3-25-700/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Määruse tegemise aeg ja koht

22.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-700

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus I.X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindajad Helena Velba ja Rika Laarits

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist – I.X, Kongo Demokraatliku Vabariigi

kodanik

Menetlustoiming

Lihtmenetluses, 21.03.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I.X riigi õigusabi taotlus ja anda talle riigi õigusabi tema esindamiseks

käesoleva määruse vaidlustamiseks ning asjaga seotud õigusdokumentide

koostamiseks, samuti õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses, mis on

seotud tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise kinnipidamise tähtaja võimaliku

pikendamisega.

1.1. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud.

1.2. Riigi õigusabi osutajaks määratud advokaadil kontakteeruda viivitamatult pärast

määramist oma esindatavaga.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

3. Anda luba I.X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.05.2025 (k.a).

4. Avaldatavas lahendis asendada puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

5. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määruse saamisel tõlkida see suuliselt

puudutatud isikule ja selgitada talle selle edasikaebamise korda.

6. Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja selgitused ning

põhjendused prantsuse keelde ja edastada see tõlke saamisel viivitamata

puudutatud isikule.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Varasemalt on isikule riigi õigusabi osutanud Aleksei Ratnikov.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.03.2025 taotluse loa saamiseks Kongo

Demokraatliku Vabariigi (Kongo DV) kodanik kodaniku I.X (sünd. XX.XX.XXXX)

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (VSS) § 23 lõike 1 alusel, sest isiku suhtes

esineb VSS § 15 lõikes 1 ja § 23 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud alused ja VSS § 6⁸ punktis 6

nimetatud põhimõte. Istungil täpsustas PPA, et loobub VSS § 23 lõike 1 punktile 2 tuginemast

(istungi salvestis 00:33:06 jj).

2. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub eelnev asjaolude käik:

-

Varasemad asjaolud nagu isiku kinnipidamise (VSS ja välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel), rahvusvahelise kaitse taotlemise ja

põgenemisohu põhjenduste asjaolud on välja toodud PPA 07.10.2023, 30.11.2023

taotlustes, mis on esitatud haldusasja nr 3-23-2229 (VRKS) ning PPA 07.03.2024 ja

29.04.2024 taotlustes, mis on esitatud haldusasja nr 3-24-694 (VSS) raames. PPA neid

asjaolusid taotluses ei korda. Selguse huvides toob kohus aga varasemate puudutatud

isikuga seotud haldusasjade pinnalt siiski täiendavalt välja asjakohaseimad isiku

Eestisse saabumise, rahvusvahelise kaitse taotluse ja varasemalt kinnipidamisega ja

sealt vabastamisega seotud asjaolud.

-

PPA pidas Tallinna Lennujaamas 06.10.2023 kinni isiku, kes oli suundumas Pariisi

väljuvale lennule ja esitas oma isiku tuvastamiseks B.A.N (sünd. XX.XX.XXXX)

nimele väljastatud Belgia ID-kaardi, mis oli politseiandmebaasi Apollo andmetel

omanikult varastatud 08.01.2022. PPA pidas isiku VSS § 15 lõike 1 alusel kinni ning

alustas temale lahkumisettekirjutuse koostamist. PPA tuvastas 07.10.2023 vestluse

käigus isiku tema enda ütluste alusel kui Kongo Demokraatliku Vabariigi kodaniku

S.V.J (sünd. XX.XX.XXXX). Isik esitas vestluse käigus PPA-le rahvusvahelise kaitse

taotluse. Tallinna Halduskohus andis 08.10.2023 määrusega nr 3-23-2229

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel PPA-le loa isiku

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 08.12.2023 ning pikendas

01.12.2023 määrusega PPA-le antud luba kuni 01.04.2024.

-

Isik on vabastatud viimati kinnipidamiskeskusest 29.08.2024.

-

PPA luges 01.12.2023 otsusega nr 12310070016-1 isiku rahvusvahelise kaitse taotluse

põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi isikule ettekirjutuse lahkumiseks Kongo

DV-sse (sundtäidetav alates seadusliku viibimisaluse lõppemisest) ja kohaldas temale

sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus

selgus, et isiku tegelik nimi on I.X (sünd. XX.XX.XXXX) ning ta on Kongo DV

kodanik.

-

Isik esitas PPA 01.12.2023 otsuse tühistamiseks kaebuse (haldusasi nr 3-23-2992),

mille Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2024 otsusega rahuldamata. Tallinna

Halduskohus keelas 06.03.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras isikule tehtud

lahkumisettekirjutuse sunniviisilise täitmise kuni haldusasja nr 3-23-2992 menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni.

-

19.03.2025 tegi Tallinna Ringkonnakohus asjas 3-23-2992 otsuse, millega otsustas

jätta I.X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsus

haldusasjas nr 3-23-2992 muutma.

-

Isik peeti kinni 20.03.2025 kell 12:01 VSS § 15 lõike 1 alusel PPA Põhja prefektuuri

piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks

aadressil Pärnu mnt 139, Tallinnas ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse.

-

20.03.2025 viidi puudutatud isikuga läbi piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike

poolt vestlus eesmärgiga selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda isikule

võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Küsitlusest

selgus, isik saab aru oma kinnipidamise põhjusest seoses asjaoluga, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlus on Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2025 otsusega

rahuldamata jäetud ning seetõttu ei oma ta enam rahvusvahelise kaitse taotleja

staatust. Kuigi isik väidab, et saab kohtumäärusest aru, ei mõista ta kinnipidamise

vajadust ega aktsepteeri PPA hinnangut. Isik küll kinnitab kavatsust mitte põgeneda,

tuues põhjenduseks senise õiguskuuleka käitumise (ta on viibinud Eestis kuus kuud

samas elukohas, käinud regulaarselt registreerimas ning ei ole kasutanud võimalust

riigist lahkuda), kuid lisab, et põgenemine oleks lihtne. Samuti nähtub küsitlusest, et ta

keeldub igasugustest tegevustest, mis viitaksid koostöövalmidusele tagasisaatmise

protsessis – ta ei ole taotlenud ega kavatse taotleda koduriigi isikut tõendavat

dokumenti, põhjendades seda sooviga jääda Eestisse ja jätkata protsessi saamaks

rahvusvahelist kaitset.

-

PPA alustas isiku dokumenteerimist varasemalt 08.04.2024 ja 18.06.2024 jõudis

taotletud ajutine reisidokument Eestisse. Reisidokument kaotas oma kehtivuse

04.12.2024.

3. Istungil avaldas PPA kokkuvõtvalt, et jääb oma taotluse juurde. Rahvusvahelise kaitse

menetluses on ohtu isiku elule tema koduriigis juba hinnatud. Isikule on selgitatud

dokumenteerimise kohustust ja võimalusi (sh 14.05.2024), aga isik ei ole koostööd teinud.

Kui isik ka hakkaks koostööd tegema, oleks põgenemisoht jätkuvalt alles.

4. Istungil esitas puudutatud isik riigi õigusabi taotluse ja avaldas kokkuvõtvalt, et

vaidleb taotlusele vastu. Isik on varasematest järelevalvemeetmetest kinni pidanud ja kui ta

oleks tahtnud riigist lahkuda, siis ta oleks seda teinud. Isik ei tea, mida tea peab dokumentide

saamiseks tegema ja PPA ei ole seda talle ka selgitanud. Isik on nõus dokumentide

hankimisele kaasa aitama. Seoses võimaliku lahkumiskohutuse vabatahtliku täitmisega ütles

isik, et kui see kohustus peaks (tingimuslik selgitus) tal olema, siis koduriiki ta ei naase, kuid

arvab, et mõni teine riik Schengeni alal võib olla nõus teda vastu võtma.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

5. Puudutatud isik soovis istungil teada, miks tal ei ole advokaati ja kohus mõistis isiku

taotlust selliselt, et isik soovib menetlusabi korras advokaadi määramist. Kohus selgitas

istungil, et tulenevalt PPA taotluse kiireloomulisusest ja kohtu selgitamiskohutusest, ei anna

kohus menetlusabi PPA taotluse üle otsustamise käimasolevas menetluses, kuid menetlusabi

on võimalik taotluse rahuldamisel sellele määruskaebuse esitamiseks (istungi salvestis

00:03:18 jj). Kohtule ei nähtu ja menetlusosalised ei ole välja toonud määrust, mille alusel

saaks jaatada varasemat riigi õigusabi jätkuvust.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 alusel on

menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku

taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud

advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lõige 2

kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas

peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

7. Tulenevalt RÕS § 6 lõikest 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS

§ 14 lõige 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja

sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema

ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid

tähendust omavaid asjaolusid.

8. Kuigi isik ei ole esitanud majandusliku seisundi teatist, puudub kohtu isikuga seotud

varasemaid menetlusi ja ka PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes alus kahelda, et

isikul puuduvad piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja

õigusteenustega kaasnevad kulud kanda (vt nt haldusasi 3-23-2919).

9. Arvestades, et isik esitas menetlusabi taotluse kohtuistungil, PPA taotluse

kiireloomulisust ja seda, et isiku õigused taotluse esimese astme menetluses on tagatud läbi

kohtu selgitamiskohustuse (istungil selgitas kohus isikule asjaolusid ja isik sai oma seisukoha

korduvalt esitada, isik kinnitas, et taotlusega seotud asjaolud on talle arusaadavad), ei määra

kohus puudutatud isikule esindajat käesolevas menetluses. Küll on isiku jaoks kaalul olevad

hüvesid arvesse võttes põhjendatud rahuldada riigi õigusabi taotlus selliselt, et anda isikule

riigi õigusabi tema esindamiseks käesoleva määruse vaidlustamiseks ning asjaga seotud

õigusdokumentide koostamiseks, samuti õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses,

mis on seotud tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise, kinnipidamise tähtaja võimaliku

pikendamisega. Kohus selgitab, et see tähendab, et kohus rahuldab isiku riigi õigusabi taotluse

edasiulatuvalt.

10. RÕS § 15 lõike 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise

viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. Arvestades taotluse

esitaja majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8

punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

11. Kohus rõhutab et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis

võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1,

§ 7 lg 1 punkt 4).

PPA taotluse lahendamine

12. HKMS § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel

haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.

13. Puudutatud isiku suhtes tehtud Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 otsus nr 3-23-2992

on lõplik otsus VRKS § 31 lõike 1 punkti 2 tähenduses, siis on halduskohtu otsuse tegemisega

puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja sellest tulenev seaduslik alus Eestis

viibimiseks lõppenud. Isikule ei tulene seaduslikku alust Eestis viibimiseks ka sellest, et

Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määrusega on esialgse õiguskaitse korras keelatud tema

Eestist väljasaatmine kuni haldusasja nr 3-23-2992 menetluse lõpuni (vt VSS § 14 lg 6).

Halduskohus ei ole peatanud PPA 01.12.2023 otsuses nr 12310070016-1 tehtud

lahkumisettekirjutuse kehtivust, vaid keelas üksnes lahkumiskohustuse sundtäitmise.

Halduskohtu määrust ei ole ka vaidlustatud ja see jõustus 23.03.2024. Seega saab isiku KPK-s

kinnipidamise aluseks olla VSS (vt ka TlnRnKm 20.06.2024 nr 3-24-694, p 12).

14. VSS § 2 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lõikele

1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

15. Puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Puudutatud isikule on

01.12.2023 otsuses nr 12310070016-1 tehtud lahkumisettekirjutus (vt haldusasjas 3-23-2992

digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 13 jj).

16. Vastavalt VSS § 23 lõikele 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis

viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks

kuuks, kui VSS § 10 lõikes 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga

välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse

täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase

põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel

puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või

transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on

täidetud.

17. VSS § 23 lõiked 1 ja 11 sätestavad võimaluse paigutada Eestis ebaseaduslikult viibiva

välismaalase halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse tema lahkumiskohustuse tulemusliku

täitmise tagamise eesmärgil, kui esineb põgenemise oht. Välismaalase

kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatav, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid

(RKHKm 31.02.2017 nr 3-3-1-93-16, punkt 13).

18. Esiteks tugineb PPA taotluse esitamisel VSS § 23 lõike 1 punktile 1 – põgenemisoht.

Põgenemise ohu on PPA oma taotluses sisustatud VSS § 68 punktiga 6 – välismaalane on

Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

18.1.

Välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise eesmärk on tagada, et ta oleks

väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks kättesaadav ning teeks PPA-ga enda välja

saatmiseks vajalikku koostööd. Kohus nõustub PPA-ga, et taotluses toodud asjaolusid

arvestades, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 68 punktis 6 toodud põgenemisoht.

18.2.

Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku

viibimisalust puudutavaid otsustusi erinevates menetlustes, mis võivad mõjutada isiku

käitumist vabaduses. PPA ja kohtud ei saa aga sellegipoolest loobuda prognoosotsuse

tegemisel isiku varasema käitumise hindamisest. Isiku kinnipidamiseks peab põgenemise oht

olema piisavalt suur (RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, punkt 12 ja seal viidatud

kohtupraktika). Põgenemisoht hõlmab endas nii prognoosi, et isik võib asuda teise riiki, kui

ka seda, et isik võib hakata Eestis koostööst PPA-ga kõrvale hoiduma.

18.3.

Kohus jagab PPA hinnangut, et isiku varasemat käitumist ja praeguseid hoiakuid

arvestades on KPK-s kinnipidamine vältimatult vajalik, sest isikuga seotud asjaolud viitavad

reaalse põgenemisohu esinemisele. Puudutatud isik avaldas 20.03.2025, et tema sooviks on

jääda Eestisse ja seletustest nähtub ka see, et koduriiki naasta isik ei kavatse (käesolevas

haldusasjas dtl 5). Puudutatud isik kinnitas ka istungil, et ta ei ole valmis Schengeni alalt

kodumaale naasma ja isiku selge soov on jääda Eestisse (istungi salvestis 00:22:19 jj).

Puudutatud isik avaldas varasemalt 13.11.2023 vestlusel PPA-ga (haldusasjas 3-23-2992 dtl

100) ka seda, et tema algne siht oli siiski jõuda Prantsusmaale. Olukorras, kus isikul puudub

Eestiga mis tahes side ning tema rahvusvahelise kaitse taotlust ja apellatsioonkaebust ei ole

saatnud edu, on kohtu hinnangul piisavalt tõenäoline, et KPK-st vabastamise korral liigub isik

edasi Prantsusmaale, ootamata ära rahvusvahelise kaitse asjas kohtuotsuse jõustumist ja

võimalikku väljasaatmist. Isegi kui pidada usutavaks 20.03.2025 antud seletusi, et isik soovib

jääda just Eestisse, tuleb seda selgitust kõrvutada isiku kinnitusega (sh käesoleva haldusasja

istungil), et ta kodumaale lahkuda ei saa ega kavatse ning sellega, et isik ei ole astunud

samme dokumentide hankimiseks. Seega on tõenäoline, et isik hakkab Eestis koostööst PPA-

ga kõrvale hoiduma.

18.4.

Kohus võtab arvesse ka puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid. Isik andis

20.03.2025 selgitused, et on kogunud raha, mida on talle andnud kirikuga seotud inimesed ja

ta elab 20 euroga nädalas. Samas PPA kinnitusel isiku kinnipidamisel ja tema majutuskohta

minekul ilmnes, et isik oli juba kõik oma asjad kokku pakkinud ja 695 eurot oli peidetud

aluspesu vahele. Ühes kaebaja poolt varasemalt oma identiteedi varjamisega (01.12.2023

määruse nr 3-23-2229 p 11, haldusasjas 3-23-2229, dtl 01.12.2023 määrus) ja ebaõige

dokumendi teadliku esitamisega (08.10.2023 määrus nr 3-23-2229 p 9-10.2, haldusasjas 3-

23-2229, dtl 08.10.2023 määrus) leiab, kohus, et need asjaolud kinnitavad kahtlust, et isik on

valmis ennast varjama.

18.5.

Eelnevalt väljatoodust johtuvalt ei väära põgenemisohtu ka see, et isik on vabastatud

kinnipidamiskeskusest 29.08.2024 ja ta on ennast nõuetekohaselt registreerinud ega ole

Eestist lahkunud. Eluliselt usutav on, et olukorras, kus edasised eduväljavaated haldusasjas 3-

23-2992 vähenevad, astub isik samme Scehengeni alale jäämiseks hoidudes kõrvale koostööst

PPA-ga.

18.6.

Kohus märgib täiendavalt, et praegusel juhul oleks ka VSS § 6⁸ punktile 2 tuginemine

asjakohane, sest puudutatud isik on rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitanud valeandmeid

oma identiteedi kohta (TlnRnKm 07.02.2025, 3-24-3183/47, p 20). Puudutatud isik avaldas

13.11.2023 (haldusasjas 3-23-2992 dtl 98), et esitas vale nime vältimaks kodumaale

väljasaatmist. Kohtu hinnangul kinnitab see isiku valmidust väljasaatmise vältimise

eesmärgil valeandmeid esitada.

19. Teiseks tugineb PPA taotluse põhjendamisel ka VSS § 23 lõike 1 punktile 3. VSS § 23

lõike 1 punkt 2 tingimusele tuginemisest PPA istungil loobus.

19.1. VSS § 23 lõike 1 punkt 3 eeldab, et välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks

vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Nimetatud

punktile tuginemine eeldab lisaks, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele (vrd

RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p 11). Asjas nähtub, et puudutatud isikul ei ole hetkel

kehtivat reisidokumenti. PPA selgitab, et alustas isiku dokumenteerimist 08.04.2024 ja

18.06.2024 jõudis taotletud ajutine reisidokument Eestisse. Reisidokument kaotas oma

kehtivuse 04.12.2024 ning PPA peab uuesti alustama isiku dokumenteerimisega. Isik on

vabastatud varasemalt kinnipidamiskeskusest 29.08.2024 ning alates sellest kuupäevast ei ole

isik teinud ühtegi püüdlust, et endale dokument hankida ning seega pole aidanud kaasa

väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Arvestades, et isiku kinnipidamine ei

ole esmakordne, pooleliolevat rahvusvahelise kaitse menetlust kohtus ja PPA poolt isikule

selgitatut ka käesolevas menetluses, peab isikule dokumentide hankimise kohustus arusaadav

olema. Isik aga viitab vestlusel PPA-ga viitab passi fotole ja Valgevenes viibimisega seotud

dokumentidele, mis kohtu hinnangul kinnitab isiku soovimatust tegeleda dokumentide

hankimisega (käesoleva haldusasja dtl 5).

19.2. Istungil selgitas puudutatud isik, et kuigi ta on dokumentide hankimise kohustusest aru

saanud (00:18:06 jj) ei ole ta teadlik, mida ta dokumenteerimisele kaasaaitamiseks tegema

peaks ja PPA ei ole talle seda ka selgitanud (istungi salvestis 00:18:55). Kohtu hinnangul ei

ole isiku seletused selles osas usutavad ega kooskõlas varasemates menetlustes tuvastatud

asjaoludega. Haldusasjas 20.06.2024 määruses asjas 3-24-694 selgitas kohus isiku kohustust

dokumentide hankimisel kaasa aidata ja seda, et isik pole seda teinud (haldusasjas 3-24-694

dtl 264). Isiku selgitused on vastuolus ka varasemates haldusasjades antud selgitustega (vt nt

Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määrus asjas 3-24-694, haldusasjas 3-24-694 dtl 164). PPA

kinnitas istungil, et 14.05.2024 on isikule selgitatud dokumenteerimisega seotud asjaolusid ja

palutud teha koostööd (istungi salvestis 00:28:56). Seega nähtub, et isik on oma kohustustest

seoses dokumenteerimisega teadlik, kuid tema apaatsus koostöö osas on olnud järjepidev.

19.3. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul täidetud VSS § 23 lõike 1 punkt 3 tingimus.

20. Kohus leiab, et ka mitme järelevalve meetme samaaegne kohaldamine ei oleks

praeguseid asjaolusid arvesse võttes tõhus. Järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

välismaalase suhtes usalduse määra, mis antud juhul õigustatud ei oleks, kuna isikuga seotud

asjaolud annavad aluse koheseks põgenemisohuks sõltumata sellest, et isik on varem

registreerimiskohutust täitnud. Puudutatud isikul on piisavalt oskusi Schengeni viisruumis

ringi liikumiseks, isikul olid kinnipidamisel asjad kokku pakitud ja ka peidetud pigem suur

hulk sularaha. Lisaks on isik varasemalt juba esitanud valeandmeid oma identiteedi kohta ja

isik on väljendanud selget vastumeelsust kodumaale naasmise osas. Istungil ja PPA-le

20.03.2025 antud seletustes rõhutas isik, et on seni järelevalvemeetmeid täitnud (käesolevas

haldusasjas dtl 4-6, istungi salvestis 00:40:45 jj). Kohtu hinnangul võimaldavad ka istungil

antud seletused selle kohta, et isik ei ole valmis Schengeni alalt kodumaale naasma ja isiku

selge soov jääda Eestisse ühes asjaoluga, et isik kohtu hinnangul teadlikult hoidub koostööst

dokumentide hankimiseks (käesoleva määruse p 19) vastukaalus kaebaja varasemale

järelevalvemeetmetest kinnipidamisele järeldada, et isik asub hoiduma koostööst PPA-ga.

Kohus märgib, et isik andis istungil seletusi selle kohta, et tal ei ole olnud võimalik

dokumenteerimisele kaasa aidata, sest tal puudub selle kohta teadmine, kuid see on selges

vastuolus varasemalt tuvastatuga. See annab aluse kahelda isiku usaldusväärsuses.

21. Kokkuvõttes annavad kohtu hinnangul puudutatud isikuga seotud varasemad

sündmused ja isiklikud asjaolud aluse nõustuda PPA-ga, et kinnipidamiskeskusest vabanedes

ei oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik.

22. Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks vältimatu

tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse ega ole ülemäärane. Kinnipidamiskeskuses on

tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud

asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu.

23. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni

jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal

kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

24. Eeltoodule tuginevalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa I.X

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 21.05.2025 (k.a).

25. Kohus rõhutab, et isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära

langemisel. Kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist, näiteks astub isik selgeid samme dokumentide hankimiseks

ja teeb PPA-ga selles osas koostööd, tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)