2-24-129663/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-129663

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi O K vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3721,48 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479 asukoht Toompuiestee 35, Tallinn;

esindaja: S R, e-post: xxx;

Kostja: O K, isikukood xxx, tegelik viibimiskoht

xxx,

menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt O K hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus

2931,88 eurot, intress 77,13 eurot, haldustasu 8,70 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

viivis 207,61 eurot ning viivised alates 10.10.2024 kuni põhinõude summas 2931,88

eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 15,9% aastas.

3. Jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue põhivõla 1869,16 euro saamiseks.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt O K hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskuludena

725 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb O Kil tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

8. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

9. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja O K (kostja) kostja sõlmisid 14.06.2022

tarbijakrediidilepingu nr. xxx, mille alusel sai kostja laenu summas 3554,00 eurot.

Lepingu nr. xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 19,72% aastas ja intressimäär 15,9%

aastas. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 3554,00 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi

20.07.2022 – 20.06.2028. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks

summas 622,12 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 2931,88 eurot. Tulenevalt

eeltoodust on põhivõlg summas 2931,88 eurot (3554-622,12). Lepingus on pooled kokku

leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 21.

osamaksest, s.o 20.03.2024 kuni ülesütlemiseni eelnenud 22. osamakseni, s.o 20.04.2024

summas 77,13 eurot (37,55+39,58). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 14.06.2022

sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu

haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 29.04.2024.a.

laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20–22. osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 8,70 eurot (3 x 2,90). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu

võlgnevus summas 8,70 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 9.04.2024 kostjale laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.04.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. xxx AS loovutas 30.04.2024 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja palub mõista kostjalt O K hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 2931,88 eurot, intress 77,13 eurot, haldustasu 8,70 eurot,

sissenõudmiskulusid 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 207,61 eurot;

viiviseid alates 10.10.2024 kuni põhinõude summas 2931,88 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivise määras 15,9% aastas; menetluskulud summas 897,50 eurot,

sealhulgas riigilõiv summas 455,00 eurot ja hageja õigusabikulud 442,50 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja esitas ka alternatiivse nõude põhivõla saamiseks 1869,16 euro juhuks,

kui kohus leiab, et vastutustundlikku laenamist on rikutud.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 02.11.2024 ning

hagi täiendus ja lõplik menetluskulude nimekiri 04.01.25 avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmist laenuandja poolt,

mille kohta esitas hageja vastavad tõendid, sealjuures pangadokumentide koondväljavõtet

andmed. Kohtu arvates on esitatud tõendite pinnalt võimalik järeldada, et laenuandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole kostja ja esialgse

võlausaldaja poolt 14.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr. xxx lepingujärgne

krediidi kulukuse määr (19,72%) vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.22.a määratud eraisikutele

antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. Seega vastas 14.06.22.a

sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

(16,30*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab

VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele, kuna

on õiguslikult põhjendatud ja selle tõttu jääb alternatiivne nõue rahuldamata (TsMS § 442

lg 8 viimane lause).

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 455 eurot

ja esindustasu 696 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist

tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5 h

ning puuduste kõrvaldamine hagiavalduses 1,5h, 169 eur/h summas 676 eurot. Kohus

arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja

hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes

hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn

tüüphagiga, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Ühtlasi

märgib kohus, kui hageja oleks hagiavalduses kohe vajalikud tõendid ja asjaolud hagis

välja toonud, ei ole vajadust hagi täiendustele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 250 eurot (2,5*100). Ühtlasi peab kohus

tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 725 eurot

(455+250+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (725

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik