2-22-13658/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedLõpetada tsiviilasjas nr 2-22-13658 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille Pooled kinnitavad, et pärast kompromissilepingu sõlmimist ja kinnitamist
Legislator headnote
AI generated2-22-13658/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-13658 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille Pooled kinnitavad, et pärast kompromissilepingu sõlmimist ja kinnitamist
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
21.03.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-13658
Kohtuasi
TSPprofessional OÜ hagi Osaühingu Dynomax vastu
võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Dynomax apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja TSPprofessional OÜ (registrikood 12577555),
seaduslik esindaja A.Y, lepinguline esindaja Vassili
Kosteitšuk
Kostja Osaühing Dynomax (registrikood 11315362),
seaduslik esindaja A.Z
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2024 otsus.
2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-13658 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille
tingimused on järgmised:
2.1. Osaühing Dynomax tasub TSPprofessional OÜ-le kompromissisummana 24
000 eurot ühe kuu jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse
jõustumisest.
2.2. Tasumisega viivitamisel kohustub Osaühing Dynomax maksma
TSPprofessional OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras tähtaegselt tasumata summalt kuni kohase täitmiseni.
2.3. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissilepingu sõlmimist ja kinnitamist
kohtu poolt ei ole pooltel teineteise vastu poolte vahel sõlmitud 27.05.2022
lepingust tulenevaid nõudeid.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. TSPprofessional OÜ (hageja) esitas 14.09.2022 Harju Maakohtule Osaühingu Dynomax
(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 12 000 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivise 1098 eurot ja viivise 0,15% päevas põhivõlalt (12 000 eurot)
põhivõla tasumisega viivitamise eest alates 14.09.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.05.2022 lepingu Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse (EAS) tootearenduse toetuse projekti kirjutamise ja projektijuhtimise teenuse
osutamiseks (leping). Kostja kohustus tasuma hagejale teenuste eest 15 000 eurot, millele
lisandub käibemaks. Lepingu p 3.2 järgi oli kostja kohustatud tasuma nimetatud summa
kolmes etapis: 1000 eurot + käibemaks enne teenuse osutamist, 10 000 eurot + käibemaks
pärast EAS-i positiivse vastuse saamist, 4000 eurot + käibemaks pärast lõpparuande EAS-ile
esitamist. Kostja tasus esimese osamakse 1000 eurot. Hageja koostas tootearenduse projekti.
18.06.2022 kooskõlastas ja allkirjastas kostja projekti. Hageja esitas EAS-ile taotluse toetuse
saamiseks ning see rahuldati. Hageja esitas 04.07.2022 kostjale arve kokkulepitud summas 10
000 eurot + käibemaks. Lepingu p 3.5 alusel muutus arves märgitud nõue sissenõutavaks
14.07.2022. Kostja arvet ei tasunud. Kostja hakkas 24.08.2022 heitma hagejale ette selliste
nõuete täitmata jätmist, mille täitmine ei kuulunud hageja lepinguliste kohustuste hulka.
Hageja leiab, et pooltevaheline leping vastab töövõtulepingu mõistele ning hageja on
lepinguga võetud kohustuse täitnud. Hageja leiab, et mingit tähtsust ei oma kostja väide
suurema toetuse taotlemise soovi kohta. Kostja ise allkirjastas taotluse toetusele summas 210
816 eurot, mis on rahuldatud. Hageja palub kostjalt võlgnevus summas 12 000 (koos
käibemaksuga) välja mõista. Tasumata summast tuleneva võlgnevusega palub hageja kostjalt
välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ning lisaks edasiulatuva viivise.
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Hagi aluseks oleva lepingu sõlmimise kuupäev on 08.06.2022, mitte 27.05.2022, ja tegemist
on käsunduslepinguga. Kostjal ei olnud võimalust lepinguga põhjalikult tutvuda ning hageja
poolt allkirjastatud lepingudokumenti hageja kostjale kunagi saatnud ei ole ning ka
hagiavaldusele lisatud lepingudokumendi faili on allkirjastanud üksnes kostja. Kostja avaldas
hagejale telefonis, et projekti maksumus on ligikaudu 800 000 eurot ja 400 000 eurot soovib
kostja saada EAS-i toetusena. Hageja kinnitas, et see on võimalik. Hageja ei ole avaldanud
kostjale, et tema soovitud eesmärgi saavutamine on võimatu või ebatõenäoline. EAS-i
võtmekliendihaldur Asja Kütt ütles kostjale, et rahastamise projekt on koostatud lohakalt ja
pealiskaudselt, mistõttu kostja soovitud rahastust sellise projekti peale anda ei saa. A. Kütt
selgitas, et saab anda umbes poole soovitud rahastusest ja sedagi pärast projekti parandamist.
Hageja tegi sellepeale projektis muudatused. 17.06.2022 kinnitas EAS rahastamise taotluse
ning kostja sai loodetud 400 000 euro asemel üksnes 210 815,55 eurot. 24.08.2022 e-kirjaga
taganes kostja hagejaga sõlmitud lepingust. Kostja leiab alternatiivselt, et eksimuse koosseis
on täidetud ning kostja tühistab hagi aluseks oleva lepingu eksimuse tõttu. Seega leping enam
ei kehti ja hageja ei saa kostjalt tasu nõuda. Kui kostja e-kirjaga ei ole lepingut kehtivalt
tühistatud, siis on käsundisaajal õigus nõuda ainult mõistlikku osa tasust. Kostja leiab, et 73%
tasu saamine on arvestades tehtud tööd selgelt üleliigne. Kui kohus leiab, et hageja saab
nõuda kostjalt tasu, teeb kostja protsessuaalse tasaarvestuse saamata jäänud tulu näol summas
189 184,45 eurot. Kostja palus vähendada viiviseid nullini.
3. Harju Maakohus rahuldas 27.05.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja
põhivõlgnevuse 12 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1098 eurot ning viivise 0,15%
päevas põhinõudelt (12 000 eurolt) alates 14.09.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus
jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude
suuruse 3090 eurot.
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu 27.05.2024 otsus tühistada ja
teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
6. Pooled esitasid 21.03.2025 ringkonnakohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad
kinnitada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab
kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1
alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ning § 657 lg 1 p 4 alusel.
8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade
kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
Ringkonnakohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled
on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja
menetluse lõpetamise tagajärgedest.
9. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et
pooled kannavad menetluskulud ise.
10. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on õigus kompromissi sõlmimise tõttu taotleda TsMS
§ 150 lg 2 p 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist (525
eurot). Taotluses tuleb märkida arvelduskonto, kuhu riigilõiv tagastada. Riigilõivu
tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid
mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
11. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)