2-20-13845/59 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13845

Tsiviilasi

V.J. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: V.J. (ik XXX; elukoht XXX,

xxxxx XXX; e-post: XXX )

võlausaldajad:

1. Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

2. ERGO Insurance SE (rg-kood 10017013; e-

post XXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

12.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda V.J. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

2. Lõpetada V.J. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada V.J. usaldusisiku kohustustest V.J. kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade V.J. kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 27.01.2021 kohtumäärusega kuulutati välja V.J. pankrot ja kohus määras

pankrotihalduriks Mart Sikut. Tartu Maakohtu 16.07.2023 kohtumäärusega (jõust.

29.08.2023) lõpetati V.J. pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis V.J. kohustustest

vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta

20.juunil ja esitama kohtule aruandeid iga poole aasta tagant, 20.jaanuaril ja 20.juulil.

Esimene aruanne tuli esitada 20.01.2024. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid

kokku 8007,98 eurot, sh II järgu nõue 6904,98 eurot ja III järgu nõue 1103,00 eurot.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 20.01.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus

saatis võlgnikule e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile XXX ja posti teel

meeldetuletused 30.01.2024 ja 27.02.2024. E-toimiku vahendusel on meeldetuletus

võlgnikule kättetoimetatud 27.02.2024 ja posti teel 01.03.2024 üle antud abikaasale.

Võlgnik esitas aruande 28.02.2024 Viljandi kohtumajja. Aruande lisad (konto väljavõtted)

esitas võlgnik 17.04.2024 pärast kohtu poolset meeldetuletust. Aruande kohaselt oli

võlgnik töötanud ettevõttes OÜ Rekkavennad, kuid alates 26.04.2023 töötuna arvel. 2023.a

juunist töötas võlgnik ettevõttes xxx TRANSPORT OÜ ning alates 18.11.2023 taas

töötuna arvel. Võlgnikule on määratud osaline töövõime viieks aastaks, mistõttu tervisliku

seisundi tõttu on suutnud töötada vaid lühiajaliselt.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 20.07.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus saatis

taas võlgnikule kaks meeldetuletust (29.07.2024 ja 23.08.2024) e-toimiku vahendusel ja e-

posti aadressile XXX, mille võlgnik on kättetoimetamisportaalis kätte saanud 23.09.2024.

Kuna võlgnik aruannet ei esitanud siis kohus helistas võlgnikule 30.10.2024

telefoninumbril XXX ja selgitas veelkord, et kohtule on aruanne esitamata. Võlgnik küsis

täpsustusi ja lubas aruande esitada. Ühtlasi ütles võlgnik telefonis, et on kuu aega töötanud

ettevõttes xxxxx BEST OÜ, aga töötasu pole veel saanud. Võlgnik esitas 13.11.2024

kohtule vaid vale perioodi konto väljavõtted. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks

istungi 04.12.2024. Kohus selgitas võlgnikule uuesti tema kohustusi ja kuidas täita

aruannet. Võlgnik selgitas, et on tööle saanud, kuid kaks kohtutäiturit peavad palgast kinni

võlgnevusi. Kohus palus edastada täiendavad dokumendid kohtule.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 20.01.2025. Võlgnik tõi konto väljavõtted Viljandi

kohtumajja 06.01.2025. Kohus teostas päringu ning töötamise registri andmetel oli võlgnik

2024.a jooksul töötanud neljas ettevõttes, kuid töötasu laekumisi konto väljavõtetelt ei

nähtunud. Kohtu järelepärimisele vastates avaldas võlgnik et töötasu laekus Monese panka.

Kohus palus esitada ka selle pangakonto väljavõte. Võlgnik esitas väljavõtte 16.01.2025.

Sisulist aruannet võlgnik ei esitanud, edastas 17.01.2025 vaid e-kirja teel ülevaate enda ja

abikaasa kuludest.

5. Kuna võlgniku poolt esitatud andmed on olnud puudulikud ja ebatäpsed siis määras kohus

võlgniku ärakuulamiseks uue istungi 12.03.2025. Võlgnik selgitas, et on alates jõuludest

töötu ja tema sissetulekuteks on vaid töötutoetus ja töövõimetoetus. Kohus selgitab uuesti

aruannete esitamise kohustust. Võlgnik selgitab millised on tema ja ta abikaasa kohustused

ning teatab, et kohtutäitur on nende mõlema kontod arestinud. Kohus selgitab, et

maksejõuetusmenetluse alguses oli võlgnikul võlad kahele võlausaldajale, kuid nüüd on

neid juurde tekkinud, mis ei ole lubatud. Võlgnik avaldas, et töötasu läks teisele kontole,

kust saab kohtule teha väljavõtte. Kohus selgitas, et kuna võlgniku töötasu on läinud

välismaa pangakontole, siis on võlgnik varjanud oma sissetulekuid, mis on täiesti

lubamatu. Võlgnikule on korduvalt selgitatud kuidas aruandeid tuleb esitada ja milliseid

andmeid esitada.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

6. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. V.J. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

7. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 16.07.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma

tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.

Käesolevaks ajaks on kohtule esitatud kolm aruannet, kuid kõik pärast kohtu poolseid

meeldetuletusi ning paraku ei ole kohtule esitatud täielikke andmeid nagu selgus

käesoleva aasta alguses kui võlgnik esitas alles kohtu järelepärimisel Belgia panga

Monese väljavõtte (IBAN BE81974120785524). Selgus, et kõik võlgniku töötasud on

laekunud sellele kontole, mida varasemalt võlgnik kohtule ei olnud esitatud. 12.03.2025

toimus teine võlgniku ärakuulamine käesolevas kohustustest vabastamise menetluses ning

kohus on korduvalt võlgnikule selgitanud tema kohustusi. Võlgnik avaldas alles istungil,

et on alates jõuludest taas töötu.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus ja töötasu.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

9. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik ei ole teinud menetluse kestel ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Kohus on

konto väljavõttelt tuvastanud, et võlgnikul oli kohustus eraldada 2024.a detsembri

sissetulekutelt võlausaldajatele 390,39 eurot. Võlgnik on kohtule teavitanud, et

kohtutäiturid on arestinud tema SEB pangakonto seoses uute täitmata kohustustega

(kohtutäitur Oksana Kutšmei 02.12.2024 arestimise akt 28 440,30 euro ning kohtutäitur

Janek Pooli 17.10.2024 arestimise akt 1179,89 euro kohta).

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust ning on tekitanud endale olulisel määral kohustusi juurde.

Kuna kohus on määranud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, on

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuste täitmata jätmisega rikutud ka PankrS §

172 lg.2, lg.3 sätestatud usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg.2,3 sätestavad

usaldusisiku kohustuse üks kord aastas võlausaldajatele väljamaksed teha ja usaldusisiku

õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi

ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus on võlgniku esitatud dokumentidest ja ärakuulamistel tuvastanud, et võlgnik on

varjanud enda sissetulekuid ning ei ole esitanud kohtule andmeid enda töökoha vahetuste

ega sissetulekute kohta. Võlgnik 30.10.2024 telefonilisel ärakuulamisel ega 13.11.2024

pangakonto väljavõtteid esitades, aga ka mitte 04.12.2024 kohtuistungil ärakuulamisel ei

avaldanud, et tal on pangakonto Belgia pangas, kuhu laekub tema töötasu. See on teadlik

ja järjepidev vara varjamine, kuna just need andmed- võlgniku sissetulek ja selle

kajastumine – on olnud nii ärakuulamiste kui ka aruannete keskne küsimus.

Kohus küsis võlgnikult töötasu kohta ka 30.10.2024 toimunud telefonivestlusel, milles ta

vastas, et ei tea kuna ei ole veel tasu saanud, kuid hiljem esitatud Monese pangakonto

väljavõttelt on kohus tuvastanud töötasu laekumise 07.10.2024 summas 713,82 eurot.

Lisaks eelnevale on võlgnik põhjustanud joobeseisundis tööandja veoautoga avarii, millest

on tekkinud uus nõue, mis on ühtlasi ka kohtutäituri aresti põhjuseks. Võlgnik on sellise

tegevusega kahjustanud käesoleva menetluse võlausaldajate huve. Võlgnik on seda teinud

olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohus on korduvalt ärakuulamistel

selgitanud võlgnikule tema kohustusi.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid ning saadud tulu

on võlgnik kasutanud enda tarbeks.

Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste

täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.

11. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks

ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS

§ 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta

möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi süüliselt

ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

13. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda V.J. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka V.J. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

14. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab V.J. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb V.J. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik