2-23-7405/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.märts 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-7405

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Kohtuistungi aeg

Aktsiaseltsi Elero hagi Narva Linna Arenduse ja

Ökonoomika Ameti vastu võlgnevuse nõudes

96 599 eurot

20.11.2024 ja 12.02.2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Elero (rg-kood 10390054) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ann Tarkin (e-post xxx )

Kostja: Narva linna (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika

ameti kaudu rg-kood 75029524) lepingulised esindajad

vandeadvokaat Artur Sanglepp ja Annika Vait (e-post xxx ,

xxx )

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Elero hagi Narva linna (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti

kaudu) vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta kostja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti menetluskulud nende

põhjendatud ulatuses hageja AS Elero kanda.

3. Välja mõista Elero AS-lt kostja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti

kasuks menetluskulud kogusummas 11 445,12 eurot (üksteist tuhat nelisada

nelikümmend viis eurot 12 senti) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.

4. Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. AS Elero esitas 19.05.2023 Viru Maakohtule hagi Narva linna vastu 77 357,80 euro ja viivise

nõudes. Hagi asjaolude kohaselt Kostja (tellija) ja Hageja (töövõtja) sõlmisid 15.02.2021

töövõtulepingu nr 5.1-6/16/2021 (edaspidi „Töövõtuleping“), mille objektiks olid Narva linna

tänavavalgustuse projekteerimis- ja renoveerimistööd [lisa 1]. Töövõtuleping oli sõlmitud

riigihankemenetluse1 tulemusel Kostja kui hankija poolt koostatud ja etteantud tingimustega

(tüüptingimustega leping VÕS § 35 tähenduses). Lepingu täitmise käigus ilmnesid erinevad lisa-

ja muudatustööd ning muud tööde teostamise tähtaegasid otseselt takistavad ja pikendavad

asjaolud. Sellest tulenevalt oli möödapääsmatu tööde tähtaegade pikendamine, mida tehti nii

Töövõtulepingu Muutmise Kokkuleppega Nr 6 [lisa 2] kui 01.11.2022 allkirjastatud

Töövõtulepingu Muutmise Kokkuleppega Nr 8 [lisa 3]. Viimase, Töövõtulepingu Muutmise

Kokkuleppega Nr 8 sätestati tööde pikendatud lõpptähtajaks 14.november 2022. Hageja saavutas

tööde kasutusvalmiduse ja andis tööd Kostjale üle juba 2022.a augusti alguseks ehk juba väga

oluliselt enne lõpptähtaega 14.november 2022. Selle kohta allkirjastati 10.augustil 2022 ka

vastavasisuline „TÖÖDE (EHITISE) LÕPLIKU ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT“ [lisa

4]. Tööde esinenud vaegtööd, mille esinemine on ehituses tavapärane, likvideeriti 2022.a

novembriks, misjärel allkirjastati tagantjärgi hilinemisega „Narva linna tänavavalgustuse taristu

projekteerimis ja renoveerimistööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakt“ [lisa 5].

Kostja esitas 13.12.2022 kirjaga nr 3-2/2785 Hagejale tööde tähtaegade väidetavate rikkumise

eest leppetrahvinõuded kogusummas 77 357,80 eurot (60 993,65 + 16 364,15) ühes tasaarvestuse

avaldusega [lisa 6]. Hageja avaldas Kostjale koheselt, et ta leppetrahvidega ja tasaarvestusega ei

nõustu.

Teostatud tööde eest Kostjale (tellijale) tasumiseks väljastatud lõpparve maksetähtaeg oli

16.02.2023.

Hageja palus hagis:

1) Mõista Narva linnalt (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) Elero AS kasuks

välja põhivõlg summas 77 357,80 eurot.

2) Mõista Narva linnalt (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) Elero AS kasuks

välja viivised hagi esitamise seisuga summas 5123,79 eurot.

3) Mõista Narva linnalt (Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) Elero AS kasuks

välja viivis määraga 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 20.05.2023)

kuni põhivõla täieliku ja nõuetekohase tasumiseni.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on esitanud hagis mitmeid etteheiteid kostjale seoses

sellega, et möödapääsmatu oli pikendada tööde teostamise tähtaegasid. Hageja väitel pikendati

tähtaegasid sel põhjusel, et kostja menetles hageja tähtaja 3 pikendamise taotluseid kaua või et

muudatuste tegemise vajadus tulenes kostjast. Selline seisukoht ei ole õige. Hageja pidigi

saavutama tööde kasutusvalmiduse hiljemalt juuni lõpuks, mitte aga hiljem, nagu on hageja

püüdnud jätta ekslikku muljet. Seega, hageja, viidates, et saavutas tööde kasutusvalmiduse

oluliselt enne tööde lõpptähtaega, loob selliselt faktilisi asjaolusid presenteerides kohtule ebaõige

mulje, justkui ta teostaski töid tähtaegselt. Pärast 30.06.2022. a tähtaega jäi hagejal üksnes

tähtaeg dokumentatsiooni kordategemiseks, mida hageja samuti rikkus. 2022. a mai lõpuks oli

ilmselge, et hageja ei jõua ka pikendatud vahetähtaja jooksul lepingus kokkulepitud töid valmis

koos kasutusvalmiduse saavutamisega. Kostja juhtis oma 30.05.2022. a kirjas nr 3-2/1258 hageja

tähelepanu asjaolule, et tänavavalgustuse ehitustööd peavad olema valminud ja kasutusvalmidus

tagatud, k.a kaevetrassid taastatud tähtajaga hiljemalt 31.05.2022. a, kahjuks ei ole tänase päeva

seisuga (30.05.2022. a) osa ehitustöödest valminud ning ei ole tagatud ka kasutusvalmidus (vt ka

ülal p 1.3.5 ja p 1.3.6, lepingu muudatuse kokkulepe nr 5 ja hageja tähtaja pikendamise taotlus)

ning et lepingus sätestatud vahe- ja lõpptähtaegade rikkumise eest rakendab kostja leppetrahvi

kooskõlas lepingu p-ga 12.4.1 ning nõuab leppetrahvi 0,05% tööde (algsest) üldmaksumusest ehk

1487,65 eurot päevas alates 01.06.2022. a lõpetamata töö tähtaega ületanud päeva eest kuni

Ehitustööd on tervikuna valminud ja kasutusvalmidus tagatud. Teostatud lisa- ja muudatustöid ei

ole seega alust pidada lepingu täitmisega hilinemise põhjuseks.

11.08.2022. a ehk 41 päeva kokkulepitud tähtajast hiljem allkirjastasid pooled tööde (ehitise)

üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja oli saavutanud ehitise kasutusvalmiduse ning vaegtöödest

oli hagejal tarvis asendada 47 ajutist valgustit; viia läbi elektripaigaldiste kasutuselevõtule eelnev

audit ning korrigeerida tööprojekte. Lisaks on üleandmise-vastuvõtmise akti lisas märgitud, et

seoses taastamistöödega on tuvastatud järgmised puudused, mis tuleb lisada vaegtööde nimekirja:

Kangelaste tanul taastatud betoonist äärekivid tuleb asendada graniidist äärekividega, kivikatte

plaadi vahele lisada liiva, tihendada korduvalt vibroplaatidega, taastada kivikatte kivi asfaldi

täitmist, sirgestada Kangelaste tn-l äärekivid, korrigeerida Tallinna mnt-l kivikate

Hageja ei teavitanud kostjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööde vahetähtajaks

mistahes üleandmist takistavatest asjaoludest. Seega esitaski kostja 25.08.2022. a kirjaga nr 3-

2/1956 leppetrahvi (summas 60 993,65 eurot) rakendamise teate koos tasaarvelduse avaldusega

(hagiavalduse lisa nr 14). Eelnevast nähtub, et hageja on jätnud osa olulisi asjaolusid

hagiavalduses kajastamata. Selliselt on hageja püüdnud jätta kohtule ebaõiget muljet, et

vaatamata korduvatele lepingus sätestatud tööde valmimise tähtaegade pikendamistele täitis

hageja oma kohustused õigeaegselt ning nõuetekohaselt. Ebaõige on hageja seisukoht, et

eeltoodud põhjusel ei ole kostja leppetrahvinõude rakendamine põhjendatud. Kostja eeltooduga

ei nõustu ning põhjendab oma seisukohta järgmises alapeatükis.

Kostja on esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 77 357,80 eurot (60 993,65 eurot + 16 364,15

eurot) on põhjendatud. Kostja esitatud tasaarvestusavaldus on samuti põhjendatud, õiguspärane ja

kehtiv.

3. Viru Maakohtu esimehe 10.09.2024 käskkirjaga nr 11-1/25 jagati nimetatud ts. asi kohtunik

Olev Mihkelson menetlusse. Kohus pidas 20.11.2024 ja 12.02.2025 kohtuistungid poolte

osavõtul. Pooled arutasid kompromissi sõlmimist, kuid kompromissini ei jõudnud.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Hagi ese: Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmise nõue (VÕS § 635 lg.1)

VÕS § 635 lg.1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma

asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu.

6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

6.1 Aktsiaselts Elero (edaspidi hageja või töövõtja) ja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika

Ameti (edaspidi kostja või tellija) vahel on sõlmitud 15.02.2021. a töövõtuleping nr 5.1-

6/16/2021 (edaspidi leping).

6.2 Poolte kokkuleppel tegi hageja lisa- ja muudatustöid. Kostja ei nõustu hageja tõlgendusega

selle kohta, et lisa- ja muudatustööde tõttu esines tööde teostamise tähtaegasid otseselt

takistavad ja pikendavad asjaolud.

6.3 Pooled mitmel korral pikendanud tööde teostamise tähtaegasid. Kostja ei nõustu selles osas

hageja toodud põhjenduste ja selgitustega;

6.4 Hageja teostatud töös esinesid mitmed puudusi, milleks hageja pidi parandama vaegtööd.

6.5 Hageja on kostjale esitanud arve nr 23012 summas 420 686,50 eurot.

6.6 Kostja on esitanud hagejale leppetrahvinõuded töövõtulepingu p 12.4.1. alusel kogusummas

77 357,80 eurot (25.08.2022. a summas 60 993,65 ning 13.12.2022. a summas 16 364,15 eurot)

esitanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja on need ka tasaarvelduse korras kinni pidanud

22.06.2022. a arvest nr 22047 summas 14 230,30 eurot ja 26.01.2023 arvest nr 23012 summas 63

127,50 eurot.

Poolte vahel on vaidlus:

1) Kas hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning sellest tulenevalt kas kostjal oli õigus

hagejale leppetrahvinõuded esitada;

2) Kas kostjal oli õigus leppetrahvinõudeid hagejale maksmisele kuuluvatest summadest kinni

pidada ja teha seega tasaarvestusavaldus.

7. Lepingu tähtajad (Lepingu p.7)

7.1 Töövõtulepingu p.7 kohaselt Ehitustööde ja Ehitise (sh. võimalike vaegtööde tegemine,

dokumentide üleandmine, kooskõlastuste ja nõutavuse korral kasutusteatiste/kasutuslubade

taotlemine) Tellijale täieliku üleandmise lõpptähtaeg on 14 kuud alates lepingu sõlmimise

päevast (15.02.2021). See tähendab, et töövõtja (hageja) pidi tööd Tellijale (kostjale) täielikult

üle andma 16.04.2022.

Seejuures olulisteks vahetähtaegadeks olid:

1) Projekteerimistööd valmis, ning tööprojektid kõigis osades pidid olema Tellijale üle antud

hiljemalt 4 kuu pärast ehk 16.juuniks 2021;

2) Ekspertiis tööprojektile tehtud ning kõik vajalikud kooskõlastused saadud hiljemalt 5 kuu

pärast. Tööload, sh kaeveload saadud hiljemalt 5 kuu pärast ehk 16.juuliks 2021;

3) Ehitustööd valminud (ka põhiline kasutusvalmidus) hiljemalt 13 kuu pärast ehk 16.märtsiks

2022;

4) Tööload, sh kaeveload lõpetatud hiljemalt 14 kuu pärast. Ehitusdokumendid üle antud

hiljemalt 14 kuu pärast lepingu allkirjastamist ehk 16.aprilliks 2022.

7.2 28.07.2022 sõlmisid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt:

Projekteerimistööd valmis, ning tööprojektid kõigis osades Tellijale üle antud hiljemalt

04.08.2021 (tähtaega pikendati ca 1,5 kuud)

Ekspertiis tööprojektile tehtud ning kõik vajalikud kooskõlastused saadud hiljemalt.

Tööload, sh kaeveload saadud hiljemalt.

04.08.2021 (tähtaega pikendati 19 päeva)

Ehitustööd valminud (ka põhiline kasutusvalmidus) hiljemalt

30.06.2022 (tähtaega

pikendati ca 3,5 kuud )

Tööload, sh kaeveload lõpetatud hiljemalt. Ehitusdokumendid üle antud hiljemalt

31.08.2022 (tähtaega pikendati 4,5 kuud).

7.3 31.10.2022 sõlmisid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt Tööload,

sh kaeveload pidi olema lõpetatud ja ehitusdokumendid üle antud hiljemalt 14.11.2022 ehk

lõpptähtaega pikendati veel ca 2,5 kuu võrra.

7.4 Tööde lõpliku vastuvõtmise akt allkirjastati 02.12.2022 (N.S. 05.12.2022).

8. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõenditega, sh töövõtulepingu (hagi Lisa 1),

lepingu muutmise kokkulepetega (hagi lisad 2-3), kostja kirjaga hagejale lepingu rikkumisest ja

leppetrahvi kohaldamist (hagi lisa 14), tööde üleandmise aktist (hagi lisa 5) ja kostja kirjaga

hagejale (leppetrahvi kohaldamise ja tasaarvelduse kohta (hagi lisa 6) on tõendamist leidnud, et

leppetrahvi kohaldamine ja tasaarveldus hageja poolt esitatud tasunõudega oli põhjendatud.

Kostja tuli hageja taotlusele vastu ja sõlmis hagejaga 28.07.2022 kokkulepe tööde üleandmise

vahetähtaegade pikendamise osas, kuid kokkulepitud tähtajaks (30.06.2022) hageja töid valmis ei

saanud ning kostja teavitas hageja oma 25.08.2022 kirjas leppetrahvi rakendamisest. Poolet

vahel ei ole vaidlust, et nimetatud vahetähtajaks oli 30.06.2022, kuid hageja andis tööd üle

11.08.2022 ehk 1 kuu ja 11 päeva hiljem. Sama kirjaga tegi kostja hagejale ka tasaarvestuse

avalduse. Seega leppetrahvi rakendamine summas 60 993,65 eurot oli põhjendatud.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et tööde lõplikuks tähtajaks leppisid pooled kokku peale mitut tähtaja

pikendamise kokkulepet 14.11.2022, kuid tööd anti kostjale üle alles 02.12.2022. Kostja on

arvestanud seejuures viivitamist kuni 25.11.2022 ehk mil hageja parandas viimased puudused.

Kohus on seisukohal, et ka selle viivituse eest nõudis kostja põhjendatult leppetrahvi kohaldamist

ja teostas hageja nõudega põhjendatult tasaarvestuse. Kostja rikkus lepingus ja muutmise lepetes

kokkulepitud tähtaegasid ja sellest tulenevalt oli kostjal õigus nõuda ka leppetrahvide

rakendamist.

Kostja on käitunud lepingu täitmisel heas usus ja tulnud vastu hageja kui töövõtja taotlustele,

kuid hageja on sellele vaatamata lepingus ja selle muutmise lepetes kokkulepitud tähtaegu

rikkunud.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et vaegtööde esinemist saaks pidada normaalseks või

tavapäraseks või et vaegtöödega töö vastaks lepingu mõttes lepingu tingimustele. Töövõtja

eesmärk ja Tellija soov peab olema see, et lepingus kokkulepitud tehakse kokkulepitud tähtajaks

kohase kvaliteediga, ilma et valminud tööd peaks kuidagi veel parandama/ümber tegema.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, miks vaatamata mitmele kokkuleppele

tähtaja pikendamise osas, ei suutnud hageja töid ka uuteks kokkulepitud tähtaegadeks valmis

teha.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et leppetrahvi nõuded on vastuolus hea usu põhimõttega. Pooled

leppisid töövõtulepingu p-s 12.4.1 leppetrahvi kohaldamise, seega on väide hea usu põhimõtte

rikkumisest paljasõnaline. Kohus on seisukohal, et puudub ka alus leppetrahvi vähendamiseks.

Hageja vastavad väited selleks alust ei anna.

Menetluskulude jaotus

9. Seoses hagi rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

10. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nende

põhjendatud ulatuses hageja kanda.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

11. Kostja esindaja esitas 14.02.2025 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks summas 22 872,84 eurot, sh õigusabikulud 22 855,44 eurot (kokku 111 tundi

12 minutit, sellest 34 tundi 18 minutit hinnaga 145 eurot tund, lisandub käibemaks 20%, koos

käibemaksuga 174 eurot tund - AB Alterna; ning 76 tundi 54 minutit hinnaga 180 eurot tund,

lisandub käibemaks 22%, koos käibemaksuga 219,60 eurot tund, AB Rask) ja sõidukulu

12.02.2025 summas 17,40 eurot (sh käibemaks). Kostja palub menetluskulud välja mõista

hagejalt, samuti viivise menetluskuludelt.

Kuna kostja menetluskulud on kajastatud tabelina 5-l lehel, siis ei hakka kohus neid detailselt

eraldi välja tooma.

Kostjat esindas perioodil 01.06.2023-09.08.2023 Advokaadibüroo Alterna (34 tundi 18 minutit)

ning alates 20.08.2024 Advokaadibüroo Rask (76 tundi 54 minutit).

12. Hageja esindaja esitas 17.02.2025 vastuväite kostja menetluskulude nimekirja osas, milles

märkis: „Hageja annab käesolevaga teada, et üldplaanis palub hageja kohtul hinnata

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1. Siiski soovib hageja

märkida, et hageja hinnangul on ülemäärane kostja poolt 12.02.2024 istungiks

ettevalmistamisele kulutatud aeg perioodil 04.02.2025-10.02.2025 kokku 15 tundi ja 48 minutit.

Hageja hinnangul on maksimaalselt põhjendatud kulu istungiks valmistumisele 4 tundi. Samuti

on hageja hinnangul põhjendamatu kulu 12.02.2024 istungil osalemise eest 1h ulatuses, võttes

arvesse, et kohtuistung nii kaua ei kestnud. Hageja hinnangul on 12.02.2024 istungil osalemise

põhjendatud kulu 42 minutit.“

Hageja esindaja esitas 14.02.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad tema

menetluskulud kokku 13 905,56 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista kostjalt, samuti

viivise menetluskuludelt.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohus on 12.05.2021 määruse nr. 2-20-114596 punktis 11 märkinud, et: „TsMS § 175 lg 1

järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb

hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt

kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17).“

14. Kohus tutvudes kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et kostja

esindaja/esindajate menetluskulud on põhjendatud osaliselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule: 15.06.2023 vastuse

hagiavaldusele (13,0 lk); 14.08.2023 seisukoht hageja 12.07.2023 seisukohale (10,5 lk);

12.11.2024 seisukoha esitatud asjaolude suhtes (9,5 lk); 20.12.2024 seisukoha kostja

kompromissettepaneku suhtes (1,5 lk); 16.01.2025 seisukoha hageja 20.12.2024 seisukohale (3,5

lk). Lisaks on kostja esindaja esitanud 06.01.2025 päringu seoses kohtualluvusega (ca 0,5 lk);

15.06.2023 on kostja esitanud tõendid (kirjavahetus, aktid, lepingu muutmise kokkulepped,

omanikujärelevalve kirjad, jne); 14.08.2023 tõendid (kirjavahetus, Narva LV määrus). Lisaks on

kostja esitanud 14.02.2025 menetluskulude nimekirja (6,0 lk) ja 19.02.2025 seisukoha (0,5 lk),

kuid viimaste toimingute eest ei ole tasu taotletud.

Kokku on kostja esindaja esitanud kohtule 5 sisulist menetlusdokumenti (seisukohad), kokku

38,0 lk (sh päised, lisade nimekirjad, viited seadusandlustele, jne, st menetlusdokumentide

sisuline osa moodustab oluliselt väiksema mahu). Nimetatud 5 dokumendi koostamisega seotud

ajakulu moodustab kokku 61 tundi ja 36 minutit.

Lisaks eeltoodule on kostja esindaja märkinud aja kohtuistungitele ettevalmistumiseks:

17.09.2024-20.11.2024 - ettevalmistumine 20.11.2024 kohtuistungiks, ajakulu 9 tundi 18 minutit;

04.02.-10.02.2025 - ettevalmistumine 12.02.2025 kohtuistungiks kokku 15 tundi 48 minutit;

kokku moodustab 2 kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu kokku 25 tundi 6 minutit.

Kostja esindaja on osalenud 2-l kohtuistungil, 20.11.2024 – ajakulu 0,5 tundi ning 12.02.2025 –

ajakulu 1,0 tundi (tegelikult kestis kohtuistung mitte rohkem, kui 0,5 tundi (täpsemalt 23

minutit).

Kostja esindaja on märkinud veel hulgaliselt muid toiminguid ja nendega seotud ajakulu

(suhtlemine kliendiga, tähtaegade fikseerimine, kliendile asjast ülevaate koostamine selgitused

kliendile, jne, ca 23,0 tunni ulatuses).

15. Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja

keerukust, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja lepinguliste esindajate ajakulu vajalik ja

põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses

ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule

menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, et arvestades

kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku

küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud osaliselt. Esindajad,

olles valinud, kuidas oma tööjaotust menetluses kasutada ja kordamööda analüüsinud ning

materjalidega korduvalt tutvunud ei ole aluseks teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmiseks.

Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Kohus ei sea küll kahtluse alla,

et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja

esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest,

milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kostja

esindajal on menetluskulude nimekirja kohaselt seisukohtade ettevalmistamiseks, koostamiseks,

esitamiseks (61 tundi 36 minutit), kliendi teavitamisteks, esindajate poolt dokumentidega

tutvumiseks ja analüüsiks, kirjavahetusteks kliendiga (ca 23,0 tundi), kohtuistungiteks

ettevalmistumine (ca 25 tundi), kohtuistungitel osalemine (1,5 tundi), kulunud kokku 111 tundi

12 minutit. Kohus leiab, et tegemist on oluliselt ülepaisutatud toimingutele kulunud ajaga ja

osaliselt toimingutega, mille eest vastaspool vastutama ei pea. Kohus kahtleb selles, et kogenud

advokaatidel kulus seisukohtade koostamisele ja esitamisele kokku ca 61,5 tundi; samuti kahtleb

kohus selles, et esindajatel kulus 2-ks kohtuistungiks ettevalmistumiseks kokku ca 25,0 tundi –

nimetatud ajakulud on ilmselgelt ebamõistlikult suured ja ülepaisutatud. Kohus leiab, et

arvestades kostja esindajate poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust

õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindajate õigusabikulud põhjendatud 50%

ulatuses esitatud taotlusest, so summas 11 427,72 eurot koos käibemaksuga (so ajakulu 55 tundi

36 minutit; võttes arvesse menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute paljusust, kus ühe

toiminguga seotud ajakulu on jaotatud mitmeks päevaks/nädalaks või isegi kuuks, siis ei pea

kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt võimalikuks hinnata eraldi iga toimingut, vaid

rahuldab kostja 50% ulatuses), millele lisandub sõidukulu 17,40 eurot, so kokku 11 445,12

eurot.

Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja põhjendatud õigusabikulud moodustavad kokku 11

427,72

eurot

(55 tundi 36 minutit, sh käibemaks).

Kuna kostja kandis sõidukulu seoses 12.02.2025 kohtuistungiga summas 17,40 eurot, siis

moodustavad kostja menetluskulud 11 445,12 eurot (11 427,72+17,40). Kohus leiab, et kostja

kantud menetluskulud on põhjendatud summas 11 445,12 eurot ning jätab need hageja kanda.

Rahuldamata osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 11 445,12

eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (11 445,12 eurot) alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega ei anna kohus hinnangut

hageja menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele.

TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.