3-23-124/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-124

Haldusasi

H.D kaebus Maa-ameti 30.12.2022 korralduse nr 1-

17/22/2837 tühistamise, tegevuslitsentsi väljaandmise

taotluse uueks läbivaatamise kohustamise ning kahju

hüvitamise nõuetes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – H.D

Vastustaja – Maa- ja Ruumiamet

esindaja Katriin Tünder

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.D apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja 14.02.2025 menetlusdokumendile lisatud tõendid (digitaalse

kohtutoimiku lk-d 319–349).

2. Rahuldada H.D apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2024

kohtuotsus haldusasjas nr 3-23-124 ning

a. teha H.D kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete osas uus

otsus, millega tühistada Maa-Ameti 30.12.2022 korraldus nr 1-17/22/2837

ning kohustada Maa- ja Ruumiametit H.D 19.01.2021 esitatud

maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotluse uueks läbivaatamiseks ja

b. saata H.D

kaebus selles sisalduvaid hüvitamisnõudeid ning

menetluskulude jagamist puudutavas osas uueks läbivaatamiseks Tallinna

Halduskohtule.

3. Mõista Maa- ja Ruumiametilt H.D kasuks välja apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskulu 205 eurot ja 20 senti. Muus osas jätta poolte apellatsioonimenetluse

kulud nende endi kanda.

SELGITUSED

3-23-124

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

21.04.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja esitas 19.01.2021 Maa-ametile taotluse maakorraldustööde tegevuslitsentsi

väljastamiseks. Maakorraldustööde tegevuslitsentsi väljaandmise ekspertkomisjon (edaspidi

„ekspertkomisjon“) määras esmalt kaebajale kaks katsetööd Harjumaal (Vigvami tee 1 ja

Kuusikuvälja katastriüksused), ent kaebaja soovil otsustas ekspertkomisjon 10.09.2021

määrata talle teised katsetööd, mille sisuks oli katastrimõõdistamine piiriandmete

täpsustamiseks Uus-Aia katastriüksusel (24805:001:2341, edaspidi „Uus-Aia KÜ“) ja Serva

katastriüksusel (17101:001:1391, edaspidi „Serva KÜ“). Kaebaja esitas katsetööd

ekspertkomisjonile hindamiseks tähtaegselt.

2. Ekspertkomisjon leidis 30.05.2022 otsuses nr 11-4/22/9 (dtl 122, edaspidi

„ekspertkomisjoni 30.05.2022 otsus“), et katsetöödes ei esine olulisi puudusi, küll aga

vormistuslikku laadi parandatavaid puudusi ning lubas kaebajal puudused 2 kuu jooksul

kõrvaldada. 06.06.2022 esitas katastripidaja Uus-Aia KÜ kohta nõude menetluses nr

22042509769 (dtl 104, edaspidi „menetlusnõue nr 769“) ning Serva KÜ kohta nõude

menetluses nr 22042509752 (dtl 21, edaspidi „menetlusnõue nr 752“), milles loetles üles

kaebaja katsetöödes tuvastatud puudused ning määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni

31.08.2022.

3. Kaebaja esitas vastustajale vastuväited menetlusnõudes nr 769 ja menetlusnõudes nr 752

osutatud puudustele, leides sisuliselt, et tegemist ei ole puudustega, mis vajaksid

kõrvaldamist. Ekspertkomisjon vastas kaebajale 05.08.2022 kirjaga nr 11-5/22/4776-9 (dtl

135), milles selgitas eelkõige, millised puudused tuleb kaebajal katsetöödes kõrvaldada.

Kaebaja esitas seepeale vastustajale vaide, mille vastustaja 16.08.2022 kirjaga nr 11-

5/22/4776-11 (dtl 130) tagastas, andes samuti mõned täiendavad selgitused katsetöödes

esinevate puuduste kohta.

4. Kaebaja katsetöödes muudatusi ei teinud. Ekspertkomisjon otsustas 04.11.2022 protokolli

nr 11-4/22/12 (dtl 117) kantud otsusega lugeda kaebaja katsetööd mittesooritanuks ning tegi

vastustaja peadirektorile ettepaneku kaebajale litsentsi väljaandmisest keelduda.

2(13)

3-23-124

5. Maa-ameti peadirektor andis 30.12.2022 korralduse nr 1-17/22/2837 (dtl 126, edaspidi

„vaidlustatud korraldus“), millega keeldus kaebajale maakorraldustööde tegevuslitsentsi

väljastamisest MaaKatS § 161 lg 4 punkti 2 alusel, kuna kaebaja katsetööd ei vastanud

katastrimõõdistamise nõuetele.

5.1.

Uus-Aia KÜ katsetööga seoses on vaidlustatud korralduses esile toodud järgmised

puudused:

a) piiripunktis nr 2 on piiride kindlakstegemise selgitus puudulik – ei selgu, mida piiride

kindlakstegemisel aluseks võeti;

b) piiripunktis nr 2 on piiride kindlakstegemise tulemus üldsõnaline;

c) piiripunktis nr 6 piiride kindlakstegemise selgitusest ega ka seletuskirjast ei selgu, kas

kontrollitud on ka piirneva katastriüksuse teisi piirimärke, ning mis järeldusi nende

asukoha täpsusest lähtuvalt teha saab;

d) piiripunktide ja piiride skeemil, samuti piiride kindlakstegemist selgitaval skeemil ei

vasta tähistatud piirimärgi leppemärk vastava skeemi legendil näidatud leppemärgile

ning piiride kindlakstegemist selgitaval skeemil on tähistatud piiripunktid halvasti

nähtavad;

e) piiride kindlakstegemist selgitav skeem vajab parandamist;

f)

seletuskirjas on taastatud ja paigaldatud piirimärkide arv vahetusse läinud.

5.2.

Serva KÜ katsetööga seoses on vaidlustatud korralduses esile toodud järgmised

puudused:

a) metalltoru piiripunktis nr 5 ei ole paigaldatud tee telje suhtes piisava täpsusega;

b) piiripunktis nr 2 olev piirimärk vajab korrastamist, kuna on viltu;

c) piiriprotokolli tekstilises osas ei ole kirjeldatud, kuidas hakkab kulgema piirnevate

Sootalu ja 22113 Puhja-Reku tee katastriüksuste vaheline piir;

d) piiripunktide ja piiride skeemil ja piiride kindlakstegemist selgitaval skeemil ei vasta

leppemärkide suurused skeemidel kujutatule;

e) piiride kindlakstegemist selgitav skeem vajab parandamist;

f)

piiriprotokolli koostamise põhjuses ei ole märgitud, et piiriprotokoll on koostatud ka

piiride maastikul kindlakstegemise kohta;

g) piiriprotokollis on märgitud, et Serva KÜ omanik on Eesti Vabariik, kuid tegemist on

reformimata maaga.

6. Kaebaja esitas 19.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis

09.02.2023 määrusega menetlusse vaidlustatud korralduse tühistamise, maakorraldustööde

tegevuslitsentsi väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise ning Maa-ameti

tegevusega kaebajale tekitatud 5840 euro suuruse varalise kahju ja 1000 euro suuruse

mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes. Kaebaja seisukohad olid kokkuvõttes järgmised.

6.1.

Väited katsetöödes esinevate puuduste kohta on põhjendamatud. Põhjendamatu on

nõuda paranduste tegemist, kui Maa-ameti esindaja ise on piiriprotokolli allkirjastanud ja

seeläbi töö korrektseks lugenud.

6.2.

Uus-Aia KÜ katsetööga seoses – eespool punkti 5.1. alapunktides a-c viidatud

puuduste kohta leidis ekspertkomisjon 05.08.2022 vastuses, et töö parandamine ei ole

vajalik; alapunktides d ja e osutatud puuduste kõrvaldamine oleks eeldanud piiriprotokolli

uuesti allkirjastamist, mis oleks olnud puudutatud isikute jaoks ebamõistlikult koormav;

alapunktis f osutatud puudus esines ning kaebaja avaldas, et on nõus selle parandama.

3(13)

3-23-124

6.3.

Serva KÜ katsetööga seoses – eespool punkti 5.2. alapunktis a osutatud puuduse

esinemine ei ole tõendatud, kuna katsetöö tegemisel mõõdistas kaebaja teemaa servad, ent

tegemist oli kruusakattega teega, mille serv võis enne kontrollmõõdistamist toimunud

teehoolduse tagajärjel nihkuda; ei ole tõendatud, et alapunktis b nimetatud puudus esines

ajal, mil kaebaja mõõdistustöid tegi; alapunktis c osutatud puudust ei esinenud, kuna Serva

KÜ piiri kohta on selgelt öeldud, et see kulgeb sirgjooneliselt piirimärkide vahel;

alapunktides d ja e osutatud puuduste kõrvaldamine oleks eeldanud piiriprotokolli uuesti

allkirjastamist, mis oleks olnud puudutatud isikute jaoks ebamõistlikult koormav; alapunktis

g osutatud puudus esines ning kaebaja oli nõus selle parandama; alapunktis h osutatud

puudust ei esinenud, kuna reformimata maa omanik on Eesti Vabariik.

6.4.

Kuna katsetööde tegijal ei ole litsentsi, peaks iga tööetappi kontrollima litsentsi omav

isik või katastripidaja, olles välitöödel katsetöö tegija kõrval, et hinnata tööd selle tegemise

ajal.

6.5.

Katsetööde tegemise kohustus on ebaõiglane ja majanduslikult ebamõistlikult kulukas,

makstes katsetöö tegijale umbes 3100 eurot. Riik kasutab katsetöö tegijat lubamatult riigile

vajalike toimingute tegemiseks.

6.6.

Litsentsi taotlejad on ebavõrses olukorras, kuna neile antakse erineva raskusastme ja

majanduslike kuludega katsetöid.

6.7.

Ekspertkomisjoni koosseis ei olnud nõuetekohane, kuna seal peaks olema vähemalt

kaks liiget, kes ei tööta Maa-ametis, ent TT esindas üheaegselt Maa-ametit ja oli Eesti

Geodeetide Ühingu poolt nimetatud komisjoni liige.

6.8.

Kaebaja kulu kahe katsetöö tegemisele oli 2750 eurot, arvestades, et keskmiselt on

geodeedi ühe tööpäeva maksumus 275 eurot ning kummagi katsetöö tegemiseks kulus 5

päeva. Lisakaks pidi kaebaja tegema litsentsi taotlemiseks umbes 90 euro ulatuses kulutusi

kütusele, spreivärvile, elektrile, internetile jms. Maa-ametiga vaidlemine tekitas depressiooni

ja unetuse, paha tuju, pärssis keskendumisvõimet, mis vähendas kabeaja sissetulekut.

Sellega seotud kahju suuruseks on 1000 eurot. Lisaks kaotas kaebaja litsentsi puudumise

tõttu kliente ja tal jäi saamata tulu 3000 euro ulatuses.

7. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.

7.1.

Kaebaja katsetöödes esines olulisi puudusi ja kaebaja ei kõrvaldanud neid, mistõttu ei

saanud töid nõuetekohaseks lugeda. Menetlusnõuetes nr 769 ja 752, ekspertkomisjoni

05.08.2022 ja vastustaja 16.08.2022 kirjas selgitati üksikasjalikult, mida kaebaja katsetöödes

parandama peab ning mida komisjon ootab.

7.2.

Piiriprotokolli allkirjastades ei kinnita Maa-ameti esindaja katsetöö korrektsust –

ametnik allkirjastab protokolli riigi kui maaomaniku esindajana, nõustudes piiri asukohaga,

ent tema pädevuses ei ole kontrollida katastrimõõdistamise õigsust. Piiri asukoha osas ei ole

seejuures kaebajale ka vaidlustatud korralduses etteheiteid tehtud.

7.3.

Põhjendamatu on kaebaja arvamus, et katsetöö iga etappi peaks kontrollima litsentsi

omav isik või komisjoni liige, kuna sel juhul ei täidaks katsetöö oma eesmärki.

7.4.

Katsetööks määratakse reaalsed katastrimõõdistamised, kuid seda tehakse taotlejate

suhtes võrdseid põhimõtteid järgides. Katsetööd võimaldavad kontrollida litsentsi taotleja

katastrimõõdistamise praktilisi oskusi ja lubada maamõõduturule kontrollitud oskustega

maamõõtjad, mis on kvaliteetsete tulemuste saamise eelduseks.

4(13)

3-23-124

8. Tallinna Halduskohus jättis 28.02.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

nõustus vaidlustatud korralduse põhjendustega ning märkis järgmist.

8.1.

Vaidlustatud korralduses on õigesti esile toodud kaebaja katsetöödes esinenud

puudused, mida kaebaja keeldus kõrvaldamast, mistõttu ei sooritanud katsetöid

nõuetekohaselt.

8.2.

Katsetöö iga etappi ei pea kontrollima litsentsi omav isik või komisjoni liige, kuna

sellisel juhul ei täida katsetöö tegemine oma eesmärki, milleks on kontrollida, et katsetöö

tegija saab oma tööülesannetega iseseisvalt kvaliteetselt hakkama.

8.3.

Põhjendamatu on kaebaja väide, et talle määrati katsetööd kuidagi ebavõrdsel viisil või

et vastustaja kasutab litsentsi taotlejaid tasuta töö tegemiseks. Vastustaja on veenvalt

selgitanud, et katsetööde määramisel püütakse arvestada litsentsi taotleja asukohaga ning

katsetööde eelvalikus peetakse silmas, et tegemist oleks tavalise katastrimõõdistamise

keerukusega tööga ehk sellise keerukusastmega tööga, millega maamõõtjatel tuleb

igapäevaselt oma töös kokku puutuda.

8.4.

Ekspertkomisjoni peab kuuluma lisaks Maa-ameti töötajatele kaks geodeetide ühingu

liiget, ent ei ole välistatud, et ühingu poolt nimetatud liige töötab Maa-ametis.

8.5.

Hüvitamisnõuded tuleb rahuldamata jätta, kuna vaidlustatud korraldus on õiguspärane.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas

Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palub

halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

9.1.

Katsetöödes ei esinenud puudusi, mis oleksid käsitatavad õigusaktidest tuleneva

nõuete rikkumisena, vaid tegemist mittevastavusega ametniku isiklikele vormistuslikele

eelistustele. Katsetöö käigus kaebaja koostatud piiriprotokollid vastasid miinimumnõuetele.

Piiriprotokolle, milles esinevad samasugused väidetavad puudused, nagu need, mida

kaebajale vaidlustatud korralduses ette heideti, on katastripidaja korduvalt aktsepteerinud.

Kaebaja töödes esitatud skeemid ja selgitused olid arusaadavad kõigile asjaga seotud

osapooltele, mida kinnitavad asjaomaste isikute, sh vastustaja ametniku allkirjad.

9.2.

Halduskohus on põhjendamatult ning üksnes vastustaja seletusele tuginedes leidnud, et

kaebajale määrati katsetööd võrdsetel alustel teiste taotlejatega. Halduskohus jättis

põhjendamatult arvesse võtmata kaebaja esitatud tõendid selle kohta, et talle algselt

määratud katsetööde (Vigvami tee 1 ja Kuusikuvälja) ja hiljem määratud Serva ja Uue-Aaia

katastriüksustega seotud katsetööde raskusastmed, maht ja majanduslikud kulud ei olnud

võrdsed. Halduskohus ei ole õigesti hinnanud ka kaebaja väidet, et katsetöödeks määratakse

töid, mis vastustajal endal võimekuse puudumise tõttu on tegemata jäänud.

9.3.

Halduskohus leidis vääralt, et katsetöö iga etappi ei pea kontrollima litsentsi omav isik

või komisjoni liige, võttes arvesse, et katastripidaja viib ka juba litsentseeritud maamõõtjate

kontrolli läbi selliselt, et kontrollib töid enne, kui saadetakse piirinaabritele kutsed kohale

tulla.

9.4.

Katsetööde läbiviimist pidi hindama ekspertkomisjon, ent komisjoni liikmed ei ole

katsetööde välikontrolli teostatud, lisaks ei toimunud tööde teostamine ja kontrollimine

5(13)

3-23-124

samaaegselt ning kaebajal ei olnud võimalust viibida kontrollimise juures. Puuduvad

andmed kontrollimisel kasutatud mõõdistusvahendite taatlemise ja kontrollijate

kvalifikatsiooni kohta. Komisjon nõuab lubamatult, et katsetöö tegija võtaks veel

kontrollimata tööle allkirjad maaomanikelt, kuna maaomanike allkirja tõestamise õigus on

maamõõtjal, mitte katsetöö tegijal.

9.5.

Halduskohus ei ole andnud hinnangut, kas katsetööde teostamine ja nende kandmine

maakatastrisse on seadusega kooskõlas. Õigusaktide kohaselt ei ole katsetööde tegijal õigus

reaalseid katastrimõõdistusi läbi viia ega maaomaniku allkirja tõestada, mistõttu ei või

selliseid dokumente riiklikusse registrisse kanda.

10. Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata jätta, esitades kokkuvõttes

järgmised põhjendused.

10.1. Maa-amet katastripidajana esitas kaebajale Serva KÜ ja Uus-Aia KÜ katsetööde

kontrollimise järel menetlusnõuded ning kaebaja väide, nagu oleks puuduste näol tegemist

mittevastavusega ametnike personaalsetele eelistustele, ei ole õige.

10.2. Asjassepuutumatud on kaebaja väited seoses Vigvami tee 1 katastriüksusega, kuna

seda katsetööd kaebaja ei teinud ega pidanudki tegema. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et

ekspertkomisjon on kaebajat ebavõrdselt kohelnud. Katsetööde määramine ei toimunud

ebavõrdsetel alustel või tasuta mõõdistuste saamise eesmärgil. Komisjon andis kaebajale

võimaluse katsetöödes esinevaid puuduseid parandada, millise võimaluse andmine ei ole

kohustuslik. Samuti anti menetluse käigus kaebajale korduvalt selgitusi nii menetlusnõudes

väljatoodud puuduste kohta kui ka menetlusprotsessi kohta. Asjaolu, et apellant katsetöödes

esinenud puuduseid ei soovinud parandada, oli tema enda valik. Puudustega tööd ei ole

nõuetekohaselt sooritatud katsetööd.

10.3. Katsetöö üldjuhul sisaldab piiride kindlakstegemist, võimalusel piirimärgi taastamist,

mõõdetav objekt ei tohiks olla väga suur või keerulise kujuga ega raskesti juurdepääsetav.

Katsetöö määramisel jälgib ekspertkomisjon, et puuduksid teadaolevad konfliktid

naabermaaomanike vahel või muud asjaolud, mis takistaksid katsetöö edukat sooritamist.

Kaebajale katsetöödeks määratud objektid vastasid neile tunnustele. Katsetöö objektide

eelnev kontrollimine või mittekontrollimine looduses ei puutu kuidagi sellesse, kas litsentsi

taotleja teeb vigu. See, kas konkreetne katsetöö tundub lihtsam või keerukam, sõltub

konkreetse isiku eelnevast kogemusest ja teadmistest. Litsentseerimise eesmärk on tagada

katastrimõõdistamise ja maakorraldustööde kvaliteetne teostamine, seega peab katsetöö

tulemuse näol olema võimalik hinnata isiku võimekust täita maamõõtja töös ettetulevaid

ülesandeid. Ka litsentseeritud maamõõtja igapäevatöös ei ole looduses katastriüksused

täpselt samasugused.

10.4. Katsetööde hindamiseks hindamisjuhendi koostamine ei ole õigusaktidest tulenevalt

kohustuslik, keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise

kord“ (KMK) § 5 lg 3 kohaselt tehakse, vormistatakse ja esitatakse katsetööd samas

määruses sätestatud korras.

10.5. Kaebaja koostatud piiriprotokollid ei vastanud nõuetele. Katastripidaja

menetlusnõuetes esile toodud puudused piiriprotokollide osas tulenevad KMK § 24 lõigetest

4 ja 5.

6(13)

3-23-124

10.6. Kaebaja viide sellele, kuidas toimub litsentseeritud maamõõtjate kontrollimine, on

asjassepuutumatu, kuna see seondub alles 08.04.2024 kasutusele võetud uue e-keskkonnaga.

10.7. Kaebaja katsetöid hindas ekspertkomisjon, kes võttis üheks hindamise aluseks

välitöödel tehtud kontrollmõõdistamise aktid. Komisjoni liikmed ise looduses kohapeal ei

käi ning selleks puudub ka vajadus. Kontrolli teostavad looduses Maa-ameti ametnikud ning

kaebaja spekulatsioonid ametnike pädevuse osas ei ole kohased. Kehtivates õigusaktides ei

ole katsetööde kontrollimisel kasutatud mõõtevahendile seatud taatlemise ega sellekohaste

dokumentide esitamise kohustust.

10.8. Katsetööna teostatud katastrimõõdistus registreeritakse maakatastris vaid juhul, kui

töö vastab kehtestatud nõuetele ja litsents väljastatakse, kusjuures katastriüksuse juurde jääb

märge: „Maamõõtja/KÜ moodustaja Maa-amet (litsentsi katsetöö)“, millega Maa-amet

annab indikatsiooni, et vastutab Maa-amet.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja esitatud täiendavad tõendid tuleb nende asjassepuutumatuse tõttu tagastada.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete osas

tuleb teha uus otsus, millega kaebus rahuldada, tühistada vaidlustatud korraldus ning

kohustada vastustajat kaebaja litsentsi taotluse uueks läbi vaatamiseks. Kaebuses esitatud

hüvitamisnõue tuleb saata uueks läbivaatamiseks halduskohtule.

12. Kaebaja esitas 14.02.2025 ringkonnakohtule taotluse võtta asja materjalide juurde

maatoimingutega nr 20240423869, 202404291377, 202411049020 ja 202409057066 seotud

dokumendid (dtl 319-349), millega soovib tõendada, et katastripidaja on registreerinud töid,

milles esinevad samasugused n-ö puudused, nagu need, mida heideti kaebajale ette

katsetöödes. Kõnealused tõendid puudutavad toiminguid, mis on tehtud pärast vaidlustatud

korralduse andmist ja halduskohtu otsuse tegemist. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus

vastu üksnes sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kõnealustel tõenditel siinse vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. See, et katastripidaja

on teisi katastriüksusi puudutavate maakorraldustööde tulemust aktsepteerinud, isegi juhul kui

leiaks tuvastamist, et nende tööde tegemisel või vormistamisel esines sarnaseid või

samaväärseid vigu, nagu need, mille tõttu kaebaja katsetööd mittesooritatuks loeti, ei kinnita

ega lükka ümber siinses asjas esitatud poolte väiteid, mis puudutavad kaebaja katsetöödes

puuduste esinemist või mitteesinemist. Vaidlusküsimus, mis vajab siinses asjas lahendamist,

on see, kas vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja katsetööd ei vastanud

katastrimõõdistamise nõuetele. Need nõuded ei saa ühelgi juhul tuleneda vaidlustatud

korralduse andmisega võrreldes hilisemast halduspraktikast, mida käsitlevad eelviidatud

tõendid.

13. MaakatS § 161 lg 2 teise lause kohaselt annab litsentsi välja Maa- ja Ruumiamet

ekspertkomisjoni ettepanekul. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt on üheks litsentsi andmise

eelduseks see, et taotleja on sooritanud kaks katastrimõõdistamise katsetööd. Katsetööd

määrab ja neid hindab ekspertkomisjon (KMK § 5 lg 1 ja 5). Katsetöö tehakse, vormistatakse

ja esitatakse KMK-s sätestatud korras (KMK § 5 lg 3), mis tähendab sisuliselt, et litsentsi

taotleja peab katsetöö tegema, vormistama ja esitama samamoodi, nagu peab samasuguse töö

tegema, vormistama ja esitama maakorraldustöö tegija. Ekspertkomisjonil on õigus esitada

litsentsi taotlejale katsetööde kohta küsimusi ning anda tähtaeg katsetöödes esinevate

7(13)

3-23-124

puuduste kõrvaldamiseks (KMK § 5 lg 5 teine lause). Katsetööd loetakse sooritatuks, kui need

vastavad katastrimõõdistamise nõuetele (KMK § 5 lg 6).

14. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vastustaja on kaebaja katsetööd

põhjendatult lugenud nõuetele mittevastavaks. Vaidlustatud korraldus on ilmsete

põhjendamispuudustega, kuna eelkõige ei selgu sellest ega selles viidatud dokumentidest,

millistest õigusnormidest või maakorraldustööde tegijale (sh katsetöö tegijale) siduvatest

kutseala standardidokumentidest või juhenditest tulenevad need nõuded, millele

mittevastavust on vastustaja kaebajale asjaomaste katsetööde puhul ette heitnud. Lisaks leiab

ringkonnakohus, et hinnates katsetöö vastavust katastrimõõdistamise nõuetele vastavalt KMK

§ 5 lõikele 5, ei või katsetöid mittesooritatuks lugeda mistahes ebaolulise mõjuga

vormistusliku eksimuse või puuduse korral, seda isegi juhul kui katsetöö tegija vastavat

puudust ei kõrvalda. Katsetöö eesmärk on, nagu ka vaidlustatud korralduse lk-l 2 esitatud

punktloetelus õigesti esile toodud, kontrollida, kas litsentsi taotlejal on piisavad teadmised ja

oskused maakorraldustööde tegemiseks, sh oskus vormistada katastrimõõdistamise ja

maakorraldustoimingute tulemused viisil, et need oleksid asjaosalistele arusaadavad ning

sobilikud maakatastrisse kande tegemiseks. Sellisest eesmärgist lähtudes saab ringkonnakohtu

hinnangul katsetöö selle vormistamisega seotud puuduste tõttu mittesooritatuks lugeda juhul,

kui puudused võivad mõistlikult vaadates tekitada segadust või kui esineb selge põhjus, miks

ei ole töö tulemuse alusel maakatastrisse kande tegemine võimalik. Allpool toodud põhjustel

leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud korralduses ja selle aluseks olnud ekspertkomisjoni

otsuses kaebaja katsetöödele ette heidetud puudustest valdava osa puhul jääb selgusetuks,

millisele ja kus sätestatud konkreetsele nõudele katsetöö ei vastanud, miks on katsetöödes

kasutatud vormistuslik lahendus segadust tekitav või mis põhjusel ei ole võimalik katsetöö

tulemusel teha katastrikannet. Ekspertkomisjoni otsus lugeda kaebaja katsetööd

mittesooritatuks tugines kõigile tuvastatud puudustele kogumis. Üksikud puudused, mille

esinemises ei ole poolte vahel vaidlust, on ringkonnakohtu hinnangul maakorraldustööde

eesmärki ja lõpptulemust arvesse võttes sedavõrd väikese kaaluga, et vähemalt küsitavaks

saab pidada, kas üksnes selliste puudustega katsetööde mittesooritatuks lugemine oleks

eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kohus ei saa asuda tegema ise ekspertkomisjoni asemel

uut hindamisotsust ega hindama, kas vaidluse all mitte olevad puudused on katsetööde

mittesooritatuks lugemiseks piisavad.

15. Uus-Aia KÜ katsetööga seoses on vaidlustatud korralduses esimese ja teisena osutatud

puudustele, mis seonduvad piiri kindlakstegemisega piiripunktis 2. Kaebajale heidetakse ette

piiride kindlakstegemise selgituse puudulikkust ja üldsõnalisust. Samadele puudustele on

osutatud ekspertkomisjoni 30.05.2022 otsuse punkti 1.1. alapunktides 6 ja 7, menetlusnõude

nr 769 punktides 1 ja 2 ning ekspertkomisjoni 04.11.2022 protokolli Uus-Aia KÜ katsetöö

puudusi käsitleva loetelu punktides 1 ja 2. Kõnealuste puuduste kohta selgitas

ekspertkomisjon kaebajale aga 05.08.2022 saadetud kirjas, et „[k]una esitatud andmeid […]

kogumis arvestades on piiri kindlakstegemise põhjus, selgitus ja tulemus arusaadav […] siis

pidas katastripidaja võimalikuks Teie poolt antud selgitusi arvesse võtta ega nõua

piiriprotokollis piiripunkti nr 2 kindlakstegemise osa täiendamist“. Eelviidatud selgitust

arvestades jääb arusaamatuks, miks on ekspertkomisjon 04.11.2022 protokollis ja vastustaja

vaidlustatud korralduses uuesti asunud seisukohale, et piiride kindlakstegemise selgitus oli

katsetöös puudulik ning kaebaja pidanuks selle kõrvaldama. Lisaks ei nähtu vaidlustatud

korraldusest, millisele konkreetsele nõudele kaebaja katsetöö ekspertkomisjoni hinnangul

seejuures ei vastanud. Kontrollmõõtmise aktis nr 4776-6/22 (dtl 180) on seejuures piiripunkti

8(13)

3-23-124

nr 2 kohta märkinud, et seal „jätab piiride kindlakstegemise dokumenteerimine veidi

soovida“. Isegi kui tõdeda, et kaebaja poolt katsetöö tulemusena vormistatud dokumendid

oleksid saanud või võinud olla täpsemad või selgemad, siis ei kinnita eeltoodu, et katsetöö ei

vastanud katastrimõõdistamise nõuetele. Hinnates katsetöö katastrimõõdistamise nõuetele

mittevastavaks, tuleb tingimata viidata konkreetsele nõudele ja näidata selgelt ära, miks töö

asjaomasele nõudele ei vasta. Menetlusnõudes nr 769 on vastava puudusega seoses viidatud

KMK § 24 lõigetele 4 ja 5, ent vaidlustatud korraldusest ega ekspertkomisjoni otsusest ei

selgu, mis põhjusel Uus-Aia KÜ katsetöö seal sätestatud nõuetele ei vasta.

16. Kolmandana on Uus-Aia KÜ katsetöös osutatud puudusele, mis seisneb selles, et

„[p]iiripunktis nr 6 piiride kindlakstegemise selgitusest ega ka seletuskirjast ei selgu, kas

kontrollitud on ka piirneva katastriüksuse teisi piirimärke ning mis järeldusi nende asukoha

täpsusest lähtuvalt teha saab“. Samale puudusele on osutatud ekspertkomisjoni 30.05.2022

otsuse punkti 1.1. alapunktis 8 ning menetlusnõude nr 22042509769 punktis 3 ning

ekspertkomisjoni 04.11.2022 protokolli Uus-Aia KÜ katsetöö puudusi käsitleva loetelu

punktis 3. Kaebajale 05.08.2022 kirjas antud vastuses märkis ekspertkomisjon selle

puudusega seoses, et „[k]aalutlusotsusel loeme nõude käesoleval juhul täidetuks, kui esitate

vastava info seletuskirjas“. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, millise konkreetse õigusaktist

tuleneva nõudega oli kaebaja katsetöö sellega seoses vastuolus. Menetlusnõudes

22042509769 on kõnealuse puudusega seoses viidatud KMK § 24 lõigetele 4 ja 5. KMK § 24

lg 4 näeb ette, et piiriprotokoll peab sisaldama piiri kindlakstegemise põhjust, selgitust ja

tulemust ning sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et piiri kindlakstegemisel tuleb

piiriprotokollile lisada selgitav skeem. Ühestki eelviidatud sättest ei tulene üheselt

mõistetavalt nõuet, et piiride kindlakstegemise selgitusest või seletuskirjast peaks selguma,

kas on kontrollitud ka piirneva katastriüksuse teisi piirimärke ning mis järeldusi nende

asukoha täpsusest tulenevalt teha saab. Vaidlustatud korralduses ega ka ekspertkomisjoni

otsuses ei ole viidatud ühelegi muule aktile või maakorraldustööde tegija jaoks siduvale

standardile või juhendmaterjalile, kust selline nõue tuleneb.

17. Neljandana on Uus-Aia KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele „Piiripunktide ja

piiride skeemil ja piiride kindlakstegemist selgitaval skeemil ei vasta leppemärkide seletuses

esitatud leppemärkide suurused skeemidel kujutatule. Piiripunktide ja piiride skeemil ei vasta

leppemärkide seletuses esitatud tähistatud piirimärgi leppemärk skeemil kujutatud

leppemärgile. Lisaks on piiripunktide ja piiride skeemil tähistatud piiripunktid halvasti

nähtavad“. Samale puudusele on osutatud ekspertkomisjoni 30.05.2022 otsuse punkti 1.1.

alapunktis 9 ning ekspertkomisjoni 04.11.2022 protokolli Uus-Aia KÜ katsetöö puudusi

käsitleva loetelu punktis 4. Ekspertkomisjoni 05.08.2022 kirjas kaebajale on sellega seoses

tõdetud, et skeemil kasutatavaid leppemärke tõesti ükski õigusakt ei reguleeri, ent

kaardistamise hea tava näeb ette, et skeemidel kujutatud leppemärkide suurus vastab

leppmärkide seletuses kujutatud leppemärkide suurusele. Lisaks on nimetatud kirjas esile

toodud, et kaebaja esitatud piiripunktide ja piiride skeemil on tähistatud piiripunkti

leppemärgiks valge ring, leppemärkide seletuses on esitatud aga umbes neli korda suurem

must ring. 16.08.2022 kirjas, millega vastustaja tagastas kaebaja vaide, on tõdetud, et

leppemärkide suuruse erinevus on aktsepteeritav, ent leppemärgi värvi erinevus skeemi

graafilises osas ja leppemärkide seletuses on oluline vastuolu, mis tuleb kõrvaldada. See,

millise konkreetse nõudega katsetöö seejuures vastuolus oli, ei selgu. Vaidlustatud

korralduses ega ekspertkomisjoni otsuses ei ole põhjendatud, kust tuleneb ekspertkomisjoni

05.08.2022 kirjas esitatud seisukoht, et katastrimõõdistamise nõudeks, millele katsetöö KMK

9(13)

3-23-124

§ 5 lg 4 kohaselt vastama peab, on kooskõla kaardistamise hea tavaga, rääkimata sellest, kas

selline hea tava on ka kusagil sõnastatud. Mis puudutab leppemärkide värvierinevust skeemil

ja legendil, siis asjaomase skeemi (dtl 93) legendil (mis on esitatud valgel taustal) on

tähistatud piiripunkti leppemärgiks musta äärega ring, mis on seest valge. Skeemil (mille taust

on rohelistes toonides) on kasutatud vastava leppemärgina seest tühja (st tausta värvi) valge

äärega ringi (mida täpselt sellisel kujul ei olekski eluliselt võimalik valgel taustal visuaalselt

kujutada ilma lisakontrasti loomata, nt ümbritsevat musta rõngast lisamata). Samal joonisel ja

legendis on tähistamata piiripunktid märgitud musta värvi (seest mustaga täidetud) ringiga.

Ringkonnakohus tõdeb, et tähistatud piiripunkti leppemärk skeemil ja legendil ei ole

ühesugused, ent ka pealiskaudsel vaatlusel on eksimatult tajutav ja eristatav kummagi

leppemärgi eristav kontrastvärv, vastavalt tähistatud piiripunktil valge ja tähistamata

piiripunktil must. Arvestades asjaomasel joonisel kasutatud leppemärkide vähesust, ei tekita

leppemärgi mõningane visuaalne erinevus mingisugust segadust, eelkõige koosmõjus juures

oleva piiride kindlakstegemise selgitava skeemi ja piiriprotokolliga, kus on loetletud

piiripunktide numbrite kaupa tähistatud piiripunktid. Tegemist ei ole sellise puudusega, mille

kõrvaldamata jätmine peab tingimata kaasa tooma katsetöö mittesooritatuks lugemise.

18. Viiendana on Uus-Aia KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele: „Piiride

kindlakstegemist selgitav skeem vajab parandamist“. Menetlusnõudes nr 769 ei ole seda

toodud välja eraldi puudusena, vaid samas punktis, mis käsitleb leppemärke (punktis 4). Ka

ühestki muust dokumendist ei nähtu, et tegemist oleks eraldiseisva etteheitega.

19. Kuuendana on Uus-Aia KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele: „Seletuskirjas on

taastatud ja paigaldatud piirimärkide arv vahetusse läinud“. Selle puuduse esinemises

iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust, kaebaja on selle puuduse esinemist möönnud ja

avaldanud, et nõustub selle parandama, ometi ei parandanud seda. Ringkonnakohtu hinnangul

on puudus aga ilmselgelt väheoluline ega tekita tõsiseltvõetavat segadust. Nimelt on

seletuskirja punktis 2 märgitud: „Kokku mõõdistati 4 piirimärki. […] Taastatud piirimärgid (2

tk): nr 1 – toru; […] Paigaldatud piirimärgid (1 tk): nr 2, 6 – toru“. Samas dokumendis antud

selgitustest tuleneb aga üheselt, et taastati üksnes piirimärk (nr 1) ning paigaldati kaks uut

piirimärki (nr 2 ja nr 6). Tegemist on ilmselgelt väheolulise veaga, mis ei muuda

maakorraldustöid mittejälgitavaks ega tekita segadust. Vaidlustatud korraldusest ei selgu,

miks tuleb sellise asjaolu tõttu katsetöö lugeda mittesooritatuks.

20. Serva KÜ katsetöös on esimesena osutatud järgmisele puudusele: „Metalltoru piiripunktis

nr 5 ei ole paigaldatud tee telje suhtes piisava täpsusega, erinevus on 0.31 m“. Selle puuduse

esinemise osas on vastustaja seisukohad vastuolulised. Kontrollmõõdistamise aktis nr 4776-

5/22 (dtl 188) on paigaldatud piirimärgi nr 5 asukohta tee telje suhtes käsitletud ning tõdetud

kokkuvõttes, et erinevus kontrollmõõdistamise tulemusest võis olla tingitud sellest, et

katsetöö sooritamisel mõõtis kaebaja tee telje tee äärte järgi talvisel ajal. Osutatud aktis on

sedastatud, et „arvestades paigaldamise 0,24 m ebatäpsust ning talvisest mõõtmisest tingitud

tee telje määramise väikest ebatäpsust, tulenebki, et märk ei asu nõutaval kaugusel tee teljest“.

Menetlusnõudes nr 752, milles katastripidaja loetles Serva KÜ mõõdistustööde puhul

esinenud puudused, mille parandamist ta pidas vajalikuks, ei ole aga piiripunkti nr 5

tähistamiseks kasutatud metalltoru asukoha osas mingisuguseid etteheiteid tehtud. Seda

silmas pidades on küsitav, kas tegemist on katastrimõõdistamise nõuetele mittevastavusega.

Eelviidatud aktist nr 4776-5/22 jääb pigem mulje, et välitöödel valitsenud tegelikke asjaolusid

arvestades määras kaebaja tee telje asukoha kindlaks nõuetekohaselt. Vaidlustatud korraldus

10(13)

3-23-124

ega ekspertkomisjoni otsus ei sisalda põhjendust, miks tuleb asjaomase piirimärgi asukoha

kindlaks määramist pidada katastrimõõdistamise nõuetele mittevastavaks.

21. Teisena on Serva KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele: „Piiripunktis nr 2 olev

piirimärk vajab korrastamist, piirimärk on viltu“. Kaebaja osutas vastustajale oma

vastuväiteid esitades sellele, et ajal, mil tema välitöid tegi, oli asjaomane metalltoru maa sees

sirge. Asjaolu, et toru on viltu, tuvastati kontrollmõõdistamise käigus 19.05.2022. Maa-ameti

16.08.2022 kirjas on viitega KMK § 13 lõikele 2 selgitatud, et maamõõtja peab kontrollima

katastrimõõdistamise käigus varem paigaldatud piirimärkide seisukorda ning vajadusel

korrastama piirimärgi või taastama hävinenud piirimärgi. Ringkonnakohus nõustub

kaebajaga, et katsetöö tegijalt saab piirimärgi korrastamist või taastamist nõuda siis, kui

piirimärk on nõuetele mittevastavas seisukorras mõõdistamise välitööde tegemise ajal.

Selleks, et heita kaebajale ette viltuse toru õigeks ajamata jätmist, peaks vastustaja suutma

tõendada, et toru oli viltu ajal, mil kaebaja kohapeal mõõdistustöid tegi. Vaidlust ei ole, et

kontrollmõõtmised tehti hiljem. Kaebaja esitatud foto (dtl 24) pigem kinnitab, et toru oli sirge

ja maaga tasa (kuigi on tõsi, et foto perspektiivi valikust tingituna on sellest raske aru saada).

Ekspertkomisjoni 05.08.2022 vastusele lisatud fotodelt (dtl 138-139) paistab tõepoolest, et

metalltoru ülemine ots on maapinnast mõnevõrra kõrgemal kui see oli kaebaja fotol ning

torusse pistetud oksast saab järeldada, et toru on maa sees mõnevõrra viltu. Kahtlus, kas toru

oli viltu või sirge ajal, mil kaebaja mõõdistamist läbi viis, tuleb sellises olukorras tõlgendada

kaebaja kasuks.

22. Kolmandana on Serva KÜ katsetöös osutatud järgmisele puudusele: „Piiride

kindlakstegemise tulemusest ei ole üheselt aru saada, kuidas hakkab kulgema piirnevate

Sootalu ja 22113 Puhja-Reku tee katastriüksuste vaheline piir, kas mööda kraavi telge või

piiripunktist nr 5. Piiriprotokolli tekstilises osas ei ole seda kirjeldatud“. Ekspertkomisjon on

05.08.2022 vastuses kaebajale selgitanud, et „Piiride kindlakstegemisel peab maamõõtja

kindlaks tegema ka kõik naabrussuhted ehk ta peab kindlaks tegema, millisest piiripunktist

lähtuvad mõõdistatava katastriüksuse piirisuunad“. Maa-amet on 16.08.2022 kirjas selgitanud,

et piiriprotokolli piiri kindlakstegemise osast peab selguma, millistest mõõdistatava

katastriüksuse piiripunktidest hakkavad kulgema naaberkatastriüksuste piirisuunad. Ühelegi

normile, standardile või juhisele, kust selline nõue tuleneb, ei ole eelmärgitud kirjades ega

vaidlustatud korralduses viidatud. Selles osas on vaidlustatud korralduse õiguslik põhjendus

ilmselgelt puudulik. Kaebaja ülesandeks oli teha kindlaks Serva KÜ maaüksuse piirid. Seda,

et kaebaja oleks seda valesti teinud, ei ole vastustaja talle ette heitnud.

23. Neljandana ja viiendana on Serva KÜ katsetöö puhul osutatud puudusele, et

„Piiripunktide ja piiride skeemil ja piiride kindlakstegemist selgitaval skeemil ei vasta

leppemärkide suurused skeemidel kujutatule“. Siinkohal on asjassepuutuvad eespool punktis

17 esitatud põhjendused. Nii nagu ka Uus-Aia KÜ puhul, ei tekita leppemärkide teatav

erinevus joonisel ja legendil (dtl 67) mingisugust tõsiselt võetavat arusaamatust.

24. Kuuendana on Serva KÜ katsetöö puudusena osutatud sellele, et „piiriprotokolli

koostamise põhjuses ei ole märgitud, et piiriprotokoll on koostatud ka piiride maastikul

kindlakstegemise kohta.“ Selles iseenesest ei ole vaidlust. Samas ei tekita see puudus

mingisugust segadust, kuna samast protokollist (dtl 65) on üheselt aru saada et muu hulgas

toimus piiride maastikul kindlaks tegemine.

25. Viimasena on Serva KÜ katsetöö puudusena osutatud sellele, et Serva KÜ omanikuna on

märgitud Eesti Vabariik. See ei ole vale. Maa, mille osas ei ole maareformi läbi viidud, st

11(13)

3-23-124

maad ei ole erastatud, tagastatud, riigi omandisse jäetud ega munitsipaalomandisse antud, on

samuti riigi, st Eesti Vabariigi omandis vastavalt maareformi seaduse § 31 lõikele 2.

Vastustaja on 16.08.2022 kirjas selgitanud, et reformimata maa puhul on õige piiriprotokollis

katastriüksuse omaniku andmeväljale märkida „omandi ulatus selgitamisel“. Ei eelviidatud

kirjas ega vaidlustatud korralduses ei ole põhjendatud, millele selline seisukoht tugineb. Kui

selline nõue on kehtestatud mingisuguses piiriprotokolli koostamist reguleerivas õigusaktis

või maamõõtjale (samuti katsetöö tegijale) siduvas juhendis, on haldusakti õigusliku

põhjendamise kohustuse täitmiseks tingimata vaja sellise nõude aluseks olevale sättele

viidata. Seda siinsel juhul vastustaja teinud ei ole.

26. Eelnevast tulenevalt ei sisalda vaidlustatud korraldus veenvaid põhjendusi selle kohta, et

kaebaja katsetööd ei vastanud katastrimõõdistamise nõuetele määral, mis õigustas katsetööde

mittesooritatuks lugemist. Seetõttu tuleb vaidlustatud korraldus tühistada ning kohustada

vastustajat kaebaja litsentsitaotluse uueks läbivaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Apellandi

muid väiteid ei ole vaja käsitleda. Ringkonnakohus märgib siiski, et õigusvastaseks ei saa

pidada seda, et katsetöödeks määratakse mõõdistustöid, mille tegemiseks on vastusajal ka

sisuline vajadus. Kaebaja väitega katsetöö tegija tulemuse lubamatust kasutamisest ei saa

nõustuda. Põhjendatud ei ole ka kaebaja etteheited, mis puudutavad seda, et katsetööd on

erineva raskusastmega. Iseenesest on ilmne, et erinevad tegelikel maatükkidel teostatavad

tööd ongi erineva raskusastmega ning nende tegemisele kulub erinev hulk tööressurssi. Samas

ei nähtu ühestki kaebaja väitest ega tõendist, et konkreetselt talle katsetöödeks määratud Uus-

Aia KÜ ja Serva KÜ mõõdistamised oleksid olnud keskmise maakorraldustööga võrreldes

lubamatult keerukad või mahukad. Põhjendatud ei ole ka kaebaja seisukoht, et

ekspertkomisjon peaks hindama iga töö etappi eraldi ja viibima välitööde juures.

Ekspertkomisjon võib hinnata katsetööd kõigi kättesaadavate allikate põhjal, ent on

kohustatud veenvalt põhjendamata, milles seisnevad töös esinevad vead ja näitama ära, kuidas

need tuvastati. Katsetöö kontrollimine peab olema jälgitav, ent nii on see ka siis, kui

ekspertkomisjon tugineb näiteks Maa- ja Ruumiameti ametnike teostatud kontrollmõõtmiste

tulemustele. Mis puudutab pooltevahelist vaidlust seoses ekspertkomisjoni koosseisuga, siis

nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjenduste punktis 42 võetud seisukohaga, et

ekspertkomisjoni koosseis olu nõuetekohane. KMK § 3 lg 1, mille kohaselt kuulub

ekspertkomisjoni vähemalt kaks Eesti Geodeetide ühingu nimetatud liiget ei välista, et viimati

nimetatud liikmetel on töö- või teenistussuhe vastustajaga. Vastustaja esindajatest ning

kutseühingu nimetatud liikmete rollid ekspertkomisjonis ei ole iseenesest vastandlikud. KMK

§ 3 lg 1 mõte on eelkõige selles, et kahel ekspertkomisjoni liikmel peab olema geodeetide

kutseühingu eriline usaldus. Ka siis, kui sellise usalduse osaliseks on saanud vastustaja

ametnik või töötaja, on normi eesmärk täidetud.

27. Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks esimese kohtuastmena hakata tuvastama kahju

hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid ega hinnata sellekohaseid tõendeid. Kaebaja

esitatud hüvitamisnõuded jättis halduskohus rahuldamata üksnes tingituna sellest, et

vaidlustatud korraldus oli õiguspärane. Eeltoodud põhjustel see nii ei olnud. Muid kahju

hüvitamise eeldusi ei ole halduskohus kontrollinud. Seetõttu tuleb kaebus hüvitamisnõuete

osas saata uueks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule. Kuivõrd kaebaja on muu hulgas

taotlenud litsentsi andmata jätmisest tingituna saamata jäänud tulu hüvitamist, siis võib olla

hüvitamisnõude uuel läbivaatamisel otstarbekas vajaduse korral peatada halduskohtu

menetlus ajaks, mil Maa- ja Ruumiamet kaebaja taotluse uuesti läbi vaatab ehk ajani, mil

lõplikult selgub, kas kaebajale väljastatakse litsents või mitte. Halduskohtul tuleb

12(13)

3-23-124

hüvitamisnõuet läbi vaatama asudes ka selgitada, vajadusel kaebajalt täiendavaid selgitusi

nõudes, kas kaebajale võib olla tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele muul kui

riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel, pidades silmas, et halduskohtule esitatud seisukohtadest

nähtuvalt peab kaebaja kokkuvõttes enda õigusi rikkuvaks ja kahju põhjustavaks asjaoluks

õiguslikku regulatsiooni, mis näeb ette katsetööde tegemise litsentsi taotleja kulul. Samuti

võib hüvitamisnõude uuel läbivaatamisel osutuda otstarbekaks teha kaebajale ettepanek

hüvitamisnõuet muuta, hõlmates eeskätt saamata jäänud tulu hüvitamise nõudega kogu tulu,

mis kaebajal jäi väidetavalt saamata tingituna sellest, et vastustaja keeldus õigusvastaselt talle

litsentsi väljastamisest.

28. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja

kanda. Kaebaja menetluskuludeks on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 205,20

eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kuivõrd halduskohtus koosnesid

kaebaja menetluskulud samuti üksnes riigilõivust, mille suuruse määras ära hüvitamisnõue,

mis tuleb halduskohtul uuesti läbi vaadata, siis otsustab esimese kohtuastme kulude jagamise

halduskohus asja uuel läbi vaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)