1-25-908/7 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

21. märts 2025

Kohtuasja number

1-25-908

Kohtunik

Mario Truu

Kohtuasi

Kriminaalasi Viljar Kiige süüdistuses karistusseadustiku § 184

lg 1 ja § 188 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. märtsi 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Süüdistatav Viljar Kiik (isikukood 38602205239), apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon Viru Maakohtu 4. märtsi 2025. a otsusele läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesolevale määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur,

süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Viljar Kiik ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev sõlmisid 18.

veebruaril 2025 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe V. Kiige

süüditunnistamiseks ja karistamiseks. Kokkuleppe järgi tuleb V. Kiigel tasuda menetluskulu

6349 eurot, sh sundraha 2215 eurot ja ekspertiisikulud 4134 eurot. Pooled leppisid kokku ka

selles, et ta võib menetluskulu maksta KrMS § 180 lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul selliselt, et

esimesed 11 kuud 529,08 eurot ühes kuus ja 12. kuul 529,12 eurot.

2. Viru Maakohtus 4. märtsil 2025 toimunud istungil jäid V. Kiik ja kaitsja kokkuleppe juurde.

Süüdistatava sõnul oli kokkulepe talle arusaadav ja ta nõustus sellega. Süüdistatav kinnitas, et ta

jääb kokkuleppe juurde ka menetluskulude hüvitamist puudutavas osas.

3. Viru Maakohtu 4. märtsi 2025. a otsusega tunnistati V. Kiik kokkuleppe järgi süüdi ja teda

karistati. Lisaks mõistis kohus temalt välja menetluskulu 6349 eurot ja võimaldas tal seda tasuda

ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: esimesed 11 kuud 529,08

eurot ühes kuus ja 12. kuul 529,12 eurot.

4. Maakohtu otsusele esitas V. Kiik apellatsiooni, mille sisu on muutmata kujul järgmine:

„V.a.KOHUS! Olen nõus mulle määratud kokkulepe korras karistusega-kuid ei saa mitte kuidagi

nõustuda kohtu otsuses kirja pandud kohustusega maksta igakuiselt üle 500 euro suurust

sundraha.Olen võimetu sellist summat maksma vanglas viibitud aja jooksul,küll aga viibides

juba vabaduses-on mõeldav raha maksmine.Sellega palun läbi vaadata kohtuotsuses mulle

määratud menetluskulude maksmise tähtaeg.Lugupidamisega Viljar Kiik“.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus tegi vaidlustatud otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3

p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse

pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk

kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja

kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe.

6. Ringkonnakohus leiab, et V. Kiigel pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohast kaebeõigust. Ta

soovib apellatsioonis üksnes seda, et kohus muudaks menetluskulude tasumise tähtaega ja

võimaldaks need tasuda teisiti, kui on ette nähtud kokkuleppes ja maakohtu kokkuleppekohases

otsuses. Kokkuleppemenetluses lahendatud menetluskulude hüvitamise otsustuse peale esitatud

kaebuses peab sisalduma viide KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele.

Selle puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 järgi läbi

vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-

16, p 5.3). V. Kiige apellatsioonis pole osutatud sellele, et maakohus võis rikkuda

menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339

lg-t 1. Midagi sellist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus tegi kokkuleppele vastava

menetluskulude hüvitamise otsustuse: V. Kiigel tuleb tasuda menetluskulud kokku 6349 eurot ja

ta võib tasuda need KrMS § 180 lg 3 järgi ositi ühe aasta jooksul nii, et esimesed 11 kuud tasub

ühes kuus 529,08 eurot ja 12. kuul 529,12 eurot. Kuigi 4. märtsil 2025 toimunud Viru Maakohtu

istungi helisalvestiselt kuuldub, et V. Kiik väljendas kõigepealt kahtlust, kas ta saab kokku

lepitud viisil menetluskulusid vangistuse kandmise ajal tasuda, jäi ta mõni hetk hiljem siiski

selgesõnaliselt kokkuleppe juurde ka menetluskulusid puudutavas osas.

7. Ringkonnakohus märgib sedagi, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust lükata

menetluskulude tasumise tähtaega edasi vangistuse kandmise aja võrra. Kuna KrMS § 423, §

417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt

ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 7),

pole võimalik V. Kiigelt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. Küll

aga võib süüdimõistetu kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada

maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise

tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). Ainuüksi

vangistuse kandmine pole samas selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks menetluskulude

tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise.

8. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse

juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

Seetõttu tuleb V. Kiige apellatsioon jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)