3-24-3096/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-24-3096

Määruse kuupäev

21. märts 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses valeinfo edastamisega kohtutele ja Justiitsministeeriumile

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus

toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X (kaebaja) esitas 5. septembril 2024 Tartu Vanglale taotluse

kohtutele ja Justiitsministeeriumile valetamisega talle tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 3000 eurot.

Kaebaja märkis taotluses, et direktor Nikiforov oli teadlik, et kaebajat ei lasta iga päev õue

ning valetab, et asjaolusid pole enam võimalik kontrollida. V. Tšaplin teab aga väga hästi, et

kaebaja kõnesid ametiasutuste ja advokaatidega piiratakse ning katkestatakse, sest ta on üks

nendest, kes kõnesid piirab ja katkestab. Tartu Vangla on valetanud ning sellega teotanud

kaebaja au ja head nime juba aasta aega, lisaks on teda kogu aeg alusetult karistatud. Samuti

on alandatud kaebaja väärikust.

2. Tartu Vangla andis 1. novembri 2024. a kirjaga nr 1-13/24/518-2 X-ile tähtaja kahju

hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla leidis, et kaebaja taotluses

3-24-3096

toodud asjaolud on liialt üldsõnalised ning nende pinnalt ei ole võimalik hinnata kahju

hüvitamise eelduste täidetust. Kahju hüvitamise taotluses toodu võimaldab teha tõsikindla

järelduse üksnes ühe aspekti kohta, milleks on see, et kahju hüvitamise aluseks olev periood

on 5. september 2023 kuni 5. september 2024 ehk üks aasta enne kahju hüvitamise taotluse

esitamist. Kaebaja palus taotlejal teatada, kui kahju hüvitamise nõude aluseks olev ajaperiood

ei ole õigesti kindlaks määratud.

Puuduste kõrvaldamiseks palus vangla kaebajal selgitada järgmist.

1) Millisel viisil (milliste sündmuste või faktide osas) on Tartu Vangla kaebaja hinnangul

kohtule ja Justiitsministeeriumile valetanud. Seejuures palus vangla tuua kaebajal täpselt

välja, millisel kuupäeval ning millises vastuskirjas on kaebaja hinnangul valetatud.

2) Millistel kuupäevadel ei ole kaebajat perioodil 5. september 2023 kuni 5. september 2024

jalutuskäigule lastud. Seejuures palus vangla kaebajal ka tuua välja, millistel põhjustel ei

lastud kaebajat jalutuskäigule ning kes kaebajat jalutuskäigule ei lasknud.

3) Millistel kuupäevadel piiras Tartu Vangla perioodil 5. september 2023 kuni 5. september

2024 kaebaja telefonikõnesid.

3. X esitas 5. novembril 2024 Tartu Vanglale kahjunõude puuduste kõrvaldamise avalduse.

Kaebaja selgitas, et teda ei lastud õue perioodil 27. detsember 2023 kuni 9. veebruar 2024, 14.

märts kuni 27. aprill 2024 ning 26. juuli kuni 31. august 2024. Kaebaja sõnul saab Tartu

Vangla ise välja uurida, mida on K. Nikiforov Justiitsministeeriumile valetanud. Vanglal on

kaebused ja vastused olemas. Tartu Vangla saab ise välja uurida ka helistamise taotlused,

kuna tema kätte pole neid kunagi antud. Kõnesid on katkestatud ja piiratud alates 2023. a

detsembri algusest. T. Lille töötamise ajal kõnesid ei piiratud ega katkestatud, kuid alates 26.

juunist 2024 kuni 8. oktoobrini 2024 piirati ning katkestati kõnesid kogu aeg, millega ongi

vangla kaebaja mainet ja head nime teotanud ning valetanud ja moonutanud asjaolusid nii

Justiitsministeeriumile kui ka kohtule. Kaebused, mida ta Justiitsministeeriumile esitas,

puudutavad meditsiinilise abi saamist vanglas, toitlustamist, helistamist, õueskäimist, riiete

pesu ja riiete saamist, valvurite käitumist kinnipeetavate kohtlemisel jms. Kaebaja arvates ei

ole tal kohustust asjaolusid tõendada, sest kinnipeetaval on filmimine ja lindistamine

keelatud. Ta viitas HKMS § 59 lg-le 1 ning leidis, et tõendamiskohustus lasub vanglal, kes

peab ise kõik asjaolud välja uurima ja tõendid koguma.

4. Tartu Vangla jättis 12. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/518-4 X-i kahju hüvitamise

taotluse haldusmenetluse seaduse § 15 lg 3 alusel läbi vaatamata. Vangla leidis, et kahju

hüvitamise taotlus jäi ka pärast puuduste kõrvaldamise avalduse esitamist liiga üldsõnaliseks,

mistõttu pole võimalik vangla tegevuse õiguspärasust hinnata.

5. X esitas 12. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles viitab Tartu Vangla

kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsusele nr 1-13/24/518-4 ning taotleb

vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot selle eest, et vangla valetas tema

kohta Justiitsministeeriumile ja Tartu Halduskohtule.

Kaebaja põhjendab, et Tartu Vangla I üksuse juht K. Nikiforov andis erinevaid korraldusi

teda rünnata, alandada ja mõnitada. Seetõttu esitas kaebaja Justiitsministeeriumile ja

halduskohtule kaebused. Kohtule esitatud kaebusele vastas sama üksuse juht, kelle valede

tõttu jättis Tartu Halduskohus asjas nr 3-24-2291 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Ka Justiitsministeeriumile esitatud kaebuste osas andis K. Nikiforov

paljasõnalisi väiteid ning moonutas juttu ja teksti ega rääkinud tegelikest asjadest midagi.

Kaebaja palub kaebuses anda talle menetlusabi.

3-24-3096

6. Tartu Vangla edastas 18. novembril 2024 vastusena kohtunõudele X-i 5. septembri 2024.

a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/518-1, Tartu Vangla 1. novembri 2024. a kirja nr 1-

13/24/518-2, X-i 5. novembri 2024. a avalduse puuduste kõrvaldamiseks nr 1-13/24/518-3 ja

Tartu Vangla 12. novembri 2024. a otsuse nr 1-13/24/518-4 kahju hüvitamise taotluse läbi

vaatamata jätmise kohta.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4).

Tartu Vanglale 5. septembril 2024 esitatud taotluses nõudis kaebaja mittevaralise kahju

hüvitamist eelkõige seoses valeinfo edastamisega kohtutele ja Justiitsministeeriumile. Kohtule

arusaadavalt nõuab kaebaja hüvitamiskaebusega Tartu Vanglalt hüvitist peaasjalikult samadel

asjaoludel, nagu ta nõudis seda vanglale 5. septembril 2024 esitatud kahjunõudes, s.o

kohtutele ja Justiitsministeeriumile valeinfo andmise eest, kuid üksnes seoses K. Nikiforovi

tegevusega. Kohtueelses menetluses esitatud taotlust arvestades mõistab kohus, et väidetav

valeinfo andmine kohtutele ja Justiitsministeeriumile hõlmas kaebaja arvates muu hulgas ka

infot tema telefonikõnede ning jalutuskäikude kohta.

8. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

9. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

9.1. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse

esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul

õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et

kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Hüvitamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, kui vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse

õiguspäraselt läbi vaatamata. Sel juhul ei läbinud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust

nõuetekohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-

12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas

nr 3-18-32, p 10).

Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla 12. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/518-4 kaebaja

kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi vaatamata, sest kaebaja jättis kahju hüvitamise nõude

aluse piisavalt selgelt kindlaks määramata. Kaebaja taotluse põhjal jäi ka pärast puuduste

kõrvaldamise avalduse esitamist arusaamatuks, milliste kohtule ja Justiitsministeeriumile

koostatud vastustega vangla väidetavat valeinfot edastas.

Kahju hüvitamise nõude aluse peab kindlaks määrama nõude esitaja. Nõude alus hõlmab

peamisi asjaolusid, millega seoses on nõue esitatud. Kõige olulisem osa nõude alusest on

3-24-3096

haldusorgani tegu, millega nõude esitaja seostab kahju tekitamist, sest haldusorganil peab

olema võimalik juba enne nõude lahendamisele asumist hinnata, kas nõue on esitatud tema

vastu ning kas tegemist on korduva taotlusega.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heitis ta kahele vanglaametnikule ette tema

kohta kohtutele ja Justiitsministeeriumile valetamist. Taotlusest on võimalik aru saada, et

väidetavad valetamised puudutasid kaebaja jalutuskäike ja helistamisi ning valetamised olid

kestnud aasta aega. Tartu Vangla andis kaebajale võimaluse täpsustada, milliste sündmuste

või faktide osas vanglaametnikud väidetavalt valetasid ning millisel kuupäevadel ja kirjades

seda tehti. Kaebaja vastas puuduste kõrvaldamise avalduses, et vangla saab ise välja uurida,

millal K. Nikiforov Justiitsministeeriumile valetas, sest vanglal on olemas nii kaebaja

kaebused Justiitsministeeriumile kui ka K. Nikiforovi vastused Justiitsministeeriumile. Seoses

teise vanglaametniku väidetava valetamisega ei märkinud kaebaja midagi. Haldusasja numbri

esitas kaebaja alles kaebuses kohtule. Seega puudus vanglal ka pärast puuduste kõrvaldamise

avalduse esitamist teave, milliste toimingutega seostas kaebaja endale kahju tekitamist.

Sellises olukorras polnud vanglal võimalik välja selgitada, kas väidetavad toimingud üldse

aset leidsid, rääkimata nende õiguspärasusele hinnangu andmisest. Isik, kes leiab, et

haldusorgan tekitas talle valetamisega mittevaralist kahju, peab suutma selgitada, millal ja

millises vormis valetamine toimus. Haldusorgan ei saa nõude esitaja asemel tema nõuet

sisustada.

Kuna Tartu Vangla jättis kaebaja 5. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi

vaatamata, siis ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast kinni pidanud.

9.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse,

et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kaebaja palub kaebuses anda talle menetlusabi. Kohus mõistab seda taotlust selliselt, et

kaebaja soovib saada vabastust kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust. Kohus

jätab selle taotluse kaebuse tagastamisest tulenevalt läbi vaatamata.

11. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen