2-24-5380/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

24.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5380

Kohtuasi

R.W hagi Veho AS-i vastu garantiiremondi

õigustatuse

tunnistamise

nõudes,

rikete

kõrvaldamiseks kohustamiseks ja raha tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

R.W apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2546,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja R.W (isikukood XXX)

Kostja Veho AS (registrikood 10284932), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Mari

Mikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.W apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17.02.2025 otsuse peale Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud R.W

kanda. Veho AS-il ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

2-24-5380

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.W (hageja) esitas 04.04.2024 Harju Maakohtule Veho AS-i (kostja) vastu hagi, milles

palus kohustada kostjat garantiikorras kõrvaldama sõiduauto JEEP GRAND CHEROKEE

numbrimärgiga XXXXXX (sõiduauto) õhkvedrustuse rikke vastavalt Aktsiaseltsi United

Motors hinnapakkumisele maksumusega 1832,02 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

714,80 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 21.01.2019 Silberauto Eesti AS-ilt (hagis ekslikult

märgitud Silver Auto Eesti AS – ringkonnakohtu märkus) sõiduauto koos lisagarantiiga, mis

pidi hinnapakkumise kohaselt kehtima „pärast tehasegarantii lõppu + 36 kuud“.

Tehasegarantii kehtis kaks aastat või kuni 150 000 km läbisõiduni. Silberauto Eesti AS ei

teavitanud hagejat lisagarantii tingimustest. Silberauto Eesti AS-i töötaja kinnitusel on

lisagarantii sama, mis tehasegarantii. Hiljem ostis Silberauto Eesti AS-i kostja.

1.2. 2023. a jaanuaris avastati sõiduautol summuti ja õhkvarustuse rikked.

1.2.1. Summuti kahe osa kinnituse vahel läksid katki kinnituspoldid. Hageja pöördus kostja

kui Silberauto Eesti AS-i õigusjärglase poole garantiiremondi tegemiseks, kuid kostja keeldus

sõiduauto remontimisest garantii korras. Kostja selgitas, et summuti remont ei kuulu kostja

tingimuste kohaselt garantii alla. Hageja leiab, et kostjale on üle käinud Silberauto Eesti AS-i

garantiist tulenevad kohustused ja kostjal on kohustus summutirike garantii korras

kõrvaldada.

1.2.2. Õhkvarustuse riket proovis kostja alguses ise kõrvaldada, tehes garantii korras

väiksemaid remonttöid: diagnostika, kalibreerimine ja releede vahetus. Kuna need tööd riket

ei kõrvaldanud, lubas kostja hagejal pöörduda Aktsiaseltsi United Motors poole, kes tegeleb

automargi JEEP sõidukite remontimisega. Aktsiaselts United Motors tegi sõiduautole garantii

korras samuti diagnostika ja kalibreerimise. Kui selgus, et sõiduautol on vaja ära vahetada

õhkvedrustuse kompressor, keeldus kostja töö eest tasumast. Kostja selgitas, et hageja ei ole

õigeaegselt läbinud sõiduauto hooldust. Garantii reeglite kohaselt pidi hageja läbima hoolduse

20 000 km läbisõidul või üks kord aastas. Hageja ei ole läbisõidu nõude vastu eksinud.

Sõiduautole tehti hooldust üks kord aastas. Üleandmisakti kohaselt sai hageja sõiduauto

kasutamiseks 21.01.2019. Seega pidi esimene hooldus toimuma ühe aasta jooksul enne

21.01.2020, järgmine 21.01.2021 jne. Hageja ei ole selle vastu eksinud.

1.3. 17.01.2024 avastati sõiduautol ka elektrijuhtmestiku rike. Kostja keeldus ka selle

parandamisest garantii korras. Hageja tasus Aktsiaseltsile United Motors ise remondi eest,

tehes makse hageja abikaasa Y pangakontolt.

2-24-5380

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu.

2.1. Kostja müüs hagejale 21.01.2019 sõiduauto hinnaga 57 900 eurot.

2.2. Sõiduautole kehtis tootjatehase garantii, mille tingimused olid järgmised:

-

Tootjatehase garantii kehtib vaid juhul, kui sõidukit on kasutatud ja hooldatud

vastava mudeli kasutusjuhendis kirjeldatud viisil ning kui korralised hooldused on

teostatud volitatud töökojas. Mittevolitatud töökojas on lubatud sõidukit erandkorras

remontida vaid siis, kui volitatud esindusse jõudmine ei ole võimalik;

-

Alljärgnevatele osadele/osade kvaliteedile kehtib 60 000 km läbisõit: […]

Heitgaasisüsteemi osad […].

2.3. Sõiduautole kehtis ka lisagarantii, mille tingimused olid järgmised:

-

Lisagarantii on kehtiv ainult juhul kui sõidukile on teostatud kõik tootjatehase

nõuetele vastavad korralised hooldused, samuti remonttööd võrgustikku kuuluvas

volitatud esinduses kogu garantiiperioodi jooksul. Tähelepanu! Sõiduk tuleb lasta

hooldada volitatud esinduses ühe kuu jooksul või 1500 km piires plaanilisest

hooldusintervallist;

-

Kulumaterjalid nagu õlid, filtrid ja jahutusvedelik kaetakse siis, kui nende vahetamine

on vajalik otseselt antud lisagarantiiga kaetud osa mehaanilise purunemise tõttu

VÄLJA ARVATUD:

[…]

väljalaskesüsteemid, kaasa arvatud katalüsaator,

kübemefilter ja Adblue süsteem […].

2.4. Sõiduauto hooldusraamatus on märgitud: Mingil juhul ei tohi õlivahetuse intervall

ületada 20 000 km või 12 kuud, sõltuvalt sellest, kumb enne kätte jõuab. Seega tuleb

hooldusraamatu kohaselt teha sõiduautole hooldus vähemalt kord aastas või 20 000 km

möödudes.

2.5. Hageja tegi sõiduautole korralised hooldused järgmistel kuupäevadel:

-

30.10.2019 (läbisõit 19 828 km);

-

26.10.2020 (läbisõit 36 435 km);

-

27.09.2021 (läbisõit 53 118 km);

-

03.01.2023 (läbisõit 70 268 km) – viimasest hooldusest on möödas üks aasta, kolm

kuud ja seitse päeva.

2.6. Sõiduautol avastati 2023. a jaanuaris (s.o pärast lisagarantii kehtivuse katkemist

27.10.2022) kaks riket, millest üks tingib õhkvedrustuse kompressori vahetuse ja teine

heitgaasisüsteemi hermeetilisuse kadumise heitgaaside väljalaskesüsteemi kinnituspoltide

purunemise tõttu. Sõiduautol avastati 2024. a jaanuaris väidetav elektrijuhtmestiku rike, mille

hageja lasi omal kulul parandada.

2.7. Hageja ei ole tähtaegselt teinud sõiduauto korralisi hooldusi. Remonttööd, mille tegemist

hageja nõuab ja mille eest hageja kostjalt hüvitist nõuab, ei kuulu seega garantiijuhtumite alla.

2-24-5380

2.8. Heitgaasisüsteemi rikke kohta leidis kostja, et heitgaasisüsteemis (väljalaskesüsteem)

esinesid probleemid juba 2023. aasta jaanuaris. Sõiduauto läbisõit ületas rikke tekkimisel 60

000 kilomeetrit ja rike ilmnes rohkem kui kaks aastat pärast sõiduauto ostmist. Seetõttu ei ole

võimalik rakendada tootjatehase garantiid. Kostja tootjatehase garantiist tulenev kohustus on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 4 p 2 kohaselt lõppenud.

Heitgaasisüsteemi rikke kõrvaldamine ei kuulu ka lisagarantii alla, sest lisagarantii ei kehti.

Hageja jättis sõiduautole korralised hooldused tähtaegselt tegemata, mis on lisagarantii

säilitamise eelduseks. Sõiduauto kahe hoolduse vahe oli üks aasta, kolm kuud ja seitse päeva,

mis ületab ettenähtud aega oluliselt (maksimaalne hoolduste vahe üks aasta, mille

möödumisel tulnuks hooldus teha hiljemalt ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt 27.10.2022). Lisaks

ei laienenud lisagarantii väljalaskesüsteemi komponentidele, sealhulgas summutile.

Hooldusgraafiku eiramine ja väljalaskesüsteemi tööde garantii alla kuulumist välistav klausel

lisagarantiis kinnitavad, et kostja ei pea heitgaasisüsteemi riket parandama.

Väljalaskesüsteemi puhul eeldatakse, et selle komponente tuleb sõiduki kasutusea jooksul

asendada ja nende puhul pole mõeldav, et need kestaks sama kaua, kui ülejäänud sõiduki

komponendid. Tegemist ei ole tootmisdefektiga.

2.9. Õhkvedrustuse rike ei kuulu samuti lisagarantii kohaselt garantiitööde alla. Hageja ei

pidanud kinni ettenähtud hoolduste tähtaegadest ja lisagarantii lõppes hiljemalt 27.10.2022.

Tootjatehase garantii (mis on VÕS § 155 lg 4 p 2 kohaselt lõppenud), lisagarantii ja

hooldusraamat näevad ette, et garantii kehtivus eeldab regulaarsete hoolduste tegemist

vastavalt hooldusgraafikule. Hooldusgraafiku järgimata jätmine on garantii kehtivuse oluline

eeltingimus, millest kinni pidamata jätmine välistab garantii kohaldamise.

Hooldamata sõiduki kulum on intensiivsem ja tekib tõenäolisemalt rikkeid, samuti pole

võimalik sellisel juhul avastada potentsiaalseid probleeme varakult. Kuna hageja on jätnud

tähtaegselt vajalikud hooldused tegemata, ei ole võimalik rakendada ka lisagarantiid

õhkvedrustuse rikke korral. Kostja ei ole kohustatud riket omal kulul parandama.

2.10. Elektrijuhtmestiku rikke tõttu kantud kulu hüvitamine kostja poolt ei ole samuti

põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, et 313,61 euro suurune kulu on seotud

elektrijuhtmestiku rikke parandamisega. Samuti on hageja jätnud õigeaegselt tegemata

korralised hooldused, mis oleks võinud riket ennetada. Kuivõrd hoolduste tähtaegne tegemata

jätmine välistab lisagarantii tingimuste kohaselt garantiitööd, ei kuulu hageja kantud kulu

kostja poolt hüvitamisele.

2.11. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt rikete tasuta kõrvaldamist või kõrvaldamise

kulude hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et ükski hageja esile toodud riketest ei esinenud

sõiduki algsel üleandmisel hagejale. Müügigarantii ei anna alust hagis esitatud nõuete

esitamiseks vastavalt garantii tingimustele.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 17.02.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

2-24-5380

-

hageja ostis 21.01.2019 Silberauto Eesti AS-ilt sõiduauto hinnaga 57 900 eurot;

-

hageja sõlmis 21.01.2019 Silberauto Eesti AS-iga sõiduauto suhtes lisagarantii lepingu

kehtivusega + 36, lisagarantii piirang 150 000 km;

-

hageja tegi sõiduautole korralised hooldused järgmistel kuupäevadel: 30.10.2019

(läbisõit 19 828 km); 26.10.2020 (läbisõit 36 435 km); 27.09.2021 (läbisõit 53 118

km); 03.01.2023 (läbisõit 70 268 km);

-

kostja endine nimi on Silberauto Eesti AS;

-

2023. a jaanuaris avastati sõiduautol summuti rike ja õhkvedrustuse rike;

-

17.01.2024 tuvastati sõiduautol elektrijuhtmestiku rike.

3.2. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud täiendava garantii leping.

Maakohus tuvastas, et Silberauto Eesti AS on teinud hagejale 08.01.2019 hinnapakkumise

sõiduautole, milles on märgitud Jeep lisagarantii +36 kuud, l.s piirang 150 000 km.

21.01.2019 on Silberauto Eesti AS ja hageja vahel sõlmitud sõiduauto üleandmise

vastuvõtmise akt. Oma olemuselt pidi garantii vastama VÕS §-st 230 tulenevatele

müügigarantii üldistele tingimustele.

Poole vaidlevad selle üle, kas sellel ajal kui hageja sõiduautol ilmnesid puudused,

müügigarantii kehtis. Samuti vaidlevad pooled selle üle, millised puudused pidid

nendevahelise lepingu tüüptingimuste alusel olema garantiiga hõlmatud ning millised mitte

ehk millised puudused pidi kostja kõrvaldama enda kulul. Pooled vaidlevad ka selle üle,

millised tüüptingimused on garantiikokkuleppe osaks.

3.3. Maakohus leidis, et hageja sõiduautole kohalduvad kostja poolt esitatud

garantiitingimused. JEEP tehasegarantii tingimustes on välja toodud, et garantii kehtib kaks

aastat ilma läbisõidupiiranguta. Kostja on selgitanud, et see on standardne katvus kõigile

JEEP sõidukitele ning moodustab baaskaitse, millele lisagarantii (täiendav müügigarantii)

annab piiratud ulatuses ja tingimustel pikendatud garanti. Lisagarantii, mille andis

edasimüüja, pikendab tehasegarantiid kolmeks aastaks (36 kuud), kuid siinsel juhul on

kehtestatud ka täiendavad piirangud, sh läbisõidupiirang 150 000 km. Lisagarantii pikendab

osaliselt garantii ajaliselt katvust, kuid täiendavate piirangutega.

Sõiduauto ostmise järgselt sai ostja tugineda sõidukile kehtestatud lisagarantiile ainult garantii

enda ja ostjale tehtud pakkumise tingimustel, mida ostja aktsepteeris. Selle kohaselt garantii

kehtib üksnes täiendavad 36 kuud ehk kolm aastat või kuni läbisõiduni 150 000 km. Kostja on

lisaks selgitanud, et see on üldine praktika ja puudub põhjus, miks see hageja sõiduauto puhul

ei kehtiks. JEEP-i maaletooja ja edasimüüja praktika on ühtlane ning läbisõidupiirangut on

rakendatud kõikidel sõiduautodel, millele kehtib JEEP garantii. Tegemist on ka automüügi

valdkonnas tavapärase praktikaga. Ostetud sõiduauto puhul tuleb seega arvestada samade

garantiitingimustega, mis sisaldavad nii ajapiirangut kui ka läbisõidupiirangut.

Hageja kinnitas, et tal ei ole esitada teistsuguseid garantiitingimusi. Seetõttu lähtus maakohus

kostja esitatud garantiitingimustest.

3.4. Selleks, et tehasegarantii ja lisagarantii kehtiks ning hageja saaks nõuda garantiilepingu

alusel sõiduautol puuduste kõrvaldamist, tuli hagejal tootjatehase garantii ja lisagarantii

tingimuste kohaselt sõiduautole teha tootjatehase nõuetele vastavad hooldused, sh tuli

sõiduautole teha hooldus vähemalt kord aastas või 20 000 km möödudes. Hooldusgraafiku

2-24-5380

järgimine on garantii kehtivuse püsimise oluline eeltingimus, mille rikkumisel garantii enam

ei kohaldu.

Hageja tegi sõiduautole korralised hooldused 30.10.2019 (läbisõit 19 828 km), 26.10.2020

(läbisõit 36 435 km), 27.09.2021 (läbisõit 53 118 km) ja 03.01.2023 (läbisõit 70 268 km).

Seega oli 03.01.2023 sõiduauto korralise hoolduse tegemise ajal sõiduauto viimasest

hooldusest möödas üks aasta, kolm kuud ja seitse päeva. Seega ei teinud hageja sõiduauto

hooldust, sh õlivahetust garantiilepingus ja sõiduauto hooldusraamatus ettenähtud tähtaja

jooksul, st hiljemalt 27.10.2022.

Kuna hageja ei teinud sõiduauto hooldust õigeaegselt, siis oli 2023. a jaanuaris, mil hageja

sõiduautol tuvastati kaks riket, millest üks tingib õhkvedrustuse kompressori vahetuse ja teine

heitegaaside hermeetilisuse kadumise tõttu heitgaaside väljalaskesüsteemi kinnituspoltide

purunemise, lisagarantii lõppenud.

3.5. Heitgaasisüsteemi osadele kehib tootjagarantii esmaregistreerimisest kahe aasta jooksul ja

piirang on 60 000 km läbisõit. Siinsel juhul ilmnes sõiduki summuti rike rohkem kui kaks

aastat pärast sõiduki ostu ja sõiduauto läbisõit ületas rikke tekkimisel 60 000 kilomeetri.

Seega oli tootjatehase garantiist tulenev kohustus VÕS § 155 lg 4 p 2 kohaselt lõppenud.

Lisaks ei kuulu heitgaasisüsteemi rike lisagarantii alla, sest lisagarantii ei kehtinud enam

2023. a jaanuaris. Hageja jättis sõiduautole korralised hooldused tähtaegselt tegemata, mis on

lisagarantii säilitamise eelduseks. Sõiduauto kahe hoolduse vahe oli üks aasta, kolm kuud ja

seitse päeva, mis ületab ettenähtud aega oluliselt. Lisaks on lisagarantiis sätestatud, et garantii

ei laiene väljalaskesüsteemi komponentidele, sealhulgas summutile. Kuna hageja eiras

hooldusgraafikut ja lisagarantii tööde hulka ei kuulu väljalaskesüsteemi tööde tegemine, siis

ei pea kostja heitgaasisüsteemi riket parandama.

3.6. Ka õhkvedrustuse rikke parandamine ei kuulu lisagarantiitööde alla. Hageja ei pidanud

kinni ettenähtud hoolduste tähtaegadest ja seetõttu lõppes lisagarantii hiljemalt 27.10.2022.

Kuna hageja on jätnud tähtaegselt vajalikud hooldused tegemata, ei ole võimalik rakendada ka

lisagarantiid õhkvedrustuse rikke korral. Kostja ei ole kohustatud õhkvedrustuse riket omal

kulul parandama.

3.7. Kuna hoolduste tähtaegne tegemata jätmine välistab lisagarantii tingimuste kohaselt

garantiitööd, ei kuulu kostja poolt hüvitamisele ka elektrijuhtmestiku rikke parandamisele

kantud kulu.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada.

4.1. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt keeldus kostja ebaseaduslikult

garantiitööde tegemisest, muutis ühepoolselt garantiitingimusi ja eksitas hagejat. Silberauto

Eesti AS ei informeerinud hagejat garantiiga seotud piirangutest.

4.2. Õhkvedrustuse, summuti ja elektrijuhtmestiku rike oleks tulnud parandada garantii

korras. Hageja tegi sõiduauto hooldused vastavalt nõutud ajakavale. Hooldusgraafik ei näe

ette, et hooldus tuleb teha iga 12 + 1 kuu järel pärast viimast hooldust. Hooldusgraafik näitab

2-24-5380

maksimaalseid vahemikke. Kostja esitas hooldusgraafiku kohta ebaõigeid andmeid.

Maakohus jättis hageja asjaomase vastuväite hindamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hageja esitas nõude kohustada kostjat garantiikorras kõrvaldama sõiduauto õhkvedrustuse

rikke vastavalt Aktsiaseltsi United Motors hinnapakkumisele maksumusega 1832,02 eurot ja

mõista kostjalt hageja kasuks välja 714,80 eurot. Nõue kohustada kõrvaldama sõiduautol

esinev rike on suunatud garantiilepingust tuleneva õiguse teostamisele, olles seega varaline

nõue, mille puhul hagihind määratakse TsMS § 126 lg 2 kohaselt õiguse väärtusega.

Lihtmenetluse erisuste kohaldamine on võimalik ka juhul, kui hageja on esitanud samas hagis

mitu nõuet. Praeguses asjas on hagihind nõuete liitmisel 2546,82 eurot (TsMS § 134 lg 1),

mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluse asjaks

olemise kontroll tähendab menetluse esemeks olevale nõudele või nõuetele varalise väärtuse

andmist (TsMS II komm (2017), § 405, p 3.2).

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses.

8. Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel pikemalt põhjendama, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

2-24-5380

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

9. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kostja on

esitanud tehasegarantii ja lisagarantii tingimused ning väljavõtted sõiduauto hooldusraamatust

ja hooldustemplitest. Kuigi hageja on väitnud, et kostja on ühepoolselt muutnud

garantiitingimusi ja hagejat eksitanud, ei ole hageja esile toonud ega esitanud

garantiitingimusi, mis tema hinnangul kohalduma peaksid. Hagile lisatud hinnapakkumise

kohaselt kehtis lisagarantii täiendavad 36 kuud või kuni läbisõiduni 150 000 km (dtl 5). Seega

tuli hagejal arvestada nii ajalise piirangu kui ka läbisõidupiiranguga. Seda, et hooldusraamatus

märgitud hoolduse ajad on õiged, ei ole hageja vaidlustanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus eksinud garantiitingimusi tõlgendades ja sellest lähtuvalt hinnanud ebaõigesti hagi

aluseks olnud asjaolusid.

10. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 ja alusel

menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse

resolutsiooni.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

12. Kuigi praeguses asjas ei ole hageja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu

ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hagejal riigilõivu tasuda, s.o

apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist

kõrvaldada. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks hagejal õigus

TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)