1-24-1189/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-1189

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-1189 (23233000149)

Kohtunik

Olga Dorogan

Kohtuistungi sekretärid

Jelena Muttonen, Aliis Peri, Ilona Pudova

Tõlk

Evelin Veeret

Kriminaalasi

Igor Jefimovi süüdistuses KarS § 197 lg 2 järgi,

üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask

Süüdistatav

Igor Jefimov

isikukood 37710142255; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel -

XXX; töökoht XXX väärteo- ja kriminaalkorras karistamata;

tõkendit pole kohaldatud.

Lepinguline kaitsja

Vandeadvokaat Allan Valk

Kannatanu esindaja

Vandeadvokaat Ilya Zuev (RÕA korras)

Tsiilkostja esindaja

AS S lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots

Kohtuistungite toimumise

ajad

15.10.2024, 24.10.2024, 25.10.202429.10.2024, 11.11.2024

28.11.2024, 20.12.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 306,

309 lg-st 3, 310 lg-st 1, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas:

1-24-1189

1. Tunnistada Igor Jefimov süüdi KarS § 197 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1

(üks) aasta vangistust.

1. Jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata,

kui Igor Jefimov ei pane 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

2. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ehk

alates 13.02.2025.

3. Jätta rahuldamata kannatanu D M hagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas

298 350 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 100 000 eurot.

4. Asitõendid: DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule

kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

5. Valitud kaitsja Allan Valkile makstud tasu summas 9438,30 eurot jätta Igor

Jefimovi kanda.

6. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu

mõistlikuks suuruseks kannatanu D M kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest 4272

eurot 44 senti (sh käibemaks). See kulu jätta riigi kanda.

7. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Igor Jefimovilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha

1329 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 23E-A0019/TRT65 teostamise kulu 145

eurot, kannatanule riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ilya Zuevi kulu kohtueelses

menetluses 131,76 eurot, kokku 1605,76 eurot.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr

EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300

LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700004285 ning

selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Igor Jefimov, kriminaalasja number - 1-24-1189,

selgitus - kriminaalmenetluse kulud/sundraha“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest

Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on

kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 21.03.2025.

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

1-24-1189

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva

kohtumaja kantseleis hiljemalt 21.03.2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada

Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

1. Igor Jefimovit süüdistatakse selles, et ta pani toime kuriteo KarS § 197 lg 2 mõttes

(tööohutusnõuete eiramine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm).

I. Jefimov töötab alates 02.01.2020. a Aktsiaseltsis S üld- ja puistekaupade terminalis operaatori

ametikohal, kellel on töölepingust, ametijuhendist, Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest ning

tööandja poolt kehtestatud juhenditest ja eeskirjadest tulenevalt kohustus järgida tööohutusnõuete

täitmist. Täites Sillamäe sadama territooriumil (asukohaga: XXX) laeva lastimiskonveieri nr 3

(kahe sööturiga laevalaadur SL1450S) operaatori tööülesandeid, eiras I. Jefimov 22.02.2023. a

kella 17:40 paiku tahtlikult (vähemalt kaudse tahtlusega) tööohutusnõudeid, mille tagajärjel

põhjustas ta ettevaatamatusest kaastöölise surma.

Nimelt käivitas I. Jefimov vahepeal seisatud konveieri pea(transportöör-)lindi, olles seejuures

teadlik, et konveieri kauba pealeandmise punkris ehk fiideris viibib sel hetkel fiideri otsas asuvas

koonuses tekkinud ummistust eemaldav dokker A M. Hoolimata sellest, et konveieri / selle

transportöörlindi käivitamine on inimeste fiideris (sh selle koonuses) viibimise ajal lubamatu,

lülitas A. M asukohast teadlik olev I. Jefimov konveieri pealindi uuesti tööle. Ühtlasi jättis I.

Jefimov linti käivitades veendumata, et tema kaastöölised on eemaldunud konveierist ohutusse

kaugusesse. I. Jefimovi vahetu tegevuse - lindi käivitamise - järel hakkas seni fiiderit

ummistanud puistlast koonuses liikuma. Koonuses seisnud A. M kaotas tasakaalu, kukkus koos

puistlastiga (kergkruus / keramsiitgraanulid) läbi koonuse põhjas oleva ava konveieri pealindile

ja mattus puistlasti alla. See põhjustas A. M surma – kergkruusa alla mattumisest tingitud

hingamistakistus põhjustas isikule mehhaanilise lämbuse, mille tagajärjel tekkis A. M peaajuturse

ja ajusurm.

Jefimov eiras oma eelkirjeldatud tegevusega laevalaadur SL1450S kasutus- ja hooldusjuhendi

punkte 5.8.3 ja 5.8.4, mille kohaselt laevalaadurit käivitades ja/või laadimist alustades tuleb

veenduda, et kõik töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses.

I. Jefimoviga sõlmitud töölepingu p 2.3 kohaselt on ta kohustatud täitma ilma erikorralduseta

kõiki ametiülesandeid, mis tulenevad töölepingust ja ametijuhendist, töö iseloomust või töö

üldisest käigust. Vastavalt I. Jefimovi töölepingu lahutamatuks osaks oleva ametijuhendi p-le 1.3

peab ta oma tegevuses operaatorina juhinduma mh Eesti Vabariigis töösuhteid reguleerivatest

seadustest, tehnika tehasejuhenditest, ettevõtte töösisekorraeeskirjadest ja tööohutusjuhenditest.

Vastavalt ametijuhendile on tal mh kohustus järgida kõiki tööohutuse nõudeid (p 2.6), järgida

kasutatava tehnika tehasejuhendeid (p 2.11) ja töösisekorraeeskirju (p 2.12) ning jälgida, et tema

poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks tema enda või teiste elu, tervist ja keskkonda

(p 2.14).

I. Jefimov rikkus käesoleval juhul ka alljärgnevaid Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses

sätestatud

nõudeid :

- § 5 lg 1, mille kohaselt töövahendi (sh masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või

muu tööks kasutatav vahend) kasutamine (sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine,

transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine) ei

tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.

- § 14 lg 1 p 1, mille kohaselt töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel,

järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

- § 14 lg 1 p 5, mille kohaselt on töötaja kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja

antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda.

1-24-1189

Samuti rikkus I. Jefimov järgmiseid ettevõtte S töösisekorraeeskirja punkte:

- 5.1.2, mille kohaselt töötaja on kohustatud täitma töösisekorraeeskirju /…/ ja tööohutuse /…/

nõudeid.

- 5.3.4., mille kohaselt töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomises, järgima /…/

tööohutuse /…/ nõudeid.

- 15.2.7., mille kohaselt töötaja on kohustatud tagama, et tema töö ei looks ohtu /…/ teiste elule

ja tervisele /…/.

- 15.2.8, mille kohaselt töötaja kohustub mitte tekitama oma tegevuse või tegevusetusega kahju /

…/ teistele inimestele.

- 15.2.9., mille kohaselt töötaja kohustub täitma töökohal töö- ja tuleohutuse eeskirju, juhinduma

oma tegevuses eeskirjadest ja nõuetest, mis reguleerivad masinate, seadmete ja teiste vahendite

kasutamist /…/.

- 15.2.11., mille kohaselt töötaja kohustub tundma ja täitma tööohutuse /…/ nõudeid ning

kasutama tööks ainult neid töövahendeid, mehhanisme ja seadeldisi, mille kasutamiseks ta omab

luba ja vajalikke teadmisi ning oskuseid.

Tööohutusnõuete täitmise eest vastutava isikuna oleks I. Jefimov hoolika suhtumise korral

pidanud ette nägema, et eelnimetatud tööohutusnõuete eiramine võib tekitada inimesele raske

tervisekahjustuse või põhjustada inimese surma.

KOHTUMENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2. Viru Maakohtu Narva kohtumajale laekus 26.02.2024 Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Kalmer Kase (Kask) poolt Igor Jefimovi suhtes koostatud süüdistusakt

üldmenetluses. Viru Maakohtu 22.05.2024 määrusega anti süüdistatav kohtu alla, võeti

kannatanu tsiviilhagi menetlusse ning tehti kindlaks kohtuistungite toimumise päevad.

Kriminaalasja arutati kohtuistungitel 15.10.2024, 24.10.2024, 25.10.202429.10.2024, 11.11.2024

28.11.2024, 20.12.2024.

3. Kohtulike vaidluste käigus asus prokurör seisukohale, et uuritud tõendite kogum annab

alust väita, et Igor Jefimov on käesolevas kriminaalasjas täitnud KarS § 197 lg 2 sätestatud

kuriteokoosseisu. I. Jefimovi poolt tööohutusnõuete eiramine oli toime pandud tahtlikult

(vähemalt kaudse tahtlusega). Surma põhjustamine oli I. Jefimovi poolt tekitatud

ettevaatamatusest (vähemalt hooletuse vormis). I. Jefimov on varasemalt kriminaalkorras

karistamata ja uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on tema puhul madal. Süüdistatav

kahetseb tehtut. Prokurör asus seisukohale, et I. Jefimovi suhtes võib kohaldada tingimisi

vabaduskaotuslikku karistust karistusraami keskmisest lähedas määras. Prokurör palus tunnistada

Igor Jefimov süüdi KarS § 197 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata karistust tervikuna täitmisele, kui I. Jefimov 4 aasta

pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks palus prokurör välja mõista

süüdistatavalt kriminaalmenetluse kulud: sundraha ja kohtuarstliku ekspertiisi kulu. DVD plaadid

taotles jätta kriminaalasja juurde.

4. Kannatanu D M kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev on seisukohal, et Igor Jefimov rikkus

tööohutusnõudeid ja eiras talle teadaolevaid protseduure. Tema tegevus oli otseselt seotud

õnnetuse põhjustamisega, kuna ta teadlikult käivitas masina olukorras, kus dokker A M viibis

ohtlikus tsoonis. I. Jefimovi tegevus oli hoolimatu ja vastutustundetu, mis viib tema otsese

vastutuseni traagilise tagajärje eest. Kaitsja toetas esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju ja

varalise kahju hüvitamise nõudes ja palus hagi rahuldada.

5. Süüdistatav Igor Jefimov oma süüd ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat

Allan Valk on seisukohal, et Igor Jefimovil puudub KarS § 197 lg-s 2 ettenähtud kuriteokoosseis

1-24-1189

ning Igor Jefimov talle esitatud süüdistuses tuleb õigeks mõista. Esitatud tsiviilhagi ei ole

põhjendatud, kuna see on tegelikkuses esitatud ilmselgelt valedel õiguslikel alustel. Kaitsja palus

Igor Jefimovi kasuks välja mõista tema poolt makstud tasu lepingulise kaitsja poolt osutatud

õigusabi eest summas 9438,30 eurot.

6. Tsiviilkostja AS S esindaja vandeadvokaat Arne Ots palus jätta tsiviilhagi rahuldamata,

menetluskulud aga jätta hageja kanda.

7. Kohtuistungil kuulati üle süüdistatava Igor Jefimov, kannatanu D M ning tunnistajad A

M, N B, V G, A K, K T, S O, T I, S S.

8. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud

süüdistusaktis ja kaitsja I. Zuevi poolt esitatud dokumendid. Kirjalike tõendite asjakohasust ja

lubatavust ei ole kahtluse alla seatud. Ka kohtu hinnangul on need asjakohased ja lubatavad.

Seonduvalt tõendite usaldusväärsusega märgib kohus, et alust ei ole kahelda dokumentaalsete

tõendite usaldusväärsuses.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnates neid oma siseveendumuse kohaselt

leidis, et süüdistatav Igor Jefimovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud

tõendamist ning tema poolt toime pandud kuriteole on süüdistusaktis antud õige karistusõiguslik

hinnang. Nimelt leidis kohtus kinnitust Igor Jefimovi süüdistus selles, et tema eiras tahtlikult

tööohutusnõudeid ning sellega põhjustas ta ettevaatamatusest A. M surma. Seega tuleb Igor

Jefimov mõista süüdi KarS § 197 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Oma

seisukohti põhjendab kohus järgnevalt.

Faktilised asjaolud ja õiguslik hinnang

10. Käesoleval juhul on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 22.02.2023. a kella 17:40

paiku toimus tööõnnetus Sillamäe sadama territooriumil laevalaaduri (laevalastimiskonveier,

inglise keeles shiploader) nr 3 juures, kus dokkerina (dokitööline) töötanud A M kukkus laaduri

fiideris (kauba pealelaadimise punker) tekkinud ummistuse likvideerimise käigus laaduri

konveiersüsteemi pealindile ja mattus puistlasti alla. Puudub vaidlus ka selles, et A. M fiideri

koonuses viibimise hetkel käivitas laevalaaduri pealindi süüdistatav I. Jefimov, olles seejuures

teadlik A M asukohast. Samuti on tuvastatud, et just liini käima lülitumise järel hakkas seni

fiiderit ummistanud puistlast koonuses liikuma, mille tõttu kaotas koonuses seisnud A. M

tasakaalu, kukkus koos puistlastiga läbi koonuse põhjas oleva ava konveieri pealindile ja mattus

seejärel raske materjali alla. Nimetatud asjaolud kinnitavad tööõnnetuse ajal sündmuskohal

viibinud tunnistajate N B, S S ja süüdistatava ütlused, mida toetavad peaaegu kõik tõendid –

teiste isikute ütlused ja kirjalikud tõendid.

11. Tunnistaja N B ütluste (KoTo kd 1 tl 59-67) kohaselt töötas ta koos A. M ettevõttes S,

töövõtjatena/abitöölistena. Õnnetusjuhtumi päeval oli tunnistaja koos A. M tööl Sillamäe

sadamas, kus nad töötasid masinaga shiploader. Tööülesandeid andis neile stividor. Sel päeval

shiploderi juures töötasid 3 või 4 inimest: stividor, tunnistaja, A. M ja I. Jefimov. I. Jefimov

juhtis shiploderi seadet. Enne ummistuse tekkimist olid tunnistaja koos A. M seadme külgedel ja

viskasid materjali alla. Kui tekkis ummistus, siis stividor andis A. M ülesande taguda

metallkangiga materjal. A. M oli masina sees ja tagus materjali enda all. Ta oli just fiideris sees

ja puhastas fiiderit ja seda toru, kus materjal alla läheb ja kangiga tagus seda. Tunnistaja aitas ka

kaasa labidaga kõrval tagudes, et tõugata materjal edasi. Sel ajal oli I. Jefimov puldiga ja käis

1-24-1189

vahepeal sees, kontrollis, kuidas nad tööd teevad, analüüsis koos nendega olukorda. A. M seisis

liiga jalad kokku ja lõi enda alla. Tagus seda toru, kus jäi materjal kinni. Kuidagi oli infovahetus,

kas raadiosaatja teel ja seejuures küsiti kogu aeg üle, kas kõik on korras, kas võib nuppu

vajutada. Ummistuse likvideerimise ajal käivitas I. Jefimov masinat mitu korda järjest. Igal

korral ta hoiatas, et ta käivitab masina. Õnnetuse hetke kohta selgitas N B järgmist. Mingil hetkel

I. Jefimov vajutas masina käivitamise nupule ning masin läks käima ja transportöörlint hakkas

liikuma. Sel ajal olid tunnistaja ja A. M masina sees. A. M seisis aheraine peal keskel (seisis selle

ava peal), lõi enda alla. Tunnistaja oli küljepeal, hoidis kinni. Info, et masin käivitati, edastati

karjudes. I. Jefimov karjus tunnistajale ja A. M, et tuleb väljuda sellest ruumist. Tunnistaja kuulis

seda, aga A. M ei kuulnud või ta ei pannud seda tähele, jätkas vastutustundetult tööd. I. Jefimov

teadis, et nad olid selle masina sees ja käivitas masinat. Sel hetkel, kui I. Jefimov käivitas masinat

materjal läks alla ja A. M kukkus järsku koonusesse koos materjaliga.

12. Tunnistaja S S ütluste (KoTo kd 1 tl 118-121) kohaselt töötas ta õnnetuse ajal koos A. M

dokkerina shiploaderil. Nendel oli rike, kuna jäi lindile materjal kinni. Stividor andis ülesande

ummistust kõrvaldada. Operaator I. Jefimov ütles, et alguses tuleb proovida kangidega koonust

väljastpoolt taguda, hiljem proovida vahetult fiideri sees. Operaator ütles A. M ronida üle piirde

(koonusesse). Fiideri sees oli kolm dokkerit. Kui Jefimov käivitas laevalaadurit teist korda, siis

A. M oli sel ajal fiideri koonuses. Tunnistaja ei näinud kuidas A. M kukkus alla. Ta sai sellest

aru, kui N B hakkas karjuma - lülita välja. Enne seda, kui A. M kukkus ja N. B hakkas karjuma,

masin töötas 5-10 sekundit.

13. I. Jefimovi ütluste (KoTo kd 1 tl 124-138) kohaselt töötas ta õnnetuse päeval laevalaaduri

operaatorina. Tekkis ummistus, kuna materjal ei läinud läbi punkri. Ummistuse hakkasid

dokkerid N B ja A M likvideerima. Esialgu, kui A. M ja N. B koonuses viibisid, laaduri lint ei

töötanud. Stividor läks veenduma, et lint on seisatud ja peale seda dokkerid läksid koonusesse.

Peale seda, kui nad kaks kamakat said sealt välja, siis tuli see hetk, kus oli vaja linti sisse lülitada

ja süüdistatav ütles kõikidele fiiderist välja tulla. Süüdistatav andis käsu välja tulla, mille peale A.

M ütles, et nad ei kuku siit. Ja süüdistatav vaatas, et nad kahekesi ei seisaks sel ajal materjali

peal. A. M ja N. B seisid mingitel nurkadel. Seejärel käivitas I. Jefimov lindi 10 sekundiks, kuid

mitte midagi ei juhtunud. Süüdistatav seiskas lindi ja ütles, et võime töötada ja ise laskus alla 2-3

meetri võrra piirde juurde. Kui I. Jefimov läks sinna alla, siis A. M ütles süüdistatavale linti

käivitada. I. Jefimov vastas sellele, et tulge välja, muidu kukute. A. M vastas, et ei kuku, et nad

seisavad kindlalt. Süüdistatav sai aru, et nad tahavad jääda sinna sisse sama skeemi järgi, nagu

esimest korda. Süüdistatav sai aru, et nad seisid punkris, koonuse sees, nurkadel. Süüdistatav

arvas, et nad valmistuvad ette käivitamiseks, et nad on ohutuses. Seejärel pani süüdistatav

peakonveieri lindi käima. Sel korral töötas lint mitte rohkem, kui 10 sekundit. Lindi töötamise

ajal kuulis süüdistatav N. B karjet. I. Jefimov vajutas stopp nuppu peale. I. Jefimov ei ole näinud,

kuidas A. M kukkus alla. Ta viimati nägi, et A. M seisis punkri sees koonuses näoga tema poole.

14. Kohus toob välja, et kokkuvõtlikult kinnitasid õnnetust vahetult näinud süüdistatav ning

tunnistajad N B ja S S, et I. Jefimov käivitas laevalaaduri pealindi teades, et viibib sel hetkel

fiideri otsas asuvas koonuses tekkinud ummistust eemaldav dokker A M. Samad isikud

kinnitasid, et just liini käima lülitumise järel kukkus A M koos puistlastiga läbi koonuse põhjas

oleva ava konveieri pealindile.

15. Tööõnnetuse toimumise asukoht on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja selle

asjaolud on nähtavad fotodel. 22.02.2023 sündmuskoha vaatlusprotokollist (tõendite köide I tl

14-26) nähtub, et Sillamäe sadama aadressil XXX asub koorma mahalaadimise seade, mis viib

materjali konveierilindile, mis omakorda viib materjali laeva lasti (vt foto nr 3). Vaatluse

momendil sadamas on kaks sellist seadmest. Ühel seadmel on number „2", aga teisel seadmel on

1-24-1189

number „3". Vaatluse objektiks on seadme numbriga „3" (vt foto nr 3). Mahalaadimise seadme

peal on kiri „AUMUND" (vt foto nr 4). Koorma mahalaadimise seadme pikkus on umbes 16 m,

aga laius on 4.6 m. Koorma mahalaadimise seadme on sinist halli värvi, mis liikuv ratastega ja

välja näeb, nagu suur mahuti, kuhu puistatakse puistaine, mis lindi liikumisel sattub koonusse.

Koonus asub kõrgusel umbes 2.40 m maa pinnalt (vt foto nr 5). Vaatluse momendil koorma

mahalaadimise seadme sees lindil asub suur puistaine hulk (vt fotod nr 10 ja 11). Puistaine sees

on avastatud kolm labidat ja mõned koormarihmade tükid (vt fotod nr 12 ja 13). Koorma

mahalaadimise seadme juures asub konveierilint. Konveierlindi pikkus on 22 m. Konveierlint on

sinist värvi. Konveierlint on tõstukiga, mis võimaldab toimetada puistaine laeva lasti (vt fotod nr

8, 18 ja 19). Konveierlindil on spetsiaalsed vannid suurusega 160 x 130 cm. Ühes vannis, mis

asub koorma mahalaadimise seadme koonuse juures, on avastatud kinnas (vt foto nr 15).

Konveierlindi juures vasakult on avastatud mõned tööriistad ja saapad (vt fotod nr 8 ja 9). Samuti

on avastatud musta värvi müts ja üks kinnas (vt foto nr 7). Konveierlindi teiselt poolt on

avastatud oranži värvi kaitsekiiver (vt fotod nr 16 ja 17).

16. Tööinspektsiooni poolt läbi viidud 28.02.2023 paikvaatluse protokollist (tõendite köide I

tl 49- 65) täiendavalt nähtub, et vaadeldav tööõnnetuse toimumiskoht asub XXX asuval Sillamäe

sadama kai nr 13 territooriumil, kus töötaja mobiilses laeva laadimiskonveieris tekkinud

ummistuse likvideerimise käigus kukkus laadimiskonveieri pealindile ja jäi puistlasti

(metallgraanulid) alla ning hiljem suri saadud vigastustesse (vt joonis 1 ja fotod 1-2).

Paikvaatlusel fikseeriti, et õnnetuse toimumiskohal asub mobiilne laeva laadimiskonveier (tootja

B&W, mis kuulub kontserni A koosseisu), mida kasutatakse puistlasti laadimiseks laevadele.

Paikvaatluse juures viibinud kasutajaettevõtja esindaja sõnul mobiilse laeva laadimiskonveieri

asukoht paikvaatluse ajal erineb laadimiskonveieri asukohast tööõnnetuse hetkel. Mobiilne laeva

laadimiskonveier koosneb 2 osast, nimelt peakonveierist ja kauba pealeandmise punkrist (feeder).

Laadimiskonveieri tööd on võimalik juhtida operaatoriruumist ning väljast raadiopuldi abil.

Kauba pealeandmise punkri paremal ja vasakul küljel asuvad hädaseiskamisnupud.

17.

25.05.2023 asitõendi vaatlusprotokolli (tõendite köide I tl 45-48) kohaselt on kõne

Häirekeskusesse tehtud 22.02.2023.a kell 17:51 telefoninumbrilt XXX. Teataja räägib

meeshäälega vene keeles, et Sillamäe sadamasse on kiiresti kiirabi vaja, kuna meesterahvas jäi

alla ja ta on üleni veose all, ainult jalad paistavad, teda kaevatakse välja.

18.

31.03.2023 asitõendi vaatlusprotokollist (valvekaamera salvestise videofail, tõendite

köide I tl 41-44) nähtub laevalaaduri nr. 3 ümber toimuv tegevus peale A M koonusesse

kukkumist kuni kiirabi saabumiseni. Videosalvestise alguseks on 22.02.2022 kell 17:40:00.

Kohus märgib, et otseselt kukkumist ei ole salvestiselt näha, kuna kukkumine toimus

laevalaaduri nr.3 fiideri sees asuvas koonuses. Kaamerast avaneb vaade platsi peale ning laeva

peale. Laeva kõrval seisab tõstuk (vt foto nr l). Tõstuki juures kõnnib mitu inimest kollastes

riietes. Kell 17:44:18 mees mustades pükstes ja kollases jopes (edaspidi Tööline) ronib tõstuki

alla kõhuga alla poole (vt foto nr 2). Seejärel ta keerab ümber ning on selili asendis (vt foto nr 3).

Tööline liigub tõstuki all. Kell 17:47:26 mees kollases jopes tuleb Töölise juurde, ning räägib

temaga. Seejärel mees läheb Töölise juurest ära. Tööline liigub, kuid pole arusaadav, mis tõstuki

all toimub. Kell 17:54:46 tõstuki juurde tuleb auto, mis liigutab tõstukit mööda rööpaid alla

poole. Töölise juurde tuleb mitu inimest, kes midagi tõmbavad ja tõukavad tõstuki all. Seejärel

kõik inimesed asuvad tõstuki taha ning neid pole näha. Kell 18:00:57 kohale jõuab valge auto ja

kiirabi.

19. 25.veebruaril 2023 kell 13.14 suri A M haiglas. Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardist nr

23-024635 (tõendite köide I tl 5-10) nähtub, et 22.02.2023 kell 19.19 saabus kiirabiga SA Ida-

Viru Keskhaiglasse A M. A. M oli koomas. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist (tõendite köide

1-24-1189

I tl 11-14) nähtub, et A M saabus Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivravi

kliinikusse 23.02.2023 kell 14.57 põhidiagnoosiga asfüksia (lämbus). 24.02.2023 päeva jooksul

intrakraniaalne hüpertensioon süvenes. Õhtuks tekkis ICP ja MAPi võrdsustumine. 25.02.2023

hommikust patsient oli sedeerimata. Patsiendiga mingit kontakti ei saanud. Kell 12.24 alustati

ajusurma diagnoosimise protokolliga. 25.02.2023 kell 13.14 tuvastas arstide komisjon surma

saabunuks peaaju funktsioonide täieliku ja pöördumatu lakkamise tagajärjel. Surnu kohtuarstliku

ekspertiisiaktist nr 23E-AOS0019/TRT65 (tõendite köide I tl 15-25) nähtub, et A M surma

põhjuseks on mehaaniline lämbus hingamistakistusest kergkruusa alla mattumisel, mille

tagajärjel tekkisid peaajuturse ja ajusurm.

20. Kriminaalasjas on samuti leidnud tõendamist ja puudub vaidlus selle üle, et kannatanu A.

M täitis õnnetuse päeval dokkeri tööülesandeid ja õnnetuse hetkel likvideeris laaduri ummistust.

See nähtub üheselt nii eelnevalt käsitletud isikute kui ka tunnistaja stividori A M ütlustest.

Tunnistaja A M ütluste (KoTo kd 1 tl 50-58) kohaselt töötas ta õnnetuse ajal stividorina. A. M oli

dokker. I. Jefimov oli operaator. I. Jefimov helistas tunnistajale ja ütles, et shiploader on seisatud,

et materjal on seal sees ära jäätunud ja fiideris kinni. Tunnistaja stividorina peab lahendama

selliseid küsimusi igapäevaselt. A M andis operaatorile ülesande ummistus või rike kõrvaldada.

Konkreetseid samme tunnistaja ei kirjeldanud, et kes peab kuhu minema ja mida tegema, kuna

see on operaatori töö. Dokker allub operaatorile. Edasi I. Jefimov ja kaks dokkerit hakkasid

taguma materjali, mis oli fiideris kinni külmunud, et see edasi lindile saaks. Lisaks A M ütlustele

nähtub ka dokkerite aruandelehest (tõendite köide I tl 86), et 22.02.2023 alates kell 8.00 kuni kell

20.00 töötas A. M dokkerina. Samal ajal töötas dokkerina ka N B.

21. Vaidlust ei ole muuhulgas ka selle üle, et I. Jefimov töötas alates 02.01.2020 töölepingu

alusel AS-is S puistekaupade terminalis operaatori ametikohal. Tööõnnetuse päeval täitis ta

faktiliselt laevalaaduri operaatori tööülesandeid. Seda kinnitavad nii N B, S S, A M kui ka I.

Jefimovi ütlused. Lisaks I. Jefimovi tööleping (tõendite köide I tl 71-75) tõendab, et 2.01.2020

oli AS S ja Igor Jefimovi vahel sõlmitud tööleping nr 261-01/2020. Töölepingu alusel töötab Igor

Jefimov tööandja juures üld- ja puistekaupade terminalis operaatori ametikohal alates 02.01.2020

(p 1.1). Tööleping on sõlmitud tähtajatult (p 1.3). Töötaja peamisteks tööülesanneteks on

erinevat sadamatehnikat kasutades kaupade laadimine, lossimine, ümberpaigutamine ja

ümberpakkimine ning selle juhtimine vastavalt kvalifikatsioonile järgides valmistajatehase

ekspluatatsiooninõudeid ja ettevõtte poolt kehtestatud tehnoloogilisi tööprotsesse; kasutatava

tehnika korrasoleku jälgimine, regulaarsete hooldus- ja remonditoimingute tegemine; tehnika

efektiivse, heaperemeheliku ja ohutu kasutamise tagamine ning kõigi seotud tööde s.h koristus-,

pakkimis- ja puhastustööde teostamine (p 2.1).

22. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et õnnetus juhtus töötajaga tööajal tööandja antud

tööülesannet täites. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 4 lg 1 kohaselt mõistetakse

töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse

asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis

paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal

juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TTOS § 22 lg 1 kohaselt on

tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või

muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides

tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud

juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Seega tuvastatud

asjaolude pinnalt leiab kohus, et oli käesoleval juhul tegemist tööõnnetusega, mida kinnitab ka

AS S 22.02.2023 toimunud tööõnnetuse kokkuvõtte (tõendite köide 1 tl 83-85).

23. Pooled ei vaidlustanud ühegi ülal refereeritud tõendi lubatavust ja usaldusväärsust (sh I.

1-24-1189

Jefimovi ütlused eelnevalt käsitletud osas) ning ka kohtul pole alust nende kriteeriumide

täidetuses kahelda. Seega tuvastab kohus eelpool refereeritud tõenditele tuginedes, et I. Jefimov

töötab alates 02.01.2020. a Aktsiaseltsis S üld- ja puistekaupade terminalis operaatori

ametikohal. 22.02.2023 täitis I. Jefimov Sillamäe sadama territooriumil (asukohaga: XXX) laeva

lastimiskonveieri nr 3 (ühe sööturiga laevalaadur) operaatori tööülesandeid. I. Jefimov

22.02.2023. a kella 17:40 paiku käivitas vahepeal seisatud konveieri pealindi, olles seejuures

teadlik, et konveieri kauba pealeandmise punkris ehk fiideris viibib sel hetkel fiideri otsas asuvas

koonuses tekkinud ummistust eemaldav dokker A M. I. Jefimovi vahetu tegevuse - lindi

käivitamise - järel hakkas seni fiiderit ummistanud puistlast koonuses liikuma. Koonuses seisnud

A. M kukkus koos puistlastiga läbi koonuse põhjas oleva ava konveieri pealindile ja mattus

puistlasti alla. See põhjustas A. M surma – kergkruusa alla mattumisest tingitud hingamistakistus

põhjustas A. M mehhaanilise lämbuse, mille tagajärjel tekkis A. M peaajuturse ja 25.veebruaril

2023 kell 13.14 ajusurm. Nagu kohus juba alguses märkis ei ole need fakte I. Jefimov ja tema

kaitsja ise ka vaidlustanud.

24. Kohus märgib, et ei nõustu kaitsja väitega, nagu oleks prokuratuur hakanud üllatuslikult

kohtuvaidlustes süüdistust muutma. KrMS § 268 lg 3 kohaselt süüdistuse muutmisena, mille

kohta on vaja enne kohtuliku uurimise lõpetamist esitada muudatused ja täiendused kirjalikult

kohtule ning teistele kohtumenetluse pooltele, pole käsitatavad esitatud faktiliste või õiguslike

väidete täiendamine või parandamine, ilma et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi

asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni. I. Jefimovile esitatud süüdistuse tekstis on tõepoolest

märgitud, et tööõnnetus toimus kahe sööturiga laevalaaduriga, kuid vaidlustes prokurör arvas, et

õnnetus juhtus ühe sööturiga laaduril. Kuigi kohus nõustub kaitsjaga, et süüdistus on selles osas

ebakorrektne ei pruugi see veel tähendada seda, et prokurör väljus süüdistuse piiridest, millega on

süüdistatava kaitseõigust rikutud ning süüdistatav tuleks temale esitatud süüdistustes õigeks

mõista. Prokuratuuril on võimalik kohtuvaidlustes süüdistust korrigeerida ja täpsustada, kui

tegemist ei ole faktiliste asjaolude olulise muudatusega. Kohtu arvates ei mõjuta laevalaaduri

tüüp (kas ühe- või kahesööturiga laadur) oluliselt süüdistuse faktilist ja õiguslikku alust.

Tegemist on vaid tehnilisi detaili täpsustamisega, mis ei muuda süüdistuse põhisisu ega

süüdistatava vastutuse aluseid. Süüdistuse teksti pinnalt selgesti mõistetav, et tööõnnetus juhtus

laeva lastimiskonveieriga nr 3. Ka kohtulikul uurimisel uuritud tõendid kinnitavad, et tööõnnetus

juhtus laevalaaduril nr 3, mis on ühe sööturiga laadur. Tunnistajate (V G, K T, A K, T I, S O)

ütlustega on ühiselt leidnud tõendamist, et mõlema seadmetüübi kohta kehtib sama juhend -

laevalaaduri SL1450S kasutus- ja hooldusjuhend. Kohtule ei ole esitatud ühtki vastupidise sisuga

tõendit. Kuna süüdistus põhineb selle juhendi rikkumisel, siis puudus prokuröril vajadus uue

kirjaliku süüdistuse esitamiseks. Kohus nõustub, et kriminaalmenetluses on oluline, et süüdistuse

muudatused ei rikuks süüdistatva kaitseõigust. Kuid kaitsja ei ole täpsustanud, kuidas laaduri

tehniliste tunnuste (ühe- või kahesööturiga laadur) erinevus on praegusel juhul kaitseõigust

rikkunud.

25. Poolte vahel on vaidlus, kas I. Jefimov eiras tahtlikult oma töö tegemisel süüdistuses

loetletud tööohutusnõudeid, kas A. M surm on talle omistatav ning kas vastutus KarS § 197

järgi on õigustatud. Vastupidiselt süüdistuses toodule on I. Jefimov eitanud kategooriliselt, et ta

on rikkunud tööandja poolt talle varasemalt tutvustatud ohutusnõudeid. I. Jefimovi seisukoht on

see, et ta ei olnud tööõnnetuse hetkel teadlik sellest, et inimeste fiideri sees viibimine on

laevalaaduri käivitamise ajal lubamatu. I. Jefimovi väitel ei ole talle keegi operaatoriks väljaõppe

käigus seda ohutusreeglit selgitanud ja mingit spetsiaalset väljaõpet stividorid talle tegelikult pole

andnud.

26. KarS § 197 lg 1 näeb ette karistuse töötervishoiu- või tööohutusnõuete tahtliku eiramise

eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus. Nimetatud nõuete eiramine

1-24-1189

võib väljenduda kohustuste täielikus eiramises või nende ebatäpses täitmises, seega on karistatav

nii tegevusetus kui ka tegevus. KarS § 197 sätestatud süüteokoosseis on koosseisutüübilt

blanketne ja materiaalne. Selle sisustamiseks tuleb pöörduda Töötervishoiu- ja tööohutuse

seaduse ja vastavat valdkonda reguleerivate seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide

poole.

27. Igor Jefimovile esitatud süüdistuse kohaselt rikkus ta erinevaid tööohutusnõudeid. Ta

eiras oma tegevusega eeskätt laevalaadur SL1450S kasutus- ja hooldusjuhendi punkte 5.8.3 ja

5.8.4, mille kohaselt laevalaadurit käivitades ja/või laadimist alustades tuleb veenduda, et kõik

töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses. Lisaks on süüdistuse tekstis toodud viited erinevatele

tööohutusnõuete rikkumistele, mis tulenevad nii töölepingust, ametijuhendist, Töötervishoiu- ja

tööohutuse seadusest kui ka ettevõtte S töösisekorraeeskirjast. Süüdistuse sisust on selgelt

mõistetav, et I. Jefimovile heidetakse ette valdavalt tegevust. Süüdistuses on märgitud, et „I.

Jefimovi vahetu tegevuse - lindi käivitamise - järel hakkas seni fiiderit ummistanud puistlast

koonuses liikuma, A. M kaotas tasakaalu, kukkus koos puistlastiga (kergkruus/

keramsiitgraanulid) läbi koonuse põhjas oleva ava konveieri pealindile ja mattus puistlasti alla.

I. Jefimov eiras oma eelkirjeldatud tegevusega laevalaadur SL1450S kasutus- ja hooldusjuhendi

punkte 5.8.3 ja 5.8.4.“

28. Iseenesest ei ole vaidlus asjaolus, et laevalaadurit käivitades ei olnudki I. Jefimov

veendunud, et A. M viibib laadurist ohutus kauguses. Kohus eelnevalt tuvastas, et I. Jefimov

teadis liini käivitades väga hästi, et A. M on fiideri sees. Ka süüdistatav I. Jefimov ei ole oma

ütlustes seda fakti eitanud. Seega peab kohus tõendatuks, et I. Jefimov eiras tööohutusnõudeid ja

tema vahetu tegevuse tulemina — lindi käivitamisnupule vajutamise tagajärjel tööõnnetus juhtus.

Kohtu hinnangul ei ole õige kaitsja seisukoht, et need laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendi

punktid tõlgendatavad ka sellisena, et isik, kes laaduri lindid sisse lülitab, peab veenduma vaid

selle ohutuses. Kaitsja meelest I. Jefimov on seda ka teinud, kuna A. M ja teine dokker seisid

koonuses teatud nurkade peal. Kohtu hinnangul on see reegel sõnaselgelt ikkagi kohustab

operaatorit laaduri käivitamisel veenduma just selles, et töötajad ei viibi fiideris ja nad on

laevalaadurist ohutus kauguses mitte aga veenduma selles, et töötajate ohutus on tagatud fiideri

viibimise sees. Laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendi punktides 5.8.3 ja 5.8.4 (tõendite köide I

tl 87-91) on selgesõnaliselt esitatud hoiatus vene keeles, suurde tähtede ja punase kirjaga –

„Veenduge, et kõik töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses“.

29. Uuritud tõendid kinnitavad, et I. Jefimov ei ole enne tööõnnetust allkirjastanud

eelnimetatud laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvumist ega selle tutvustamise kohta.

Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalaste juhendamiste registreerimise kaardil (tõendite köide I tl

78-82) puudub I. Jefimovi allkiri selle juhendiga tutvustamise kohta. Kohus märgib, et

registreerimiste kaartidel ei ole üldse sellist konkreetset laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendit

nimekirjades. I. Jefimovi allkiri puudub ka C-plaanis, kus on justkui ajavahemikul 03.01.2020-

06.01.2020 välja õpetatud ohutud töövõtted. Tunnistaja S O ütlustest (KoTo kd 1 tl 114-117)

nähtub, et väljaõpe ohutud töövõtted olid mõeldud selleks, et inimestele oleks selge, mis on

ohutud töövõtted. Tunnistaja ei ole registreerimise kaardile Igor Jefimovi allkirja küsinud. I.

Jefimov ei ole ohutud töövõtte koolitust läbinud, kuna puudub allkiri. Registreerimiste kaartidelt

veel nähtub, et seoses tööõnnetusega toimus 02.03.2023 täiendav juhendamine, kuid ka siin

juhendite nimekirjas puudub märk sellest, et I. Jefimov oli laevalaaduri kasutus- ja

hooldusjuhendiga tutvunud.

30. Tunnistaja S O ütlustest, kelle tööülesannete hulka kuulub tööohutusega tegelemine,

täiendavalt nähtub, et S poolt ei ole eraldi laevalaaduri ohutusjuhendit tehtud. Tunnistaja ütluste

kohaselt on olemas laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhend, mis sisaldab ka mingeid

1-24-1189

ohutuspunkte. Operaatori väljaõpe üheks osaks on laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga

tutvumine. Vahetu stividor jälgis, et I. Jefimov tutvuks kasutusjuhendiga. Tunnistaja käis ka ise

vaatamas ja kontrollis koha peal ning tuvastas, et I. Jefimov töötab ohutult. Sellest, et isik on

kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvunud, on kellegil allkiri võetud, kellegil aga ei ole. See sõltus

operaatori väljaõppe pikkusest. Selleks, et võtta isikult allkiri ei olnud kindlat väljaõpe tähtaega

kindlaks pandud. Tunnistaja hinnangul on kõik üldised tööohutuspunktid TOJ 1 ja 2 sees, mille

tutvustamise kohta on I. Jefimovi allkiri olemas. Lisaks S O ütlustele nähtub S AS 17.03.2023

vastusest nr 3.3-5/54 nõudekirjale (tõendite köide I tl 66-70), et laeva laadimise konveierliini

kasutusjuhend on üks neist dokumentidest, millega tutvumist kinnitavad töötajate allkirjad

ametijuhenditel, kus on toodud töötajate kohustused muu hulgas järgida töötehnika

tehasejuhendeid (vt Lisa 1 Igor Jefimovi ametijuhendi p 1.3 alajaotis 3). Kohtu hinnangul on

asjaolu, et registreerimise kaardil puudub märge I. Jefimovi laevalaaduri ohutusjuhendiga

tutvumise kohta, seletav sellega, et AS-is S ei olnud eraldi vastavat ohutusjuhendit.

31. Kohus nõustus osaliselt menetlusosaliste kriitikaga I. Jefimovi tööandja ettevõtte S poolt

teatud puuduste osas tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe fikseerimises. Allkirjalehel

laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvumise kohta allkirja puudumine on kahtlemata

kahetsusväärne. Samas allkirjalehel vastava juhendiga tutvumise kohta allkirja puudumine ei ole

määrav tuvastamaks, kas I. Jefimov oli juhendis olevatest reeglitest tegelikult teadlik ja kas oli

kohustatud neid järgima. Kohtu hinnangul järelduste tegemisel süüdistatava teadmiste osas ei

piisa üksnes allkirjalehest. Kui isegi oleks I. Jefimov andnud allkirja allkirjalehele reegliga

tutvumise kohta ei tähenda see automaatselt seda, et ta on selle juhendiga tegelikult ka tutvunud

ja ka neid reegleid teadvustanud. I. Jefimov selgitas ise kohtuistungil, et kuigi talle tööle asumise

päeval anti tutvumiseks suur hulk tööohutusjuhendeid, tutvus ta nendega vaid valikuliselt ja

pealiskaudselt. On aga ilmselge, et samavõrra kui tööandjal on kohustus töötajaid instrueerida, on

ka töötajal isiklik kohustus endale ohutus- ja muud tööd puudutavad nõuded selgeks teha ning

vajaduse korral selgitusi küsida.

32. Hinnates uuritud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et I. Jefimov oli laevalaaduri

kasutus- ja hooldusjuhendi reeglitest (tuleb laevalaadurit käivitades ja/või laadimist alustades

veenduda, et kõik töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses) teadlik.

33. Esiteks kinnitasid sama tööandja juures väljaõppe saanud tunnistajad V. G ja A. M, et nad

on väljaõppe käigus antud juhendiga tutvunud, on teadlikud selles sisalduvatest ohutusreeglitest

ja järgisid neid oma operaatori töös. Tunnistajad kinnitasid, et sama väljaõppe on saanud ka I.

Jefimov. Tunnistaja V G ütluste (KoTo kd 1 tl 74-81) kohaselt töötas ta ettevõttes S operaatorina.

Igor Jefimov töötas ka operaatorina. Tunnistaja on laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga

tutvunud ning andis selle kohta allkirja. Kui ta juhendit luges, viibis tema juures personalijuht ja

veel keegi. Tutvumine toimus kontoris, seejärel sai ta küsimusi esitada. Samuti selgitas talle

praktikas juhendit inimene, kes tundis seda masinat, mida tohib ja mida ei tohi teha. Tunnistaja

selgitas, et kui keegi tahab saada operaatoriks, peab ta kindlasti tutvuma seadme

kasutusjuhendiga. Tunnistaja teab, et teiste operaatorite väljaõpe toimus nii nagu temal.

Tunnistaja praktikas esines juhtumeid, kui oli vaja ummistuse tõttu fiiderit puhastada. Selleks oli

vaja seisatada masinat. Juhendis on kirjas, et laadurit ei ole lubatud käivitada kui inimesed on

punkris/fiideris. Operaator visuaalselt veendub, et masinas ei ole sisse jäänud inimest. Juhendaja

selgitas seda tunnistajale ka praktikas. V G selgitas, et masin koosneb kahest transportimislindist.

Neid linte on võimalik käivitada või peatada eraldi üks teisest sõltumata. Ühtegi linti ei tohi

käivitada kui fiideris on inimesi. Samuti tunnistaja A M ütlustest (KoTo kd 1 tl 50-58) nähtub, et

laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendis on kirja pandud reegel, et masin ei tohi töötada, kui seal

sees on inimesed. Tunnistaja tutvus selle juhendiga, kui asus tööle operaatorina. Operaatoriks

õpetas tunnistajat stividor T I. Väljaõpe kestis 6 kuud. I. Jefimov oli ka operaator ning tema

1-24-1189

väljaõpetamisega tegeles samuti T. I. Tunnistajal on palju kordi esinenud juhtumeid, kus

dokkeritel on olnud vajadust siseneda fiiderisse. Sel juhul seisatab operaator masinat ja algselt

operaator siseneb ise masinasse, et tuvastada, mis on seal juhtunud. Seejärel kutsub operaator

juba dokkeri ja kõik koos kõrvaldavad rikke. Enne masina uuesti käivitamist tuleb operaatoril

veenduda selles, et kõrvalisi esemeid ja inimesi ei ole fiideris.

34. Teiseks kinnitasid tunnistajaid T. I, S. O, A. K ja K. T, et AS-is S operaatorina töötamine

eeldab laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga tutvumist ja sealsete teadmiste omandamist.

Samuti ei peetud nimetatud tunnistajaid võimalikuks, et ilma antud juhendi sisuga põhjalikult

tutvumata saaks operaatorina tegutseda, kuna tegemist on keeruka masinaga. Tunnistaja A K

ütluste (KoTo kd 1 tl 93-101) kohaselt pidi laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendiga tutvuma

isikud, kes tegelesid selle masina hooldusega ja opereerimisega. Operaatoritel ja stividoridel oli

kohustus selle juhendiga kursis olla. Selle konkreetse juhendiga tutvumine toimus nende

väljaõppe käigus. I. Jefimovi väljaõppe toimus töökohal, teda õpetas T. I. I. Jefimovi väljaõpe

kestis umbes pool aastat. Seejärel ütlesid tunnistajale S. O ja T. I, et kõik on läbitud ja I. Jefimov

oskab seda masinat iseseisvalt käsitleda. Tunnistaja A K selgitas, et laevalaadurit ei ole väga

tõenäoline juhtida ilma juhendit läbi lugemata. Seda ei ole võimalik ka omandada läbi praktilise

juhendamise, ilma teoreetiliste alusteta. Tunnistaja S O ütlustest nähtub sama, et ettevõttesisese

operaatori väljaõpe üheks osaks on laevalaaduri kasutusjuhendiga tutvumine. Operaator ei saa

masinaga töötada, kui ta ei ole kasutusjuhendit lugenud. Laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendid

olid olemas kontoris ja kõigis laevalaadurite kabiinides. Vahetu stividor jälgis, et I. Jefimov

tutvuks teooria ja kasutusjuhendiga. Tunnistaja S O ütluste kohaselt operaatorid õpetati välja

ettevõtte siseselt. I. Jefimovi väljaõpe kestis umbes 6 kuud. Vahetult väljaõpet viis läbi stividor,

kelle juures I. Jefimov töötas. Ta töötas T I vahetuses. Teda õpetas ka mingi elektrik. Tulenevalt

S AS-s personalijuhi K T ütlustest (KoTo kd 1 tl 85-91) on operaatori väljaõppe üheks osaks

laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendiga tutvumine ja selle läbitöötamine. Kõik operaatorid, keda

koolitati shiploaderi peale, said ühesuguse väljaõppe. Ka töölepingust ja ametijuhendist

(töölepingu lisa) tuleneb, et töötaja peab tutvuma tehnika tehasejuhenditega.

35. Kolmandaks oli I. Jefimov saanud tööandjalt tööohutusnõuete osas nõuetekohase

väljaõppe. Seda kinnitab töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalaste juhendamiste registreerimise

kaart (tõendite köide I tl 78-82). Registreerimise kaardi kohaselt 30.12.2019 tutvustati I.

Jefimovile järgnevaid juhendeid: töötervishoiu ja tööohutuse juhend nr 1, dokker-mehhanisaatori

ohutusjuhend nr 2, töösisekorraeeskirjad, tuleohutusjuhend nr 4, elektriohutusjuhend nr 6,

isikukaitsevahendite kasutusjuhend nr 7, esmaabi andmise juhend nr 8, frontaalaadurijuhi

ohutusjuhend nr 10, kauba Nepheline Syenite käitlemise ohutusjuhend nr 15, korvtõstukijuhend

nr 18, nitraatammooniumväetiste käitlemise ohutusjuhend nr 19, kahveltõstukijuhi ohutusjuhend

nr 20, raskuste käsitsi teisaldamise ohutusjuhend nr 25, kõrgustes töötamise ohutusjuhend nr 26,

mootorsaega töötamise ohutusjuhend nr 28, kõrgsurvepesuriga töötamise ohutusjuhend nr 30.

Täiendjuhendamine hüdraulilise kraana ohutusjuhendi nr 9 kohta toimus 06.01.2023. Väljaõpe

isikukaitsevahendite kasutamises toimus 02.01.2020.

36. Lisaks kinnitavad I. Jefimovi juhendamist (sh konkreetse laevalaaduri kasutus- ja

ohutusjuhendi osas) kõik ülalmainitud tunnistajad (S. O, A. K, K. T) ning ka süüdistatava

väljaõpetamisega tegelev tunnistaja T I. Nimetatud tunnistajad kinnitasid ühiselt, et laeva

konveireliiniga (shiploaderiga) töötamise kohta on I. Jefimovile tehtud põhjalik praktiline õpe

koos tööohutusnõuete selgitamisega. Igor Jefimovi väljaõpe on lõppenud piisavate oskuste

omandamisega ja iseseisvale tööle lubamisega. Igor Jefimovil on oskused laeva konveierliiniga

töötamiseks ning tal on omandatud ka vastav pikaajaline töökogemus. Täiendavalt avaldas

tunnistaja stividor T I (KoTo kd 1 tl 107-113), et operaator on välja õpetatud ja teab kuidas

ohutult käivitada seadet. Igor Jefimovit õpetas nii tunnistaja ise kui ka teised kogenenud

1-24-1189

stividorid. Kõik operaatorid on ühtemoodi välja õpetatud. Väljaõppe ajal on operaator kohustatud

lugema laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendi läbi. Tunnistaja pidas Igor Jefimoviga vestlusi ja

on veendunud, et ta on selle juhendiga tutvunud. Tunnistaja on operaatoritele kogu aeg

selgitanud, et shiploaderi käivitamisel ja enne nupu vajutamist peab ta veenduma, et dokker on

fiiderist väljas. Igor Jefimovile on ta isiklikult neid printsiipe selgitanud.

37. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja seisukoht, et tunnistaja T. I ütlused on

ebausaldusväärsed. T. I ütlused selles osas, et nii tema kui ka teised kogunenud töötajad Igor

Jefimovit välja õpetasid tõendab veel 11.11.2024 AS S vastus nõudekirjale nr. VRP-9-1/24/2386

(tõendite köide I tl 160-161). Nimetatud vastusest nõudekirjale nähtub, et väljaõppe käigus töötas

I. Jefimov shiploaderil esmakordselt 10.03.2020 stividor L. O vahetuses ja tema juhendamisel. L.

O oli stividor, kes osales esimesel shiploaderi koolitusel, mille korraldas Sillamäel shiploaderi

tootja. I. Jefimov töötas stividor L. O vahetuses enne seda, kui I. Jefimov viidi stividor T. I

vahetusse. L. O oli AS-s S ka praktikakoha poolne juhendaja töökohapõhises õppes, mis viidi

läbi osana CoMET projektist. See projekt kätkes teooriaõpinguid Ida-Viru Kutsehariduskeskuses,

simulaatorõpet Kotkas ja töökohapõhist õpet töökohal, AS-is S. Vastusest ka nähtub, et I.

Jefimov töötas esimest korda T. I alluvuses 27.04.2020, kus täitis tööülesandeid koos teiste

kogenud operaatoritega. Stividor T. I vahetusse läks I. Jefimov alaliselt üle 10.05.2020, kus

jätkas väljaõpet shiploaderil alates 11.06.2020. Lõpliku väljaõppe ja tööandja hinnangu

iseseisvale tööle lubamise kohta sai I. Jefimov ajal, mil ta töötas T. I vahetuses ja juhendamisel.

Sellega seoses nähtub ka AS S töötaja arvestamise graafikutest 2020 jaanuarist-augustini

(tõendite köide 1 tl 162-169), et I. Jefimov töötas tõepoolest esialgu L. O vahetuses, kuid alates

10.05.2020 tema töögraafiku vahetused langevad kokku T. I töövahetusega ning T. I vahetuses

hakkas I. Jefimov töötama 2000 aasta juunist. Seega peab kohus tunnistaja T. I ütlusi

usaldusväärseks ja teiste tõenditega kooskõlas olevaks.

38. Tuginedes eelnevale, tuvastab kohus, et Igor Jefimovi tööandja tegi talle vajaliku

tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe, mistõttu olid Igor Jefimovi teadmised ohutusreeglitest

piisavad arusaamaks, et laevalaaduri käivitamisel pidi ta olema veendunud selles, et töötajad ei

viibi fiideris ja nad on laevalaadurist ohutus kauguses.

39. Seoses süüdistatava selle reegli teadlikkusega on olulised ka tema enda selgitused

kohtuistungil selle kohta, et ta tegelikult hoiatas ummistust likvideerivatele dokkeritele laaduri

pealindi käivitamisest ja andis ka korralduse punkrist välja ronida. Seega teadis I. Jefimov laaduri

käivitamisega kaasnevat ohtu ja täitis osaliselt ka tööohutusnõuded (laevalaaduri kasutus- ja

hooldusjuhend p-d 5.8.3 ja 5.8.4). Kui I. Jefimov pole laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendiga

tutvunud ja tema teada on fiideri koonuses viibimine laaduri käivitamise ajal lubatud, siis puudus

ka vajadus dokkereid hoiatada või neile korraldusi anda. Reeglist kõrvalekaldumine toimus siis,

kui dokkerid ei täitnud süüdistatava hoiatusi ega korraldusi või ei pidanud neid piisavalt tõsiseks

ning I. Jefimov ei kehtestanud oma operaatori positsiooni piisavalt, st ei veendunud, et tema

tegevus laevalaaduri käivitamisel on piisaval määral ohutu.

40. Kannatanu D M ütluste (KoTo kd 1 tl 41-44) kohaselt on Igor Jefimov pärast tööõnnetust

proovinud kannatanuga ühendust võtta. Toimusid kaks telefonikõnet I. Jefimovi ja kannatanu

vanema õe vahel. Esimene vestlus toimus üsna koheselt pärast sündmust, teine oli märtsis.

Esimese vestluse käigus ütles I. Jefimov, et võtab vastutuse enda peale ja on valmis igati aitama.

Teise kõne käigus ütles Igor Jefimov otseselt, et ta on selles kuriteos süüdi ja tööohutusreeglite

eiramise tõttu sai hukka kannatanu XXX. Need kõned olid salvestatud ja I. Jefimov teadis sellest.

41. Asitõendi vaatlusprotokollist (tõendite köide I tl 148-156), millega on vaadeldud

salvestised I. Jefimovi 17.04.2023 ja 24.04.2023 kõnedega nähtub, et 17.04.2023 kõnes tunnistab

1-24-1189

Igor Jefimov, et ta on süüdi. Tema sõnade kohaselt on tema süü seal olemas ning süüaste on suur.

Ta tegi suure vea, nad olid kahekesi idioodid. Ta saab aidata rahaliselt. 24.04.2023 kõnes ütles I.

Jefimov, et mingil momendil hakkas ta ainult A (M) käske täitma ja täielikult usaldama, aga ta

poleks pidanud. Ta sai 10 minutit enne juhtunut aru, et see on väga ohtlik. Ja ta lihtsalt lülitus

kuidagi välja. See on tema viga. Ta vajutas konveieri nupu. Eelpool märgitud kannatanu ütlused

ning I. Jefimovi 17.04.2023 ja 24.04.2023 kõned omavahel kooskõlas selles, et tunnistas I.

Jefimov nende vestluste ajal, et tegi vea ja käitus valesti. Seega kinnitavad tõendid taas, et

süüdistatav mõistis, et laevalaaduri käivitamine, kui dokkerid olid fiideri sees, on olnud ohtlik.

42. Kohus ei jaga kaitsja seisukohta, et telefonikõne, mis toimus kannatanu õe ja süüdistatava

vahel on ebaseaduslik jälitustoiming ja seega lubamatu tõend. Kohus viitab Riigikohtu 26. märtsi

2009. a otsusele nr 3- 1-1-5-09, milles märgitakse, et jälitustoiminguga kogutakse ja töödeldakse

salaja või varjatult isikuandmeid, mille käigus sekkutakse jälitatava (aga sageli paratamatult ka

kolmandate isikute) põhiseaduslikult kaitstavate õiguste sfääri. Enda telefonivestluse kuulamine

ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei

saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada. Neil põhjustel ei teki

eraelulise vestluse salvestise kui tõendi lubatavuse otsustamisel küsimust võimaliku eraviisilise

jälitustegevuse kohta KarS § 137 tähenduses. Kohus märgib, et telefonikõne salvestamine ilma

osapoolte nõusolekuta võib kvalifitseeruda sõnumisaladuse rikkumisena. Kuid praegusel juhul oli

Igor Jefimovil teada, et kõne lindistatakse ja ta andis selleks ka nõusoleku (vt 18.08.2023

asitõendi vaatlusprotokoll, tõendite köide I tl 148-156). I. Jefimovil ei olnud nõusoleku andmise

osas vastuväiteid ka kohtuistungil. Kohus leiab, et käesoleval juhul on menetluslikult tegemist

lubatud eraelulise vestluse salvestusega, mida tuleb tõendi seisukohalt käsitada teabesalvestisena

KrMS § 63 lg 1 tähenduses ning sellest koostatud protokolli kasutamine tõendamiseseme

asjaolude tuvastamisel ei ole kriminaalmenetlusõigust rikutud.

43. Eelnimetatud asjaolud kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et olid süüdistuses

märgitud reeglid I. Jefimovile tutvustatud ja teadis ta või pidas vähemalt võimalikuks

laevalaaduri lindi käivitamisega kaasnevat ohtu. Vastupidised I. Jefimovi ütlused kohus ei usu,

kuna need on vastuolus teiste tõenditega ja ka tema enda käitumisega. Kohtu hinnangul ei ole I.

Jefimovi ütlused usaldusväärsed osas, kus ta väidab, et ta käitus õnnetuse päeval vastavalt oma

teadmistele ja parematele arusaamadele, samuti vastavalt eelneva töö käigus sissejuurdunud

praktikale. Uuritud tõenditest saab järeldada, et I. Jefimov oli laevalaaduri kasutus- ja

hooldusjuhendi reeglitest teadlik. Tal olid tööõnnetuse toimumise ajal piisav väljaõpe ja

kogemus laevalaaduril töötamiseks ja vajalikud teadmised tööohutusest.

44. Seega leiab kohus, et lülitades laevalaaduri peamise transportöörliini tööle, eirates talle

teadaolevat asjaolu, et A. M polnud laadurist ohutus kauguses rikkus I. Jefimov laevalaaduri

kasutus- ja hooldusjuhendi punktid 5.8.3 ja 5.8.4, mille kohaselt laevalaadurit käivitades ja/või

laadimist alustades tuleb veenduda, et kõik töötajad on laevalaadurist ohutus kauguses. I.

Jefimoviga sõlmitud töölepingu p 2.3 kohaselt on ta kohustatud täitma ilma erikorralduseta kõiki

ametiülesandeid, mis tulenevad töölepingust ja ametijuhendist, töö iseloomust või töö üldisest

käigust (tõendite köide 1 tl 71-75). Vastavalt I. Jefimovi töölepingu lahutamatuks osaks oleva

ametijuhendi p-le 1.3 peab ta oma tegevuses operaatorina juhinduma mh Eesti Vabariigis

töösuhteid reguleerivatest seadustest, tehnika tehasejuhenditest, ettevõtte töösisekorraeeskirjadest

ja tööohutusjuhenditest. Vastavalt ametijuhendile on tal mh kohustus järgida kõiki tööohutuse

nõudeid (p 2.6), järgida kasutatava tehnika tehasejuhendeid (p 2.11) ja töösisekorraeeskirju (p

2.12) ning jälgida, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks tema enda või teiste

elu, tervist ja keskkonda (p 2.14) (tõendite köide 1 tl 76-77). I. Jefimov rikkus käesoleval juhul

Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid § 5 lg 1, § 14 lg 1 p 1, § 14 lg 1 p 5,

mille kohaselt töövahendi (sh masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks

1-24-1189

kasutatav vahend) kasutamine (sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport,

teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine) ei tohi ohustada

töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda; töötaja on kohustatud

osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; töötaja on

kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema

enda ega teiste elu ja tervist. Ühtlasi rikkus süüdistatav ka ettevõtte S töösisekorraeeskirja punkte

5.1.2, mille kohaselt töötaja on kohustatud täitma töösisekorraeeskirju ja tööohutuse nõudeid;

5.3.4, mille kohaselt töötaja on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomises, järgima

tööohutuse nõudeid; 15.2.7, mille kohaselt töötaja on kohustatud tagama, et tema töö ei looks

ohtu teiste elule ja tervisele; 15.2.8, mille kohaselt töötaja kohustub mitte tekitama oma tegevuse

või tegevusetusega kahju teistele inimestele; 15.2.9, mille kohaselt töötaja kohustub täitma

töökohal töö- ja tuleohutuse eeskirju, juhinduma oma tegevuses eeskirjadest ja nõuetest, mis

reguleerivad masinate, seadmete ja teiste vahendite kasutamist; 15.2.11, mille kohaselt töötaja

kohustub tundma ja täitma tööohutuse nõudeid ning kasutama tööks ainult neid töövahendeid,

mehhanisme ja seadeldisi, mille kasutamiseks ta omab luba ja vajalikke teadmisi ning oskuseid

(tõendite köide 1 tl 67-68).

45. Kohus toonitab, et antud olukorras lasus tööohutuse tagamise kohustus I. Jefimovil ning

eelkõige pidi ta oma tegevuses lähtuma laevalaadur SL1450S kasutus- ja hooldusjuhendi

punktidest 5.8.3 ja 5.8.4, mis kohustasid teda laevalaadurit käivitades veenduma, et kõik töötajad

viibivad laevalaadurist ohutus kauguses. Seega on kohus seisukohal, et I. Jefimov eelnimetatud

aga ka muid süüdistuses loetletud nõudeid eirates, rikkus hoolsuskohustust. I. Jefimovil oli

operaatorina kohustus järgida tööohutusnõuete täitmist, milline kohustus tulenes I. Jefimovi

puhul nii töölepingust, ametijuhendist, Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest kui ka

töösisekorraeeskirjast ja laevalaaduri kasutus- ja hooldusjuhendist. KarS § 197 lõikes 2

sätestatud kuriteo subjekt on mh isik, kellel oli kohustus järgida või ka tagada tööohutusnõuete

täitmist ja kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu saabus koosseisuline tagajärg. Asjaolu, et

õnnetuse päeval oli tööohutusnõuete täitmise eest vastutavaks isikuks stividor A. M, ei vabasta

see kohtu hinnangu I. Jefimovit laaduri operaatorina süüdistuses loetletud nõuete täitmisest.

Süüdistatav ei eitanud asjaolu, et stividor A M ei viibinud kogu selle õnnetuse likvideerimise

ajal laevalaaduri juures. Samuti laevalaaduri käivitamise ja tööõnnetuse momendil ei ole ta

stividori näinud. Otsuse masina käivitamise kohta võttis I. Jefimov ise vastu. Selles osas on

süüdistatava ütlused kooskõlas tunnistaja A M ütlustega, mille kohaselt oli ta õnnetuse päeval

vastutav tööohutusjuhendite täitmise ja jälgimise eest. I. Jefimov helistas tunnistajale ja ütles, et

shiploader on seisatud, et materjal on seal sees ära jäätunud ja fiideris kinni. Tunnistaja käis

kohal ja nägi, et operaator ja dokker võtsid labidad ja kangid ning üritasid selle jääkamaka sellest

fiiderist lahti saada. A M ei viibinud kogu aeg selle ummistuse likvideerimise juures. Tal olid ka

muud tööülesanded ning ta ei olnud kohustatud seda ummistuse likvideerimist vahetult juhtima.

Tunnistaja hoidis I. Jefimoviga ühendust telefoni teel, kuid süüdistatav ei helistanud talle

kordagi. Reeglites on kirjas, et operaator käivitab ja seiskab seadet ise, seejuures otsustab

operaator ise, millal seadet käima panna ja millal seisata. Ka praegusel juhul operaator ise

käivitas shiploaderi. Tunnistaja ei näinud õnnetust. Territooriumil ei olnud ka võimalik kuulda

seda masina käivitamist või mitte käivitamist. Tunnistaja vaid kuulis, kuidas inimesed hakkasid

juba karjuma, et A. M kukkus. Seega lasus antud situatsioonis tööohutuse dokkeritele tagamise

kohustus I. Jefimovil.

46. Kohus leiab, et antud olukorras ei olnud tööõnnetuste vältimine ülemäära keeruline -

selleks tuli I. Jefimovil lihtsalt järgida tööohutusenõudeid, laevalaadur SL1450S kasutus- ja

hooldusjuhendis sätestatud nõudeid ning jätta laaduri lindi käivitamata kuni fiideris inimesed

viibivad. I. Jefimov piirdus vaid sellega, et andis dokkeritele korralduse fiiderist välja ronida.

Seejuures I. Jefimov ei saanud lähtuda eeldusest, et dokkerid käituvad õiguspäraselt ja väljuvad

1-24-1189

fiiderist, kuna ta enda ütluste kohaselt teadis, et dokkerid viibivad laevalaaduri käivitamise ajal

fiideri koonuses. Olukorras, kus dokkerid ei täitnud I. Jefimovi korraldust, ei veendunud

süüdistatav piisavalt, et tema tegevus laaduri pealindi käivitamisel on ohutu. Kohtu hinnangul ei

olnud kujunenud olukorras I. Jefimovi tehtu (ehk korraldus koonusest välja ronida) selline

objektiivselt hoolsuskohustust järgiv tegu, mis oli piisav ohutusnõude järgimiseks. Operaatorina

oleks I. Jefimovil objektiivselt olnud võimalik korraldada ummistuse likvideerimine nii, et

dokkeritele ei oleks tekkinud ohtu elule ja tervisele. Ta oleks pidanud jätta lindi käivitamata kuni

fiideri sees inimesed viibivad. Asjaolu, et see oli objektiivselt võimalik, kinnitasid ühiselt

stividorid ja endised operaatorid T. I ja A. M. Nii tunnistaja T. I kinnitas I. Jefimovi küsimusele,

et antud situatsioonis oli ohutu ummistuse likvideerimise võimalus. Enne lindi käivitamist oli I.

Jefimovil igal juhul kohustus veenduda, et isikud oleks fiiderist väljas. Operaator on kohustatud

jälgima, et dokkerid, kes on tal alluvuses, töötavad ohutult. Tunnistaja T. I praktikas olid ette

tulnud juhtumeid, kui inimesed, kes on läinud fiideri sisse, ei tahtnud sealt välja tulla. Tunnistaja

veenis neid fiiderist lahkuma, hoolimata sellest, et nad ütlesid, et nendega midagi ei juhtu.

Tunnistaja selgitas inimestele, et konveieri käivitamisel võib tekkida vibratsioon ning jalg võib

konveierile läbi resti libiseda ja tunnistaja peab jala tükke trümmist välja võtma. Konveieri kiirus

on mitu meetrit sekundis. Tunnistaja peale on palju solvutud, et enne käivitamist sundis ta

dokkereid fiiderist välja minna. Tunnistaja A. M avaldas, et ka temal on korduvalt olnud

juhtumeid, kus dokkeritel oli vaja fiiderisse siseneda. Sel juhul annab operaator korralduse

seisata masin ja algselt operaator ise siseneb masinasse, et tuvastada, mis on seal juhtunud.

Seejärel operaator kutsub dokkeri ja kõik koos ummistuse likvideerivad. Enne masina uuesti

käivitamist tuleb operaatoril veenduda, et kõrvalisi esemeid ja inimesi ei ole fiideris. Ise oli ta

operaatorina seda protsessi läbinud mitu korda.

47. Kohus leiab, et I. Jefimov pidi ette nägema, et laevalaaduri lindi käivitamine võib viia

õnnetuseni. I. Jefimov oli teadlik, et lindi käivitamise ajal fiideri koonuses viibivad dokkerid, kes

likvideerivad ummistuse. Nagu igale mõistlikule isikule, pidi ka I. Jefimovile olema arusaadav, et

juhul, kui fiiderit ummistanud puistlast hakkab koonuses liikuma, siis võib koonuses seisnud A.

M kukkuda koos raske materjaliga töötavale pealindile, mis võib kannatanule kaasa tuua mis

iganes tagajärje, sh ka surma. I. Jefimov pidi mõistma ka seda, et pelgalt info edastamine laaduri

käivitamise kohta ja dokkerite lubadus ohutult seista ei pruugi olla piisav. Kogu selle

laevalaaduri mehhanismi käivitamise juures ei saa olla kindel, et inimene ei või kaotada tasakaalu

ja kukkuda koos raske materjaliga töötavale pealindile. Tunnistaja T. I ütlustest nähtub, et masina

käivitamisega kaasneb vibratsioon. Töötava koorma all või peal seismine ei ole ohutu. Kõigi

seaduspärasuste kohaselt peab koorem kukkuma peakonveierile. Kui linti ei peatata, võivad

jäsemed sattuda pöörlevatesse elementidesse või rullide vahele ning saada kehast rebitud. Ainus

ohutu võimalus on seista väljaspool fiidrit. Tulenevalt V G ütlustest koosneb laevalaadur kahest

transportimislindist. Ühtegi linti ei tohi käivitada kui fiidris viibivad inimesed. Kui inimene

seisab koorma peal koonuses ja suur lint on tema jalge all, siis kukkumise korral võib lint ta

laevale viia. Juhul, kui fiideri sees olnud isikud ei soovi sealt väljuda, peab operaator helistama

stividorile, kes lahendab küsimuse ise. Kokkuvõtlikult tuleneb samas valdkonnas tegutsevate

isikute ütlustest, et antud olukorras oli tööõnnetus objektiivselt ettenähtav.

48. Vastavalt kohtupraktikale tuleb silmas pidada, et ettevaatamatusdelikti puhul puudub

õigusvastasusseos, kui isik küll rikkus hoolsuskohustust, kuid tagajärg oleks saabunud ka

hoolsuspärase teo korral (RKKKo nr 3-1-1-56-07). Nimelt ei saa hoolsuskohustust rikkunud

isikule ettevaatamatusdelikti raames normatiivselt omistada tema põhjustatud teise inimese surma

siis, kui see surm oleks saabunud ka vajalikku hoolsust üles näidates. Praegusel juhul

õigusvastasusseost tuleks eitada näiteks siis, kui A. M kukkuks laaduri koonusest alla ja saaks

surma ka siis kui I. Jefimov ei käivitaks linti. Kohus märgib, et vastavalt tunnistajate (vt nt T. I

ütlused) ütlustele on koonuses koorma peal seismine lubatud, kui laevalaadur on välja lülitatud,

1-24-1189

sest läbi koorma inimene ei saa kukkuda. Kui ummistus on juba likvideeritud ja inimene kukub

mitte-pöörlevale lindile, saab ta ohutult sealt väljuda, kuna koonuse ja lindi vahel kõigest 50 cm.

Seega tuvastab kohus, et tagajärg (A. M surm) ei oleks saabunud I. Jefimovi hoolsuskohustusele

(jättis laaduri pealindi käivitamata seni, kuni dokkerid viibisid fiideris) vastava käitumise korral.

49. Kohus ei ole nõus kaitsja väitega, et laaduri koonusest resti eemaldamine omas kannatanu

surma põhjustamisel olulist või määravat tähendust. Tunnistaja T. I ütluste kohaselt on rest

shiploaderil ette nähtud selleks, et kõrvaline koorem ei satuks laevale. Tunnistaja kinnitas, et rest

ei olnud selleks mõeldud, et vältida inimeste kukkumist, vaid oli paigaldatud, et takistada

suuremate materjalitükkide läbi kukkumist. I. Jefimovi ütluste kohaselt oli ta teadlik, et

tööõnnetuse päeval ei olnud selles punkris resti, mistõttu pidi ta oma tegevuses ja otsuste

tegemisel sellega arvestama. I. Jefimov möönis ka ise kohtuistungil, et koonuses inimeste

viibimise ajal lintide seisatamise vajalikkus oli talle mõistetav ja loogiline ning seda nõudis

õnnetuse päeval ka tolle päeva stividor. Tuginedes eelnevale, tuvastab kohus, et I. Jefimovile oli

objektiivselt ettenähtav, et laevalaaduri transportöörlindi käivitamine A. M fiideri koonuses

viibimise ajal võis viia kannatanu kukkumiseni töötavale pealindile, mis omakorda võis

põhjustada tervisekahjustusi või kannatanu surma. Kokkuvõttes on KarS § 197 lg 1 kuriteo

objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud.

50. Kohus hindas ka kannatanu enda tegevust tööõnnetuse ajahetkel. Tõendamist on leidnud,

et A. M rikkus ohutusnõuet, jättes fiiderist väljumata, olles samas teadlik konveierlindi

käivitamiskavatsusest. Kohtule on esitatud tõendid, mille kohaselt on A. M tutvustatud

ohutusjuhendeid. Raamlepingust AS S ja OÜ S vahel (tõendite köide I tl 110-114) nähtub, et AS

S (tellija) kohustub tagama töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise ja viima koostöös

töövõtjaga OÜ S läbi töövõtja töötajate tööohutuse alase juhendamise ja väljaõppe (p-d 4.3.3,

4.3.4). A. M töövõtuleping (tõendite köide I tl 98-106) ja allkirjaleht OÜ-s S

tööohutusjuhenditega tutvumise kohta (tõendite köide I tl 107-109) tõendab A. M tööohutusalast

väljaõpet/juhendamist. A. M allkirjaga kinnitas, et on tutvunud ohutustehnikajuhendi ja

tuleohutuseeskirjadega ning kohustub täitma nendes dokumentides kehtestatud tingimusi ja

nõudeid. Dokkerite aruandelehest (tõendite köide I tl 86) nähtub, et 22.08.2023 oli A. M

dokkerina enda tööohutusalast juhendamist kinnitanud. A. M on aruandelehel allkirjaga

kinnitanud, et on läbinud juhendamise TOJ nr 1, TOJ nr 2, TOJ nr 4, TOJ nt 8, tutvunud

käideldava materjali ohutuskaardiga. Sadama dokkeri ohutusjuhendist nähtub, et dokker on

kohustatud täitma tööde juhi korraldusi (juhend nr 2, p 1.2, DVD-R plaat). S 13.10.2023.a

(tõendite köide I tl 66) kirjast nähtub, et A. M poolne rikkumine seisnes selles, et operaator I.

Jefimov ütles talle, tulla ära liikuva konveierliini fiideri seest, aga ta keeldus (p 5). A. M

tööohutuse alase väljaõppe tagamist ja ohutusnõuete rikkumist kinnitavad ka tunnistajate V G, A

K, T I, N B ja S S ütlused.

51. Tunnistaja V G selgitas, et enne töö alustamist tutvustatakse dokkeritele ohutustehnikat.

Selle käigus tehakse ekskursioon, näidatakse juhendeid ning dokkerid annavad selle kohta

allkirjad. Väljaõpe toimub sadama juhendite alusel ning juhendamist viiakse samuti sadama

juhendi alusel. Ekskursiooni käigus tutvustatakse ka konkreetset laevalaadurit. Väljaõpe koosneb

kahest osast: teooriast ja praktikast. Väljaõpet viivad läbi nii tunnistaja ettevõte S kui ka sadam.

Ohutustehnika koolituse viib läbi ettevõtte S ning selle kohta võetakse allkirjad. Koolitusel

räägitakse pöörlevatest ja keerlevatest mehhanismidest ning õigest signaliseerimisest.

Dokkeritele laevalaaduri juhendit numbriga SL1450S ei tutvustata, kuna nad ei juhi masinaid ega

vajuta nuppe. Täiendavalt selgitas tunnistaja, et dokker täidab operaatori juhiseid ega saa anda

käsklusi operaatorile, kuna operaator on temast kõrgema otsustusõigusega. Ka tunnistaja A K

ütlustest nähtub, et dokkerid olid tutvunud üldise ohutusjuhendiga. Küll aga ei olnud neil

kohustust laevalaaduri kasutus- ja ohutusjuhendit tunda ega sellega tutvuda. Dokkerid ei

1-24-1189

tegelenud laevalaaduri opereerimisega.

52. Tulenevalt T I ütlustest tehakse dokkeritele tööalane ohutusväljaõpe, kus neile

selgitatakse reegleid. Neile antakse ka juhised, et fiideris ei tohi viibida selle käivitamise ajal

ning kui transportöörlint töötab. Stividori kohustuste hulka kuulub sissejuhatav instrueerimine

enne vahetuse algust. Ka dokkeri N B ütluste kohaselt näidati talle mingit juhendit, kuid ta ei

jõudnud sellega täielikult tutvuda, kuna saadeti kohe tööülesandeid täitma. Samas oli talle selge,

et A. M rikkus ohutustehnika nõudeid, kuna ei lahkunud ruumist enne masina käivitamist. I.

Jefimov ütles tunnistajale ja A. M, et ta käivitab laadurit ja tuleb ruumist väljuda. N B arvates

rikkus ka I. Jefimov ohutusnõudeid seoses sellega, et lubas dokkeritel käivitatud shiploaderis sees

olla. Nähtuvalt dokkeri S S ütlustest toimus suuline instrueerimine, mille viisid läbi nii operaator

kui stividor. Tunnistajale selgitati, et fiideris ei tohi viibida, kui materjal liigub. Kuid kui laadur

on välja lülitatud, siis fiideris seista on lubatud. Õnnetuse päeval I. Jefimov ütles A. M, et ta peab

laevalaadurist välja tulema. Kuid A. M vastas, et jääb seisma materjali tükkide peale, väites, et

seisab kindlalt koonuses. Kohus tuvastab eelpool käsitletud ja omavahel kooskõlas olevatele

tõenditele tuginedes, et A. M oli teadlik reeglist, mille kohaselt laevalaaduri käivitamise ajal ei

tohi viibida fiideris. Kuigi tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud dokkeril kohustust laevalaaduri

juhendiga tutvuda, ei saa uuritud tõendite pinnalt järeldada, et A. M sellest reeglist teadlik ei

olnud. Sellele nõudele juhtis vahetult enne õnnetust tähelepanu ka operator I. Jefimov. Seega

rikkus A. M ohutusnõudeid, jättes konveierlindi käivitamise ajal fiiderist väljumata ning ei

arvestanud piisavalt vajadusega tagada enda ohutus.

53. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et saabunud tagajärg pole toimepanijale

inkrimineeritav juhul, kui kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve. Tegemist on n-ö

enesekahjustamisega, mille puhul pole alust karistusõiguslikuks sekkumiseks (vt nt RKKK 3-1-

1-23-13 p 6). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on toonitatud, et individuaalsete

õigushüvede ohtu asetamine vastutusvõimelise isiku enda poolt on võimalik ning see võib

välistada saabunud kahjuliku tagajärje omistamise teistele isikutele, kuid selle eelduseks on ohvri

käitumise teadlikkus ja vabatahtlikkus (vt ka RKKK nr 3-1-1-60-10, p 17.2). Kui isik otsustab

teadlikult ja vabatahtlikult näiteks enda surma saabumise üle (nt enda olukorra ohtlikkust mõistes

keeldub võimalikust arstiabist), pole tõepoolest põhjust viia karistusõiguslikku vastutust nn

esmapõhjustaja käitumiseni, olgu selleks siis viimase tahtlik või ettevaatamatu tegu. Sellistes

situatsioonides tuleb sisuliselt tõdeda, et tagajärje saabumise puhul kuulub otsustusvabadus ja

teovalitsus kannatanule endale (RKKKo 3-1-1-102-16, p 11).

54. Kohus on varasemalt tuvastanud, et jättis A. M fiiderist väljumata, olles samas teadlik

konveierlindi käivitamiskavatsusest. Süüdistatava I. Jefimovi ja tunnistaja S. S ütluste kohaselt

ütles A. M, et ta jääb seisma tükkide peale, kinnitades, et seisab kindlalt koonuses ega kuku sealt

alla. Kohtu hinnangul ei saa oma elu ohtu seadmise teadlikkusega samastada kannatanu

passiivset arusaama sellest, et teatud teo tagajärjel võib ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel

saabuda tema surm. Sellist teadlikkust ei saa järeldada ka pelgalt sellest, et kannatanu rikkus

teatud ohutusnõudeid. Kannatanu vaatenurgast ei olnud surma tõenäosus tema jaoks selgelt

mõistetav, mistõttu ei saa pidada tema tegu teadlikuks enese elu ohtu seadmiseks. Tõenditest

nähtub, et kannatanu oli veendunud oma ohutuses, uskudes, et ta seisab koonuses kindlalt ega

kuku. Seega ei saa A. M surma I. Jefimovile omistamist välistada see, et A. M rikkus ka

ohutusnõudeid, jättes fiideri koonusest väljumata, olles samas teadlik konveierlindi

käivitamiskavatsusest.

55. Kohtu hinnangul on oluline ka prokuröri argument, et õnnetus toimus tegelikult ja

ennekõike just I. Jefimovi vahetu tegevuse tulemina — lindi käivitamisnupule vajutamise

tagajärjel ning A. M poolne rikkumine on siinkohal teisejärguline.

Riigikohtu

1-24-1189

kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1-13-17 punktis 5 märkinud: „See, et sama tagajärje

võis põhjustada mitme isiku koosseisupärane käitumine, annab aluse kontrollida tagajärje

omistamist neile kõikidele, kuid ei vabasta ühtki töötervishoiu- või tööohutusnõuete rikkujat

vastutusest“. Praegusel juhul peaks see tähendama seda, et kuigi A. M rikkus ohutusnõudeid ja

asetas oma õigushüved ohtu, ei vabasta see süüdistatavat vastutusest. Kohtu hinnangul saaks

süüdistatav I. Jefimov vastutusest vabaneda vaid juhul, kui kannatanu A. M panus tagajärgede

saabumisse oli väga suur. Kohtu arvates on põhjendatud prokuröri seisukoht, et üksnes kannatanu

toimepandud rikkumisega ei oleks traagilised tagajärjed saanud saabuda, kuna A. M rikkumise

lõpetamine oli täiel määral I. Jefimovi võimuses. I. Jefimovil oli tõepoolest mitu võimalikku

varianti, kuidas olukorda ohutult lahendada. Näiteks oleks ta võinud teavitada dokkeri

keeldumisest stividori, kes oleks olukorra juhtimise ja otsustamise enda peale võtnud. Samuti

oleks ta võinud end kehtestada ja oma korraldusi kindlalt korrata. I. Jefimov oli pikaajaline ja

kogenud töötaja, kelle puhul puudub alus arvata, et ta ei teadnud käsuliinide toimimist.

Märkimisväärne on ka see, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad ühiselt kinnitasid, et

operaator on ülem, kellele peavad dokkerid alluma. Lõpuks, I. Jefimov oleks võinud jätta lindi

käivitamata. Kuigi A. M rikkus ohutusnõudeid, poleks õnnetust ikkagi juhtunud, kui I. Jefimov

poleks laaduri pealiini (ohutusjuhendeid rikkudes) sisse lülitanud. Seetõttu ei saa A. M

rikkumisele anda sellist kaalu, mis välistaks I. Jefimovi vastutuse. Eelöeldu tähendab, et I.

Jefimov täitis KarS § 197 lg 2 objektiivse koosseisu.

56. Kohus on seisukohal, et I. Jefimov on tööohutusnõudeid ning hoolsuskohustust rikkunud

kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. I. Jefimov oli

pikaajalise kogemusega töötaja, kellel olid vajalikud teadmised selle valdkonna tööde

tegemiseks, sealhulgas tööohutusest. Kohus asus varasemalt seisukohale, et oli I. Jefimov

tööandja poolt tööohutusnõuete osas nõuetekohaselt instrueeritud ja laevalaaduri reeglitest

teadlik. Kuna ta aga tööohutusnõudeid rikkus ja reeglite järgimisest irdus, on see tema tahtlik

tegevus. I. Jefimovi ütlustest saab järeldada, et sai ta ka ise aru, et ei ole tööohutuse osas

nõuetekohaselt käitunud. Seda kinnitab kohtu hinnangul seegi, et I. Jefimov pärast õnnetuse

toimumist tunnistas vigu telefonikõnes kannatanu sugulastega, kinnitades, et sai ta aru, et tema

tegevus oli väga ohtlik. Seega I. Jefimov oli teadlik, millised nõuded kehtivad ning ta pidi

möönma nende rikkumist.

57. Koosseisupärase tagajärje suhtes, milleks on surma põhjustamine, eeldab käesolev

süüteokooseis ettevaatamatust hooletuse või kergemeelsuse vormis. Kohus leiab, et tegemist on

ettevaatamatuse kergema vormi - hooletusega KarS § 18 lg 3 mõttes – isik paneb teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. I. Jefimov oli teadlik

sellest, et laevalaaduri liini käivitamisel inimeste fiideri koonuses viibimine on ohtlik ja tema

tegevus ei vasta ohutusnõuetele, seega pidi ta arvestama võimalike tagajärgedega alates töötajate

tervisekahjustusest kuni kõige raskema tööõnnetuseni, milleks on inimese surm. Tähelepaneliku

ja kohusetundliku suhtumise korral pidanuks ta süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist

vähemalt ette nägema.

Karistus

58. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka

õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 197 lg 2 näeb ette karistusena töötervishoiu- või

tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm kuni

1-24-1189

viieaastane vangistuse. Seega on vangistuse sanktsiooni keskmine määr 2,5 aastat vangistust.

59. Hinnates I. Jefimovi teosüüd, leidis kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteo

toimepanemise tehiolud kõnelevad süüst alla keskmisest määrast. Kohus on subjektiivse

koosseisu analüüsimisel tuvastanud, et I. Jefimov rikkus tööohutusnõudeid ja hoolsuskohustust

kaudse tahtlusega ning tagajärje suhtes käitus hooletult, s.o nii tahtluse kui ettevaatamatuse

nõrgima vormiga. Kohus arvestab kannatanu enda tegutsemist, s.o ebakohane käitumine ning

oma õigushüvede ohtu asetamine.

60. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Küll aga esineb karistust

kergendav asjaolu. Süüdistatav on viimases sõnas avaldanud, et „tal on väga kahju, et A M juhtus

traagiline juhtum. Ta ei saa siiamaani sellega leppida, seda enam, et ta sellega mõnevõrra

seotud“. Kuigi ei ole I. Jefimov avaldanud kahetsust oma teo suhtes ega tunnista oma süüd

kahetseb ta sündmust kui sellist ja saabunud tagajärje. Kohtupraktikas on selgitatud, et

puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija

aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu

kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus (vt RKKKo

1-20-3535, p 20). Maakohtul kujunes veendumus, et I. Jefimov puhtsüdamlikult kahetseb ja

kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.

61. Puutuvalt võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,

juhib kohus tähelepanu karistusregistri väljavõttele (tõendite köide kd 1 tl 117), mille kohaselt on

seisuga 16.02.2024 Igor Jefimov varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata. Käesolevas asjas

süüks arvatud kuriteo toimepanemisest on möödunud 2 aastat, mil kohtule teadaolevalt on Igor

Jefimov elanud õiguskuulekalt. Tema puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosus seega on

madal. Seetõttu leiab kohus, et I. Jefimovi karistus peab jääma alla keskmise. Kohus peab

põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

62. Arvestades kuriteo raskust ning süüdistatava isikut, peab kohus võimalikuks kohaldada I.

Jefimovi suhtes tema karistusest täielikult tingimisi vabastamist KarS § 73 alusel. Nii

toimepandud kuritegu kui ka I. Jefimovi isik annavad alust arvata, et tingimusliku karistuse

kandmiselt vabastamisel on saavutatav karistuse eesmärk. Kohus leiab, et isikut, kes on nii pika

aja jooksul käitunud õiguskuulekalt, ei ole vaja karistada reaalse vangistusega, vaid selle võib

jätta tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel kohaldamata 1 aasta 2 kuu pikkuse katseajaga.

Tsiviilhagi

63. Kriminaalasjas esitas kannatanu D. M esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev süüdistatava

tööandja AS S vastu hagiavalduse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hageja

nõuab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel kannatanu surma põhjustamisega tekitatud kahju

hüvitamist. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 128 lg 1 järgi

võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

64. Vaidlust ei ole selles, et kannatanul D. M on õigus esitada tsiviilhagi AS S vastu seoses

tema abikaasa surmaga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et I. Jefimovi tegevus laevalaaduri

käivitamisel A. M fiideri koonuses viibimise ajal tööohutusnõudeid rikkudes, tõi kaasa selle, et

kannatanu sai surma. Tõendamist on leidnud, et süüdistatava I. Jefimovi tegu täidab KarS § 197

lg 2 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja I. Jefimov on selle toimepanemises süüdi.

1-24-1189

Deliktilise vastutuse eelduseks on VÕS § 1045 lg 1 p 1 mõttes õigusvastane tegu ning I. Jefimovi

süüline õigusvastane tegu on eelnevalt tõendamist leidnud. Süüdistatav I. Jefimov töötas alates

02.01.2020 töölepingu alusel AS-is S puistekaupade terminalis operaatori ametikohal.

Tööõnnetuse päeval täitis ta laevalaaduri operaatori tööülesandeid. AS S vastutab oma töötaja

käitumise eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 alusel nagu oma käitumise või

endast tulenevalt asjaolude eest ning õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 1 alusel

nagu enda tekitatud kahju eest.

65. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud hagi juurde. Kannatanu selgitas, et A. M oli ainuke

sissetuleku tooja. Viimased 5 aastat viibis kannatanu lapsehoolduspuhkusel. Pärast abikaasa

surma oli kannatanu ilma tööta, teda ei tahetud kuskile tööle võtta, sest ta on kolme lapsega

üksikema. Sissetulek täielikult puudus 1,5 aasta jooksul. Praegu töötab kannatanu Narva

kesklinnakoolis aineõpetajana. Õnnetus on oluliselt mõjutanud kannatanu ja tema laste tervist.

Samuti on muutunud kannatanu ja laste vaba aja veetmise võimalused.

66. Kohtuistungil süüdistatav Igor Jefimov tsiviilhagi ei tunnistanud. Süüdistatava kaitsja

märkis tsiviilhagi osas, et tsiviilhagi on esitatud ilmselgelt valedel õiguslikel alustel ja sellistel

alustel ei saa taoliseid nõudeid esitada ei süüdistatava ega ka AS-i S vastu. Tsiviilkostja AS S

esindaja vandeadvokaat Arne Ots palus nii kohtule esitatud kirjalikus vastuses tsiviilhagile kui ka

kohtuistungil jätta tsiviilhagi rahuldamata. Tsiviilkostja esindaja leiab, et seoses teise isiku surma

põhjustamisega saab üksnes sellise kahju hüvitamist nõuda, mida VÕS § 129 ette näeb. Hageja

ei ole tsiviilhagis nõudnud VÕS §-s 129 sätestatud kahju hüvitamist, vaid „saamata jäänud tulu“

hüvitamist, mis vastab tema hukkunud abikaasa eeldatavale sissetulekule kuni tolle pensionieani.

Sellise kahju hüvitamist seadus ette ei näe ning sellise kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg

1 p 1 alusel nõuda ei saa. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on välistatud, kuna puuduvad

erandlikud asjaolud VÕS § 134 lg 3 mõttes. Samuti märkis kostja, et tuleb arvestada kannatanu

enda rolli selle õnnetuse juhtumisel ja on põhjendatud kahju hüvitise vähendamine nullini või

väga olulises osas seoses kannatanu osalusega kahju tekkimises.

Varaline kahju

67. Kannatanu D M nõuab varalise kahju hüvitamist summas 298 350 eurot. Hagiavalduse

kohaselt suri perekonna toitja A. M tööõnnetuse tagajärjel, mistõttu vähenes olulisel määral

kannatanu perekonna elukvaliteet ja laste võimalused edasi arenemiseks. Kannatanu varaline

kahju seisneb hagiavalduse kohaselt saamata jäänud tulus. Hagiavalduses tugineb kannatanu

esindaja VÕS § 128 lg 4 sätetele, mille kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks

vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui

kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka

kasu saamise võimaluse kaotamises.

68. Hagiavalduse kohaselt puudub kannatanul viimase viie aasta jooksul sissetulek, raha

teenis hukkunu XXX A M. Perekonnas on kolm alaealist last. A M töötasuks S OÜ-s kuus kuud

enne surma oli 7512,10 eurot ehk keskmiselt 1252 eurot. Seega tema töötasu oli suurem kui

töötasu alammäär. Kannatanu perekonna saamata jäänud tulu on hagiavalduses arvutatud töötasu

alammäära põhjal. 2023.a. töötasu alammäär Eestis oli 725 eurot x 10 kuud (märts 2023.a -

detsember 2023.a) = 7250 eurot. 2024.a. töötasu alammäär Eestis moodustab 820 eurot x 7 kuud

(märts 2023.a — september 2023.a (ehk hukkunu sünnipäeva kuuni)) = 5 740 eurot. Hageja

lähtus sellest, et hukkunu A M vanaduspensioniiga on 65 aastat (alus: Riikliku

pensionikindlustuse seadus 7-1 lg 1). Oktoober 2023 - oktoober 2052.a (29 aastat x 12 = 348

kuud) x 820 eurot = 285 360 eurot. Hageja varalise kahju hüvitise nõue 298 350 eurot (7 250

eurot + 5 740 eurot + 285 360 eurot). A M konto väljavõttest (tõendite köide I tl 147) nähtub, et

1-24-1189

alates 15.08.2022 kuni 15.02.2023 on A. M tuluna kätte saanud 7512,10 eurot ettevõttest S OÜ.

69. Esiteks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud A M töötasu teenimise võimaluse kaotust

pidada perekonna saamata jäänud tuluks. Teise isiku töötasu ei saa olla hageja jaoks saamata

jäänud tulu. Surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise ulatust reguleerib VÕS §

129. Deliktiõiguslikud kahju hüvitamise nõuded saavad tekkida üksnes isikutel, kes on nimetatud

§-s 129. Samas sättes on öeldud, missugune on isiku surma põhjustamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõuete täpsem sisu ja ulatus. VÕS § 129 lg-te 1 ja 2 järgi on hüvitatavad matusekulud

isikutele, kes neid olid kohustatud kandma või kes need tegelikult kandsid. VÕS § 129 lg-d 3-6

reguleerivad surma saanud isiku ülalpidamisel olnud isikute nõudeid kaotatud ülalpidamise

hüvitamiseks (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar §-le 1045 p. 3.2).

Seega saab teise isiku surma põhjustamisega seoses nõuda üksnes sellise kahju hüvitamist, mida

VÕS § 129 ette näeb.

70. VÕS § 129 lg 3 näeb ette, et kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest

tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele

isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks

oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. VÕS § 129 lg 6 sätestab, et kui isik, kelle surm

põhjustati, pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas, või

kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, peab kahju

hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule hüvitist, kui: see isik vajab ülalpidamist ja

tal ei ole võimalik ülalpidamist muul viisil saada ja isik, kelle surm põhjustati, oleks tulevikus

eeldatavalt ülalpidamist jätkanud. PKS § 96 lg 1 alusel on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 järgi ülalpidamist on

õigustatud saama alaealine laps (p 1); laps kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust

või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (p 2); muu

abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama (p 3). Kohtu

arvates vastavad hukkunu A. M XXX ja lapsed PKS §-st 97 tulenevatele tunnustele.

71. Kohtule esitatud sünnitunnistused (tõendite köide I tl 124-126) kinnitavad, et A ja D M

kooselust on sündinud 3 last. Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünnitõendi nr 115-

2020/167 alusel on XXX sündinud M M. Sünni tõendi nr 115-2018/457 alusel on XXX sündinud

P M. Sünni tõendi nr 4-216/1838 alusel on XXX sündinud R M. Kohtule on samuti esitatud A M

surmatunnistus number 1-11-2023/2728 (tõendite köide I tl 122), millest nähtub, et A M (sünd.

XXX) suri 25.02.2023 Tartu linnas. Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendist

(tõendite köide I tl 123) nähtub, et A M ja D Š vahel on 21.06.2017 sõlmitud abielu. Pärast

abiellumist D Š perekonnanimeks on M. Nimetatud tõendid kinnitavad, et A M surma ajal oli D.

M tema XXX ja kõik lapsed olid ja on ka praegu alaealised, seega olid nad õigustatud saama A.

M ülalpidamist. Kuid ülalpidamiskohustusele rajatud nõuet ei ole tsiviilhagis esitatud. Hageja ei

ole hagiavalduses nõudnud VÕS §-s 129 sätestatud ülalpidamist, vaid saamata jäänud tulu

hüvitamist, mis vastab A. M eeldatavale sissetulekule kuni tolle pensionieani. Kohus nõustub

tsiviilkostja esindajaga, et sellise kahju hüvitamist seadus ette ei näe ning sellise kahju hüvitamist

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel nõuda ei saa.

72. Kohus leiab samuti, et kannatanu esindaja on kohtuvaidluste käigus muutnud

hagiavalduses esitatud asjaolusid. Kannatanu esindaja arvas, et hoopis VÕS § 129 lg-de 3, 4 ja 6

alusel on saamata jäänud tulu tsiviilkostjalt põhjendatud hageja kasuks välja mõista. Samal ajal

viitas kannatanu esindaja asjaolule, et surma põhjustamise korral tuleb tagada abivajavate

lähedaste ülalpidamine. Kohus märgib, et hagi muutmine alles kohtuvaidlustes ja olukorras, kus

teised menetlusosalised ei saanud avaldada oma seisukoha ega täiendavaid tõendeid esitada, ei

ole lubatud (vt TsMS § 376 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole võimalik ka hagiavalduses esitatud

1-24-1189

nõuet tõlgendada kui nõuet D. M ja alaealiste laste ülalpidamise hüvitamiseks VÕS § 129 lg-te 3

või 6 alusel. Hagiavalduses on selgelt näha, et tugineb kannatanu esindaja VÕS § 128 lg 4

sätetele ja saamata jäänud tulule.

73. Lisaks eelnevale selgitab kohus veel järgmist. Tulenevalt PKS §-st 97

ülalpidamiskohustus laste üle kestab maksimaalselt kuni lapse 21. eluaasta täitumiseni, mitte aga

hukkunu pensioniea saamiseni, nagu on esitatud hagiavalduses. Kohtu hinnangul on kannatanu

esindaja selgitused kohtuistungil on hagiavaldusega vastuolus. Erinevalt hagiavaldusest arvas

kohtuistungil kannatanu esindaja, et D. M ja laste puhul oleks A. M jätkunud

ülalpidamiskohustus laste täisealiseks saamiseni ja vajadusel kauem. Selle kohta ei ole aga

kannatanu esindaja välja toonud selget ja konkreetset varalise kahju arvestuskäiku. Hageja on

esitanud oma varalise kahju nõude terviksummana ega ole selgitanud ega tõendanud, milline

oleks sellisel juhul olnud eeldatav ülalpidamise periood ega ülalpidamise suurus. Samuti ei selgu

hagiavaldusest ega kannatanu esindaja selgitusest kohtuistungil, millisel õiguslikul alusel oleks

A. M ülalpidamiskohustus D. M suhtes. Tuleb võtta arvesse, et PKS § 16 lg-s 1 ettenähtud

abikaasade vastastikust kohustust perekonda ülal pidada ei saa samastada ühe abikaasa

kohustusega teist abikaasat ülal pidada VÕS § 129 lg 3 ja lg 6 mõttes. Seega ei anna VÕS § 129

lg 3 ja lg 6 kohaldamiseks alust pelgalt PKS § 16 sätetega reguleeritud abikaasade üldine

vastastikune kohustus perekonda ülal pidada.

74. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid,

millele tuginevad tema väited või vastuväited. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

hukkunu A. M XXX D. M ei ole suuteline end ise ülal pidama. D M tuludeklaratsioonidest

sissetulekute deklareerimise kohta perioodil 2018-2022.a (tõendite köide kd I tl 127-146) nähtub,

et D. M tuluks on 2018. aastal vanemahüvitis summas 8859,45 eurot, 2019. aastal vanemahüvitis

summas 6637,65 eurot, 2020. aastal vanemahüvitis summas 9109,41 eurot, 2021. aastal

vanemahüvitis summas 6387,69 eurot ning II samba tulu enne pensioniiga summas 7105,64

eurot. D M 2022. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt puudus D. M tulu vaid 2022. aastal.

Kannatanu ütluste kohaselt töötab ta praegu XXX. Tema bruto sissetulek on 1800 eurot, kätte

saab ta aga natuke alla 1500 eurot. Samuti ei ole kannatanu esindaja esitanud tõendeid

ülalpidamise suuruse arvutamiseks - kui suures ulatuses oleks lastel olnud õigus nõuda

ülalpidamist, kas ja millist toitjakaotuspensioni saavad alaealised lapsed pärast A. M surma ning

milline on D M panus laste ülalpidamisse.

75. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus). See tähendab, et hageja esitatud faktiväited peavad olema selgelt jälgitavad

ning täitma kõiki nõude rahuldamise eeldusi. VÕS § 128 lg 4 alusel saamata jäänud tulu ei saa

teise isiku surma põhjustamisega seoses nõuda. Kuna hageja ei ole aga esitanud nõuet endale ja

lastele ülalpidamise hüvitamiseks VÕS § 129 lg-te 3 ja/või 6 alusel ning ei esitanud hagi

põhjendamiseks vajalikud tõendeid, puudub kohtul alust hagi rahuldamiseks. Eeltoodust

tulenevalt ei ole haginõue varalise kahju nõudes põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

Mittevaraline kahju

76. Kannatanu D M nõuab mittevaralise kahju hüvitamist VÕS 128 lg 5 alusel. Kannatanu

seisukohalt oleks mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 100 000 eurot ehk 25 000 eurot iga

perekonnaliikme kohta. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 kohaselt isiku surma

põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju

hüvitamise kohustuse korral võivad surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda

mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.

1-24-1189

77. Vaidlust ei ole selles, et D M ja A M olid abielus, elasid koos ning neil oli sündinud kolm

last. Seega D M oli A M lähedane VÕS § 134 lg 3 mõttes. Kuid kohus jätab kannatanu D M

tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldamata, sest uuritud tõendite pinnalt ei leidnud kohus

hüvitise maksmist õigustavaid erandlikke asjaolusid.

78. Seaduses ei ole sätestatud, millist asjaolu loeb seadusandja erandlikuks ning igal

konkreetsel juhul tuleb arvesse võtta konkreetses asjas olevaid faktilisi asjaolusid. VÕS § 134 lg

3 mõttes ei saa erandlikuks asjaoluks olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui

selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju

rahalise hüvitise väljamõistmist (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Kommentaar §-

le 134 p. 4.3). Erandlike asjaolude esinemist peab tõendama kannatanu.

79. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-19-08 p-s 17 märkinud, et lähedase isiku kahju hüvitamise

nõuet VÕS § 134 lg 3 mõttes õigustaks esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu

või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või

õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt

hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud

hilisemad üleelamised. Samuti on Riigikohus samas lahendis märkinud, et erandlikuks asjaoluks

ei ole lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis

väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga.

80. Kannatanu esindaja on nimetanud erandlikuks asjaoluks seda, et abikaasa ja laste isa

surmaga kaasnesid olulised üleelamised ja šokiseisund. D. M ja tema laste jaoks oli A. M

ootamatu ja traagiline kaotus erakordselt raske emotsionaalne löök. D. M nägi oma abikaasat

suremas vahetult enne tema surma. Kohtuistungil ütlusi andes kirjeldas kannatanu D. M seda,

kuidas sai ta teada abikaasaga juhtunud tööõnnetusest, millised olid esmased reaktsioonid ja

kuidas on kulgenud elu leinaga. Kannatanu ütluste kohaselt kadus tal pärast abikaasa kaotust usk

inimestesse. See õnnetus on oluliselt mõjutanud kannatanu tervist. Lisaks sellele mainis

kannatanu kohtuistungil, et ta oli materiaalses sõltuvuses abikaasa sissetulekutest.

81. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tööõnnetus A. M juhtus 22.02.2023, ta suri haiglas

25.02.2023 teadvusele tulemata. Kannatanu ütluste kohaselt oli tal võimalus abikaasaga hüvasti

jätta. Oluline on see, et tööõnnetuse ajal kannatanu sündmuskohal ei viibinud. Ta ei näinud

tööõnnetust vahetult. Samuti ei näinud ta abikaasa seisundit ega tema vigastusi kohe pärast

tööõnnetust. Kannatanu ütles kohtuistungil, et haiglas olles sai ta aru, et abikaasa ei tule enam

koju tagasi. Kohus on nõus, et seoses abikaasa ja laste isa surmaga tekkisid kannatanul

üleelamised ja šokk, aga neid asjaolusid ei saa pidada erandlikeks VÕS § 134 lg 3 mõttes. Antud

juhul tuleb arvestada, et lein kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Laste puhul hukkunud isaga

suhtluse, vanemliku toetuse ja hoolitsuse kadumine vanema surmaga on paratamatult kaasnev

tagajärg. Erandlikuks asjaoluks ei ole ainuüksi ka abikaasa kaotamine edasiseks eluks ja

elukvaliteedi langus, kuna ka need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti.

82. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isiku lähedase isiku tõsine psüühikahäire

võib anda alust kohaldada VÕS § 134 lg-t 3 (vt RKKKo 3-1-1-57-10, p 25.2). Kannatanu ütluste

kohaselt tekkisid abikaasa ja isa ootamatu surma tõttu nii temal kui ka lastel psüühikahäired.

Kannatanu on kaalus maha võtnud, tal olid unehäired. Vanemal pojal on käitumisprobleeme

tekkinud, ta on muutunud agressiivseks. Vanem ja keskmine poeg käivad vestlustel psühholoogi

juures. Kohtu hinnangul ei saa ka neid asjaolusid pidada erandlikeks VÕS § 134 lg 3 mõistes.

Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kannatanul ja lastel oleks tekkinud A. M surma tõttu

mingeid tõsiseid üleelamisi (posttraumaatiline psüühikahäire vms), mis ületaksid tavapäraselt iga

1-24-1189

lähedasema isiku surmaga kaasneva kaotusvalu ja leina.

83. Kohtu hinnangul ei ole tegemist erandliku asjaoluga VÕS § 134 lg 3 mõistes, ka põhjusel,

et langes perekonna elukvaliteet ja muutus kannatanu ja laste vaba aja veetmise võimalused.

Ilmselge on, et kui ühe vanema sissetulek kaob, jääb leibkonda sellevõrra vähem raha. Samas ei

saa jätta märkimata, et osa kuludest hüvitab riik, makstes leibkonnale erinevaid toetusi, sh

toitjakaotustoetuse. Antud juhul ei nähtu uuritud tõenditest, et ühe vanema kaotus oleks kaasa

toonud erandlikult negatiivseid tagajärgi hukkunu abikaasale või alaealistele lastele. Seega, kohtu

arvates, ainuke töötava vanema kaotus kui selline, ei anna veel alust nõuda mittevaralise kahju

hüvitamist § VÕS § 134 lg 3 alusel.

84. Eeltoodust tulenevalt ei ole haginõue mittevaralise kahju nõudes põhjendatud ning see

tuleb jätta rahuldamata, kuna praegusel juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võimaldaksid rahuldada D M mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 134 lg 3 alusel.

Lisaks sellele ei ole mittevaraline kahju põhjendatud, kuna kohus eelnevalt tuvastas, et A. M

rikkus ka ise ohutusnõudeid. VÕS § 139 lg-te 1 ja 3 kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel,

mille eest kahjustatud isik vastutab.

Andmekandjad ja asitõendid

85. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel, kuidas toimida

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude

objektidega.

86. KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse

asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või

säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;

muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul

töötatakse ümber.

87. Asitõenditeks on erinevaid nõudekirjade vastustena menetlejale väljastatud materjale ja

kannatanu poolt menetleja saadud helifaile sisaldavad DVD-R plaadid. KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel tuleb kriminaaltoimikus olevad DVD-R plaadid jätta kriminaalasja juurde.

Menetluskulud

88. Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude

hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse

tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS

§ 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks on menetluskulud. Kulud, mis võivad

olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175. Menetletavas kriminaalasjas on

süüdistatavate menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo

toimepanemise eest (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2), ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1), kannatanule riigi õigusabi korras

määratud kaitsja kulud (KrMS § 175 lg 1 p 4).

1-24-1189

89. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. Süüdistatav tunnistatakse süüdi teise astme kuriteo toimepanemises. KrMS § 179 lg 1

p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87

“Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 886 eurot. Seega sundraha

suurus teise astme kuriteo puhul on 1329 eurot (886*1,5=1329). Nimetatud summa tuleb välja

mõista süüdistatavalt Igor Jefimovilt.

90. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud

kulud. Kriminaalasjas teostati surnu kohtuarstliku ekspertiis (ekspertiisiakt nr

23E-A0019/TRT65), mille tegemise kulu on 145 eurot. Kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud

ekspertiis oli vajalik ja see on tõendina lubatav. Ekspertiisiakt on kriminaalasjas oluline

selgitamaks välja surnule tekitatud vigastused ja surma põhjused, mistõttu kuulub surnu

kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu süüdistatavalt väljamõistmisele.

91. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Igor Jefimovi kaitset osutas kriminaalasja kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses lepinguline kaitsja Allan Valk. Ta esitas kohtule taotluse kaitsja tasu

väljamõistmiseks. Kaitsja palub välja mõista Eesti Vabariigilt Igor Jefimovi kasuks viimase poolt

tasutud kaitsjatasu summas 9438,30 eurot. Taotlusele on lisatud Jewelex Advokaadibüroo OÜ

konto väljavõte, 16.10.2024 arve nr 24804 summas 2836,50 eurot, 19.09.2024 arve nr 24720

summas 3092,70 eurot, 10.05.2024 arve nr 24379 summas 1043,10 eurot, 20.12.2023 arve nr

23949 summas 1296 eurot, 10.10.2023 arve nr 23754 summas 360 eurot, 9.05.2023 arve nr

23382 summas 810 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et I. Jefimov kandis advokaadibüroo arvele

kokku 9438,30 eurot. Arve nr 24804 kohaselt esitas kaitsja A. Valk Igor Jefimovile järgmised

teenused: kohtuistungiteks ettevalmistumine ja kaitse kohtuistungitel, kaitsja teeside koostamine.

Kokku 15,5 tundi summas 2836,50 (sh käibemaks) eurot. Ühe tunni hind on 150 eurot. Arve nr

24720 kohaselt osutati I. Jefimovile järgmised teenused: kohtuistungiteks ettevalmistumine ja

kaitse kohtus, esimene osa arvest, sõidukulud. Kokku 15,5 tundi summas 3092,70 eurot. Ühe

tunni hind on 150 eurot. Arve nr 24379 kohaselt osutati I. Jefimovile järgmised teenused:

süüdistusaktiga tutvumine, konsultatsioon, kaitseakti koostamine; kaitse eelistungil ja

sõidukulud. Kokku 5,5 tundi summas 1043,10 eurot. Ühe tunni hind on 150 eurot. Arve nr 23949

kohaselt osutati I. Jefimovile seoses kriminaalaga järgmised teenused: toimikuga ja selle lisaga

tutvumine, tutvustamine kliendile, taotluse koostamine, kulutati 8 tundi. Teenuse tasu on 1296

eurot. Ühe tunni hind on 135 eurot. Arve nr 23754 kajastab järgmised I. Jefimovile osutatud

teenused: kaitse kahtlustatavana ülekuulamisel ja sõidukulud, kokku 2 tundi summas 360 eurot.

Ühe tunni hind on 135 eurot. Arve nr 23382 kohaselt osutas kaitsja I. Jefimovile järgmised

teenused: kahtlustusega ja esialgsete ütlustega tutvumine, büroosisene nõupidamine, kliendi

konsultatsioon ja suhtlus menetlejaga. Kokku 5 tundi summas 810 eurot. Õigusabi ühe tunni hind

on 135 eurot.

92. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud

toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on

mõistliku suurusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2017 otsus nr 1-15-9051/62, p

38 ja 15. novembri 2016 otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Vaadates läbi esitatud arved tuli kohus

järeldusele, et tegevusaruandes märgitud menetlustoimingud olid vajalikud ning põhjendatud,

esitatud arvetes märgitud kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg on vastav kohtuistungi

protokollis märgitud ajale, kaitsja poolt koostatud menetlusdokumendid olid põhjalikud ning

arvestades asja keerukust ja eripära on kohtu hinnangul kaitsja ühe tööühiku hind 150 eurot

mõistliku suurusega. Arvestades kriminaalasja keerukust ning mahtu, menetluse käigus kaitsja

1-24-1189

poolt koostatud menetlusdokumentide mahtu ja kvaliteeti, toimingute vajadust ning kohtuistungil

osalemiseks kulunud aega, peab kohus kaitsja Allan Valki tasu suurust 9438,30 eurot mõistlikuks

ning põhjendatuks. Kuivõrd süüdimõistva kohtuotsuse korral tasub menetluskulud süüdimõistetu,

jääb valitud kaitsjale Allan Valkile makstud tasu summas 9438,30 eurot Igor Jefimovi enda

kanda.

93. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Eeluurimise käigus määras kohus kannatanule D M riigi õigusabi korras

kriminaalasja kohtueelses- ja kohtumenetluses advokaadist esindaja ilma kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi kulud. Kannatanu D M määratud kaitsjaks on Grandman Law Firm

Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Ilya Zuev.

94.

9.01.2024 esitas vandeadvokaat Ilya Zuev prokuratuurile taotluse riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 1054,08 eurot (sh

käibemaks). Viru Ringkonnaprokuratuur rahulas oma 31.01.2024 määrusega kaitsja taotluse

osaliselt ning määras hüvitada tasu ja kulu summas 131,76 eurot (sh käibemaks). Seega

kannatanule riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ilya Zuevi kulu kohtueelses menetluses

summas 131,76 eurot tuleb välja mõista süüdistatavalt.

95.

20.12.2024 esitas kannatanu kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev kohtule taotluse riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 4272,44

eurot (sh käibemaks). Kaitsjatasu taotlus sisaldab nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui

kulusid, mis on tingitud ettevalmistamisest kohtulikuks menetluseks, teeside vaidlusteks, uuritud

tõendite täiendavaks analüüsiks. Arvestades kriminaalasja keerukust ning mahtu, peab kohus

kaitsja Ilya Zuevi tasu suurus mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et arvestades

uurimistoimingu läbiviimise aega, kriminaalasja raskust ja mahukust, kuulub D M lepingulise

kaitsja vandeadvokaadi Ilya Zuevi taotlus rahuldamisele täies ulatuses ehk summas 4272,44 eurot

(sh käibemaks). See kulu tuleb jätta riigi kanda.

96. Eeltoodu alusel tuleb Igor Jefimovilt menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1605,76

eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olga Dorogan

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud tartu Ringkonnakohtu 20.06.2025 kohtumäärusega.