2-24-127631/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-127631

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi B. K. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

4619,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood:

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: B. K., isikukood xxxx, xxxx

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jätta

kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 4113,28 euro saamiseks. Kohus tegi 02.08.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.08.2024 aadressil xxxx. Võlgnik esitas

vastuväite (e-posti aadressilt xxxx), mille kohaselt ta ei ole nõus kiirmenetlusega. Pärnu

Maakohus lõpetas 18.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule. 02.10.2024 esitas hageja hagi. Hagiavalduse kohaselt I AS (esialgne

võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 11.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx (krediidi kulukuse

määr 15,47%), mille alusel sai kostja laenu summas 10 000 eurot. I AS ja kostja sõlmisid

11.08.2020 kokkuleppe lepingu nr. xxxx muutmiseks. Alates lepingu nr. xxxx muutmise

kokkuleppe jõustumisest 11.08.2020 kannab leping numbrit xxxx. Lepingu nr. xxxx kohaselt

on krediidi kulukuse määr 14,20% aastas ja intressimäär 12,90% aastas.

2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 07.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.03.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. I AS loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Laenulepingu nr. xxxx alusel väljastati kostjale laenu summas 10 000 eurot. Kostja kohustus

laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 11.11.2019 –

10.11.2024. Laenulepingu muudatuse, lepingu nr. xxxx alusel on kostjal laenu summa jääk

9160,20 eurot.

3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised

selgitused. Hageja esitas tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

pensioniregistrist, mille kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 2500 eurot. Kostja esitas

taotluse laenu saamiseks summas 10 000 eurot. Laenu taotluse esitamisel märkis kostja, et

tema igakuine sissetulek on 2000 eurot, igakuised kohustused on 0 eurot, ülalpeetavate arv 0.

Kostja tööandja on S OÜ. Laenutaotlus oli esitatud läbi veebikeskkonna. See tähendab, et

klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Laenutaotluse otsus oli automaatselt positiivne. Arvestades, et kostjale

jäi pärast laenu väljastamist kätte ca 2269,59 eurot igapäevaste kulutuste katteks, oli võlgnik

krediidivõimeline. Elatusmiinimumi hulka arvestatakse majapidamiskulusid, kulutusi toidule

ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga (intrenet, teleteenus, KÜ

kulud jne). Finantskohustused tähendab lepingulisi kohustusi st kohustusi tasuda laene vms

kohustusi krediidiandjatele (laenud, järelmaksud vms). Seega jäi võlgnikule kätte ca 91% ehk

et võlgnik oli igati krediidivõimeline.

03.12.2024 esitatud täpsustuses esitab hageja ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud,

millega hageja ei nõustu. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid kokkuleppe lepingu nr xxxx

muutmiseks ning alates muudatuse kokkuleppe jõustumisest 11.08.2020 kandis leping

numbrit xxxx, seega lepingu muudatuse alusel saab lepingu nr xxxx põhiosaks lugeda 7980

eurot. Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud summas 8134,43 eurot. Kui

arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis lepingust nr xxxx tulenevalt kostjal võlgnevust ei

ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus edastatud kohtule teadaoleval e-

postiaadressil, mida kostja kinnitas oma aadressina maksekäsu kiirmenetluses. Menetlusse

võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja

vastanud ei ole.

5. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud

kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija

saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on lisanud hagiavaldusele kostja poolt

allkirjastatud lepingud (esialgne väikelaenu leping xxxx ja muudetud leping xxxx) ning

maksekorralduse laenu väljastamise kohta. Tulenevalt eelnevast loeb kohus tõendatuks, et

lepingud on kostja poolt sõlmitud ning laenusumma on kostjale üle kantud.

Hagiavalduse kohaselt oli väikelaenu lepingu xxxx krediidi kulukuse määr 15,47% ning

muudetud lepingu xxxx krediidi kulukuse määr 14,20% aastas, seega maksimaalset määra ei

ületatud.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

VÕS § 403⁴ kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega

julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne

kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid

tasusid. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne

intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Nõude

aluseks olevate lepingute sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, millest tulenevalt

tuleb kõik kostja poolt tasutu (sh igakuised haldustasud, intressid) arvestada kasutusse võetud

krediidisumma katteks.

Hageja on vastustundliku laenamise kohta esitanud järgmised selgitused. Hageja sõnul

arvestati, et kostja töötasu on 2500 eurot kuus. Hageja selgitab hagiavalduses, et järeldas

kostja sissetuleku suuruse pensionikonto väljavõttelt. Hagiavaldusele lisatud väljavõttel

kajastuv summa 765,30 eurot on sissetulekutest kinnipeetud viie kuu pensioni osamaksed, mis

on 6% kuus ning sellest tulenevalt oli kostja keskmine brutopalk laenutaotluse esitamise

hetkel 2500 eurot. Kostja ise on laenutaotluses märkinud igakuiseks sissetulekuks 2000 eurot,

muid kohustusi kostjal taotluse kohaselt ei olnud.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kontrollinud, kas kostja ka tegelikult sissetulekut sai, kas

püsivalt ning mis summas. Kostjalt ei ole küsitud konto väljavõtet ning sissetulekut ei ole

kindlaks tehtud ka muul viisil. Laenutaotluses on märgitud, et kostjal igakuised kohustused

puuduvad. Ei ole usutav, et kostjal ei ole väljaminekuid eluasemekuludele või toidule. Samuti

puudub info teiste finantskohustuste kohta. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks

kontrollinud kostja ülalpeetavate olemasolu, majapidamiskulusid või finantskohustusi. Konto

väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste

kohta. Nagu ka hageja ise märkis, on laenuotsus tehtud automaatprotseduuriga. Seadus ei

nõua tõepoolest laenusaajalt konto väljavõtte küsimist, ent paneb krediidiandjale kohustuse

veenduda laenutaotleja maksevõimes. Konto väljavõte on ka oluline allikas tarbija

maksekäitumise, kulutuste ja kohustuste väljaselgitamiseks. Seejuures võib konto väljavõttelt

nähtuv olla krediidiandjale ajendiks küsida tarbijalt täiendavaid andmeid või küsimusi –

näiteks kui konto väljavõttelt nähtuvad tarbija maksed enda muudele kontodele, ei nähtu

tavaliseks äraelamiseks vajalikke kulutusi – sellisel juhul on asjakohane küsida tarbijalt

täiendavat infot ja teiste kontode väljavõtteid.

Kohtu hinnangul on esitatust ilmne, et sisulist kontrolli enne lepingu sõlmimist krediidiandja

ei teostanud. Esitatu ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja

igakuiste kulude või sissetulekute suuruse. Kostja sissetulekute suuruse on krediidiandja ise

tuletanud Pensioniregistri andmete põhjal, samas puuduvad kohtule esitatud Pensioniregistri

tõendil mistahes viited sellele, kelle andmeid nimetatud tõend kajastab. Samuti ei ole küsitud

ka konto väljavõtet.

Seega konto väljavõtte küsimata jätmine on krediidiandja enda risk - risk, et ta ei veendu

piisavalt ning seega ei suuda ka hiljem tõendada, et ta on vastutustundliku laenamise

kohustust täitnud. Krediidiandja võib sellise riski võtta, ent peab sel juhul arvestama VÕS §

4034 lõikes 7 sätestatud tagajärgedega.

Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud,

et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja seda esile toonud ega tõendanud ei ole.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole esile toonud ega tõendanud, et

tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist.

Kohus leiab, et krediidiandja ei kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning ei

ole seega täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust.

Hageja väitel kontrollis krediidiandja laenu andmisel ka kostja maksehäireid. Hageja on

kohtule esitanud 02.10.2024 Taust.ee väljavõtte. Nimetatud väljavõte ei tõenda kuidagi, et

esialgne võlausaldaja tegi päringud kostja maksehäirete kontrollimiseks lepingute sõlmimisel

kuna väljavõte on tehtud hagi esitamisega samal kuupäeval.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale

krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, st kogus tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-

3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause) ning tegi mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi

asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust.

Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõte ongi sisuliselt hinnata tarbija majanduslikku

olukorda ning asjaolusid, mis mõjutavad tema võimet kohustusi täita. Formaalne lähenemine

sellele viisil, et tuvastatakse sissetulek ning lahutatakse sellest maha ainult uue

laenukohustuse kuumakse summa ning tehakse järeldus, et tarbijale jäi piisavalt palju raha

kätte, ei ole kuidagi kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saaks hageja siiski nõuda tagasi

põhivõlga ning seadusjärgset viivist. Ent hageja on ise avaldanud, et VÕS § 403⁴ lg 7 kohase

ümberarvestuse kohaselt oleks tema nõue lõppenud, st kostjal ei oleks lepingu alusel

tagastamata laenu. Lepingu nr xxxx kohaselt sai kostja laenu enda kontole 9800 eurot. Laenu

väljastamisel arvestati maha lepingu sõlmimise tasu 200 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama perioodil 10.12.2020 – 10.11.2024. Hagiavalduse kohaselt on kostja tagasimakseid

teinud summas 1820 eurot. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid kokkuleppe lepingu nr

xxxx muutmiseks ning alates muudatuse kokkuleppe jõustumisest 11.08.2020 kandis leping

numbrit xxxx, seega lepingu muudatuse alusel saab lepingu nr xxxx põhiosaks lugeda 7980

eurot. Hagiavalduse kohaselt on antud lepingu alusel kostja tagasimakseid teinud summas

8134,43 eurot. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuvate

lepingute sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%. Kuivõrd kostjal ei ole

põhivõlga, ei olnud hagejal alust ka arvestada viivist ega nõuda võla sissenõudmiskulude

hüvitamist. Rahuldamata jääb ka viivise ja võla sissenõudmiskulude nõue, kuivõrd põhivõlg

on tasutud.

7. Menetluskulud

Hageja on hagis välja toonud menetluskuludena kokku summa 1002,50 eurot, millest riigilõiv

on 560 eurot ja hageja õigusabikulud 442,50 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

Arvestades, et kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja

enda kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev

kohtunik