4-24-144/25 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Kuressaare

Kohtuasja number

4-24-144

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Väärteoasi

T.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28. detsembri

2023 otsusele väärteoasjas 274023001851

Kaebuse esitaja

T.P, isikukood XXX, elukoht XXX-i

Kaitsja

vandeadvokaat Kristel Viru

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare

politseijaoskond, esindaja U.A

RESOLUTSIOON

1. T.P kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 28. detsembri 2023. a otsus väärteoasjas nr

274023001851 T.P süüditunnistamises ja karistamises KarS § 1511 lg 1 järgi

täielikult ning lõpetada T.P suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Mõista Eesti Vabariigilt T.P kasuks välja 2016,85 eurot valitud kaitsjale makstud

tasu katteks.

4. Jõustunud otsus saata Rahandusministeeriumile.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates

päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal,

kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 28. detsembri 2023. a otsusega karistati T.P

karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest rahatrahviga 30

trahviühikut ehk 120 eurot.

2. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemise aja ja kohana määratletud 24. november 2023

S mnt xx, XXX-i ning otsuses esitatud teokirjelduse järgi seisnes väärtegu selles, et T.P

avaldas oma avaliku ligipääsuga Instagrami kontol fotosid koos kommentaaride ja

hashtag´idega, milles eksponeerib agressorriigi Vene Föderatsiooni sümboolikat ja Vene

Föderatsiooni toetavaid sõjalisi vaateid järgmiselt:

2.1.

10.03.2013 postitas foto laskevõistluselt, mis oli pühendatud Isamaa Kaitsja

Päevale, mida Vene Föderatsioonis tähistatakse 23. veebruaril Vene armee auks;

2.2.

21.04.2013 postitas foto, millel on postitaja ning fotole on lisatud hashtag

„kadõrovlane“;

2.3.

27.04.2013 postitas foto, millel postitaja kannab relva, padrunivööd ja sõjaväevormi

sarnast riietust, mille jope varrukal on Vene Föderatsiooni lipp;

2.4.

18.06.2016 postitas foto, millel kannab sõjaväevormi sarnast jopet, mille varrukal on

Vene Föderatsiooni lipp;

2.5.

11.03.2018 postitas foto, millel on kujutatud Vene kunstniku L. I. Solomatkini

(1837-1883) maal „Politseinikud-ülistajad“ ning selle juurde kommentaari „Kõik

valima!“, 18.03.2018 toimusid Venemaa presidendivalimised, mille võitis Vladimir

Putin.

3. Väärteokirjelduse kohaselt on postitused käesoleva ajani (s.o 28. novembri 2023 ehk

väärteoprotokolli kuupäeva seisuga) avalikult eksponeeritud, kuigi alates 29. aprillist 2022

on KarS § 1511 lg 1 alusel karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo

või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid

toetaval või õigustaval viisil.

4. Otsuse peamiste põhjenduste kohaselt on kahel fotol näha T.P kandmas sõjaväevormi

sarnast riietust, millel Vene Föderatsiooni lipp. Ühel neist fotodest on ka relv ja

padrunitega padrunivöö. Samuti fotole, millel näha postitajat, on ta lisanud hashtag´i

„kadõrovlane“. Postitustes on kasutatud sümboleid: (i) sõjaväevorm Vene Föderatsiooni

lipuga käiseembleemina – otsene viide Vene sõjaväelastele, kes panevad Ukrainas toime

sõjakuritegusid; (ii) Tšetšeenia juht R. Kadõrov, kellele viitab hashtag „kadõrovlane“, on

teadaolevalt Putini tugev liitlane sõjakuritegude toimepanemises; (iii) lisades piltidel esile

toodud relvade tähenduse, mis on vigastuste tekitamine, jõu näitamine ning relvade

seostamine Isamaa Kaitsja Päevaga, mida tähistatakse Vene armee auks, sümboliseerib

(see) fotol oleva isiku meelsust ja kuuluvust; (iv) valimiste perioodil avaldatud maal ja

üleskutse „kõik valima“ ei näita sarkasmi, vaid keskmise vaataja jaoks nähtub sellest

üleskutse osaleda valimistel.

5. Tehes postitusi internetti avaliku ligipääsuga sotsiaalmeediakontole on postitaja teadlik, et

tema postitusi vaadatakse. Hashtag´i lisamine suurendab postituse vaatajate ringi veelgi,

Instagramis otsivad inimesed postitusi erinevate hashtag´ide kaudu ja kui neid on

postituses palju, satud oma tekstiga ka paljudesse otsingutesse. T.P konto jälgijate arv

2023. a novembris oli 139, otsuse tegemise ajal 97. Ei saa väita, et see oleks väike hulk.

2 (8)

Seadusandja ei näe ette publiku hulka, kellele sümboolikat eksponeeritakse. Mis internetis

avaldatud, jääb sinna igavesti ja see on kõigile teada asjaolu.

6. Olulise tähtsusega on postituste kontekst, mille ühine nimetaja on rahvusvahelisele

kuriteole toetuse avaldamine sümboolika avaldamise teel tänasel päeval. Vaadeldes

väärteokirjelduses esitatud postituste ühist konteksti nähtub keskmisele postituse vaatajale

agressorriigi sümboolika kasutamisele poolehoid, mitte vastumeelsus. Postitustest nähtub

sümboolika avaldamise seotus toetaval ja õigustaval viisi. Seesuguste sümbolite

eksponeerimine oli lubatud fotode avaldamise ajahetkel, kuid tänasel päeval nende jätkuv

avalik eksponeerimine seab sümbolitele teise tähenduse – tähenduse, mille annab KarS §

1511 lg 1 koosseis ja Ukrainas jätkuv sõda.

7. Väärtegu on pandud toime vähemalt ettevaatamatusega. T.P eemaldas postitused

menetluse käigus (28. novembril 2023), kuigi tal oli võimalus teha seda omaalgatuslikult

ka varem menetlusaluse isiku staatusest olenemata. Isikul puuduvad kehtivad karistused,

ta on avaldanud teo suhtes kahetsust ja tema süü on keskmisest väiksem, mistõttu

rahatrahv on mõistetud alla keskmist sanktsioonimäära.

Kaebus

8. T.P kaitsja esitas PPA otsuse peale kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

või alternatiivselt otstarbekuse kaalutlustel väikese süü ja avaliku menetlushuvi

puudumise tõttu VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

9. Kaebuse peamiste argumentide kohaselt ei eksponeerinud T.P talle ette heidetud viie fotol

agressorriigi sümboolikat ega sõjalisi vaateid ega teinud seda agressiooniakti õigustaval

või toetaval viisil. Kaebuses leitakse, et KarS § 1511 lg 1 objektiivne koosseis ei ole

täidetud. Lisaks rõhutatakse kaebuses, et T.P on kinnitanud ühemõtteliselt oma toetust

Ukrainale ja väljendanud selget hukkamõistu Venemaa toime pandud tegudele – ta on

teinud 2022. aastal annetuse Ukraina toetuseks oma äriühingu xxx OÜ alt. Samuti on T.P

vaidlusalused fotod Instagrami kontolt eemaldanud ja kahetseb fotode avaldamist, seostab

end Eestiga ja peab eestlaseks, on soovinud astuda Kaitseliitu, kaitsmaks Eestit võimaliku

Venemaa agressiooni korral, õpib eesti keelt ning on soovinud Venemaa kodakondsusest

loobuda, ent kuna Venemaa saatkond Eestis dokumente vastu ei võta, on see osutunud

võimatuks. Kohus märgib, et pärast kaebuse esitamist on Venemaa Föderatsiooni

kodakondsusest loobumine tal siiski ka õnnestunud.

KOHTU SEISUKOHT

10. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja

täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja

otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebust lahendades tuleb

kohtul välja selgitada VTMS § 133 loetletud küsimused, muuhulgas kas leidis aset tegu,

milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas

tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kohus on väärteoasja arutamisel

seotud VTMS §-st 87 tulenevalt väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust

protokollis toodud teokirjeldusega.

3 (8)

11. KarS § 1511 lg 1 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi,

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik

eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Kohtupraktika põhjal eeldab

väärteo objektiivne koosseis a) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või

sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit, b) sellise sümboli avalikku eksponeerimist

ja c) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või

õigustamist (Riigikohtu 9. märtsi 2023 otsus, 4-22-3610/16, p 9). Seda, kas sümbol

seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, tuleb sisustada nn keskmise mõistliku

inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, mis võib ajas muutuda, ning

sümboli eksponeerimise aega, kohta ja viisi. Eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest)

sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajale ehk keskmisele mõistlikule

inimesele peab sümbol seostuma eksponeerimise ajal mõne rahvusvahelise kuriteoga.

12. Kokkuvõtvalt heidetakse T.P-le ette, et ta on postitanud oma avaliku ligipääsuga

Instagrami kontol 10. märtsist 2013 kuni 11. märtsini 2018 viis sellist fotot koos

kommentaaride ja teemaviidetega (hashtag), milles eksponeerib agressorriigi Venemaa

Föderatsiooni sümboolikat ja Venemaa Föderatsiooni toetavaid sõjalisi vaateid ning

postitused olid kuni 23. novembrini 2023 kontol nähtavad.

13. Kõigepealt, minemata postituste sisu juurde, tuleb osutada, et kõnealusest viiest

Instagrami postitustest kolm on tehtud 2013. aastal, üks 2016. aastal ja üks 2018. aastal,

ehk aktiivsed teod postitamise näol tehtud aastaid enne KarS § 1511 süüteokooseisu

kehtestamist. KarS § 1511 räägib teona sümboli avalikust eksponeerimisest. On ilmne, et

karistusseadusega ei saa tegu tunnistada karistatavaks tagantjärele (KarS § 5 lg 3).

Postituse tegemine aktiivse teo mõttes ei saa niisiis ilmselgelt praegusel juhul sümboolika

eksponeerimisena kõne alla tulla ja seda on kohtuväline menetleja iseenesest ka möönnud.

Kui millegi eksponeerimist mõista üldarusaama kohaselt näitamisena, nähtavaks

tegemisena, tegevusena, mille tulemusena saab keegi midagi vaadata (või ka muul moel

tajuda), võib ka postituse nähtaval hoidmist põhimõtteliselt (vältavaks) eksponeerimiseks

lugeda. Kohtu arvates ei olnud seadusandja mõte KarS § 1511 koosseisu kehtestades

suunatud sellele, et näiteks inimeste poolt sotsiaalmeedias varem tehtud postitusi Vene

Föderatsiooni Ukraina-vastase sõjalise agressiooni valguses n-ö uue pilguga üle vaadata

(seejuures just passiivseid postitusi, mida pole pärast koosseisu kehtestamist aktiivse

tegevusega värskendatud või esile tõstetud või uuesti jagatud vms). Kuigi

väärteoprotokollis esitatud teokirjelduses pole kohtuväline menetleja seda selgelt ja

üheselt mõistetavalt välja kirjutanud (märgitakse üksnes, et postitused olid „käesoleva

ajani“ avalikult eksponeeritud, kuigi alates 29. aprillist 2022 on sümboli eksponeerimine

õigustaval viisil keelatud), on kohtuväline menetleja näinud KarS § 1511 koosseisupärast

käitumist sisuliselt T.P tegevusetuses – ta pidanuks postitused pärast KarS § 1511

jõustumist 29. aprillil 2022 oma kontolt eemaldama, kuid need olid kontol nähtavad 23.

novembrini 2023. Seesugust arusaama kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja ka

kohtuistungil. Sellega seoses tuleb kohtul nentida, et tegevusetuse etteheite sisustamiseks

vajalike asjaolude esile toomisega pole kohtuväline menetleja väärtegu kirjeldades ega

otsust põhjendades tegelenud. KarS § 13 lg 1 järgi vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta

oli õiguslikult kohustatud tegutsema. See eeldab mh isiku garandiseisundi ja temalt

nõutava, ent tegemata jäänud teo ära näitamist.

14. Eeltoodud problemaatikale vaatamata tuleb kohtul vastata esmalt küsimusele, kas

konkreetsetel väärteoprotokollis välja toodud T.P Instagrami postitustel on kujutatud

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega

4 (8)

seotud sümbolit ning kas seda näidatakse tegusid toetaval või õigustaval viisil. Selleks

tuleb vaadata iga postitust eraldi.

15. 10. märtsil 2013 postitatud foto puhul on väärteoprotokolli kantud teokirjeldusest

mõnevõrra keeruline tabada, mida konkreetselt kohtuväline menetleja postituses

agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolina käsitlenud on. T.P-le heidetakse ette

foto postitamist isamaa kaitsja päevale pühendatud laskevõistluselt, mida menetleja poolt

juurde lisatud selgituse kohaselt tähistatakse Venemaa Föderatsioonis 23. veebruaril Vene

armee auks. T.P Instagrami konto vaatluse protokolli on menetleja kandnud kõnealuse

foto kohta järgmist: postitusel, mis on tehtud 10. märts 2013, on näha sinist mütsi ja selle

peal siniseid kõrvaklappe ning õlal relvalaadset eset kandev isik, kelle seljal oleval paberil

on venekeelne tekst, mille esimesest reast on näha 2 esimest sõna „День защитника“

(tõlge vene keelest: kaitsja päev) ja neile järgnevast sõnast esitäht О ja viimased tähed

„ва“. Selle all on näha venekeelset sõna „скит“ (tõlge vene keelest: erakla), number „6“.

Lehe alumises servas on kuupäev ,,10 марта 2013“ (tõlge vene keelest: 10. märts 2013),

selle all on kirjas AHO "ССК "Олимпиец" (tõlge vene keelest: Autonoomne

mittetulundustihing Spordi- ja laskeklubi Olimpiets) (toimiku lk 42). Niisiis fotol on

kujutatud selja tagant T.P (polnud vaidlust, et pildil on tema), peas kõrvaklapid, õlal püss

ja seljal võistlejanumber, millelt lisaks numbrile, kuupäevale ja laskeklubi nimele paistab

osaliselt püssikaba poolt varjatuna venekeelne tekst „Den Zašitnika O(tetšest)va“ – eesti

keeles „(isamaa) kaitsja päev“. Teokirjeldust arvestades tuleb sümbolina seega kõne alla

fraas „isamaa kaitsja päev“. Olgugi, et see on Vene Föderatsioonis relvajõududele

pühendatud tähtpäev, pole kohtu hinnangul alust piisava kindlusega väita, et alates

täiemahulises sõja algusest ja Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta 24. veebruaril

(või 2023. aasta novembris, kuivõrd menetleja on väärteo toimepanemise ajana märkinud

24. november 2023) seostas maailmas toimuvaga keskmiselt kursis olev keskmine Eesti

inimene isamaa kaitsja päeva või selle tähistamist üheselt Venemaa sõjalise rünnakuga

Ukraina vastu üldiselt või mõne konkreetsema episoodiga selles. Varem Punaarmee või

Nõukogude armee aastapäevana 23. veebruaril ka Eestis tähistatud isamaa kaitsja päeva

ideoloogiline mõõde Venemaa kallutatud ajalookäsitluses on ilmselt Eesti inimesele

üldteada – rahu armastava riigi sõjaline võimsus ja Vene sõdur kui kangelane ja vabastaja.

Jah, kahtlemata seostab keskmine inimene Vene relvajõude Ukrainasse tungimisega,

asulate ja taristu hävitamisega, tsiviilelanike tapmisega jne, ent erinevalt mitmest teisest

fraasist ja märgist pole keskmise Eesti inimese tarbitavas meediapildis isamaa kaitsja päev

Ukraina sõja kontekstis esile tõusnud. Sellest võib järeldada, et seda fraasi (või tähtpäeva

laiemalt) Ukraina sõjaga seoses laialdaselt ei kasutata ja fraasi tähendusväli ega peamine

fookus ei ole nihkunud Ukrainas toimuvale. Seetõttu leiab kohus, et isamaa kaitsja päeva

ei saa pidada üheselt mõistetavalt agressiooniaktiga seotud sümboliks KarS § 1511

tähenduses.

16. Isegi kui seost eelöeldule vaatamata küllaldaseks lugeda, ei ole fraas eksponeeritud T.P

postituses kohtu hinnangul sel moel, et mõistlik vaataja seostaks seda Vene armee tegude

toetamise või õigustamisega Ukrainas. T.P selgituste põhjal oli jahilaskmine tol ajal tema

huviala. Ka Instagrami konto vaatlusprotokollis on välja toodud mitmeid teisigi fotosid,

millel T.P jahilaskmisega tegeleb või millel on laskespordi atribuutikat. 10. märtsil 2013

postitatud foto näitabki osalemist sel päeval laskespordi üritusel ja jahilaskjale tavapärase

atribuutikaga – relv, kõrvaklapid, võistlejanumber. Pole määrav, et võistlejanumbrilt

nähtuvalt on üritus toimunud isamaa kaitsja päeva egiidi all. Foto seda ei rõhuta,

postitusele pole lisatud ühtegi kommentaari ega teemaviidet. Ka relvakaba fotol ei seosta

relva vigastuste tekitamise ja jõu näitamise tähenduses isamaa kaitsja päevaga, nagu

kohtuväline menetleja otsuse põhjendustes märkinud on. Relv seostub siin laskespordiga.

5 (8)

17. 21. aprillil 2013 postitatud foto puhul heidetakse T.P-le väärteoprotokolli teokirjelduse

järgi ette seda, et fotole postitajast (arusaadavalt T.P-st endast) on lisatud teemaviide

„kadõrovlane“ (vene keeles #kadõrovets). Kuna fotol kujutatu osas midagi enamat lisatud

ei ole peale selle, et foto on postitajast (?!), saab järeldada, et kohtuväline menetleja on

käsitlenud postituses eksponeeritud sümbolina sõna „kadõrovlane“. Otsuse põhjendustes

on kohtuväline menetleja toonud välja, et kadõrovlane viitab Tšetšeenia juhile R.

Kadõrovile, kes on teadaolevalt Putini tugev liitlane sõjakuritegude toimepanemises.

Kohus nõustub, et Ramzan Kadõrovi ja Vladimir Putini vastastikused autoritaarsel kasul

põhinevad liitlassuhted ning R. Kadõrovile alluvate relvastatud üksuste, n-ö eraarmee,

liikmete nimetamine kadõrovlasteks, on keskmisele Eesti inimesele üldteada. Niisamuti

on üldteada kadõrovlaste osalemine Ukraina vastases sõjategevuses. Seetõttu võib sõna

„kadõrovlane“ Ukraina sõja taustal agressiooniaktiga seostuva sümbolina ka käsitada.

Küll aga ei ole kohtu hinnangul alust näha postituses mingil moel agressiooniakti

toetamist. Vaatlusprotokolli kantud kirjelduse järgi on postitatud fotol T.P-le sarnanev

meesterahvas, kel on seljas laskesportlase vestile sarnanev vest (toimiku lk 44). Kui

kohtuväline menetleja soovinuks teemaviite ja fotol kujutatu vahel KarS § 1511

objektiivse koosseisu vaates tähendusseoseid luua, tulnuks sellele ka väärteokirjelduses

ruumi pühendada. Selle puudumisel võiks kohus ka tõdeda, et sümboolika eksponeerimise

viisi kohta – näitab see koos fotoga toetust või mitte – pole sellist teavet, mida

väärteoprotokolli teokirjelduse piiridest väljumata analüüsida. Kaebuse kohtulikul

arutamisel toodi esile poos, milles T.P fotolt vastu vaatab, täpsemalt käemärk – üles

tõstetud nimetissõrm. Kaebuses on leitud, et foto on sarnane piltidega Kadõrovist ja tema

toetajaskonnast, kes sellist žesti on kasutanud ning vastav teemaviide oli mõeldud toona

2013. aastal meedias levinud piltide tõttu päevakajaliselt naljana, Kadõrovit

naeruvääristavana. T.P enda selgitusel oli tegemist poosiga, mis sarnane sellele, nagu

Kadõrov teeb ja selles peitus tema sõnul ka foto nali. Kohus ei näe viidatud käemärgis

üldteadaolevalt Kadõroviga seostatavat tähendust. Ilma teemaviiteta sellise seose peale ei

tulekski. Kohus leiab, et isegi kui vaadata fotot kombinatsioonis selgitava teemaviitega

niimoodi, et foto peaks osutama poosi kaudu Kadõrovile, kadõrovlasele, olgu satiirina või

tõsimeeli, ei teki esitusviisist vaataja jaoks ikkagi ühemõtteliselt seost, et postitusega

avaldatakse Kadõrovile või kadõrovlastele üldiselt või nende tegevusele mõnes kitsamas

tähenduses mingil moel poolehoidu. Sõltumata sellest, kas taustaks on Ukraina sõda või

mitte.

18. 27. aprillil 2013 postitatud foto puhul heidetakse teokirjelduse kohaselt ette, et postitaja

kannab fotol relva, padrunivööd ja sõjaväevormi sarnast riietust, mille jope varrukal on

Vene Föderatsiooni lipp. Vaatlusprotokolli kantud kirjelduse kohaselt paistab fotol T.P-le

sarnanev noormees, kes hoiab käes relvalaadset eset, kellel on üle rinna padrunivöö ning

riidenagis on laigulise mustriga jope, mille varrukal näha Vene Föderatsiooni

lipuembleemi (toimiku lk 45). Taas pole vaidlust, et fotol kujutatud postitajaks on T.P ise.

Otsuse põhjenduste järgi võib aru saada, et fotol eksponeeritava agressiooniaktiga seotud

sümbolina on kohtuväline menetleja pidanud silmas Vene Föderatsiooni lipuembleemi.

Lipuvärvides embleem on käsitatav riigi sümbolina ja Ukraina sõja kontekstis seostub

Vene Föderatsiooni lipuvärvides embleem kohtu meelest inimestele kahtlemata ka

agressiooniaktiga. Kohus ei leia aga, et embleem koos laiguliste riiete, relva ja

padrunivööga looks foto põhjal mulje Vene sõjaväelasest või väljendaks arusaadavalt

toetust Vene Föderatsiooni sõjalistele tegudele. T.P seletuse järgi oli pilt seotud

jahipidamisega ja tema esimese jahiga. Kohtu arvates foto stilistika sellele ka viitab. Relv

paistab kaheraudse jahirelvana ja laiguline riietuski kuulub ka keskmise jahikauge inimese

teadmises jahindusega vähemasti sama hästi kokku kui sõjandusega. Kohus jagab ka

6 (8)

kaitsja järeldust, et mõistliku inimese vaates ei ole selle foto fookuses Venemaa

lipuvärvide demonstreerimine.

19. 18. juunil 2016 postitatud foto puhul heidetakse samuti ette, et sellel kantakse

sõjaväevormi sarnase jopet Vene Föderatsiooni lipuga jope varrukal. Vaatlusprotokolli

kohaselt on fotol näha T.P-le sarnanev meesterahvas, kes kannab laigulise mustriga jopet,

mille vasakul varrukal on näha Vene Föderatsiooni lipuvärvides embleem (toimiku lk 51).

Sarnaselt eelnevas punktis toodud põhjendustega ei näidata ka sel fotol kohtu arvates

Venemaa Föderatsiooni sümboolikat Vene sõdurit ega sõjategevust toetaval moel. T.P

selgitusel oli foto lavastuslik ja tehtud tema ema juubeli raames. Postituses fotole lisatud

kommentaaridele pole kohtuväline menetleja tähelepanu pööranud ja neid

vaatlusprotokollis tõlkinud. Postitusele on T.P lisanud: „Ema otsustas teha juubeliks

lühikese perefilmi, mina sain kodutu rolli“ (vene keeles „Kafe dramõ i komedii“, „Mama

rešila snjat korotkometražnõi semeinõi film na svoi jubilei. Mne dostalas rol bomža“).

Fotot vaadates on n-ö kodutu rollis T.P küll laigulise jopega, mille varrukal paistab

osaliselt ka Venemaa lipuvärvides embleem, ent arusaadavalt on näos kasutatud ka

mõningat grimmi. Fotole lisatud kommentaar annab kohtu meelest eksponeeritavale päris

selge konteksti ja see ei ole Vene sõdurit toetav kontekst.

20. 11. märtsil 2018 tehtud postituse puhul heidetakse ette, et fotol on kujutatud Vene

kunstniku L. I. Solomatkini maal „Politseinikud-ülistajad“ ning selle juurde kommentaari

„Kõik valima!“. Teokirjelduse juurde on väärteoprotokollis lisatud selgituseks, et 18.

märtsil 2018 toimusid Venemaal presidendi valimised, mille võitis Vladimir Putin

(toimiku lk 49). Kohtu meelest puuduvad selles postituses otseselt Venemaa valitsevale

režiimile, saati siis selle toetamisele Ukraina sõjaga seotult, viitavad sümbolistlikud

seosed ja kui seda ei ole täpsustatud, pole üleskutses valima minna põhjust näha tingimata

üleskutset Vladimir Putini poolt hääletamiseks. Muuhulgas ei ole 19. sajandil tegutsenud

kunstnik Solomatkin ega tema konkreetne maal (mis originaalis kujutab tegelikult

tsaariaegseid linnavahte inimestelt andami lootuses jumalale kiitust laulmas) ei otseselt

ega allegooriliselt Eesti inimesele teadaoleval moel tänasel Venemaal režiimi toetava

propagandavankri ette rakendatud.

21. Kokkuvõtteks leiab kohus, et Instagrami postitustes, mida T.P-le väärteoprotokolli järgi

ette heidetakse, ei ole eksponeeritud agressiooniaktiga seotud sümboleid või pole neid

näidatud mõistliku inimese seisukohast agressiooniakti toetaval või õigustaval viisil.

Seega ei ole T.P täitnud ühegi etteheidetava postitusega KarS § 1511 lg 1 objektiivset

teokoosseisu. Edasine subjektiivse koosseisu, süü ja karistuse analüüs pole seetõttu

vajalik.

22. Väärteokoosseisu puudumise tõttu tuleb väärteomenetlus T.P suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1

aluselt lõpetada. Seega kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti 28. detsembri 2023

otsuse kogu ulatuses ja kaitsja kaebus rahuldatakse.

Menetluskulud

23. Kuna kohus lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb VTMS §-st 23

lähtudes hüvitada T.P-le valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad VTMS § 38 lg-st 1

tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud põhimõtted. Kohtul tuleb

7 (8)

hinnata osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, mis

tähendab, et hinnata tuleb osutatud teenuse vajalikkust, sh töötunni hinna ja tööaja

adekvaatsust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka

keerukust.

24. T.P kaitsja Kristel Viru esitas kohtule 28. novembril 2024 taotluse hüvitada T.P-le tema

kantud õigusabi kulud summas 1553,25 eurot ja 29. novembril 2024 täiendavalt taotluse

hüvitada T.P-le õigusabi kulu kaitsja osavõtule kohtuistungist summas 463,60 eurot.

Kokku taotleb kaitsja T.P-le kaitsjatasu hüvitamist summas 2016,85 eurot. Taotluse

kohaselt on Advokaadibüoo DEM OÜ vandeadvokaat Kristel Viru osutanud T.P-le

õigusteenust tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on õigusteenust

osutatud 8,75 tunni ulatuses, sellest 6,75 tundi kohtuistungile eelnevalt ning 2 tundi

kohtuistungil. Kaitsjal on kulunud 3 tundi kohtuvälisele menetlejale seisukoha

koostamiseks ja esitamiseks, 2,5 tundi kohtule kaebuse koostamiseks ja esitamiseks, 0,25

tundi kliendisuhtluseks, 1 tund istungiks ettevalmistamiseks ja 2 tundi kaitsetööks

kohtuistungil. Kohtu hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingu vajalikud ja

toimingute ajakulu väärteoasja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik. Kaitsja töötunni

maksumus on praktikas tavaline ja selle vähendamiseks kohus alust ei näe. Seega rahuldab

kohus taotluse ja hüvitab T.P-le valitud kaitsjale makstud tasu 2016,85 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

8 (8)