2-24-139031/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-139031

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi CC vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2786,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja VV

Kostja CC (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (lihtmenetluse otsus

põhjendustega

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista CC-lt PLACET GROUP OÜ kasuks põhivõlgnevus 2000 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 92,21 eurot ja alates 14.02.2024 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (2000

eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

3. PLACET GROUP OÜ menetluskulud jätta 70% ulatuses CC kanda ning CC menetluskulud

30% ulatuses PLACET GROUP OÜ kanda.

4. Välja mõista CC-lt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskuluna 269,50 eurot.

5. Jätta CC kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise

tõttu.

6. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. Toimetada CC-le otsus kätte väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale

esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. PLACET GROUP OÜ esitas 30.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 2332,60 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond andis 30.01.2025 kohtumäärusega asja menetlemiseks Pärnu Maakohtule.

2. 31.01.2025 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei

ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga, 14 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

3. 14.02.2025 esitas PLACET GROUP OÜ (hageja) hagi CC (kostja) vastu võla nõudes.

4. Hageja ja kostja sõlmisid 07.04.2024 krediidikonto lepingu nr x, mille alusel võimaldati

kostjale krediidilimiiti 2000 eurot. Krediidikonto lepingu alusel teostas hageja kostjale

väljamakse 2000 eurot, kostja poolseid tagasimakseid ei ole toimunud.

5. Krediidilepingu alusel oli kostja viivituses juuli, augusti, septembri, oktoobri osamaksetega,

mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles

võlausaldaja lepingu 30.10.2024 üles. Hageja nõuab kostjalt krediidikonto lepingust X tulenevat

põhivõlgnevust 2000 eurot, intressi 320 eurot, sissenõudmiskulusid 10 eurot ja viiviseid 233,20

eurot, kokku 2563,20 eurot. Hageja palub edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 14.02.2025

põhinõude 2000 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena

tasutud riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

6. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtete ja kogutud andmete alusel.

Krediidiandja hindas saadud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, avalike andmebaaside ja

vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodikale. Lepingu sõlmimisel on hageja hinnanud kostja

krediidivõimelisust konto väljavõtte põhjal. Kokku laekus kostja SEB Pank pangakontole

jaanuarist kuni aprillini 2947,57 eurot ehk keskmiselt 4 kuu vältel 736,89 eurot. Pangakonto

väljavõtte alusel tuvastas hageja kostjal finantskohustused Coop Finance ja Esto AS ees. Hageja

täpsustas kostjaga telefoni teel tema finantskohustusi, seal hulgas täitemenetlusega seotud

makseid. Kostja kinnitas, et on täitnud kõik täitemenetluses ettenähtud maksed. Samuti täpsustati

kostjalt BB Finance OÜ laenu kuumakse summat. Kostja kinnitas, et BB Finance OÜ kuumakse

suurus on 90 eurot. Seega arvestati BB Finance OÜ laenu finantskohustuseks kuumakse 90

eurot. Kokku tuvastati kostja finantskohustused 164,27 eurot. Krediidikonto lepingu X

sõlmimisel 07.04.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema

sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 06.04.2024 Creditinfo.ee ja

Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete

päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired.

18.08.2023 teostati päring ka Maksu- ja Tolliametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostja

4 kuu (mai 2023 - august 2023) keskmine sissetulek on 397,69 eurot. 07.04.2024 teostati päring

ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused.

Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal ei ole

ülalpeetavaid. Lisaks teostati 06.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille

tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Krediidikonto X

taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 820 eurot (töötasu), finantskohustuseks

120 eurot. Lisaks 100 eurot eelmainitud ja igakuisteks SEB Pank majapidamiskuludeks x

konto väljavõtte analüüsimisel tuvastatud kostja sissetulekule 736,89 eurot, tuvastatud

finantskohustusele 164,27 eurot, taotleva krediidikonto X osamaksele 106,67 eurot, arvestati ka

kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 340 eurot, mis oli laenutaotluse esitamisel

kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt hageja sise-

eeskirjadele.

Kostja vastuväited

7. Kohus toimetas hagi ja hagi täpsustuse kostjale avalikult kätte 06.03.2025. Kostja hagile

vastuväiteid tähtaegselt (20.03.2025) ega hiljem ei esitanud.

Kohtu põhjendused

8. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras 17.02.2025 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte

seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

9. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444

lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2

alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg-st 1, mis sätestab,

et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma

või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS §

108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

13. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla 2000 eurot, intressi 320

eurot, võla sissenõudmiskulud 10 eurot ja viiviseid 233,20 eurot, kokku 2563,20 eurot. Hageja

palub edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 14.02.2025 põhinõude 2000 eurot tasumata osalt

kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

14. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 07.04.2024 krediidikonto lepingu nr X,

mille alusel sai kostja krediiti 2000 eurot (dtl 31). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS §

402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning

laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 6.1 oli kostjal kohustus laen

vastavalt graafikule (dtl 58) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja

tagasimakseid teinud.

15. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 07.04.2024 krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 17,36% = 52,08%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 48,39% aastas (dtl 32), mis ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

16. Krediidiandja ütles krediidikonto lepingu nr X üles 30.10.2024 (dtl 34). Kostja ülesütlemisele

vastuväiteid esitanud ei ole.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

18. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1 järgi

on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku

laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13). VÕS § 4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks

hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.

19. Kohus selgitas 17.02.2025 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja tuua

krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed andmed selle

kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud ning

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada (dtl 147-156).

20. Hagiavaldusest, vastusest kohtunõudele ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kohtu

hinnangul ei ole hageja kostja finantskohustuste suurust hinnates arvestanud kostja pangakonto

väljavõttelt nähtuvaid kohustusi eraisikute ees. Pangakonto väljavõtte punktist 45 (dtl 70) nähtub

13.11.2023 eraisikult võetud laen summas 50 eurot, punktist 70 (dtl 71) nähtub 20.11.2023

eraisikult võetud laen summas 150 eurot, punktist 134 (dtl 73) nähtub 01.01.2024 eraisikult

võetud laen summas 20 eurot, punktist 141 (dtl 73) nähtub 02.01.2024 eraisikult võetud laen

summas 20 eurot, punktist 186 (dtl 74) nähtub 01.02.2024 eraisikult võetud laen summas 20

eurot, punktist 240 (dtl 76) nähtub 01.03.2024 eraisikult võetud laen summas 20 eurot, punktist

241 (dtl 76) nähtub 01.03.2024 eraisikult võetud laen summas 40 eurot, punktist 276 (dtl 77)

nähtub 08.03.2024 eraisikult võetud laen summas 50 eurot, punktist 328 (dtl 79) nähtub

27.03.2024 eraisikult võetud laen summas 100 eurot, punktist 334 (dtl 79) nähtub 28.03.2024

eraisikult tõenäoliselt võetud laen summas 100 eurot, punktist 343 (dtl 80) nähtub 30.03.2024

eraisikult võetud laen summas 50 eurot, Lisaks nähtub pangakonto väljavõttelt, et vahetult enne

hageja poolt laenu saamist on kostjale tehtud Esto AS poolt 20.03.2024 väljamakse summas

2300 eurot (punkt 285, dtl 78) ning 21.03.2024 väljamakse summas 600 eurot (punkt 295, dtl

78). Konto väljavõtte punktist 359 (dtl 80) nähtub 02.04.2024 BB Finance OÜ poolt tehtud laenu

väljamakse summas 2830 eurot. Lisaks eelnevalt nähtub pangakonto väljavõtte punktist 210 (dtl

75) kohtutäitur Enno Kermikule 06.02.2024 tehtud väljamakse summas 270,39 eurot täiteasjas o,

punktist 213 (dtl 75) kohtutäitur Enno Kermikule 06.02.2024 tehtud väljamakse summas 139,20

eurot täiteasjas r, punktist 214 (dtl 75) kohtutäitur Õnne Pajurile 06.02.2024 tehtud väljamakse

summas 123,05 eurot täiteasjas k, punktist 219 (dtl 75) kohtutäitur Enno Kermikule 08.02.2024

tehtud väljamakse summas 55,93 eurot täiteasjas o, punktis 231 (dtl 76) kohtutäitur Enno

Kermikule 12.02.2024 tehtud väljamakse summas 17,63 eurot täiteasjas o, punktis 286 ja 288

(dtl 78) kohtutäitur Enno Kermikule 20.03.2024 tehtud väljamaksed summas 446,15 eurot

täiteasjas o ja 146,51 eurot täiteasjas r5.

21. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1

ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal

on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) §

49 lg 1 p-dega 1-7). Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole hinnanud kostja krediidivõimet

adekvaatselt. Arvestades, et kostja palk oli madalam kui 2024. aastal kehtinud kuutasu alammäär

820 eurot, kostja võttis lühikese ajaperioodi jooksul laene nii krediidiasutustelt kui eraisikutelt

ning tegi mitmeid väljamakseid kohtutäituritele. Kohtule nähtub infosüsteemist, et kostja suhtes

on algatatud mitmeid menetlusi võla nõudes.

22. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei

tehtud.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus,

vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et

eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul

on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse

intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

24. Kostja on kasutanud krediiti 2000 euro ulatuses ja ei ole tagasimakseid (dtl 34), mille hageja

palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosana. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu

ülesütlemine krediidiandja poolt 30.10.2024 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel

kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja

kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud krediidi, s.o 2000 eurot.

25. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist krediidikonto leping nr X alusel perioodil 08.06.2024-

29.10.2024 summas 320 eurot. Pooled on kokku leppinud intressimääras 40% aastas.

26. Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuleping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise

kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära, mis alates 01.01.2024 oli 4,50%. Kuna hageja ei ole kohtule

ümberarvestust esitanud, siis jätab kohus intressi nõude rahuldamata.

27. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust nõuda

ka sissenõudekulu 10 eurot.

28. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 233,20 eurot.

Hageja märgib, et arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, so 31.10.2024

kuni hagiavalduse esitamiseni 13.02.2025 laenuintressi aastase määraga võrdses määras 40%

aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 14.02.2025 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada

viivist krediidikonto lepingus nr X kokku lepitud laenuintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja sissenõutavaks muutunud viivise

summas 92,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt ka hageja taotluse mõista

kostjalt välja viivised alates 14.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

29. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 92,21 eurot ja

alates 14.02.2024 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (2000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise

korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse,

sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas ning ülejäänud osas jättis kohus

hagi rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 70% ulatuses ja kostja

menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS §

174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub

menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja

õigusabikulud 150 eurot.

32. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see

kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda 70%

ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 269,50 eurot.

33. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse

üksnes sõidukulud. Kuivõrd hageja on osutanud õigusabi tema enda töötaja, ei mõista kohus

õigusabikulusid välja. Kohtule ei ole esitatud ka menetluskulude nimekirja.

34. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei

ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud

rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

35. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

36. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 p 1 toimetada kostjale otsus kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik