3-24-2974/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2974

Määruse kuupäev

21. märts 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

DK kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks (öörahu rikkumine ja ebahügieeniline

kinnipeetav)

Menetlusosalised

Kaebaja: DK

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 15).

Asjaolud

1. Kaebaja DK esitas 11.08.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 2-24/2-

2/8579, dtl 7). Kaebaja taotles mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamist. Kaebaja viibib

lukustatud režiimil S1 osakonnas, kus on kainestusmaja. Joobes isikute tekitatud lärm rikub

kaebaja öörahu. Osakonnas paikneb kinnipeetav ER, kes ei hoia kinni isiklikust hügieenist.

Alates reedest hais levib mööda osakonda, tungib kambrisse, võtab söögiisu ja ajab iiveldama.

Kaebaja parandas hiljem taotluses kirjavea (reg nr 2-24/2-2/8581).

2. Tartu Vangla jättis 25.10.2024.a otsusega nr 1-13/24/479-2 (dtl 9-10) kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Vastustaja märkis, et kaebaja paiknes S1 osakonnas kambris 101

perioodidel 31.07-02.08.2024 ja 03.08-22.08.2024. Kaaskinnipeetav ER, kellele kaebaja

kahju hüvitamise taotluses viitab, paiknes S1 osakonnas kambris 103 alates 31.07.2024.

Kaebaja ei ole seoses kainestusmajast kostva lärmiga viidanud ühelegi konkreetsele

sündmusele, mida vastustaja saaks tagantjärele kontrollida. Vaidlusalune periood on liiga

pikk, et vaadata läbi kaamerasalvestisi või sündmuste ettekandeid öörahu ajal lärmi tekitamise

tuvastamiseks. Praktikas pööratakse lõhkumisele ja lärmi tekitamisele tähelepanu ja püütakse

sellist tegevust lõpetada. Paraku on ametnikel piiratud võimalused sellise tegevuse

takistamiseks

Vastab tõele, et 10.08.2024 hommikuse loenduse ajal oli ER kambri põrand, vahetrellid ja

muu kambri sisustus toidujääkide ja roojaga koos. ER anti korraldus kamber ära koristada,

kuid kinnipeetav sellele ei allunud. ER elukambri koristas kinnipeetavast majandusabitööline

1

12.08.2024 kella 15:30 paiku. ER kambrist võis levida ebameeldivat lõhna eluosakonda ja

kõrval olevatesse kambritesse. Kaebajale saabunud kahjulikke tagajärgi saab mõista väärikuse

alandamisena. Inimväärikust alandavaks ei saa pidada igasugust ebameeldivustunnet, vaid see

peab olema piisava intensiivsusega. Kohtupraktikas loetakse väärikuse alandamiseks

juhtumeid, mis kahjustavad isiku põhiõigusi oluliselt intensiivsemalt kui kahel päeval teatava

ebameeldiva lõhna tajumine. Kaebaja kambri aken oli avatav, mis võimaldas kambrit

tuulutada ebameeldiva lõhna eemaldamiseks.

3. Kaebaja esitas 29.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja

mõista kaebaja inimõiguste rikkumise ja inimväärikuse alandamise eest hüvitis 1000 eurot või

kohtu äranägemisel õiglases suuruses.

Vastustaja on valesti mõistnud kahju hüvitamise taotluse sisu. Kaebaja ei taotlenud kahju

hüvitamist seoses sellega, et üks kinnipeetav rikub öörahu, vaid seoses kainenema toimetatud

isikute tekitatud müraga. Joobes isikud lõhkusid ajavahemikul 03.08-11.08.2024. Lõhkumine

oli mitmel päeval, siis kui on öörahu. Ei ole mõtet välja tuua kordasid millal lõhkumine

toimus, sest videosalvestistel ei ole heli ja nende abil ei saa müra tekitamist kindlaks teha.

Kaebaja ei eita, et ametnikud käivad lõhkujatega rääkimas, kuid see ei aita. Ei ole normaalne,

et kinnipeetavaid hoitakse lukus S1 osakonnas, kus on kainestusmaja. See on inimõiguste

rikkumine, alavääristamine ja vangla teadlik otsus. Iga üksuse kinnipeetavad peaksid olema

oma üksuses lukukambris. Nädala jooksul on 2-3 päeva, kus toimuvad lõhkumised,

nädalavahetus on kõige hullem. Lisaks kainenema toodud isikud haisevad ja osakonna

tuulutamine ei aita.

Alates 09.08.2024 õhtust oli ER kamber roojane ja haises. Kamber koristati 12.08.2024. Kolm

päeva ei tehtud midagi. 10.08.2024 duši päeval isikut pesema ei viidud, viidi alles 12.08.2024.

Vastab tõele, et kaebaja kambris oli avatav aken ja kaebaja tuulutas kambrit. Kuid akent ei saa

avatuna hoida 24 tundi ööpäevas, sest hakkab külm. Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et

kambris oleks puhas õhk.

Kaebaja tugines kohtueelses menetluses tehtud otsusele 25.10.2024 nr 1-13/24/479-2.

Vastustaja viivitas kaebaja 11.08.2024 esitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamisega ja

otsuse kätteandmisega.

Kohtu seisukoht

4. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule

esitatud kaebuse nõue ja alus peavad kattuma. Kaebaja ei saa kohtumenetluses tugineda

kaebuse alusena asjaolule, millele ta kohtueelses menetluses tuginenud ei ole.

Kaebaja tugines kohtueelses menetluses kahele alusele:

1) kainestusmajas viibivad isikud tekitasid müra, millega rikuti kaebaja öörahu ja und –

ajavahemik 31.07-11.08.2024;

2) kaaskinnipeetav ER kambrist levis kaebaja kambrisse hais – ajavahemik 09.08-

11.08.2024.

Kohus lahendab kaebuse nende aluste ja ajavahemike osas. Asjaolu, et vastustaja on

tõlgendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust kaebaja hinnangul valesti, ei oma asja

lahendamisel tähtsust. Määrava tähtsusega on see, millise nõude millisel alusel kaebaja esitas.

2

Kaebaja ei saa nõude alusena tugineda sellele, et kainenema toodud isikud haisevad või et

kainestusmaja tõttu levib S1 osakonnas pidevalt ebameeldiv hais. Seda ei ole kaebaja vanglale

esitatud kahju hüvitamise taotluses väitnud. Kahju hüvitamise taotluse lahendamise või otsuse

kätteandmisega viivitamine ei saa eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda. Viivitus annab

kaebajale õiguse esitada kaebus halduskohtule.

5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise korral

kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid1. Praeguses

asjas seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises. HKMS § 133 lg 1 kohaselt

peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt

hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

Kaebaja taotleb hüvitist 1000 eurot. See tähendab, et tegemist on väheintensiivse riivega

HKMS § 121 lg 2 p 21 ja HKMS § 133 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja

õiguste võimalikku riivet pidada intensiivseks (vt määruse punkti 8-10). Põhjendatud ja

proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas

kaebajale on kaebuse alusena toodud asjaoludel tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv

mittevaraline kahju.

7. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et mittevaralist kahju ehk kaebaja kannatusi

ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt kahju põhjustanud

juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja

väidetud valu ja kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas, kui rikkumise raskus,

eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.

8. Kohus peab vähe tõenäoliseks kaebajale mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise

määramist alusel, et kaaskinnipeetava kambrist levis kaebaja kambrisse hais. Kaebaja viibis

lukustatud kambris, mille aken oli avatav. Kohtule ei ole usutav, et lõhnahäiring levis kaebaja

kambrisse läbi kinnise ukse sellise tugevusega, et kaebaja kinnipidamistingimusi saaks

käsitleda väärikust alandavatena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kui

sündmus toimus augusti keskel, siis ei ole usutav, et kambri akent ei saanud avatuna hoida

külma tõttu. Tegemist oli ühekordse sündmusega, mille kestus jäi alla 3 ööpäeva -

ebasanitaarne olukord kaaskinnipeetava kambris tekkis pärast 09.08.2024 õhtust loendust

(olukord tuvastati 10.08.2024 hommikusel loendusel) ja kamber koristati 12.08.2024 kella

15.30 paiku. Olukord võis olla kaebajale häiriv, kuid tegemist ei ole sellise häiringuga, mis

kohtupraktikas toob endaga kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale.

9. Arestimaja tegevusest tingitud müra osas tugines kaebaja kohtueelses menetluses

ajavahemikule 31.07-11.08.2024 ning kaebuses täpsustas, et ajavahemik, mil joodikud

lõhkusid, on 03.08-11.08.2024. Kaebaja avalduste põhjal ei esine müra igal ööl, seda esineb

kahel - kolmel päeval nädalas ja tõenäolisemalt nädalavahetustel. Kaebaja ei saa välja tuua

konkreetseid kuupäevi või täpsemaid asjaolusid ning möönab, et neid ei ole võimalik ka

videosalvestiste abil kindlaks teha. Kaebaja märkis, et kuna vastustaja näeb probleemi selles,

et ta ei toonud kuupäevaliselt välja, millal lõhkumised toimusid, siis edaspidi paneb ta S1

osakonnas viibides ajaliselt kirja kõik asjaolud ja esitab uue kahjunõude.

1 Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi

õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22.

3

10. Kohus möönab, et kaebaja öörahu regulaarse rikkumise korral võib põhimõtteliselt

tegemist olla vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Hinnata tuleks seda, kas

vastustaja töökorraldus (arestimaja tegutsemine asukohas, kus sellest lähtuv müra kostab

kaebaja kambrisse) rikub õigusaktides kinnipidamistingimustele kehtestatud nõudeid (näiteks

eluruumile kehtestatud nõudeid, müranorme). Kuid hinnang kaebaja kinnipidamistingimustele

(s.h hinnang sellele, kas häiring ületab lävendi, mille puhul tegemist on väärikuse

alandamisega) sõltub väga suurel määral sellest, millised on kohtuasjas tõendatuks loetud

konkreetsed asjaolud, näiteks juhtumite arv, müra kestus ja intensiivsus. Kui asjaolude

kindlakstegemine ei ole tõenäoliselt võimalik, vaid lähtuda saab ainult üldisest tõdemusest, et

mõnikord tekitavad arestimajas viibivad isikud öörahu ajal müra, siis ei saa kaebust suure

tõenäosusega rahuldada.

Lisaks ei ole vastustaja tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus ainus kahju hüvitamise

eeldus. Riigivastutuses kehtib põhimõte, et kahju hüvitamise nõuet ei aktsepteerita esmase

õiguskaitsevahendina. Üheks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on, et kaebaja on

püüdnud kahju tekkimist ära hoida kohaste õiguskaitsevahendite kasutamisega (RVastS § 7 lg

1). Kohaseks õiguskaitsevahendiks oleks praegusel juhul olnud esitada kohe esimese häiringu

järel kohustamisvaie viia kaebaja kinnipidamistingimused õigusnormidega kooskõlla.

Vastustaja oleks saanud seda teha näiteks kaebaja ümberpaigutamise teel. Kaebaja ei väida, et

ta oleks esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Vastupidi, kaebaja avaldusest tuleneb, et

ta ei ole seda teinud, vaid kavatseb sarnase olukorra kordumisel teha seda tulevikus.

11. Määruse punktis 9-10 toodu tähendab, et ka öörahu rikkumise alusel on kaebajale rahalise

hüvitise määramise tõenäosus väike.

12. Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab

kaebuse. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks.

13. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

14. Kohus selgitab kaebajale, et kui ta paigutatakse uuesti arestimaja tegevuse mõjualasse,

siis on kaebajal öörahu rikkumise korral õigus esitada vastustajale nõue viia tema

kinnipidamistingimused kooskõlla õigusnormidega. Kaebajal tuleb öörahu rikkumist ja selle

mõju kaebajale võimalikult täpselt kirjeldada. Kaebaja saab taotleda vastustajalt tõendite

kogumist, näiteks vastaval ööl teenistuses olnud vanglaametnike seletuste kogumist. Kui

seletusi kogutakse vahetult pärast kaebaja väidetud juhtumi toimumist, siis on tõenäoline, et

ametnikud vastaval ööl toimunut mäletavad. Kui kaebaja kohtueelses menetluses edu ei

saavuta, siis saab kaebaja esitada kohtule kohustamiskaebuse ning pärast vastava kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimist ka uue hüvitamiskaebuse.

15. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

4