2-24-104626/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-104626

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-104626

Tsiviilasi

Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu

avaldus N Z vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Narva linn, Kangelaste prospekt 12a

korteriühistu (RK 80137948, asukoht A. H.

Tammsaare tee 47,Tallinn)

Avaldaja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat

Roman

Golovenko

(e-post:

roman.golovenko@jewelex.ee)

Puudutatud isik: N Z (IK XXX, tegelik viibimiskoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu avaldus N Z vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Mõista välja N Z avaldaja Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu

kasuks perioodi jaanuar 2022 - veebruar 2024 majandamiskulude põhivõlgnevus

summas 1854,63 eurot ja viivis 108,09 eurot.

3. Mõista välja N Z avaldaja Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu

kasuks viivis alates 05.04.2024 kuni põhinõude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras.

4. Jätta avaldaja menetluskulud asjast puudutatud isiku N Z kanda.

5. Mõista välja N Z avaldaja Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu

kasuks menetluskulud summas 571,50 eurot.

6. Mõista välja N Z avaldaja Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu

kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

7. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

8. Toimetada kohtumäärus asjast puudutatud isikule N Z (IK XXX) kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded käesoleva määruse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates

märkida, et kohtumäärus loetakse asjast puudutatud isikule avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

väljavõtte ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-24-104626

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu esitas 01.02.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1637,15 euro saamiseks. Kohus tegi

05.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 13.03.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis asja lahendamiseks Viru Maakohtule.

2. 25.03.2024 kohtumäärusega jättis kohus Narva linn, Kangelaste prospekt 12a

korteriühistu avalduse N Z vastu käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

3. Narva linn, Kangelaste prospekt 12a korteriühistu esitas 05.04.2024 Viru Maakohtule

avalduse N Z vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule

eriomand asukohaga XXX ja puudutatud isik on Narva linn, Kangelaste prospekt 12a

korteriühistu liige. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arveid, milles

sisalduvad osutatud teenused. Puudutatud isik ei ole esitatud arveid tasunud ja 26.03.2024

seisuga on tekkinud põhivõlg 1854,63 eurot ja viivisevõlgnevus 108,09 eurot. Võlgnevus

on tekkinud perioodil jaanuar 2022-veebruar 2024 puudutatud isikule esitatud, kuid tema

poolt tasumata jäetud arvetest. Avaldaja on andnud võlasumma tasumiseks tähtaegu ja

edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole võlgnevust tasutud. Puudutatud

isiku võlgnevus vaid suureneb.

4. Avalduse kohaselt on avaldaja arvestanud puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise

perioodil järgmise kululiikidega: teenustasu, küte, vee tsirkuleerimine, sihttasu ja

gaasiseadme hooldus.

4.1. Teenustasu arvestatakse lähtudes eriomandi üldpinnast. Tariife kinnitab üldkoosolek,

tasu näol on tegemist majandamiskuluga ehk vajaliku kulu eluruumi ja selle pindala

osatähtsusel vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuse eest.

4.2. Kütte, vee tsirkuleerimise ja gaasiseadme hoolduse tasud on seotud

kommunaalteenuste tarbimisega. Arve aluseks on mõõturite näidud ja kehtivad

kommunaalteenuse tariifid.

5. Võlgnevuse kujunemise osas on avaldaja esitanud arved (avalduse lisa 5, dtl 49-74) ja

korteriühistu õiendi (avalduse lisa 4, dtl 46-47).

6. Kohus võttis 08.04.2024 avalduse menetlusse ja kohustas asjast puudutatud isikut esitama

kohtule avalduse osas kirjalik vastus. Kuna N Z tegelik elukoht on kohtule teadmata,

toimetati N Z kohtudokumendi kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja

dokumendid loeti puudutatud isikule kättetoimetatuks 28.07.2024.

2-24-104626

7. Puudutatud isik ei ole esitanud kirjalikku vastust avaldusele ega vastuväiteid.

8. Kohus kohustas avaldajat 30.12.2024 kohtunõudega esitama tõendid iga avalduses nõutud

kululiigi kohta ja täpsustama nõuet remondifondi kululiigi osas.

9. Avaldaja esitas kohtule 17.01.2025 avalduse täiendava põhistuse koos menetluskulude

nimekirjaga.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

11. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ega temalt nõutavale

võlgnevusele vastu vaielnud.

12. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või

korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning

korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada

korteriomandit võõrandama. Seega lahendab kohus asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg

1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

13. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 1 lg 4 sätestab, et korteriühistu

on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud

kinnisomandi korteriomandite omanikud.

14. Kohus on tuvastanud, et asjast puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil

Kangelaste prospekt 12a-94, Narva linn. Seega on asjast puudutatud isik korteriühistu

liige KrtS § 1 lg-st 4 tulenevalt. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on asjast puudutatud

isiku korteri pindala 49,20 m2.

15. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi

valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi

kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud

häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama

paragrahvi lõike 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige

kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti, korteriühistu kaudu tarbitavate

teenuste jaoks lepingute sõlmimist, korteriühistu vastutuse kindlustamist ning kohase

suurusega reservkapitali ja remondifondi loomist.

16. KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2

sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga

ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha,

et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude

suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt

tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus

korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike

kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi

tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri

prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui

korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust

2-24-104626

tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist,

määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab

kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral

võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2

lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning

kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt

õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab,

et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

18. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist alates jaanuar 2022 kuni

veebruar 2024 ning palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus summas 1854,63

eurot.

19. Avaldaja on kohtule esitanud korteriühistu põhikirja.

20. Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud arved (dtl 49-74), millelt nähtub võlgnevuse

koosseis, nimetus, mõõtühik, kogus, maksumus ja summa. Avaldaja on esitanud nõude

tõendamiseks arvestuse võlgnevuse tekkimise kohta kuude lõikes (dtl 47-48), millelt

nähtub puudutatud isiku kogu võlgnevuse kujunemine summas 1853,63 eurot.

21. Majandamiskulude arvestamise aluseks on:

21.1.

põhikiri, mille kohaselt punktide 2.2.3. ja 2.2.4. kohaselt on korteriomanik

kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, üldkoosoleku poolt kehtestatud

ulatuses ja tähtaja sihtmakseid maja majandusliku hooldamise ja remondi jooksuvate

kulude katmiseks. Korteriomanik on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus,

hiljemalt kuu viimasel päeval ning kehtestatud metoodika järgi makseid

kommunaalkulude eest, mida tarbitakse maja üldkommunikatsioonide kaudu (soojus,

veevarustus, kanalisatsioon jms). Kommunaalkulude maksete suuruse arvutamisel on

aluseks korteri pindala suurus soojusenergia arvestamisel; mõõteseadmete näidud

veevarustuse ja kanalisatsiooni, gaasivarustuse, elektrivarustuse arvestamisel ning

mõõteseadmete puudumise korral normide alusel, mis on kehtestatud aasta keskmise

tarbimise alusel; üldvee arvestuses vahe ilmnemise korral majandusaasta lõpu seisuga

üldise mõõturi ja korteriomanike näitude vahel proportsionaalselt faktiliselt elavate

inimeste arvule.

21.2.

korteriühistu üldkoosolekute protokoll 05.07.2018 (dtl 117-119, tõlge dtl 120),

millega suurendati hooldustasu tariifi 0,40 euro/m2 alates 01.07.2018;

21.3.

korteriühistu üldkoosolekute protokoll 07.07.2023 (dtl 121-130, tõlge dtl 131),

millega võeti vastu otsus koguda sihtfondi elamu remondiks 15 eurot/kuus igalt

korteriomandilt alates juunikuust kuni detsembrini;

21.4.

teeninduslepingud gaasiseadmete hooldamiseks (dtl 133-138) ning esitatud

arved (dtl 140-142);

21.5.

soojusenergia maksumuse arved (dtl 143-198) ja tarbitud soojusenergia

arvestus (dtl 132).

2-24-104626

22. Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on tõendatud avaldaja põhivõlgnevus, mis

koosneb hooldustasust, kütte ja tsirkuleerimistasust, sihttasust ja gaasihooldustasust

perioodil jaanuar 2022-veebruar 2024, kokku summas 1854,63 eurot.

23. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ning puudutatud isikult tuleb välja mõista

põhivõlgnevus summas 1854,63 eurot.

24. Avaldaja palub välja mõista viivise summas 108,09 eurot ja edasiulatuva viivise alates

05.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

25. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele

täies ulatuses, s.o summas 108,09 eurot. Samuti on põhjendatud hageja edasiulatuva

viivise nõue, mistõttu mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise

alates 05.04.2024 kuni põhinõude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud

26. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

27. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et

menetluse läbiviimise vajadus on tingitud puudutatud isiku käitumisest leiab kohus, et

õiglane on jätta menetluskulud täies ulatuses asjast puudutatud isiku kanda.

28. Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulud

kokku 571,50 eurot, millest 50 eurot on riigilõiv, 244 eurot moodustuvad õigusabi tasud

avalduse koostamise eest (koos käibemaksuga) ja 274,50 eurot avalduse täiendava

põhistuse koostamise ja esitamise eest ning 3 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulud.

Avaldaja lepinguline esindaja osutas õigusabi kokku 4,25 tundi hinnaga 122 eurot tunnis

(koos käibemaksuga). Avaldaja on kohtule kinnitanud, et kõik kulud on seotud käesoleva

tsiviilasjaga ja avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane.

29. Kohus, hinnates asja materjale, on seisukohal, et avaldaja menetluskulud on vajalikud ja

põhjendatud.

30. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

31. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult välja täies ulatuses avaldaja

menetluskulud summas 571,50 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.

Kohtumääruse kättetoimetamine

32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib

menetlusosalisele kohtumääruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud

aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui

dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud

isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

2-24-104626

33. TsMS § 317 lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte

avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning nimetatud väljavõttes peab olema ära

märgitud asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning lahendi

kättetoimetamise puhul selle resolutsioon. Dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

34. Kohtul ei õnnestunud asjast puudutatud isiku tegelikku elu- või viibimiskohta, ametlikku

töökohta või muid kontaktandmeid välja selgitada.

35. Kohus leiab, et kuna ei ole teada asjast puudutatud isiku elu-, viibimis- ega töökohta,

samuti ei ole teada tema esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut,

kellele võiks olla võimalik dokumendid kätte toimetada, tuleb täiendatud avaldus kätte

toimetada avalikult. Kohus loeb dokumendid võlgnikule avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik