2-24-125572/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Kohtujurist

Jaanika Juurik

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-125572

Tsiviilasi

Elektrum Eesti OÜ hagi S.L-i vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised, esindajad

Avaldaja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985;

asukoht Endla tn 15, Tallinn, 10122)

Võlgnik: S.L (isikukood XXX;

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise lahendamine, kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Elektrum Eesti OÜ hagi S.L-i vastu võlgnevuse nõudes menetlusse

võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse

teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Elektrum Eesti OÜ esitas 05.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 406,78 euro saamiseks. Kohus tegi 09.07.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna

29.10.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning edastati ja anti asi üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule. 29.10.2024 tegi kohus

hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning

tasuda täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamiselt tasutud riigilõivuga.

2. 13.11.2024 esitas hageja hagi S.L-i vastu põhivõlgnevuse 337,52 euro ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 81,14 euro nõudes. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja

viivised põhinõudelt (337,52 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras iga viivitatud

päeva eest.

3. Kohus 13.02.2025 jättis 13.11.2024 hagi käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kohus

selgitas hagejale, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille õigsust eeldades saaks

kohus hagi rahuldada, peavad tulenema hagiavalduse tekstist ning kohus ei otsi asjaolusid

tõenditest. Iga faktiline asjaolu, mida hageja soovib tõendada, peab aga olema seostatud

konkreetse tõendiga.

4. Kohus märkis, et pooled on 06.12.2021 sõlminud elektrienergia müügilepingu nr 9061057967.

Hageja märgib, et kostjal on tasumata arved kogusummas 337,52 eurot, arved on ajavahemikust

10.01.2022-16.09.2022. Hagiavaldusest nähtuvalt peab klient müüdud elektrienergia eest

esitatud arve tasumisega viivitamisel maksma viivist iga viivitatud päeva eest 0,07% tasumata

summalt. Hagis on tabelina välja toodud igast nõude aluseks olevast arvest tuleneva võlgnevuse

summa, kuid ei ole lahti kirjutanud, millest arve summa koosneb st hagiavaldusest ei selgu, kas

arve on esitatud ainult elektrienergia või ka muude teenuste eest ja/või muude tasude nõudes.

Arvestades, et hagejal on poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda kostjalt arve

tasumisega viivitamisel viivist, palus kohus ka täpsustada, kas lepingu kehtivuse ajal on kostjale

esitatud viivisenõue/nõuded seoses tema poolt arvete tähtaegselt tasumata jätmisega.

5. Kohus määras hagejale mõistliku tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks

ning hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus võib keelduda

määrusega hagi menetlusse võtmast.

6. Pärnu Maakohtu 13.02.2025 määrus on hagejale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 51 alusel

25.02.2025. Kohtu määratud tähtajaks (11.03.2025) hageja hagis esinevaid puuduseid ei

kõrvaldanud.

7. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja

õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selleks, et tsiviilkohtumenetlus

oleks efektiivne, tuleb hagi menetlusse võtmise staadiumis kõrvaldada kõik puudused, mis

võivad takistada tsiviilasja õigesti lahendamist. Riigikohus on mitmes lahendis juhtinud maa- ja

ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et ebaselge hagi puhul tuleb anda menetlusosalisele TsMS

§ 3401 lg 1 alusel tähtaeg ebaselguse kõrvaldamiseks ning vajadusel jätta hagi menetlusse

võtmata.

8. TsMS § 363 sätestab hagiavalduse sisunõuded. TsMS § 363 lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt

märgitakse hagiavalduses mh hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi aluse märkimine on

oluline, et kohus saaks hagi menetlusse võtmisel kontrollida hagi õiguslikku perspektiivi ja

veenduda, et hageja õiguste rikkumine on hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 371 lg 2), mistõttu on

vajalik, et hagiavalduses oleks välja toodud kõik konkreetsed faktilised asjaolud, mis on hageja

nõude rahuldamise eelduseks asjakohase materiaalõigusliku nõudenormi kohaselt (mille alusel

saab kohus nt raha saamisele suunatud lepingulise nõude puhul teha järelduse, et poolte vahel oli

kehtiv leping, milles oli kokkulepitud kostjapoolne rahaline kohustus, mida kostja rikkus ja et

see nõue on sissenõutav).

9. Kohus on 13.02.2025 määruses selgitanud hagejale, et 13.11.2024 esitatud hagiavalduses ei

ole nõude aluseks olevad faktilised asjaolud piisava selgusega välja toodud ning selgitas, kuidas

hagis esinevad puudused kõrvaldada. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks ega ka käesolevaks

enda nõude alust täpsustanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses asjakohaseid

asjaolusid piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toonud ning hagi menetlusse võtmisest tuleb

TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 alusel keelduda.

10. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

11. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtule

teadaolevalt asjas väljamõistetavad menetluskulud puuduvad, seega jätab kohus menetluskulude

suuruse kindlaks määramata.

12. TsMS § 150 lg 1 p 2 ütleb, et kui avaldust menetlusse ei võeta, tasutud riigilõiv tagastatakse.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti ja riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 4 ja 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik