rikutud isiku õigusi, on isikul õigus pöörduda halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lg 1).

Seetõttu ei ole maakohus pädev vaatama läbi hageja avaldust, milles heidetakse ette kostja

tegevust rahvastikuregistri pidamisel või andmete töötlemisel.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei ole registriasjaga TsMS § 475 lg 1 p

10 tähenduses, mida saaks lahendada hagita menetluses. Registriasju tsiviilkohtumenetluses

2-24-17175

reguleerivad täpsemalt TsMS §-d 591–601. Registriasjades vaatab kohus läbi kandeavaldusi

kohtu peetavatesse registritesse kannete tegemiseks ja taotlusi ebaõige kande parandamiseks.

TsMS § 591 järgi peab Tartu Maakohus järgmisi seaduses sätestatud registreid: äriregister,

mittetulundusühingute ja sihtasutuste register, kinnistusraamat, laevakinnistusraamat,

kommertspandiregister. Rahvastikuregistri vastutav töötleja on aga kostja (RRS § 3 lg 2),

mitte kohus.

10. Tegemist ei ole ka põlvnemise tuvastamise ja kande vaidlustamise avaldusega (TsMS §

579 jj). Avaldusest nähtuvalt ei taotle hageja sugulussuhte tuvastamist ega vaidlusta vanema

kohta tehtud kannet.

11. Kuna maakohtul ei olnud praeguses asjas pädevust avaldust lahendada, tuli avalduse

menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel. Seetõttu jääb maakohtu

resolutsioon lõppjäreldustes muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on hageja juba esitanud samasisulise kaebuse halduskohtule haldusasjas nr 3-24-

3298, mis on võetud halduskohtu menetlusse.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna määruskaebemenetluses ei osalenud

teisi menetlusosalisi, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.

13. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)