1-08-6948/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-6948 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Marge OJAÄÄR Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.A

sünd. xxx, isikukood xxx,

kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 04.12.2008 ja lõpp 14.12.2011 RESOLUTSIOON

Jätta H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

H.A on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 27.10.2005 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 5 ja §263 p.1 järgi ning karistatud

vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat. Viru Maakohtu 06.01.2009 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja H.A-le mõistetud karistus pöörati täitmisele karistuse algusega 04.12.2008. Viru

Maakohtu 08.04.2010 määrusega rahuldati kohtutäituri avaldus ja H.A-le Viru Maakohtu 03.06.2008 otsusega mõistetud rahaline karistus 3000

krooni asendati vangistusega 20 päeva. KarS §64 lg.1 alusel mõisteti H.A-le liitkaristuseks 3 aastat 10 päeva vangistust alates 04.12.2008.

2

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda ja reaalset

vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks –

vägivalla kasutamine varavastase kuriteo toimepanemisel. Kinnipeetav on Viru Vanglas läbinud riigikeele sissejuhatava kursuse ja sotsiaalprogrammi Convictus. Viru

Vangla andmetel ei ole kinnipeetaval kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Kinnipeetava perekond on teda peale vabanemist nõustunud toetama moraalselt ja materiaalselt. Kinnipeetava lähedased on ema ja 2 venda, ema andmetel on suhted

mittekonfliktsed, tasakaalukad ja head. Kinnipeetava 2 venda on kriminaalse minevikuga. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on isik, keda on alates 2000 karistatud kriminaalkorras 5 korda. 2008 oli ta kriminaalhooldusel, kuid

rikkus korduvalt katseaja kontrollnõudeid. See näitab, et tema käitumine katseajal

võib olla negatiivne ja ka uue kriminaalhoolduse teostamine probleemne. Kinnipeetava perekond koosneb emast ja 2 vennast, suhted on head. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, kinnipeetava ema kaasomanikuna on poja sinna elama asumisega nõus. Kinnipeetav

omab tugiisikuid oma perekonna näol. Sugulaste andmetel ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta peale vabanemist. Esialgu on kinnipeetavale nõustunud toetust andma perekond. Kinnipeetaval on soovitav osaleda sotsiaalprogrammis Õige hetk,

vormistada isikut tõendav dokument, osaleda võlanõustamisel, vormistada töövõimetoetus.

Maakohtu istung

Kinnipeetav H.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust, mis oli täitmisele pööratud seoses käitumiskontrolli korduvate rikkumistega

kehtival katseajal. Seega oli kinnipeetav juba korra vabastatud antud karistuse

3

kandmisest tingimisi. Maakohus ei pea põhjendatuks ja võimalikuks vabastada kinnipeetavat sama karistuse kandmisest teistkordselt.

Käesoleval ajal on kinnipeetaval 5 kehtivat distsipliinkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida.

Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval

vabanemise korral garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetav on muuhulgas karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on olemas suur oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib ta toime panna uusi kuritegusid.

Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, tema käitumist kehtival katseajal ja

korduvaid distsipliinkaristusi vanglas, leiab maakohus, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele ning tal tuleb kogu talle mõistetud karistus kanda ära vanglas.

Ühe formaalse aluse – elukoha olemasolu – ei kaalu üles eelpoolviidatud asjaolusid ning ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 15.11.2011

№oremreferent

Liivi Õun