3-24-951/81 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa, Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

24.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-951

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri

Bergmann

Puudutatud isik – X, esindaja Danil Lipatov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.12.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2024 taotlus

rahuldamata.

3. Vabastada X viivitamata kinnipidamiskeskusest.

4. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused

vene keelde.

5. Määruse avaldamise asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) teatati 29.03.2024 kell 19.00, et Piusa kordoni lähedal

on kuulda inimese karjeid. PPA ametnikud leidsid Piusa jõest Venemaa Föderatsiooni

kodaniku X (puudutatud isik), kes toimetati PPA ametiruumidesse ning peeti

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Samal päeval

kell 19.10 avaldas puudutatud isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ning ta peeti

3-24-951

29.03.2024 kell 19.10 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS)

alusel.

2. PPA esitas Tartu Halduskohtule 30.03.2024 taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel.

Tartu Halduskohus andis 31.03.2024 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kuni 03.05.2024.

3. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 22.04.2024 taotluse puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg

2 p 4 alusel. Tallinna Halduskohus andis 23.04.2024 määrusega loa puudutatud isiku

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 23.08.2024.

4. PPA

esitas Tallinna Halduskohtule 15.08.2024

taotluse

puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 2 p-de

4 ja 5 alusel. Tallinna Halduskohus andis 15.08.2024 määrusega loa puudutatud isiku

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 15.12.2024. Puudutatud isik esitas 21.08.2024 määruskaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus jättis 28.10.2024 määrusega rahuldamata. Puudutud isik esitas 18.11.2024

määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 24.03.2025 määrusega rahuldamata.

5. PPA

esitas Tallinna Halduskohtule 09.12.2024

taotluse

puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg

2 p 5 alusel.

Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni ning ka

pärast seda tema sunniviisiliseks väljasaatmiseks. Lõplikku otsust (VRKS § 31) pole veel

tehtud. Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis

varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis, on tema põgenemise oht jätkuvalt

aktuaalne. Isik peeti esmalt kinni VSS § 15 lg 1 alusel. PPA ametnikud olid juba isiku

kinnipidamisel veendunud, et ta on sisenenud Eesti territooriumile ebaseaduslikult ja alustada

tuleb isiku väljasaatmise menetlust. Ka isik ise kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik

ja tahtlik tegevus. Ta väitis, et ta kukkus jõkke ja vool viis teda edasi, mille tulemusel avastas

ta end üllatuslikult Eestist. Ta soovis minna Läti Vabariiki, et taotleda seal rahvusvahelist

kaitset, leida tööd, teenida raha ja liikuda edasi Itaaliasse, kus elab tema tüdruksõber.

Põgenemise ohtu suurendab asjaolu, et PPA ei ole seni tuvastanud, et isik vajaks

rahvusvahelist kaitset ning suure tõenäosusega lükkab PPA tema taotluse tagasi. VRKS §-s 29

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb isiku

põgenemise oht. PPA-l on alus arvata, et isiku tegelik eesmärk ei ole jääda Eestisse.

6. Tallinna Halduskohus pikendas 13.12.2024 määrusega luba puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 13.04.2025 (resolutsiooni p 1).

Puudutatud isiku kinnipidamiseks on jätkuvalt olemas õiguslik ja faktiline alus. Tema suhtes

on käimas rahvusvahelise kaitse menetlus. Isikuga seotud asjaolud kogumis viitavad sellele, et

VSS § 68 p 8 kohane põgenemisoht on jätkuvalt olemas. Isik on kinnitanud, et tema

ebaseaduslik piiriületus oli planeeritud ja tahtlik. Tema seni antud ütluste kohaselt oli

ebaseaduslik piiriületus tingitud lahkhelidest oma isaga ja võimalikust sõjaväkke kutsumisest.

Tema sooviks oli esmalt jõuda Läti Vabariiki ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus ning

liikuda seejärel edasi Itaaliasse, kus elab tema tüdruksõber. On usutav, et isik ei jääks

2(4)

3-24-951

kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära rahvusvahelise kaitse menetluse

tulemust, vaid lahkuks esimesel võimalusel Eestist. Isiku kohtuistungil esitatud väide, et tema

tervislik seisund ei võimaldaks tal põgeneda, pole veenev. Tema tervislik seisund ei

takistanud tal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piiri ebaseaduslikku

ületamist.

Puudutatud isik peeti kinni 29.03.2024 kell 19.08 Setomaa vallas. Tema isikusamasus

tuvastati Venemaa sisepassi ja sünnitunnistuse alusel. VSS § 15 lg 1 alusel kinnipidamise

protokollis on kajastatud, et isik ületas piiri teadlikult ebaseaduslikult. Seega said PPA

ametnikud juba pärast isiku esmaste ütluste andmist järeldada, et isik viibib riigis

ebaseaduslikult. Sellest hetkest kasvas isiku riigis viibimise aluse kontrollimine üle

lahkumisettekirjutuse tegemise menetluseks. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

29.03.2024 kell 19.10 pärast VVS-i alusel kinnipidamist, kui oli ilmne, et ta võidakse

Venemaa piirivalvele üle anda. Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isik

esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ajal, mil ta oli kinni peetud Eestist lahkuma kohustamise

menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5 tähenduses.

Põgenemise ohu tõttu võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed pole piisavalt tõhusad.

Puudutatud isiku kinnipidamise kestust ei saa veel lugeda ülemääraseks (vt Riigikohtu

03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud nii

meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 13.12.2024 määrus ning teha uus

määrus, millega vabastada X kinnipidamiskeskusest.

Puudutatud isiku kinnipidamise vajadus on tingitud sellest, et PPA ei ole suutnud viia

rahvusvahelise kaitse menetlust lõpule ca üheksa kuu jooksul. Isik ei ole keeldunud koostööst

PPA-ga. Kui PPA oleks olulised asjaolud kiiremini välja selgitanud, oleks isik juba

kinnipidamiskeskusest vabastatud või Eestist välja saadetud.

Kohus peab kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuvastama, kas endiselt eksisteerib

puudutatud isiku põgenemise oht. Halduskohtul oli kõrgendatud põhjendamiskohustus.

Puudutatud isik nõustub, et ta ületas Eesti ja Venemaa vahelise piiri ilma õigusliku aluseta,

kuid see sündmus leidis aset ca üheksa kuud tagasi. Pelgalt sellest faktist ei piisa enam

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Kohus ei tuvastanud kinnipidamise tähtaja pikendamise

vajadust ega õiguslikku alust. Puudub vajadus ja õiguslik alus isiku kinnipidamise

jätkamiseks. Kui puudutatud isik vabastatakse, pöördub ta viivitamatult varjupaigataotlejate

majutuskeskusesse, et jääda Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni.

8. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused on

täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu 24.03.2025 määruses nr 3-24-951 avaldatud

seisukohti arvestades tuleb puudutatud isiku määruskaebus rahuldada, halduskohtu

13.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ning teha uus määrus, millega jätta PPA

09.12.2024 taotlus rahuldamata.

10. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada VRKS § 361

lg 2 p 5 alusel, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja

3(4)

3-24-951

on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Selle sätte alusel

saab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui 1) isikut on juba varem kinni peetud

menetluses, mis korraldati tema tagasi- või väljasaatmiseks ning 2) objektiivsete kriteeriumide

põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik

esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või

vältida väljasaatmist.

11. Riigikohus leidis 24.03.2025 määruses nr 3-24-951, et puudutatud isiku puhul ei ole

VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused täidetud, sest kuivõrd isikul ei olnud enne

kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset, siis ei ole alust järeldada,

et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks. Need seisukohad on kohaldatavad ka siinses asjas. PPA ei

tuginenud 09.12.2024 taotluses muudele VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alustele, sh p-le 4,

mille alusel kinnipidamist pidas Riigikohus 24.03.2024 määruses lubatavaks. Seega

Riigikohtu seisukohti arvestades ei ole PPA taotluse rahuldamiseks alust.

12. Kui PPA ei ole puudutatud isikut veel kinnipidamiskeskusest vabastanud, tuleb seda teha

viivitamatult.

13. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga

(VRKS § 13 lg 1, HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)