4-24-1786/19 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 4-24-1786 Määruse kuupäev 21. 2025 märts Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Väärteoasi Q.L karistamises liiklusseaduse § 227 lg

1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. juuni 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Q.L, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Politseija Piirivalveamet, esindaja Enel Kuiv Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

19. veebruar 2025, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kassatsioon läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K Politseija Piirivalveamet karistas 2. mail 2024. a Q.L ohtuväline menetleja liiklusseaduse § 227 lõike 1 järgi rahatrahviga 6 trahviühikut ehk 24 eurot. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta ületas 27. rsõidukit veebruaril 2024 Tallinnas Vabaduse puiesteel mooto juhtides lubatud sõidukiirust vähemalt 5 km/h.

2. Q.L vaidlustas otsuse, paludes lõpetada väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lõike või piirduda hoiatusega VTM §

1 punkti 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel S 30 lõike 2 alusel.

3. H juunil 2024 kaebuse rahuldamata. arju Maakohus jättis 29. MENETLUS RIIGIKOHTUS

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni, milles ta Q.L taotleb väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või piirdumist hoiatusega. Seejuures palub menetlusalune isik tunnistada põhiseadusvastaseks § , mis ei võimalda VTMS 155 lg-d 2 ja 3 tal esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahenduseta.

5. Menetlusalune isik märgib, et § kassatsiooniõigus üksnes VTMS 155 2, mille kohaselt on tal lg advokaadist kaitsja kaudu, piirab t. Seda eriti arvestades ebaproportsionaalselt tema edasikaebeõigus asjaolu, et kassatsioon tema väärteomenetluses on kasutusel nn hüppeline ja väärteoasja on arutatud vaid ühes kohtuastmes advokaadisunni eesmärk on kiirus, tõhusus ja isiku . Nn tagada menetluse õiguste parem kaitse. See eesmärk on sama hästi saavutatav ka siis, kui erialase ettevalmistusega ja vastava hariduse ning kogemusega menetlusalune isik esitab kassatsiooni ise.

Q.L märgib,

4-24-1786

2(4) et ka enne kassatsioonimenetlust osales ta Ta vastab advokaadist väärteomenetluses ilma kaitsjata. kaitsjale esitatavatele haridusnõuetele. Lisaks on ta üle kümne aasta tegutsenud juristina õigusbüroos, osutades õigusteenust väärteo-, haldusja tsiviilasjades, osaledes kohtumenetlustes. VTMS 1

mh § 55 lg 2 vaja eesmärgi saavutamiseks ei ole nõuda temalt kassatsiooni esitamiseks lepingu sõlmimist advokaadist kaitsjaga või riigi õigusabi tõttu jätta kõnesolev edasikaebeõiguse taotlemist. See tuleb piirang kohaldamata. kui põhiseadusvastane

6. Menetlusaluse isiku hinnangul on talle süüks pandud väärtegu vähese tähtsusega, tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seetõttu tuleks väärteomenetlus lõpetada.

7. Kassatsioonivastuses palub k

ohtuväline menetleja jätta kassatsiooni rahuldamata.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline kohtukoosseis

19. detsemb l andis väärteoasja ri 2024 lahendada kolleegiumi kogu koosseisule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Selles asjas esitas maakohtu otsuse peale kassatsiooni menetlusalune isik . Ta osaleb Q.L väärteomenetluses § kaitsjale sätestatud kaitsjata ega ole advokaat, ehkki ta vastab VTMS 20 lg-s 1 haridusnõudele.

10. V S 155 lg TM §

2 sätestab, et kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Ühtlasi näeb VTM § S 20 lg 4 ette, et kassatsiooni ja teistmisavalduse saab süüdlane esitada advokaadi vahendusel. Kassatsiooni esitanud kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poolt esindav advokaat on kassatsioonimenetluses kassaator (VTMS 155 lg 3). Kassatsiooni, mille on esitanud isik, kes ei saa olla kassaator, peab § Riigikohus jätma VTMS 161 p 2 alusel § läbi vaatamata. Osutatud sätete kohaselt ei ole Q.L-il kassatsiooni esitamise õigust. Järelikult oleneb see, kas Riigikohus saab tema kaebuse läbi vaadata, VTMS 20 4 ning VTMS 155 lg- 2

§ lg § te ja 3 põhiseaduspärasusest.

11. Väärteomenetluse seadustiku sätted, mis nõuavad kassatsiooni esitamist advokaadist kaitsja vahendusel (kaitsjaja advokaadisund), riivavad

24 lg-s 5 Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § sätestatud põhiõigust. Selle kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seaduses sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. § 24 lõike PS

5 kaitseala riivab igasugune takistus kõrgema astme kohtu poole pöördumisel (RKÜK 01.02.2016,

3-2-1-146-15, p 58). Seadusesäte, mis ei luba isikul endal esitada tema kohta tehtud kohtuotsuse peale edasikaebust, vaid kohustab kasutama selleks advokaadist kaitsja vahendust, mõjutab PS § 24 lg 5 kaitseala ebasoodsalt.

12. PS 24 § lg sätestab lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõiguse, mida võib riivata igal põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil (RKÜK 30.04.2013, 3-1-1-5- , p 28). Seadusandja on seega pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust (RKÜK 12.04.2011, piirama. 3-2-1-62-10, p 38; 21.04.2015, 3-2-1-75-14, p 63)

13. Kaitsjaja advokaadisund asja kassatsioonimenetluses kehtestatud on väärteo ühelt poolt menetlusaluse isiku paremaks tagamiseks ja teisalt kaitseõiguse menetlusökonoomilistel kaalutlustel kassatsioonimenetluse . M seega tõhususe huvides õlemad eesmärgid on põhiseadusega kooskõlas ja käsitatavad legitiimse põhjusena edasikaebeõiguse piiramise varem märkinud, et

ks. Riigikohus on kohtusüsteem peab tagama isikute õiguste kaitse ja seetõttu on kohtusüsteemi tõhus toimimine põhiseaduslik väärtus ning legitiimne eesmärk P § sätestatud põhiõiguse riivamiseks S 24 lg-s 5 (RKÜK 03.07.2012, 3-1-1-18-12, p 42 ja 13.11.2012, 3-1-1-45-12, p 33).

4-24-1786

3(4)

14. Kolleegiumi hinnangul on tsioonimenetluses kehtiv kaitsjaja advokaadisund väärteoasja kassa eelmises punktis nimetatud

s ning seega eesmärkide saavutamise abinõuna sobiv, vajalik ja mõõduka vastavuses PS 11 lg- 1 . § st lähtuvate nõuetega

15. Kassatsioonimenetluse esemeks saavad olla (VTMS 157, 158 üksnes õigusküsimused § § lg p-d 4 6 ja 175). Advokaadist kaitsja oskab menetlusalusest isikust paremini kohtuasjast – § üldjuhul üles leida võivad ja kassatsioonis esile tuua need olulised argumendid, mis juriidiliselt anda Riigikohtule aluse kaebust menetleda ja teha isikule sood lahendi. sa See vähendab tõenäosust, et menetlusaluse isiku

õigused ja huvid jäävad tema õigusalase asjatundmatuse tõttu tõhusa kaitseta.

16. Menetlusaluse isiku huvides kassatsiooni esitamise õiguse reserveerimine üksnes advokaadist kaitsjale aitab kaasa ka Advokaadi kassatsioon vastab suurema kassatsioonimenetluse tõhususele. tõenäosusega vorminõuetele ja on tähtaegne ning selle sisu on paremini jälgitav kui tavaliselt menetlusaluse isiku enda kirjutatud kaebuse puhul. Seega vähendab advokaadisund eelduslikult näiteks käiguta ja läbi vaatamata jätmise määruste hulka kaebuste . Reegeljuhtumil suudab advokaat kassatsioonis menetlusalusest isikust emotsioonitumalt ja kaalutletumalt keskenduda kohtuasjas olulistele õigusküsimustele. tagab advokaadisund väärteoasjades Riigikohtule esitatavate Lisaks kaebuste ühtse minimaalse kvaliteedistandardi.

17. Kolleegium ei jaga kaebuse esitaja arvamust, et menetlusalune isik, kes vastab VTMS 20 lg-s 1 § ja advokatuuriseaduse (AdvS) § sätestatud haridusnõudele, suudab tegutseda

23 lg 1 p-s 3 kassatsioonimenetluses enda huvides sama tõhusalt nagu advokaadist kaitsja. Selleks, et saada advokaadiks (AdvS 22 lg § 1), ei piisa õigusharidusest, vaid inimesel tuleb täita veel rida tingimusi. Muu hulgas peab ta olema sooritanud advokaadieksami (AdvS 23 lg

§

2 ja § 32) või olema sellest enda varasema töökogemuse tõttu vabastatud (AdvS § 26 lg 1) ning olema advokatuuri kutsesobivuskomisjoni hinnangul advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega (AdvS 23 lg 1 p

26 lg 3 §

5 ja §

32 lg või § 4). Advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse eetika nõuete eiramise eest võib aukohus (AdvS § 15) määrata advokatuuri -

liikmele distsiplinaarkaristuse (AdvS 19 1). Advokatuuri kutsesobivuskomisjon (AdvS 29) § lg § saab vajaduse korral hinnata advokaadi kutsesobivust (AdvS 30 lg 1 p 3). Seega tagab § advokaadisund kassatsioonimenetluses menetlusaluste isikute huvides osalejate õigusteadmiste ja ametioskuste kõrgema taseme. Tänu advokaadisunnile on menetlusaluse isiku õigused paremini kaitstud.

18. Advokaadisund ka ilmselgelt kassatsioonide hulka, piirates vähendab põhjendamatute kohtuotsuste vaidlustamist n-

ö vaidlustamise enda pärast või näiteks üksnes selleks, et lükata edasi kohtuotsuse jõustumine ja täitmisele pööramine. Kohustus palgata kassatsiooni esitamiseks advokaat või taotleda riigi õigusabi – kassatsiooni põhjendamatuse korral jääb

koos riskiga, et

kassatsioonimenetluse kulu menetlusaluse isiku kanda – vähendab kassatsiooni esitamise tõenäosust olukorras, kus ka menetlusalune isik ise peab maakohtu otsusest tulenevat ebaoluliseks õiguste riivet või eduvõimalusi väheseks. Teiseks saab advokaadist kaitsja menetlusalusest isikust objektiivsemalt hinnata edasikaebamise . Suur hulk perspektiivituid kassatsioone aeglustaks Riigikohtu mõttekust s toimuvate menetluste keskmist kiirust ja vähendaks seega kohtusüsteemi efektiivsust.

19. Q.L VTMS 136 2 kohaselt ei saa märgib õigesti, et § lg kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu otsust apelleerida. Kassatsiooni esitamine, mis eeldab advokaadist kaitsjat, on selles menetluses PS 24 ainuke edasikaebevõimalus § lg 5 . Samas tuleb silmas pidada, et menetluses mõttes , kus esimese karistusotsuse teeb kohtuväline menetleja, saab füüsilisele isikule põhikaristusena kohaldada üksnes rahatrahvi (karistusseadustiku (KarS) 47 KarS 48 § ) või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ( § 1). Lisakaristustest tuleb kõne alla sõiduki juhtimise õiguse (Kar § või ja salastatud välisteabega seotud eriõiguste S 50) riigisaladuse

4-24-1786

4(4) (KarS -s 52 § 1) äravõtmine. Väärteoasjas, kus on vaja otsustada aresti mõistmine või teha veel mõni menetlusaluse isiku otsustus, saab esmase karistusotsuse VTMS 8 õigusi suuremal määral piirav § 3 kohaselt kohus. Sel juhul on menetlusalusele isikule tagatud teha üksnes mh apellatsiooniõigus (VTMS 136 1), mida ta saab kasutada ka ilma kaitsjata. § lg

20. PS 24 lg-s 5 sellest, kui palju on isikul § sätestatud põhiõiguse riive intensiivsus oleneb mh kohtumenetluses kaalul (vt ka nt viidatud 3-1-1-18-12, p 39). Praeguses asjas soovib menetlusalune isik vaidlustada maakohtu otsust, millega jäeti muutmata kohtuvälise menetleja määratud 24 euro suurune rahatrahv. Kaod ja kitsendused, mis

Q.L-ile kõnesolevast kohtuotsusest tulenevad, on seega tagasihoidlikud. Järelikult on väheintensiivne ka edasikaebeõiguse riive, mis seisneb kohustuses kasutada maakohtu otsuse vaidlustamiseks advokaadist kaitsja teenust.

21. K leiab kolleegium, et VTMS 20 lg- 4 ja 155 lg-test 2 ning 3 tulenev kohustus okkuvõttes § st § esitada kassatsioon advokaadist kaitsja vahendusel riivab küll menetlusaluse isiku PS 24 § lg 5 järgset edasikaebeõigust, kuid see riive on konkreetse kohtuasja asjaoludel proportsionaalne.

22. N

taotlus alustamiseks rahuldamata eil põhjustel jääb Q.L põhiseaduslikkuse järelevalve ja tema kassatsioon VTMS 161 p 2

§ alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 4-24-1786/18