2-20-134080/90 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Tiia Bergson

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-134080

Tsiviilasi

osaühing Raja KT hagi Raskeveok OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4 137,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Raja KT (registrikood 10297952,

aadress Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Allikõnnu

küla, Kaido, 87604)

Hageja lepinguline esindaja Andrus Viilver (e-post xxx)

Kostja: Raskeveok OÜ (registrikood 14149792; asukoht

Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Kaunase pst 37-21,

50706; e-post rasketehnik@gmail.com)

Kostja lepinguline esindaja Maia Ploom (e-post: xxx)

Menetluse liik

Avalik kohtuistung 22.01.2025, edasi kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta osaühing Raja KT hagi Raskeveok OÜ vastu 3 180 euro ja viivise saamiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud osaühing Raja KT kanda.

2. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid

mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

1 (7)

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas 11.09.2020 Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Raskeveok OÜ-lt

3850,71 euro saamiseks. Kohus tegi 16.09.2020 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik

esitas 22.09.2020. a. vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.10.2020.a määrusega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.11.2020

määrusega võttis Harju Maakohus osaühing Raja KT hagiavalduse Raskeveok OÜ vastu 3 180

euro ja viivise saamiseks menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt võttis 2017 sügisel hagejaga telefoni teel ühendust varasemast

koostööpartnerist kostja esindaja X ja pakkus metsamaterjali hakkpuidu valmistamiseks.

Metsamaterjali hinnanguliseks koguseks osundas X ca 700-800 pm3. Hageja esindaja ja kostja

esindaja X leppisid kokku, et hageja on nõus tasuma pakutud metsamaterjali eest 500 pm3 ulatuses.

Hageja peab vajalikuks märkida, et hakkpuidu täpne kogus selgub alati peale metsamaterjali

hakkimist mõõdetuna hakkimiskohas (resp. laadimiskohas) veoki konteineris. Hageja peab

vajalikuks märkida, et metsamaterjali asukoha Martna vallas, Lääne maakonnas selgitas kostja

esindaja hagejale telefoni teel. Metsamaterjali selle paiknemise asukohas osapoolte juuresolekul

üle ei vaadatud, ega ka mõõdetud ja metsamaterjali üleandmist/vastuvõtmist ei teostatud. Seega ka

nimetatud toiminguid taasesitataval kujul ei fikseeritud. OÜ Raskeveok edastas hagejale e-posti

teel 13.09.2017 ettemaksuarve nr 63, summas 3 180 eurot, maksetähtajaga 18.09.2017. Hageja

tasus 13.09.2017 ettemaksuarve nr 63, summas 3 180 eurot 18.09.2017 maksekorraldusega nr

2487.

3. Metsamaterjali asukohta Martna vallas liikumiseks sai Hageja Martna Osavallast loa piiranguga

kohaliku tee kasutamiseks perioodil 11.01 kuni 18.01.2018. 17.01.2018 informeeris hageja

esindaja kostja esindajat metsamaterjali hakkimise alustamisest. Hageja puiduhakkur

registreerimismärgiga XXXXXX liikus samal päeval kostja osundatud metsamaterjali asukohta

Martna vallas. Kohale jõudes selgus, et nimetatud asukohas metsamaterjali ei olnud. Kohapealse

olustiku järgi oli tuvastatav, et metsamaterjal oli lähiminevikus hakitud. Hageja esindaja võttis

telefoni teel kostja esindaja Xga ühendust ning andis ülevaate olukorrast. X väljendas üllatust ja

lubas asja uurida. Mõne aja möödudes helistas X hageja esindajale tagasi ja avaldas, et ilmselt lasi

maaomanik metsamaterjali ära hakkida ilma tema teadmata.

4. 23.01.2018 edastas hageja esindaja kostja esindaja Xle e-posti aadressil rasketehnik@gmail.com e-

kirja sooviga saada kostja 13.09.2017 ettemaksuarvele nr 63 kreeditarve. Nimetatud e-kirjale

kostjalt vastust ei tulnud. Tuvastamata kuupäeval helistas hageja esindaja veelkord kostja

esindajale ja uuris, mis edasi saab. X vastas, et ta ei ole võlga unustanud ja tegeleb sellega ning

avaldas, et saab ehk materjali asemele pakkuda mõnes teises asukohas. Hageja esindajale jättis

vestlus kostja esindajaga mulje, et kostjal on erinevaid objekte töös ja asi saab lahendatud. Kostja

esindaja Xga hageja esindajal edasisi kontakte ei olnud.

5. 23.07.2019 edastas hageja esindaja kostjale e-posti aadressil rasketehnik@gmail.com e-kirja

nõudega kreeditarve saamiseks, millele 25.07.2019 vastas kostja väidetav esindaja Y. 03.02.2020

edastas hageja lepinguline esindaja e-posti teel kostjale ettepaneku-nõude ülekantud 3 180 euro

tagastamiseks, millele kostja esindaja vastas keelduvalt 10.02.2020. 13.02.2020 edastas hageja

lepinguline kostjale ja tema volitatud esindajale e-posti teel korduvnõude. Kostja korduvnõudele

vastanud ei ole. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3 180 eurot

ning viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 703,38 eurot ning viivis protsendina nõudest

VÕS-s sätestatud määras summalt 3 180 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

kuni rahalise kohustuse täitmiseni, jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja

leiab, et pooled leppisid 2017 sügisel kokku metsamaterjali ostus-müügis, hageja nõustus tasuma

metsamaterjali eest 500 pm3 ulatuses. Materjali asukoht oli Martna vald. Kostja esitas

2 (7)

metsamaterjali eest tasumiseks arve ning kostja tasus 18.09.2017 arve summas 3 180 eurot. Seega

oli poolte vahel sõlmitud suuline metsamaterjali ostu-müügileping koos kõigi vajalike

lepingutingimustega.

7. Hageja väidab, et ostetud metsamaterjal ei olnud 17.01.2018 kohas, millele kostja viitas. Seega

vaidlevad pooled selle üle, kes vastutab selle eest, et metsamaterjali enam alles ei olnud, kes

kannab materjali kadumise riisikot. Hageja metsamaterjali vastu ei võtnud, hageja sattus materjali

vastuvõtmisega viivitusse. Hageja ei võtnud materjali vastu ja ei teatanud kostjale, et ta ei saa

materjali vastu võtta. Seega vastutab ta ise materjali säilimise eest. Kostja teatas hagejale kus

materjal asub. Hageja ei väidagi, et kostja oleks viidanud kohale, kus materjali üldse ei olnud.

Materjali viidatud kohas olemise jälgedele viitab hageja ise oma hagis. Kostja oli materjali

üleandmise kohustuse hageja ees täitnud. Edaspidi vastutab materjali säilimise eest juba hageja ise.

Pooltevaheline leping on täidetud ja tagasitäitmiseks puudub igasugune alus.

Kohtu põhjendused

8. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tunnistajate ütlused ning

tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1

kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi

kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:



2017 sügisel kontakteerus hagejaga kostja esindaja ja pakkus müügiks metsamaterjali 700-800

pm3 hakkpuidu valmistamiseks. Poolte esindajad leppisid kokku, et hageja tasub 500 pm3 eest.

Kostja esindaja selgitas hageja esindajale metsamaterjali asukoha Martna vallas. Kostja edastas

hagejale e-posti teel 13.09.2017 ettemaksuarve nr 63 summas 3 180 eurot maksetähtajaga

18.09.2017, mille hageja tasus 18.09.2017 (dtl 32, 33).



17.01.2018 informeeris hageja kostjat metsamaterjali hakkimise alustamisest. Hageja

puiduhakkur liikus samal päeval kostja osutatud metsamaterjali asukohta Martna vallas kuid

metsamaterjali kostja väidetud asukohas ei olnud.



Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on sõlminud metsamaterjali müügilepingu. Kostja leiab, et

pooled sõlmisid suulise metsamaterjali/hakkepuidu müügilepingu, kuivõrd jõudsid olulistes

müügilepingu tingimustes kokkuleppele, hageja hinnangul lepingut ei sõlmitud. Hageja hinnangul

tasus hageja küll kostjale ettemaksu, kuid lepingut ei sõlmitud ja hagejal on õigus ettemaks tagasi

saada. Hageja tugineb sellele, et käesoleval juhul puudub Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse

nr 84 kohane metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi

saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,

kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

12. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet

olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vastavalt

VÕS § 20 lg 1 on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping. Pakkumuse ja nõustumusega lepingu sõlmimisel loetakse leping

sõlmituks aktsepti kättesaamisest ehk määravaks on pakkumusele antud vastuse sisu ning vastuse

3 (7)

kättesaamise aeg. Pakkumus ja nõustumus kui tahteavaldused võivad olla väljendatud otseselt

(TsÜS § 68 lg 2), kaudselt (TsÜS § 68 lg 3) või vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4).

13. Kohus leiab, et pooled sõlmisid 2017 septembris metsamaterjali müügilepingu. Hageja on ise esile

toonud, et kostja pöördus hageja poole pakkumusega ja pakkus talle ca müügiks metsamaterjali

700-800 pm3 hakkpuidu valmistamiseks. Poolte esindajad leppisid kokku, et hageja tasub 500 pm3

eest. Seega aktsepteeris hageja kostja pakkumist. Hageja aktsepti saab märgata ka poolte

käitumisest, kuivõrd kostja edastas hagejale ettemaksu arve ja hageja tasus selle samal päeval.

Sellisest käitumisest saab kohus teha vaid järelduse, et pooled saavutasid lepingu olulistes

tingimustes kokkuleppe ja seega sõlmisid metsamaterjali müügilepingu. Kuigi pooled leppisid

telefonitsi kokku müüdava metsamaterjali umbkaudse suuruse, ei saa kohus poolte käitumisest

välja lugeda ei eellepingut ega ka jäämist lepingueelsete läbirääkimiste faasi.

14. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et lepingu sõlmimiseni ei jõutud, kuivõrd puudub

metsaseaduse kohane üleandmis-vastuvõtu akt. Kohus selgitab, et müügilepingu sõlmimist ei saa

samastada üleandmis-vastuvõtu akti vormistamisega. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja

müügilepinguga üks isik (müüja) andma teisele isikule (ostja) üle teatava asja ning tegema

võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest

kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Müügileping on seega selline kokkulepe, mille

sisuks teatava asja tasu eest võõrandamise kohustus. Üleandmis-vastuvõtu akt ei tekita pooltele

lepingulisi kohustusi, vaid ainult tõendab müüdud asja või eseme üleandmist.

15. Metsaseaduse (MS) § 37 lg 8 järgi sõlmivad metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali

töötlemiseks või ladustamiseks andmisel võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja

metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti

suulise lepingu sõlmimise kohta. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt MS § 37 lg 8 nimetatud

lepingule lisatakse metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Üleandmise-vastuvõtmise akti

lisamine pole kohustuslik, kui lepingus või üleandmist tõendavas muus dokumendis on ära

näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile esitatavatele

nõuetele. Vastavalt MS § 37 lg-le 11 kehtestab metsamaterjali veoeeskirja ja metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise aktile ning veoselehele esitatavad nõuded valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

16. Keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 84 - Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud

raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm, § 2 lg 1 ning 2

kohaselt metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks

andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali

omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu

sõlmimise kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingule või aktile lisatakse

metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti

lisamine ei ole kohustuslik, kui lepingus või üleandmist tõendavas muus dokumendis on ära

näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmise ja vastuvõtmise akti nõuetele.

17. Seega võimaldab MS § 37 lg 8 metsamaterjali müügilepingu sõlmida nii kirjalikult kui suuliselt,

ega sätesta, et kirjaliku vormi järgimata või üleandmis- vastuvõtu akti vormistamata jätmisel oleks

tehing tühine. Tehingu vormi nõuete kolm peafunktsiooni on: 1) käibes osalejate hoidmine liigse

kiirustamise ja tehingute läbimõtlemata ning kergekäelise tegemise eest ehk hoiatusfunktsioon, 2)

tehingut teha soovivate isikute nõustamine antud valdkonna erapooletu asjatundja (notari) poolt

ehk nõustamisfunktsioon ja 3) tehingu tegemise fakti ja tehingu sisu hilisema kindlakstegemise ja

tõendamise lihtsustamine ehk tõendamisfunktsioon. MS § 37 pealkirjast - Raieõiguse ja

metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse

tõendamise kohustus on müügilepingu kirjalikul vormil või suulise lepingu korral üleandmis-

vastuvõtu aktil tõendamisfunktsioon. Nimetatud aktiga on võimalik tõendada, et tehingu

4 (7)

vormistamisel on kontrollitud suulise lepingu esemeks oleva metsamaterjali seaduslikkust.

Üleandmis- vastuvõtu akt ei tekita müüjale kohustust müüdud metsamaterjal üle anda ega ostjale

kohustust kauba eest tasuda. Kohus märgib, et metsaseadusest tulenevalt karistatakse

metsamaterjali üleandmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise

eest rahatrahviga, kuid üleandmisakti vormistamata jätmisel ei ole tagajärgi müügilepingule

endale, see ei too kaasa tehingu tühisust.

18. Kohus märgib ka seda, et kuigi müüja pidi ostjale esitama metsamaterjali päritolu tõendavaid

dokumente, on nende esitamata jätmine müügilepingu rikkumine. Nende esitamata jätmine ei

tähenda, et müügilepingut ei sõlmitud. VÕS § 211 lg 1 ja 2 kohaselt müüja peab ostjale asja

vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja

juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja

üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale,

peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

Vedamisele kuuluva asja juurde kuuluvad dokumendid tuleb anda ostjale üle tema tegevuskohas,

mis on lepinguga kõige enam seotud, selle puudumisel aga ostja elu- või asukohas. Kui

dokumendid tuleb üle anda ostuhinna maksmise vastu, tuleb need üle anda ostuhinna maksmise

kohas. VÕS § 217 lg järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,

kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde

kuuluvad dokumendid.

19. Ka asjaolu, et pooled leppisid suuliselt kokku müüdava metsamaterjali umbkaudses koguses ja

tegelik hakkpuidu kogus ja seega ka tehingu lõplik hind pidi selguma alles pärast metsamaterjali

hakkimist, ei tähenda et pooled ei oleks müügilepingut sõlminud. On tavapärane, et raidmete (so

oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets) täpne kogus

selgub alles päras nende hakkimist. Kuid see ei tähenda, et raidmete müügilepingut saab sõlmida

alles pärast nende hakkimist. Seega asub kohus seisukohale, et kostja tegi septembris 2017

hagejale pakkumuse ja kostja nõustus sellega, seega saavutasid pooled kokkuleppe müügilepingu

oluliste tingimuste osas ning sõlmisid metsamaterjali müügilepingu.

20. VÕS § 209 lg 1 ja 2 kohaselt kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja

määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui

lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks

enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil

selgelt eristatud. Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja

sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks.

21. Kohus leiab, et lisaks müüdava metsamaterjali umbkaudsele kogusele ja hinnale, leppisid pooled

muuhulgas kokku ka selles, kus tuleb metsamaterjal hagejale üle anda. Kohus selgitab, et asja

üleandmise kohustuse all mõistetakse müüja poolt toimingute tegemist, mille tulemusena tekib

ostjal võimalus müügilepingu esemeks olev asi vastu võtta ning oma valdusse saada. Ehkki

müügilepingust tuleneva üleandmiskohustuse täitmise eesmärgiks on võimaldada ostajal müüdud

asi oma valdusse saada, pole müüja üleandmiskohustuse täitmiseks sageli vajalik, et ostja asja ka

tegelikult oma valdusse saaks. Asja üleandmise kohustuse täitmiseks on reeglina piisav müüja

poolt ostjale valduse ülemineku võimaldamiseks vajalike toimingute tegemine.

22. Hageja on ise käesoleval juhul esile toonud, et kostja teatas talle telefonitsi metsamaterjali täpse

asukoha. Seda kinnitab ka hageja hagiavalduses toodud väide, et 17.01.2018 hakkas hageja

puiduhakkur liikuma kostja osundatud metsamaterjali asukoha poole ning hageja ei vajanud

kostjalt täiendavaid juhiseid metsamaterjali asukoha ülesleidmiseks. Hageja vaid informeeris kostja

esindajat metsamaterjali hakkimise alustamisest, kuid ei vajanud kostjalt täiendavaid juhiseid

metsamaterjali asukoha ülesleidmiseks. Hageja on ka esile toonud, et asukohas, kus ta eeldas

metsamaterjali olevat, leidus vaid saepuru ja sai tuvastada, et seal olev metsamaterjal oli hiljuti

hakitud. Seega saab hageja enda väidetest teha järelduse, et kostja oli metsamaterjali hageja

käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ka hagejale teatanud. Järelikult saab käesoleval juhul

lugeda, et kostja täitis metsamaterjali üleandmise kohustuse.

5 (7)

23. Vastavalt VÕS § 214 lg 1 peab ostja ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult

hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale.

Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Müüdud asja juhusliku hävimise riisiko läheb lg 2 kohaselt

üldjuhul ostjale üle asja üleandmisega, mille all tuleb mõista asja üleandmiskohustuse (§ 209)

täitmise hetke. Juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb seega tavaliselt ostjale üle siis,

kui müüja on teinud §-s 209 nimetatud asja üleandmise kohustuse täitmiseks vajalikud toimingud

ehk kui müüjal § 209 kohaselt lasuv asja üleandmise kohustus on täidetud. (VÕS kommenteeritud

väljaanne II, Juura 2019, lk 61). Kohus tuvastas eelpool, et kostja oli hagejale metsamaterjali

valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, seega oli kostja metsamaterjali üleandmise kohustuse

täitnud. Järelikult oli asja juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko hagejale üle läinud. Riski

üleminek ei ole seaduse järgi seotud omandi üleminekuga, vaid ostjale asja üleandmise kohustuse

täitmisest. Riisiko ostjale üleminek tähendab aga seda, et ostja peab kokkulepitud ostuhinna täies

ulatuses tasuma ka juhul, kui müüdud asi saab pärast riisiko üleminekut kahjustada või hävib ning

ostja ei saa asja seetõttu üleüldse enda käsutusse.

24. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud vaidlusaluse metsamaterjali valdamise alust, mistõttu ei

olnud kostjal õigust metsamaterjalile ning 12.03.2016 loovutusleping on hageja hinnangul

võltsitud. Kostja tõendab oma õigusi raieõiguse võõrandamise aktiga nr KP 22022016, millest

nähtub, et raieõigust omav Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik esitas enampakkumise korraldajale AS-ile

Timber pakkumise raieõiguse müügiks koos omaniku raieõigusi tõendavate dokumentidega.

Raieõigus võõrandati katastriüksustel 45201:002: 0040 ja 45201:002:0039 asuva metsa raiumiseks.

Dokumendile on lisatud metsateatis, millest nähtub, et mets, mille raieõigust võõrandati asub

Martna vallas Väike-Lähtrul. Raieõiguse omandajaks oli AQR Eliit OÜ (dtl 340-341). Samuti

12.03.2016 loovutuslepinguga, millega AQR Eliit OÜ loovutas raieõiguse Raskeveok OÜ-le (dtl

338-339).

25. Loovutusleping kannab tõepoolest 12.03.2016 kuupäeva. Äriregistrist nähtuvalt on kostja

Raskeveok OÜ aga registreeritud 10.11.2016. Seega kannab loovutusleping kuupäeva, mis ei

võimaldanud kostjal sellel kuupäeval tegelikkuses AQR Eliit OÜga loovutuslepingut sõlmida.

Kostja on selgitanud segadust kuupäeva osas eksimusega. Kohus leiab, et kuupäeva eksimusel ei

ole käesoleval juhul tähendust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et „Kolleegium on varasemas

praktikas leidnud, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud

ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist

(RKTko nr 2-16-3785/114, p 14; nr 3-2-1-96-13, p 34, 2-17-14766/106; p 15). Seega ei ole mingit

tähendust hageja esile toodud asjaolul, et loovutusleping kannab ilmselt ebaõiget kuupäeva. Hageja

ei ole vaidlustanud raieõiguse võõrandamise akti nr KP 22022016 ja metsateatist, millest nähtub, et

mets, mille raieõigust võõrandati asub Martna vallas Väike-Lähtrul ja raieõiguse omandajaks oli

AQR Eliit OÜ. Kohus kuulas tunnistajana üle muuhulgas ka müügilepingu sõlmimise ajal AQR

Eliit OÜ tollase seadusliku esindaja X, kes ei toonud esile, et tegelikkuses loovutuslepingut ei

sõlmitud. Kui AQR Eliit OÜ ja kostja ühine tahe oli 2017 loovutada vaidlusalune raieõigus

kostjale, tulebki lähtuda sellest tahtest. Seega ei ole ka see hageja argument asjakohane.

26. Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ning kostja sõlmisid 2017 septembris

metsamaterjali müügilepingu, kostja täitis metsamaterjali üleandmise kohustuse, asja juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko on ostjale üle läinud, ostja peab kokkulepitud ostuhinna täies

ulatuses tasuma ning hagejal puudub alus tasutud 3 180 euro tagasisaamiseks. Hagi tuleb jätta

rahuldamata.

27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

28. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

6 (7)

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude

rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuivõrd kohus jättis hagi

rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

29. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva

seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

30. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille

kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi

ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist.

Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

31. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik

7 (7)