2-25-2918/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-2918

Kohtuasi

Swedbank AS hagi E. K. vastu 11 834,22 euro võlgnevuse

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

13 540,22 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn), hageja esindaja:

K. R.

(e-post XXX )

Kostja: E. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

24. märts 2025 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Swedbank hagi E. K. vastu 11 834,22 euro võlgnevuse ja lisanduva

viivise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt E. K. (K.) hageja Aktsiaselts Swedbank kasuks 29.04.2023

laenulepingust nr 23-029629-VL tulenev võlgnevus kokku 5516,08 eurot (viis

tuhat viissada kuusteist eurot ja 08 senti), millest põhiosa 4706,85 eurot, intress

402,22 eurot ja viivis 407,01 eurot, samuti viivis põhinõudelt (4 706,85 eurolt)

16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3. Välja mõista kostjalt E. K. (K.) hageja Aktsiaselts Swedbank kasuks 30.08.2023

laenulepingust nr 23-061889-VL tulenev võlgnevus kokku 6318,14 eurot (kuus

tuhat kolmsada kaheksateist eurot ja 14 senti), millest põhiosa 5387,83 eurot,

intress 501,00 eurot ja viivis 429,31 eurot, samuti viivis põhinõudelt (5387,83

eurolt) 16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud (riigilõiv)

910 eurot

ning

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

1(5)

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei

õnnestu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv

(riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099

või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792

(viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Swedbank AS esitas 21.02.2025 Viru Maakohtule hagi E. K. vastu 11 834,22 euro

võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes (riigilõivu maksekorralduse esitas hageja 25.02.2025).

Esitatud hagiavalduse kohaselt, 29.04.2023 sõlmisid Swedbank AS ja E. K. laenulepingu nr

23-029629-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 8 000 eurot

intressimääraga 16,9% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.03.2025.

Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 18,600% aastas. Kostja kohustus tagama

igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja

saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust

päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi

hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja

kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Hageja

hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, 11,15%

aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis on lepingu osa (v.t lisa 1), 3.

punktis on märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt

tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,029% päevas ja

10,50% aastas. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr muutub ajas ja

kohaldatakse viivise tekkimise ajal kehtivat viivisemäära, mitte lepingus fikseeritud määra,

2(5)

siis sel põhjusel on teabelehel välja toodud, et tegemist on lepingu sõlmimise hetkel kehtiva

määraga ja see võib muutuda kaks korda aastas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu

ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu

puhul 16,9% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kuna kostja ei täitnud

kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt

tasumata, saatis hageja 08.08.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-kirja teel lepingu

ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud

võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks

võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades,

et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud

tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 12.09.2024, mille tulemusena muutus

kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust nr 23-029629-VL tulenev võlgnevus on kokku 5 516,08

eurot, millest põhiosa 4 706,85 eurot, intress 402,22 eurot ja viivis 407,01 eurot.

Põhivõlgnevus tekkis alates 15.04.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid

täielikult tasumata 15.04.2024, 15.05.2024, 15.06.2024 ja 15.07.2024 põhiosa maksed

kogusummas 1 480,82 eurot, mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. Pärast lepingu

ülesütlemise teatise väljastamist muutus sissenõutavaks ka 15.08.2024 põhiosa makse

summas 382,99 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu

tagastamata laenujääk 2 843,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus 4 706,85 eurot.

30.08.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-061889-VL, mille kohaselt andis

hageja kostjale laenu summas 6 000 eurot intressimääraga 16,9% aastas ning laenusumma

tagastamise lõpptähtpäevaga 28.08.2026. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel

19,800% aastas. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade

olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Intressi

arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast.

Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus

fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi

tasumiseks õigel ajal piisav summa. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP

intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, 11,15% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe, mis on lepingu osa (v.t lisa 5), 3. punktis on märgitud, et laenu tagasimaksetega

hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses,

teabelehe esitamise ajal 0,033 päevas ja 12,00% aastas. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud viivise määr muutub ajas ja kohaldatakse viivise tekkimise ajal kehtivat

viivisemäära, mitte lepingus fikseeritud määra, siis sel põhjusel on teabelehel välja toodud, et

tegemist on lepingu sõlmimise hetkel kehtiva määraga ja see võib muutuda kaks korda aastas.

Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses

intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 16,9% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis

graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 08.08.2024 kostjale kirjalikult

posti teel ja e-kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja

andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (vt lisa 3). Hageja hoiatas kostjat

nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja

lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt

ülesöelduks 12.09.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust nr

23-061889-VL tulenev võlgnevus on kokku 6 318,14 eurot, millest põhiosa 5 387,83 eurot,

intress 501,00 eurot ja viivis 429,31 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 28.03.2024.

Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 28.03.2024, 28.04.2024,

28.05.2024, 28.06.2024 ja 28.07.2024 põhiosa maksed kogusummas 749,25 eurot, mis olid

lepingu ülesütlemise aluseks. Pärast lepingu ülesütlemise teatise väljastamist muutus

sissenõutavaks ka 28.08.2024 põhiosa makse summas 154,42 eurot. Lepingu ülesütlemise

3(5)

tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata laenujääk 4 484,16 eurot. Eeltoodust

tulenevalt on põhivõlgnevus 5 387,83 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 23-029629-VL tulenev

võlgnevus kokku 5 516,08 eurot, millest põhiosa 4 706,85 eurot, intress 402,22 eurot ja viivis

407,01 eurot ning viivis põhinõudelt (4 706,85 EUR) 16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni

põhinõude täitmiseni; samuti välja mõista laenulepingust nr 23-061889-VL tulenev võlgnevus

kokku 6 318,14 eurot, millest põhiosa 5 387,83 eurot, intress 501,00 eurot ja viivis 429,31

eurot ning viivis põhinõudelt (5 387,83 EUR) 16,9% aastas alates 22.02.2025 kuni põhinõude

täitmiseni;

jätta kõik menetluskulud (hagiavalduse esitamise seisuga on hageja

menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot) kostja kanda ja mõista

need temalt hageja kasuks välja; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

MENETLUSE KÄIK

2. Viru Maakohus võttis 26.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale

menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates

dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 26.02.2025

isiklikult, KÄPO-kaudu. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.

Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja

taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks

hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse

täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS Swedbank

vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub

kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

6. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

4(5)

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6,

113 lg 2 p 3 alusel kogu haginõude 11 834,22 euro ulatuses, sh 29.04.2023 laenulepingust nr

23-029629-VL tulenev võlgnevus kokku 5516,08 eurot, millest põhiosa 4706,85 eurot, intress

402,22 eurot ja viivis 407,01 eurot, samuti viivis põhinõudelt (4 706,85 eurolt) 16,9% aastas

alates 22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni; ning 30.08.2023 laenulepingust nr 23-061889-

VL tulenev võlgnevus kokku 6318,14 eurot, millest põhiosa 5387,83 eurot, intress 501,00

eurot ja viivis 429,31 eurot, samuti viivis põhinõudelt (5387,83 eurolt) 16,9% aastas alates

22.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

9. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv 910 eurot,

õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele riigilõiv 910 eurot.

10. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

5(5)